Luther väitis, et paavst ei saa andestada ühtegi patusüüd, vaid võib ainult kinnitada Jumala andestust. Oli indulgentside vastu. Ründas katoliku kiriku sakramendi õpetust, pidadaes küllaldaseks ristimist ja armulauda. Arvas, et munkadel ja nunnadel peab olema õigus kloostrist lahkuda. Taunis pühakute säilmete kultust ja kogumist. Luther tõlkis piibli saksa keeled, lõi aluse saksakeelsele jumalateenistusele ning andis võimaluse tõsta rahva haridustaset. Philipp Melanchton: Saksa reformatsiooni üks tähtsaimatest ideoloogidest. Aitas Lutheril reformatsiooni põhidokumentide koostamisel ja piibli tõlkimisel. P.M. oli seisukohal, et mõistus ja haridus peavad usku toetama. Ta koostas uue usutunnistuse süstemaatilise kokkuvõtte ja pidas ka läbirääkimisi. Riigipäeval esitatud 28 artiklist koosnev dokument ehk Augsburgi usutunnistus. Toomas Müntzer arvas, et ristida tuleb täiskasvanuid mitte lapsi. Tema algatusel tekkisid talupoegade väesalgad. Tekkis
Chlodowech- frankide kuningas. Frangi impeeriumi rajaja. Muutis kuningavõimu päritavaks. Karl Suur- frangi riigi kuningas alates 768 ja Rooma keiser alates 800. Terve elu vallutas. Muhamed- islamiusu kuulutaja, kaupmees. Allahi prohvet. Allah- Meka paganlik jumal. Araablaste jumal. Ilmutas end Muhamedile. Dante Alighieri- itaalia kirjanik ja poliitikategelane. Arendas itaalia keelt. Martin Luther- saksa munk, Ülikoolis õppejõud. Tema seisukohtadest sai alguse reformatsioon. Philipp Melanchton- saksa humanist, Wittenbergis õppejõud. Liitus reformatsiooniga, seal oli tähtis teoloog. Ignatius Loyola- Ordukindral. Jesuiitide ordu asutaja. Louis XIII - prantsusmaa kuningas 17saj. Louis XIV- Louis XIII poeg ja samuti prantsusmaa kuningas, juba enne revolutsiooni. Päikesekuningas Richelieu- prantsuse kiriku- ja riigitegelane. Esimene minister aga valitses riiki. Oliver Cromwell- inglise riigimees ja sõjaväelane. Ta juhtimisel kukutati Inglise monarhia ja kehtestati vabariik.
võimu enda kätte 2)Martin Luther. *ref. on USUELU ümberkorraldamine *tähtsaim sakram. on armulaud kui osa saamine jumala loomusest *oli indulgenstside müügi vastu *inimene saab õndsaks vaid usu kaudu / ainus susline tõe allikas on Piibel mida in. peab ise lugema *kiriku varad sekulariseerida kat kirik-inimene ei saa jumalaga suhelda lut. kirik-jumalasõna allikas-piibel, selle kaudu saab jum. suhelda 3)Philipp Melanchton-laialdane tegevus hariduse alal(mõistus ja haridus toetavad usku), aitas Lutherit. Andreas Karlstadt-Wittenbergi ülikooli prof. (usuelu kõrval oluline töökus, ettevõtl, aktiivsus ilmaelus) Thomas Müntzer-tõlkija, maap. jumalariigi saavutamiseks tuleb kergendada talupoegade olukorda Ulrich Zwinglireformatsiooni juht Zürichis:viia inimesed algkristluse lihtsusesse Johann Calvin-juht Genfis; ettemääratuse põhimõte;ühed määratud hukatusse/töö austamine, lihtsad eluviisid,
1524-1525 talurahva hukatusse; kirik. Kloostrid tõelise veresauna reformaatsioon Wilhelm. ülestõus juht 2) töö austamine, suleti, vaimulike tapeti üle 2000. seotud püüdega 1581 kuulutasid Põhja- Philipp Melanchton lihtsad eluviisid, tsölibaat kaotati. vabaneda Taani Madalmaad end lahkulöönuks Lutheri kaaslane. kokkuhoid, kasinus, Henry VIII tütar 8 kodusõda, 1589 ülemvõimu alt. 1520 Hispaaniast. 7 provintsi lõid Thomas Münzer. askeetlus
4. Mis aastal sõlmiti Tordesillase leping, mida kujutas? 1494. 5. Mis oli Suurte maadeavastuste tulemused?(3) *kaubandus- ja rahandustegevuse nähtused-kauba-ja fondibörs. *leidis aset oluline hinnatõus-nn hindade revolutsioon. *avardusid teadmised ümbritseva maailma kohta. 6. Kirjelda lühidalt Talurahvasõda (millal, miks, kelle vahel, tulemus) 7. Augsburgi lahingu sisu-(3) 8. Mis aastal sõlmiti Augsburgi usurahu? 1555.aastal 9. Kes oli Philipp Melanchton ja mida ta tegi? Saksa reformatsiooni teine tähtsam ideoloog. Aitas lutherit reformatsiooni põhidokumentide koostamisel ning ka piibli tõlkimisel. 10. Miks tekkis erimeelsusi reformatsiooni leeri? 11. Mida rõhutasid nn prohvetid uues suunas?(3) 12. Kes oli madalmaade tegelik valitseja? 13. Mis juhtus madalmaades aastal 1581? 14. Mis oli Madalmaade suurim sadam ja ärikeskus? 15. Kuidas jagunes looduslike olude järgi Sveits?(2) Metskantonid ja linnakantoniteks.
SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIASSE 1.loeng 9. sept 2011 Talis Bachmann Materjalid ÕIS'is. Põhiraamat "Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine Psyhe + logos = PSÜHHOLOOGIA (hing) (õpetus)(hingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Mõiste esmakasutus: Philippe Melanchton 1540 Rudolph Goclenius 1590 Psüügika determinatsioon: · Ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) · Bioloogiliselt (aju!) Psüühilised nähtused: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused 3 PSÜHHOLOOGIAT:: 1. EELTEADUSLIK (COMMON SENSE) käsikäes teaduslikud arusaamad psüühikast ja ka sellised, mis on inimeste mõtetes välja kujunenud ning tõele ei vasta. 2. FILOSOOFILINE - 3. TEADUSLIK (EKSPERIMENTAALNE)
"Praeceptor Germaniae" ehk "Saksamaa õpetaja" panus haridusse (õpikute ja koolikorralduste koostamine, gümnaasiumide ja ülikoolide asutamine) "Usk on kultuuri süda" esitas 1521. aastal esimese luterlaste usu süstemaatilise esituse teose Loci communes (ühised mõisted) Abistas Piibli tõlkimisel Print shows Luther burning papal bull of excommunication, with vignettes from Luther's life and portraits of Hus, Savonarola, Wycliffe, Cruciger, Melanchton, Bugenhagen, Gustav Adolf, & Bernhard, duke of Saxe-Weimar. 1 print : lithograph, color. Lutheri panus haridusse Reformatsioon tõi kaasa rahvakoolide laia leviku ja koos sellega kirjaoskuse kasvu Luther leidis, et andekatele tuleb anda rohkem haridust. Nt lõi kirjaoskuse levik eelduse nii mõnelegi andekale noorele läbimurdeks kõrgemate haridusastmete juurde. Pärast reformatsiooni hakati laiemalt andma haridust ka tütarlastele, peamiselt
Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle Tähelepanu pöörati jutlusele ja palvetele Kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid Rahvakeelne jumalateenistus Jutlus ja kirikulaul kesksel kohal 9 Augsburgi usutunnistus 1530 Augsburgi riigipäeval 1530 üritasid reformatsiooni pooldajad veel kord saada Rooma kiriku toetust läänekiriku ühtsele õpetusele. Selleks esitati Augsburgi usutunnistus. Lutheri asemel osales seal Philipp Melanchton Lepitus ei õnnestunud Karl V tõrjus kõik uuenduspüüded (õpik lk 196-197) Augsburgi usutunnistus sai luterliku kiriku usutunnistuseks 1555 kehtestati Saksamaal Augsburgi usurahu (kelle võim, selle usk) RISTIUSU KIRIKU LÕHENEMINE RISTIUSU KIRIK suur skisma (1054) Kreeka-katoliku e. Rooma katoliku kirik õigeusu kirik Protestantism Katoliku kirik (16. sajand)
Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle Tähelepanu pöörati jutlusele ja palvetele Kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid Rahvakeelne jumalateenistus Jutlus ja kirikulaul kesksel kohal 9 Augsburgi usutunnistus 1530 Augsburgi riigipäeval 1530 üritasid reformatsiooni pooldajad veel kord saada Rooma kiriku toetust läänekiriku ühtsele õpetusele. Selleks esitati Augsburgi usutunnistus. Lutheri asemel osales seal Philipp Melanchton Lepitus ei õnnestunud Karl V tõrjus kõik uuenduspüüded (õpik lk 196-197) Augsburgi usutunnistus sai luterliku kiriku usutunnistuseks 1555 kehtestati Saksamaal Augsburgi usurahu (kelle võim, selle usk) RISTIUSU KIRIKU LÕHENEMINE RISTIUSU KIRIK suur skisma (1054) Kreeka-katoliku e. Rooma katoliku kirik õigeusu kirik Protestantism Katoliku kirik (16. sajand)
5. kloostreid pole vaja. 6. põlastas liikseid kaunistusi kirikutes. Kirik pidi olema tagasihoidlik. 7. ei pea toimuma palverännakuid. 8. reliikviaid ei sallinud. 9. tsölibaat pidi kaduma. Tagajärjed: olid kujunenud pooldajad ja ka selle vastu olijad. Haridus hakkas levima, sest loodi emakeelseid piibleid, kui oli vähe neid, kes lugeda oskasid. Ulatuslikud talupoegade rahutused saksamaal(1524-1526). Nad keeldusid maksude ja kümniste maksmisest. Thomas Müntzer ja Philip Melanchton hakkasid Lutheri mõtteid edasi viima. Pildirüüsteliikumine rüüstati kirikuid. 1555 Augsburgi usurahu. Kehtis põhimõte: kelle maa, selle usk. See oli mõeldud vaid aadlikele. Augsburgi usurahu lõhestas saksamaa ala veelgi. Ulricsh Zwingli j Jean Calvin olid sveitsi reformatsiooni juhid. Seal toimus usupuhastus riigi toel. Kalvinism aluseks oli sel lutheri usk, kuid see oli edasi arendatud. See oli range elukorraldusega. Kalvinistid allusid sellele
-15 saj.) 13.Clodovech- Saali frankide kuningas aastast 481, hiljem kogu Frangi riigi kuningas. (Merovingide dünastiast) 14.Karl Suur- Frangi riigi kuningas alatest aastast 768, keiser aastast 800. 15.Muhamed- Meka kaupmees, Islamiusu kuulutaja, kes sai ilmutuse Gabrielilt, peaingel Džebrail. 16.Allah- Araabia keeles tõlgituna “Jumal” UUSAEG (16-18 saj.) 17. Dante Alighieri- Itaalia kirjanik ja poliitikategelane 18. Martin Luther-Saksa reformatsiooni elluviija. 19.Philipp Melanchton- Saksa humanist, koostas Augsburgi usutunnistuse. 20. Ignatius Loyola-Ordukindral, määrati ametisse 1541. 21. Louis XIII, Louis XIV- XIII (1610-surm), XIV (1643-1715) Olid Prantsusmaa kuningad 22. Richelieu-Kiriku- ja riigitegelane. Louis XVI abiline ja “parem käsi” 23. Oliver Cromwell- Inglise kodusõja üks vägede juhtidest. Juhtis Inglismaad (1653-kuni surmani) 24. William III-William II poeg, Inglismaa üks kuningatest. 25
ilmuks 60 päeva jooksul Rooma , kaitsmaks end ketserlussüüdistuste vastu. Luther ründas katoliku kiriku sakramendiõpetust, pidades küllaldaseks ristimist ja armulauda. Ta astus välja ka mungatõotuse igavese kohustuslikkuse vastu, leides, et munkadel ja nunnadel peab olema kloostrist lahkumise õigus. Varsti jõudis Luther ordude ja kloostrite eitamiseni. (luterlik reformatsioon : erimeelsuste kaudu uue kirikuni) teine tähtis ideoloog Lutheri kõrval oli Melanchton, kes rõhutas teadlasena rohkem seda, et usupuhatus teeks usutõed inimmõistusele vastavamaks. 28 artiklist koosnev dokument -Asburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Hüljati kiriku väline hiilgus ning pühakujude ja säilmete kummardamine, kiriku juhtimisel pidi saama määravaks põhimõte, et kiriku pea ei ole paavst, vaid riigivalitseja . katoliku kiriku kõrvale astus eraldi luterlik kirik, kuigi usutülid jätkusid ka edaspidi.
Reformatsiooni tähtsamaks juhiks oli Marthin Luther. Sündmused 31. okt 1517 Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi. 1520 pandi ta kirikuvande alla ja kuulutati lindpriiks. Ründas katoliku kiriku sakramendiõpetust, mungatõotuse igavese kohustuslikkust, preestrite perekonnaseisu. 1534. ilmus saksa keelde tõlgitud Piibel. Õpetuse põhiseidukohad õndsaks saab usu läbi, toe allikaks on Piibel, emakeelne jumalateenistus, pühakute kultuse taunimine. Philipp Melanchton oli üks peamisis luterluse ideolooge, seisukohad kattuvad Luteri omadega. 1530 Augsburgi usutunnistus: riigi valitseja on kiriku pea, jumalateenistuse alused (lihtne jumalateenistus ja emakeelne jutlus, ristimine ja armulaud, hüljati pühakujude ja säilmete kummardamine). Agusburgi usurahu 1555. kelle maa, selle usk. Saksa riigi jagunesid kahte rühma: katoliiklikud riigid ja protestantlikud riigid Thomas Müntzer keskendus sotsiaalsetele ja majanduslikele probleemidele. 1524-26
kirikuteenistuse alused. 6 Keiser Karl V, kes oli sõdinud Prantsusmaaga ja näinud vaeva türklaste pealetungi tagasitõrjumisega soovis sisemaiste usuvaidluste lahendamist, et ühendada jõud välisvaenlaste vastu. Selleks kutsuti kokku Saksa Riigipäev 1530. a. Martin Luther seal osaleda ei saanud, kuna oli kirikuvande all ning teda asendas seal Philipp Melanchton. Ta koostas uue usutunnistuse süstemaatilise kokkuvõtte ja pidas läbirääkimisi. Riigipäevale esitatud dokument sai tuntud Augsburgi usutunnistusena. Riigipäeva lõppotsus aga kordas Wormsis formuleeritud seisukohti. Sellises olukorras sõlmisid protestantlikud vürstid ja osa riigilinnu 1531. a.Schmalkaldeni Liidu protestantluse kaitseks. Liit pidas keisriga mitu sõda. Pärast keisri lüüasaamist nõustus Keiser Karl V 1555. a
sajand Põhjused: Ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla Katoliku kiriku kõlbeline allakäik Riikide valitsejad soovisid vabaneda paavsti võimu kontrolli alt. 7 sakramenti Müüdi indulgentse Mõjud: 2 sakramenti – armulaud ja ristimine Uued eesti keelsed sõnad Tekib uus religioon - luterlus Ordud ja kloostrid kadusid Jutlused emakeeles Isikud: Martin Luther – reformatsiooni algataja Philipp Melanchton – Lutheri sõber, kes aitas reformatsiooni edasi viia, kui Luther kinni võeti Johann Tetzel – kurikuulus indulgentside müüa Leo X – paavst, kes algatas indulgentside müüki, et rahastada kirkut 13. Vastureformatsioon: Vastureformatsioon – aktsioon võitlemaks reformatsiooniga, katoliiklik reformatsioon, et võita tagasi enda positsioon Aeg – 16.saj Põhjused: Katoliku kirik soovis taastada oma kaotatud positsioon Mõjud: Tekkisid uued vaimulikud ordud
Leiti, et igas suuremas linnas peaks olema korralik kool. Tartu teatas juba siis, et tuleb palgata tööle uusi õpetajaid. Ladinakoolist oli juttu ka Tartu rae protokollis 1553. aastal. Selleks ajaks oli Tartus ka kirjutuskool, mis hakkas eelmistega võistlema. Seati sisse nõuded, et laste vanusepiir ei tohtinud olla alla kümne aasta ja ladina keelt ei lubatud õpetada. Tallinnas hakkasid kooliasju ümber korraldama Wittenbergis kõrgema hariduse omandanud mehed. Martin Luther ja Philipp Melanchton juhtisid oma kaheksas kirjas, mis nad Liivimaale saatsid, tähelepanu sellele, et kohaliku rahva seast võetaks noormehi koolidesse ja hiljem saadetakse nad ülikoolidesse teoloogiat õppima. ( Andresen 1997,61) Hariduse ümberkorraldamine toimus neljas suunas: - linnakooli reorganiseerimine - eesti noormeeste suunamine usuteaduse õpingutele välismaal - kirikukirjanduse tõlkimine ja välja andmine eesti keeles
professor. Kloostris: põhiküsimuseks: Jumala leidmine. Loobus Piibli allegoorilisest seletamisest, püüdles sisulise keskme poole. 1517 > 1519 avalik dispuut - kirikukogude ilmeksimatust 1555 Augsburgi usurahu: cuius regio, eius religio see oli rahu luterlaste ja katoliiklaste vahel, teised reformatsiooni käigus tekkinud uued usurühmitused jäid äralõigatuteks. Reformatsioon pole ühtne vool, seepärast ei saa seda taandada vaid Lutheri isikule (Sksm Melanchton). Huldrich Zwingli 1484-1531, Johann Calvin 1509-1564, Henry VIII 1509-1547 , Mary I Tudor 1553-1558, Elisabeth I 1558- 1603, Mary Stuart 1542-1587 17. saj. usuliikumine rahva sekka, Sveitsi mõjul puritaanide liikumine: vastuvõetamatu kiriku piiskoplik struktuur, kuninga roll kirikupeana, taunisid usulist pealiskaudsust, eesmärgiks seadusega kehtestada range usul põhinev distsipliin ning koguduse sõltumatus piiskopist
34. Millises kirikus nähakse Rooma keisririigi edasikestmist? 35. Mis aastal toimus reformatsioon ja kes selle algatas? Reformatsiooni ehk Usupuhastuse alguseks peetakse Pühakutepäeva laupäeva, 31. oktoobrit aastal 1517, selle algatas Wittenbergi ülikooli teoloogiadoktor Martin Luther. 36. Kes koostas reformatsiooni aegse usutunnistuse ja kuidas seda nimetatakse? Augsburgi usutunnistus, mille koostas Wittenbergi ülikooli kreeka keele professor Philipp Melanchton 37. Millised kaks olulist raamatut kirjutas Luther ja mis aastal? "Väikese katekismuse", mis oli määratud kodule ja koolile ning "Suure katekismuse", mis oli määratud vaimulikele. Aastal 1529. 38. Nimetada ladina keeles neli luterliku reformatsiooni põhiteesi. 39. Mitu sakramenti on katoliku kirkus ja mitu jättis alles Luther? Katoliku kirikus on kasutusel seitse sakramenti(kiriklik talitus Jumala lunastava armu vahendamiseks): ristimine,
teoloogia suund, piibliteaduste professor. Kloostris: põhiküsimuseks: Jumala leidmine. Loobus Piibli allegoorilisest seletamisest, püüdles sisulise keskme poole. 1517 > 1519 avalik dispuut - kirikukogude ilmeksimatust 1555 Augsburgi usurahu: cuius regio, eius religio see oli rahu luterlaste ja katoliiklaste vahel, teised reformatsiooni käigus tekkinud uued usurühmitused jäid äralõigatuteks. Reformatsioon pole ühtne vool, seepärast ei saa seda taandada vaid Lutheri isikule (Sksm Melanchton). Huldrich Zwingli 1484-1531, Johann Calvin 1509-1564, Henry VIII 1509-1547 , Mary I Tudor 1553- 1558, Elisabeth I 1558-1603, Mary Stuart 1542-1587 17. saj. usuliikumine rahva sekka, Sveitsi mõjul puritaanide liikumine: vastuvõetamatu kiriku piiskoplik struktuur, kuninga roll kirikupeana, taunisid usulist pealiskaudsust, eesmärgiks seadusega kehtestada range usul põhinev distsipliin ning koguduse sõltumatus piiskopist. Osad põgenesid
levik tõi välja vaimulike rumaluse. 5)rahvuskeel-rahvusriikide sünd aitas kaasa Reformatsioon sai alguse 1517 kui Luther pani Wittenbergi kiriku uksele üles 95 ladinakeelset teesi. Rahvas pooldas, kuna taheti emakeelset kirikut. Ka vürstid(Friedrich IV Tark). Karl V kuulutas Lutheri lindpriiks, Friedrich võttis ta oma hoole alla.(Wartburgi loss). Augsburgis lubati kuulata ära Lutheri põhiseisukohad, ettekande tegi Philipp Melanchton. Riigipäevale esitatud dokumenti hakati kutsuma Augsburgi usutunnistuseks. Lutheri kirik(Skandinaavia(ka Eesti), P-Saksamaa): 1)emakeelne jutlus 2)lihtne jumalateenistus emakeelse jutlusega 3)sakramentidest ristimine ja armulaud.(sümboolsed) 4)lihtne kiriku välisilme 5)jäeti pühakute ja säilmete kummardamine 6)kiriku pea ei olnud paavst, vaid riigivalitseja 7)tsölibaat kaotatakse 8)pastor on jutlustaja, kirikuõpetaja-ülesandeks seletada piiblit 9)kloostrid kaotatakse
....................................................................................31 Sisukord .................................................................................................................................32 *Johann Gutenbergi trükipressi kasutuselevõtt *Reformatsioon 1517.aastal ning selle mõju Euroopale *Ristusus vastuvõtt Venemaal *1453- Bütsantsi riigi langemine NB- oriendist muid aastaarve ei tule. *Nimed- kes nad on? Erasmus Rotterdam Thomas More Philipp Melanchton- Saksa koolisüsteemi rajaja ning teda on nimetatud ka Saksamaa õpetajaks/koolipapaks. Tema oli tegev eelkõige reformatsiooni ajal. Franciscus Assisi Ingnatius Loyola Jesuiitide ordu mõju Euroopale Mida kujutas endast keskaja inimese maailmapilt? Aeg/Ruum/Surm jms. Elukaar Kristluse mõju inimese eetilisele kasvamisele! 32
religioossus. Pühakute ja reliikviate kultuses ületasid sakslased teisi Euroopa rahvaid. 13 Ka vaimulikul kirjandusel oli tollasel Saksamaal suur mõju. Hulgaliselt ilmus pihi, missa ja troostiraamatuid. Esindatud oli isegi niisugune raamatuliik nagu surivoodikirjandus. Nõnda jätkus ka Lutheri teesidel piisavalt lugejaid. Tähtsamad reformatsiooniga seotud isikud Martin Luther, Leo X, J. Bugenhagen, P. Melanchton, Friedrich Tark, Karl V. Saksa talurahvasõda 15241525, mille tuumikala ulatus Schwarzwaldist Tüüringini. Vürstivõimu tugevnemine ja rooma õiguse sisseviimine piiras talupoegade kasutusõigusi metsale, heina ja karjamaadele ning veekogudele, nad kaotasid jahi ja kalapüügiõiguse, nende andamid ja koormised aga suurenesid. Soov saada tagasi
Lutherlit väide, et nii paavst kui ka kontsiilid võivad eksida, mis saab temavastases protsessis oluliseks argumendiks. Tõestatud punkt, kus luterluse ja katoliikluse eklesioloogias tekib lõhe. Leipzigi disputatsioon toob aga uusi liitlasi. Võidab enda poole humanistid, kes Madalmaades jaŠveitsis innukad. Rõhuasetus pisut teine – tahtevabaduse küsimus. Oluline see, et humanistide ringidest tulevad mitmed luterlikud reformaatorid, eesotsas Philipp Melanchton. Lisaks hakkab Luther palju kirjutama. 1520. aastal ilmub olulisi jutlusi jm tekste: jutlus, mis kõenelb headest tegudest, mida peetakse reformatoorse eetika varaseks peamiseks dokumendiks, kus Luther näitab 10 käsu alusel uut usu ja heade tegude vahekorra määratlust. I ja ülim heategu on usk kristlusesse. Samal aastal esitab ta reormatoorse programmi, rebib maha katoliku kiriku kolm müüri: vaimuliku võimu ülimuslikkus ilmaliku ees, pühakirja tõlgendamine üksnes paavsti
meelepärane ning garanteeris luteriusu edu Põhja-Saksamaal ja Skandinaavias. Peamised pooldajad ja levitajad olid Saksa territoriaalvürstid ja linnakodanlus, aadel (kes soovisid vabaneda paavsti ja Habsburg-keisri diktaadi alt). Leviala: Põhja-Saksamaa, Skandinaavia, Põhja-Baltikum, (Ungari jne.). Poliitiliseks tulemuseks oli Saksamaa usuline lõhenemine, algab uus sõdade periood Saksamaal (1546-1648). Luteri kirikute alusdokument on Augsburgi usutunnistus (1530), autoriks Philipp Melanchton. Teiseks reformatsioonikoldeks on Sveitsi linnad, Sveitsi alade põhiliseks reformaatoriks sai Ulrich Zwingli (1531) ja tema sekt. Ise ta sai ususõdades märtrina surma (tänapäevased järgijad põhiliselt kalvinistid). Ka tema leidis, et piibel on usuelu juhtnööriks. Enam kui Luther rõhutas ta kõlbelisust. Põhilised Sveitsi linnad mis pooldasid reformatsiooni olid nt Zürich, Bern jne. Ka teda toetas linnakodanlus. Võrreldes luteri usuga oli tema usk palju
,,kannatlik kuulekus ülemkihile") ; kirik: sõna/ ilmalik valitsus: mõõk Garanteeris Luteri kiriku edu Põhja-Saksamaal ja Skandinaavias: Uued evangeelsed Luteri riigikirikud (Rootsis ja Taanis, 1520ndatel) - Luteri konfessiooni levitajad Saksamaal: territotiaal vürstid ja linnakodanlus (riigilinnad) Luteri kirikute alusdokument (kuni tänaseni): 1530 Augsburgi riigipäeval usutunnistus (confessio augustana), mille pani kirja Lutheri töökaaslane Philipp Melanchton ... Karl V ei kiida heaks. Saksamaa evangeelsed riigiseisused moodustasid enda kaitseks: 1531 Schmalkadeni liidu , kes otsis tuge Saksa keisri ja paavsti vastu Prantsusmaalt, kes oli habsburgdünastia vastane. Tulemusi: - Nii oli Saksamaa usuline lõhenemine tõsiasi (uued Luteri kiriku kogudused) - Algab ususõdade periood, mis kestab umbes sada aastat (kuni 1648) - Kirjaoskuse üldine levimine Põhja-Euroopa kultuuriruumis (Põhja-Saksamaal,
ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel meeleorganitele. Välismõjurite algkujuks võib olla: - Helivõnkumine (kõnehelid)
nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. sajandi teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879, mil Wilhelm Wundt asutas Leipzigis esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. Psühholoogia uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus.
usklikud katoliku kiriku sõltuvusest. · Rõhutati töö austusväärsust ja vajalikkust. · Tõsteti esile kokkuhoidu ja lihtsat eluviisi. Augsburgi usurahu 1530. aastal kutsuti Augsburgis kokku Saksa Riigipäev, kus reformatsiooni pooldajad üritasid veel kord saada Rooma kiriku toetust läänekiriku ühtsele õpetusele. Selleks esitati riigipäevale Augsburgi usutunnistus. Luther, kes oli pandud kirikuvande alla ja oli lindprii, ei saanud osaleda ning tema asemel oli Melanchton. Keiser Karl V tõrjus kõik usupuhastusliikumise uuenduspüüded. Augsburgi usutunnistus sai luterliku kiriku usutunnistuseks. 1531. aastal moodustasid protestantlikud saksa vürstid Schmalkaldeni liidu. Liit pidas keisriga kaks sõda ning 1555. aastal sõlmiti Augsburgi usurahu cujus regio, ejus religio kelle võim, selle usk. See lõpetas ususõjad Saksamaal ja Saksa riigid jagunesid kahte ossa: · Katoliiklikud peamiselt Habsburgide pärusmaad, Saksamaa lõuna- ja loodeosa.
-) Suur küsimus mis üles kerkis oli see, kas maailm on heliotsentriline või geotsentriline. -) Renessanssi ajal oli kolm suurt tehnilist saavutust: kompass, trükimasin ja püssirohi ning ka perspektiivi seadus. -) Reformatsiooni puhul tekkinud uued mõtted olid 2 sakramenti; intulgentside küsimus; sloa scripura; kujud. -) Renessanssi ajal Luter ei olnud väga suur ega ka süstemaatiline kõnemees, kuid süstemaatilised ja suured filosoofid olid Melanchton ja J. Calvin. -) Kogu see ajastu valmistab ette barokki ajastut. Francis Bacon * Francis Bacon (1561-1626) ta uskus, et metafüüsikud on justkui ämblikud, kes koovad arutlusi niidist, mis tuleb neist endist. Empiirikud on kui sipelgad, kes tassivad kokku suuri hunnikuid praktilist materjali, ilma et oskaksid seda korrastada. Tõelised teadlased toimivad kui mesilased, kes jagavad oma varud valmis kärjedesse (koguvad teadmisi ning
toetab Lutherit, ülejäänud aga karjuvad ,,surm Rooma kuuriale!" Paavst pani nüüd Lutheri kirikuvande alla ning ka äsja keisriks valitud Karl V püüdis teda mõjutada esitatud seisukohtadest loobuma. Lutheri seljatagune oli muutunud üha tugevamaks. Tema kõrgeimaks toetajaks sai Saksi kuurvürst Friedrich Tark ja tema poolt 1502. aastal asutatud Wittenbergi ülikool, mida nüüd asuti kutsuma ka Saksamaa Roomaks. Siin tegutsesid Martin Lutheri peamised kaastöölised: Philipp Melanchton, Lucas Cranach, Johannes Bugenhagen. 1521. aastal kutsuti Luther aru andma Wormsis toimuvale riigipäevale. Lutherile oli see triumfireisiks: igal pool võttis rahvas teda tervitustega vastu. Ka riigipäeva ees jäi Luther oma vaadetele truuks, lausudes 18. aprillil 1521 oma kuulsaks saanud sõnad: Hier stehe ich und kann nicht anders (Siin ma seisan ja teisiti ma ei või). Riigipäev pani 6. mail Lutheri lisaks kirikuvandele
Sündis luterlik skolastika - Lutheri dokumentide kirjutaja oli skolastik. Kirik muutub võimu teguriks, kirikupeaks sai maavürst. Saksamaal piiskoppe polegi. Reformatsiooni teine tiib: Calvin ja Zwingli. Calvini õpetus ainus süstemaatiline. Peale reformi kaotavad Rooma ja Itaalia teaduse arengus keskse koha; nüüd muutuvad tähtsaks Oxford, Viin, Heidelberg, Praha, Wittenberg, Genf, London. Saksa renessanss on eelkõige teoloogiline. PHILIPPE MELANCHTON kujunes õpetajaks. Kasutas ära skolastilist traditsiooni, süstematiseeris. Luterlik kirik kujuneb õpetavaks kirikuks, Luterlik ortodoksia. Kaine, ladina terminitega, usuelu. Annab Lutheri asjadele õpetatud kuju. Mõned astuvad radikaalsele ortodoksiale vastu. Müstitsism. SEBASTIAN FRANCK (1500-1545): nii nagu ajalooline Jeesus, on ka ajalooline kirik väline rõivas. VALENTIN WEIGEL: segab Paracelsuse õpetusega. JAKOB BOEHME (1575-1624): sündis Görlitzi lähedal. Õppis kingsepaametis
Basilius Suur nimetas intressivõtmist „hirmsaks koletiseks“. Lactianus nimetab protsendivõtmist röövimiseks, Ambrosius mõrvataoliseks. Paavst Aleksander II kuulutas, et liigkasuvõtmise patt pole andeksantav. Katoliku kiriku juhtiv teoloog Aquino Thomas pidas intressi valeks, kuna see võrduvat „kahekordse maksmisega“ nii asja enese kui ka selle kasutamise eest. Protsendivõtmist peeti ajaga hangeldamiseks, mis ei olevat inimese õigus. Veel Luther ja Melanchton olid protsendivõtmise vastu. Üks esimesi skolastikuid Cantenbury Püha Anselm nimetas intressi küsimist varguseks. Islami maades on intressi küsimine tänini keelatud (sealsed pangad majandavad ennast mingite „teenindustasude“ ja mille iganes arvel). Dariaat keelab igasuguse intressi või maksu küsimise nii fikseeritud kui ujuva määraga. Calvinist alates tehakse vahet seaduslike ja ülekohtuste protsentide vahel. Henry VIII lubab kindlaksmääratud protsente
annaabi.ee 
