Luther väitis, et paavst ei saa andestada ühtegi patusüüd, vaid võib ainult kinnitada Jumala andestust. Oli indulgentside vastu. Ründas katoliku kiriku sakramendi õpetust, pidadaes küllaldaseks ristimist ja armulauda. Arvas, et munkadel ja nunnadel peab olema õigus kloostrist lahkuda. Taunis pühakute säilmete kultust ja kogumist. Luther tõlkis piibli saksa keeled, lõi aluse saksakeelsele jumalateenistusele ning andis võimaluse tõsta rahva haridustaset. Philipp Melanchton: Saksa reformatsiooni üks tähtsaimatest ideoloogidest. Aitas Lutheril reformatsiooni põhidokumentide koostamisel ja piibli tõlkimisel. P.M. oli seisukohal, et mõistus ja haridus peavad usku toetama. Ta koostas uue usutunnistuse süstemaatilise kokkuvõtte ja pidas ka läbirääkimisi. Riigipäeval esitatud 28 artiklist koosnev dokument ehk Augsburgi usutunnistus. Toomas Müntzer arvas, et ristida tuleb täiskasvanuid mitte lapsi. Tema algatusel tekkisid talupoegade väesalgad. Tekkis
Zeus/Jupiter Peajumal, taeva-, tormi- ja äikesejumal Hera/Juno Abielunaiste kaitsja Poseidon/Neptunus Merede valitseja Hades/Pluto Põrgujumal Demeter/Ceres Viljajumalanna, viljakusejumalanna Ares/Mars Sõjajumal Hephaistos/Vulcanus Tulejumal Athena/Minerva Sõjajumalanna, tarkuse- ja käsitööjumalanna Apollon/Apollo Valguse, tõe, muusika ja ennustuskunsti jumal Artemis/Diana Jahijumalanna Nike/Victoria - Võidujumalanna Hermes/Mercurius Jumalate käskjalg Aphrodite/Venus Ilu- ja armastusejumalanna Dionysos/Bacchus Veinijumal Hestia/Vesta-Kodukolde jumalanna Thales- esimene filosoof ja esimene teadlane. Maailm on tekkinud veest ja ujub vee peal. Anaximandros- vanakreeka filosoof. Arvas, et maa koosneb apeironist. Demokritos- vanakreeka filossoof. Arvas, et maa koosneb tühjusest ja seda ümbritsevatest aatomitest. Pythagoras- vanakreeka filosoof ja matemaatik. Maailmakorraldus põhines arvulistel suhetel. Herodotos- kr...
REFORMATSIOON EUROOPAS 1) majanduslikud poliitilised usulised *kun. soov saada kiriku varandusi *vaitsejad soovivad ise kirikus *vaimulikud ei pea kinni kat.kir *valitsejad pole rahul kirikumaksude ametnikke ametisse määrata eeskirjadest riigist väljaminemisega *tsentral. riikide kujunemine *indulgentside müük õõnestab *valitseja vajadus koondada kiriku autoriteeti võimu enda kätte 2)Martin Luther. *ref. on USUELU ümberkorraldamine *tähtsaim sakram. on armulaud kui osa saamine jumala loomusest *oli indulgenstside müügi vastu *inimene saab õndsaks vaid usu kaudu / ainus susline tõe allikas on Piibel mida in. peab ise lugema *kiriku varad sekulariseerida kat kirik-inimene ei saa jumalaga suhelda lut. kirik-jumalasõna allikas-piibel, selle kaudu s...
1524-1525 talurahva hukatusse; kirik. Kloostrid tõelise veresauna reformaatsioon Wilhelm. ülestõus juht 2) töö austamine, suleti, vaimulike tapeti üle 2000. seotud püüdega 1581 kuulutasid Põhja- Philipp Melanchton lihtsad eluviisid, tsölibaat kaotati. vabaneda Taani Madalmaad end lahkulöönuks Lutheri kaaslane. kokkuhoid, kasinus, Henry VIII tütar 8 kodusõda, 1589 ülemvõimu alt. 1520 Hispaaniast. 7 provintsi lõid Thomas Münzer. askeetlus
4. Mis aastal sõlmiti Tordesillase leping, mida kujutas? 1494. 5. Mis oli Suurte maadeavastuste tulemused?(3) *kaubandus- ja rahandustegevuse nähtused-kauba-ja fondibörs. *leidis aset oluline hinnatõus-nn hindade revolutsioon. *avardusid teadmised ümbritseva maailma kohta. 6. Kirjelda lühidalt Talurahvasõda (millal, miks, kelle vahel, tulemus) 7. Augsburgi lahingu sisu-(3) 8. Mis aastal sõlmiti Augsburgi usurahu? 1555.aastal 9. Kes oli Philipp Melanchton ja mida ta tegi? Saksa reformatsiooni teine tähtsam ideoloog. Aitas lutherit reformatsiooni põhidokumentide koostamisel ning ka piibli tõlkimisel. 10. Miks tekkis erimeelsusi reformatsiooni leeri? 11. Mida rõhutasid nn prohvetid uues suunas?(3) 12. Kes oli madalmaade tegelik valitseja? 13. Mis juhtus madalmaades aastal 1581? 14. Mis oli Madalmaade suurim sadam ja ärikeskus? 15. Kuidas jagunes looduslike olude järgi Sveits?(2) Metskantonid ja linnakantoniteks.
SISSEJUHATUS PSÜHHOLOOGIASSE 1.loeng 9. sept 2011 Talis Bachmann Materjalid ÕIS'is. Põhiraamat "Psühholoogia alused" Psühholoogia mõiste ja aine Psyhe + logos = PSÜHHOLOOGIA (hing) (õpetus)(hingeteadus) Uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Mõiste esmakasutus: Philippe Melanchton 1540 Rudolph Goclenius 1590 Psüügika determinatsioon: · Ühiskondlik-ajalooliselt (kultuur!) · Bioloogiliselt (aju!) Psüühilised nähtused: 1. Psüühilised protsessid 2. Psüühilised seisundid 3. Psüühilised omadused 3 PSÜHHOLOOGIAT:: 1. EELTEADUSLIK (COMMON SENSE) käsikäes teaduslikud arusaamad psüühikast ja ka sellised, mis on inimeste mõtetes välja kujunenud ning tõele ei vasta. 2. FILOSOOFILINE - 3. TEADUSLIK (EKSPERIMENTAALNE)
"Praeceptor Germaniae" ehk "Saksamaa õpetaja" panus haridusse (õpikute ja koolikorralduste koostamine, gümnaasiumide ja ülikoolide asutamine) "Usk on kultuuri süda" esitas 1521. aastal esimese luterlaste usu süstemaatilise esituse teose Loci communes (ühised mõisted) Abistas Piibli tõlkimisel Print shows Luther burning papal bull of excommunication, with vignettes from Luther's life and portraits of Hus, Savonarola, Wycliffe, Cruciger, Melanchton, Bugenhagen, Gustav Adolf, & Bernhard, duke of Saxe-Weimar. 1 print : lithograph, color. Lutheri panus haridusse Reformatsioon tõi kaasa rahvakoolide laia leviku ja koos sellega kirjaoskuse kasvu Luther leidis, et andekatele tuleb anda rohkem haridust. Nt lõi kirjaoskuse levik eelduse nii mõnelegi andekale noorele läbimurdeks kõrgemate haridusastmete juurde. Pärast reformatsiooni hakati laiemalt andma haridust ka tütarlastele, peamiselt
Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle Tähelepanu pöörati jutlusele ja palvetele Kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid Rahvakeelne jumalateenistus Jutlus ja kirikulaul kesksel kohal 9 Augsburgi usutunnistus 1530 Augsburgi riigipäeval 1530 üritasid reformatsiooni pooldajad veel kord saada Rooma kiriku toetust läänekiriku ühtsele õpetusele. Selleks esitati Augsburgi usutunnistus. Lutheri asemel osales seal Philipp Melanchton Lepitus ei õnnestunud Karl V tõrjus kõik uuenduspüüded (õpik lk 196-197) Augsburgi usutunnistus sai luterliku kiriku usutunnistuseks 1555 kehtestati Saksamaal Augsburgi usurahu (kelle võim, selle usk) RISTIUSU KIRIKU LÕHENEMINE RISTIUSU KIRIK suur skisma (1054) Kreeka-katoliku e. Rooma katoliku kirik õigeusu kirik Protestantism Katoliku kirik (16. sajand)
Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle Tähelepanu pöörati jutlusele ja palvetele Kirikust eemaldati üleliigsed kaunistused ja pühapildid Rahvakeelne jumalateenistus Jutlus ja kirikulaul kesksel kohal 9 Augsburgi usutunnistus 1530 Augsburgi riigipäeval 1530 üritasid reformatsiooni pooldajad veel kord saada Rooma kiriku toetust läänekiriku ühtsele õpetusele. Selleks esitati Augsburgi usutunnistus. Lutheri asemel osales seal Philipp Melanchton Lepitus ei õnnestunud Karl V tõrjus kõik uuenduspüüded (õpik lk 196-197) Augsburgi usutunnistus sai luterliku kiriku usutunnistuseks 1555 kehtestati Saksamaal Augsburgi usurahu (kelle võim, selle usk) RISTIUSU KIRIKU LÕHENEMINE RISTIUSU KIRIK suur skisma (1054) Kreeka-katoliku e. Rooma katoliku kirik õigeusu kirik Protestantism Katoliku kirik (16. sajand)
5. kloostreid pole vaja. 6. põlastas liikseid kaunistusi kirikutes. Kirik pidi olema tagasihoidlik. 7. ei pea toimuma palverännakuid. 8. reliikviaid ei sallinud. 9. tsölibaat pidi kaduma. Tagajärjed: olid kujunenud pooldajad ja ka selle vastu olijad. Haridus hakkas levima, sest loodi emakeelseid piibleid, kui oli vähe neid, kes lugeda oskasid. Ulatuslikud talupoegade rahutused saksamaal(1524-1526). Nad keeldusid maksude ja kümniste maksmisest. Thomas Müntzer ja Philip Melanchton hakkasid Lutheri mõtteid edasi viima. Pildirüüsteliikumine rüüstati kirikuid. 1555 Augsburgi usurahu. Kehtis põhimõte: kelle maa, selle usk. See oli mõeldud vaid aadlikele. Augsburgi usurahu lõhestas saksamaa ala veelgi. Ulricsh Zwingli j Jean Calvin olid sveitsi reformatsiooni juhid. Seal toimus usupuhastus riigi toel. Kalvinism aluseks oli sel lutheri usk, kuid see oli edasi arendatud. See oli range elukorraldusega. Kalvinistid allusid sellele
ÜLDAJALUGU (KORDAMINE) 1)AASTAD 800.a. eKr- Kreeklased võtsid kasutusele tähestiku - Alpfabeedi (nimetus tuleneb kahest esimesest tähest: alfast ja beetast ja see kujundati foiniikia tähestiku põhjal. 776.a. eKr- Esimesed olümpiamängud Zeusi auks, Olümpias Lõuna-Kreekas. 753.a. eKr- Rajati Rooma linn (Romuluse poolt, legendi järgi) 338.a. eKr- Chaironeira lahing, Kreeka langes Makedoonia ülemvõimu alla. 60.a. eKr- Caesar sai konsuliks, tekkis triumviraat: Pompeiuse, Caesari ja Crassuse vahel. 30.a. eKr- Vana-Kreeka antiikajajärgu lõpp- Rooma võimu alla langes viimane hellenistlik riik-Egiptus. 395.a. pKr- Rooma jagati kaheks: 1. Lääne-Rooma 2. Ida-Rooma keisririik. 476.a. pKr- Rooma riigi lõpp, keskaja algus. 622.a. pKr- Muhamed sai ilmutuse Allahilt. 632.a. pKr- Islamiusu teke, rajajaks Muhamed, läks vägedega Mekasse. 1492.a.- Kolumbus avastas Ameerika. 1453.a.- Konstant...
ilmuks 60 päeva jooksul Rooma , kaitsmaks end ketserlussüüdistuste vastu. Luther ründas katoliku kiriku sakramendiõpetust, pidades küllaldaseks ristimist ja armulauda. Ta astus välja ka mungatõotuse igavese kohustuslikkuse vastu, leides, et munkadel ja nunnadel peab olema kloostrist lahkumise õigus. Varsti jõudis Luther ordude ja kloostrite eitamiseni. (luterlik reformatsioon : erimeelsuste kaudu uue kirikuni) teine tähtis ideoloog Lutheri kõrval oli Melanchton, kes rõhutas teadlasena rohkem seda, et usupuhatus teeks usutõed inimmõistusele vastavamaks. 28 artiklist koosnev dokument -Asburgi usutunnistus määratles luterluse põhiseisukohad ja luterliku kirikuteenistuse alused. Hüljati kiriku väline hiilgus ning pühakujude ja säilmete kummardamine, kiriku juhtimisel pidi saama määravaks põhimõte, et kiriku pea ei ole paavst, vaid riigivalitseja . katoliku kiriku kõrvale astus eraldi luterlik kirik, kuigi usutülid jätkusid ka edaspidi. 14
Reformatsiooni tähtsamaks juhiks oli Marthin Luther. Sündmused 31. okt 1517 Wittenbergi kiriku uksele 95 teesi. 1520 pandi ta kirikuvande alla ja kuulutati lindpriiks. Ründas katoliku kiriku sakramendiõpetust, mungatõotuse igavese kohustuslikkust, preestrite perekonnaseisu. 1534. ilmus saksa keelde tõlgitud Piibel. Õpetuse põhiseidukohad õndsaks saab usu läbi, toe allikaks on Piibel, emakeelne jumalateenistus, pühakute kultuse taunimine. Philipp Melanchton oli üks peamisis luterluse ideolooge, seisukohad kattuvad Luteri omadega. 1530 Augsburgi usutunnistus: riigi valitseja on kiriku pea, jumalateenistuse alused (lihtne jumalateenistus ja emakeelne jutlus, ristimine ja armulaud, hüljati pühakujude ja säilmete kummardamine). Agusburgi usurahu 1555. kelle maa, selle usk. Saksa riigi jagunesid kahte rühma: katoliiklikud riigid ja protestantlikud riigid Thomas Müntzer keskendus sotsiaalsetele ja majanduslikele probleemidele. 1524-26
kirikuteenistuse alused. 6 Keiser Karl V, kes oli sõdinud Prantsusmaaga ja näinud vaeva türklaste pealetungi tagasitõrjumisega soovis sisemaiste usuvaidluste lahendamist, et ühendada jõud välisvaenlaste vastu. Selleks kutsuti kokku Saksa Riigipäev 1530. a. Martin Luther seal osaleda ei saanud, kuna oli kirikuvande all ning teda asendas seal Philipp Melanchton. Ta koostas uue usutunnistuse süstemaatilise kokkuvõtte ja pidas läbirääkimisi. Riigipäevale esitatud dokument sai tuntud Augsburgi usutunnistusena. Riigipäeva lõppotsus aga kordas Wormsis formuleeritud seisukohti. Sellises olukorras sõlmisid protestantlikud vürstid ja osa riigilinnu 1531. a.Schmalkaldeni Liidu protestantluse kaitseks. Liit pidas keisriga mitu sõda. Pärast keisri lüüasaamist nõustus Keiser Karl V 1555. a
sajand Põhjused: Ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võimu alla Katoliku kiriku kõlbeline allakäik Riikide valitsejad soovisid vabaneda paavsti võimu kontrolli alt. 7 sakramenti Müüdi indulgentse Mõjud: 2 sakramenti – armulaud ja ristimine Uued eesti keelsed sõnad Tekib uus religioon - luterlus Ordud ja kloostrid kadusid Jutlused emakeeles Isikud: Martin Luther – reformatsiooni algataja Philipp Melanchton – Lutheri sõber, kes aitas reformatsiooni edasi viia, kui Luther kinni võeti Johann Tetzel – kurikuulus indulgentside müüa Leo X – paavst, kes algatas indulgentside müüki, et rahastada kirkut 13. Vastureformatsioon: Vastureformatsioon – aktsioon võitlemaks reformatsiooniga, katoliiklik reformatsioon, et võita tagasi enda positsioon Aeg – 16.saj Põhjused: Katoliku kirik soovis taastada oma kaotatud positsioon Mõjud: Tekkisid uued vaimulikud ordud
Leiti, et igas suuremas linnas peaks olema korralik kool. Tartu teatas juba siis, et tuleb palgata tööle uusi õpetajaid. Ladinakoolist oli juttu ka Tartu rae protokollis 1553. aastal. Selleks ajaks oli Tartus ka kirjutuskool, mis hakkas eelmistega võistlema. Seati sisse nõuded, et laste vanusepiir ei tohtinud olla alla kümne aasta ja ladina keelt ei lubatud õpetada. Tallinnas hakkasid kooliasju ümber korraldama Wittenbergis kõrgema hariduse omandanud mehed. Martin Luther ja Philipp Melanchton juhtisid oma kaheksas kirjas, mis nad Liivimaale saatsid, tähelepanu sellele, et kohaliku rahva seast võetaks noormehi koolidesse ja hiljem saadetakse nad ülikoolidesse teoloogiat õppima. ( Andresen 1997,61) Hariduse ümberkorraldamine toimus neljas suunas: - linnakooli reorganiseerimine - eesti noormeeste suunamine usuteaduse õpingutele välismaal - kirikukirjanduse tõlkimine ja välja andmine eesti keeles
Tekkis lugema; veresauna tapeti üle 2000. anglikaani kirik. Kloostrid suleti, reformatsiooni 3) kirikuvarad sekulariseerida. vaimulike tsölibaat kaotati. Henry 1524-1525 talurahva ülestõus juht 8 kodusõda, 1589 troonile VIII tütar Mary I Tudor (1553- juhid ja Philipp Melanchton Bourbonide dünastia. Rajaja Henri 1558) taastas katoliikliku kiriku ja reforamatsiooni Lutheri kaaslane. IV, kes pidi astuma tagasi hävitas protestante > hüüdnimi Thomas Münzer. Mäss suruti katoliiklaseks. Mary Verine. käik julmalt maha. Mässu ei toetanud ka M.Luther.
Kontrollküsimused kristlus I kohta: 1. Mida tähendab kreekakeelne sõna Christos? Tähendab Jumala poolt salvitud valitsejat ehk kuningat, juutide mõistes Messiat (Maschiach). 2. Mitu jüngrit oli Jeesusel? 12 3. Kuidas kutsuti Jeesusele eelnenud Judea kõrbe askeeti? Ristija Johannes 4. Milline oli Jeesuse kuulutustegevuse algul tema hüüdlause? "Aeg on täis saanud ja Jumala riik on lähedal; parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!" 5. Milliste sõnadega väljendati kreeka keeles kolmesugust armastust? Kreeka keeles tehti vahet kolmesuguse armastuse vahel: eros - meeleline armastus mehe ja naise vahel, filadelfia venna- või õearmastus, armastus kristlaste vahel, ligimesearmastus ja agape (agaape) heategudele suunatud ennastohverdav kristlik armastus, varakristlikult ka "armastussöömaaja" tähenduses. 6. Kuidas nimetatakse Josephuse kirjutatud teksti osa, kus nimetatakse Kristust? Testimonium Flavianum 7. Nimetada sünoptilised evange...
sekulariseerida. õe Marguerite Roomaga. Tekkis oni juhid ja 1524-1525 talurahva pulmade ajal anglikaani kirik. Kloostrid reforamatsi ülestõus juht hugenottide vastu suleti, vaimulike tsölibaat tõelise veresauna kaotati. Henry VIII tütar ooni käik Philipp Melanchton tapeti üle 2000. Mary I Tudor (1553- Lutheri kaaslane. 1558) taastas katoliikliku Thomas Münzer. Mäss 8 kodusõda, 1589 kiriku ja hävitas protestante suruti julmalt maha. troonile Bourbonide > hüüdnimi Mary Verine.
Reformatsioon ja protestantism Katoliku kiriku võim nõrgenes Reformatsiooni põhjused: 1)kiriku rikkus 2)indulgentside müük 3)humanism-ilmalikkus 4)Teaduse, trükikunsti levik-raamatute, kirjasõna levik, ilmaliku haridustaseme tõus ja levik tõi välja vaimulike rumaluse. 5)rahvuskeel-rahvusriikide sünd aitas kaasa Reformatsioon sai alguse 1517 kui Luther pani Wittenbergi kiriku uksele üles 95 ladinakeelset teesi. Rahvas pooldas, kuna taheti emakeelset kirikut. Ka vürstid(Friedrich IV Tark). Karl V kuulutas Lutheri lindpriiks, Friedrich võttis ta oma hoole alla.(Wartburgi loss). Augsburgis lubati kuulata ära Lutheri põhiseisukohad, ettekande tegi Philipp Melanchton. Riigipäevale esitatud dokumenti hakati kutsuma Augsburgi usutunnistuseks. Lutheri kirik(Skandinaavia(ka Eesti), P-Saksamaa): 1)emakeelne jutlus 2)lihtne jumalateenistus emakeelse jutlusega 3)sakramentidest ristimine ja armulaud.(sümboolsed) 4)lihtne kiriku välisilme 5)jäeti püha...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz alushariduse pedagoog AP I Sigrid Kaasik KASVATUS ERI KULTUURIDES Juhendaja: magister Lehte Tuuling Rakvere 2008 Sissejuhatus Esimeses raamatu osas on üldistatud iga perioodi ideaaltüüpi: muinasaeg on loodus- inimese kujundamine, Vana-Idamaades kujuneb kirjutaja, juudid on ennekõike ühe jumala ja tema seaduse inimesed, kreeklased kasvatavad kangelast ja roomlased rõhutavad kodanikku. Eri ajastute inimese väärtushinnangud on väga erinevad. Teises osas käsitletakse keskaja homo christianuse kujunemist koos monopedagoogika ja selle aja olulisemate pedagoogiliste subkultuuridega. Selle ajastu inimese puhul oli igal pool tegu kristlasega, kes täitis kristlikke seadusi ja rituaale. Kolmandas os...
religioossus. Pühakute ja reliikviate kultuses ületasid sakslased teisi Euroopa rahvaid. 13 Ka vaimulikul kirjandusel oli tollasel Saksamaal suur mõju. Hulgaliselt ilmus pihi, missa ja troostiraamatuid. Esindatud oli isegi niisugune raamatuliik nagu surivoodikirjandus. Nõnda jätkus ka Lutheri teesidel piisavalt lugejaid. Tähtsamad reformatsiooniga seotud isikud Martin Luther, Leo X, J. Bugenhagen, P. Melanchton, Friedrich Tark, Karl V. Saksa talurahvasõda 15241525, mille tuumikala ulatus Schwarzwaldist Tüüringini. Vürstivõimu tugevnemine ja rooma õiguse sisseviimine piiras talupoegade kasutusõigusi metsale, heina ja karjamaadele ning veekogudele, nad kaotasid jahi ja kalapüügiõiguse, nende andamid ja koormised aga suurenesid. Soov saada tagasi
USUS.01.069 KRISTLUSE AJALUGU KRISTLUSE AJALOO ÕPIKUD, vt kirjanduse lehelt! 3 eksamit: 1) vanaaeg, 2) keskaeg, 3) viimased 500 aastat I LOENG – 01.09.2020 – Sissejuhatus. Kristluse põhimõisted, periodiseering, teemad. Kristliku kiriku jaotumine Konfessiooniperekonnad, mis on kolme tüüpi: - Universaalkirik: katolikukirik, universaalne hierarhia (püramiid). Kõige suurem osa kristlaskonnast, 1.2 miljardit. - Territoriaalkirik: õigeusukirik, ei ole ühtset kirikupead, küll aga juhinduvad ühisest kanoonilisest pärimusest (pühakiri, kirikupärimus: 7 esimest oikumeenilist kontsiili 4.-8. saj). üks kristlik kirik, aga asub erinevatel territooriumitel, need, mis eraldi on oma juhtimises iseseisvad. 14 iseseisvat kirikut (4 vana Konstantinoopol, Aleksandria, Antiookia ja Jeruusalemma patriarhaat – I at ja 10 uus kirikut – II at). Küprose kirik on vana, aga ei kuulu nelja patriarhaadi juurde. P...
meelepärane ning garanteeris luteriusu edu Põhja-Saksamaal ja Skandinaavias. Peamised pooldajad ja levitajad olid Saksa territoriaalvürstid ja linnakodanlus, aadel (kes soovisid vabaneda paavsti ja Habsburg-keisri diktaadi alt). Leviala: Põhja-Saksamaa, Skandinaavia, Põhja-Baltikum, (Ungari jne.). Poliitiliseks tulemuseks oli Saksamaa usuline lõhenemine, algab uus sõdade periood Saksamaal (1546-1648). Luteri kirikute alusdokument on Augsburgi usutunnistus (1530), autoriks Philipp Melanchton. Teiseks reformatsioonikoldeks on Sveitsi linnad, Sveitsi alade põhiliseks reformaatoriks sai Ulrich Zwingli (1531) ja tema sekt. Ise ta sai ususõdades märtrina surma (tänapäevased järgijad põhiliselt kalvinistid). Ka tema leidis, et piibel on usuelu juhtnööriks. Enam kui Luther rõhutas ta kõlbelisust. Põhilised Sveitsi linnad mis pooldasid reformatsiooni olid nt Zürich, Bern jne. Ka teda toetas linnakodanlus. Võrreldes luteri usuga oli tema usk palju
,,kannatlik kuulekus ülemkihile") ; kirik: sõna/ ilmalik valitsus: mõõk Garanteeris Luteri kiriku edu Põhja-Saksamaal ja Skandinaavias: Uued evangeelsed Luteri riigikirikud (Rootsis ja Taanis, 1520ndatel) - Luteri konfessiooni levitajad Saksamaal: territotiaal vürstid ja linnakodanlus (riigilinnad) Luteri kirikute alusdokument (kuni tänaseni): 1530 Augsburgi riigipäeval usutunnistus (confessio augustana), mille pani kirja Lutheri töökaaslane Philipp Melanchton ... Karl V ei kiida heaks. Saksamaa evangeelsed riigiseisused moodustasid enda kaitseks: 1531 Schmalkadeni liidu , kes otsis tuge Saksa keisri ja paavsti vastu Prantsusmaalt, kes oli habsburgdünastia vastane. Tulemusi: - Nii oli Saksamaa usuline lõhenemine tõsiasi (uued Luteri kiriku kogudused) - Algab ususõdade periood, mis kestab umbes sada aastat (kuni 1648) - Kirjaoskuse üldine levimine Põhja-Euroopa kultuuriruumis (Põhja-Saksamaal,
ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel meeleorganitele. Välismõjurite algkujuks võib olla: - Helivõnkumine (kõnehelid)
nähtustest ja käitumisest. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. sajandi teisest poolest. Konkreetseks tähiseks loetakse aastat 1879, mil Wilhelm Wundt asutas Leipzigis esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. Psühholoogia uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus.
usklikud katoliku kiriku sõltuvusest. · Rõhutati töö austusväärsust ja vajalikkust. · Tõsteti esile kokkuhoidu ja lihtsat eluviisi. Augsburgi usurahu 1530. aastal kutsuti Augsburgis kokku Saksa Riigipäev, kus reformatsiooni pooldajad üritasid veel kord saada Rooma kiriku toetust läänekiriku ühtsele õpetusele. Selleks esitati riigipäevale Augsburgi usutunnistus. Luther, kes oli pandud kirikuvande alla ja oli lindprii, ei saanud osaleda ning tema asemel oli Melanchton. Keiser Karl V tõrjus kõik usupuhastusliikumise uuenduspüüded. Augsburgi usutunnistus sai luterliku kiriku usutunnistuseks. 1531. aastal moodustasid protestantlikud saksa vürstid Schmalkaldeni liidu. Liit pidas keisriga kaks sõda ning 1555. aastal sõlmiti Augsburgi usurahu cujus regio, ejus religio kelle võim, selle usk. See lõpetas ususõjad Saksamaal ja Saksa riigid jagunesid kahte ossa: · Katoliiklikud peamiselt Habsburgide pärusmaad, Saksamaa lõuna- ja loodeosa.
-) Suur küsimus mis üles kerkis oli see, kas maailm on heliotsentriline või geotsentriline. -) Renessanssi ajal oli kolm suurt tehnilist saavutust: kompass, trükimasin ja püssirohi ning ka perspektiivi seadus. -) Reformatsiooni puhul tekkinud uued mõtted olid 2 sakramenti; intulgentside küsimus; sloa scripura; kujud. -) Renessanssi ajal Luter ei olnud väga suur ega ka süstemaatiline kõnemees, kuid süstemaatilised ja suured filosoofid olid Melanchton ja J. Calvin. -) Kogu see ajastu valmistab ette barokki ajastut. Francis Bacon * Francis Bacon (1561-1626) ta uskus, et metafüüsikud on justkui ämblikud, kes koovad arutlusi niidist, mis tuleb neist endist. Empiirikud on kui sipelgad, kes tassivad kokku suuri hunnikuid praktilist materjali, ilma et oskaksid seda korrastada. Tõelised teadlased toimivad kui mesilased, kes jagavad oma varud valmis kärjedesse (koguvad teadmisi ning
Saksi kuurvürst oli esimene, kes 1528. aastal nimetas ametisse konsistooriumi ja superintendendid. Kirikuvarad sekulariseeriti, kloostrid suleti. Kui 1529. aastal toimunud järjekordsel Speyeri riigipäeval üritati keisri kohalolekul taas reformatsiooni peatada, avaldas osa saadikuid protesti, nõudes Wormsi edikti tühistamist. Siit tulenebki reformatsiooniga kaasaläinute nimetamine protestantideks. 1530. aasta Augsburgi riigipäeval sõnastas Lutheri lähimaid kaasvõitlejaid Philipp Melanchton protestantliku Augsburgi usutunnistuse (Confessio Augustana). Reformatsiooni mahasurumine Saksamaal ei olnud enam võimalik. Pealegi vajas keiser prantslaste ja türklaste vastu sõdimiseks kodurahu. Seitsmest kuurvürstist kolm (Saksi, Brandenburgi ja Pfalzi) olid protestantide poolel, kellele neljandana liitus reformatsiooni soosiv Kölni peapiiskop. Alles 1546. aastal asus Karl V väevõimuga usuühtsust taastama, vallandades protestantide kaitseks 1531
Sündis luterlik skolastika - Lutheri dokumentide kirjutaja oli skolastik. Kirik muutub võimu teguriks, kirikupeaks sai maavürst. Saksamaal piiskoppe polegi. Reformatsiooni teine tiib: Calvin ja Zwingli. Calvini õpetus ainus süstemaatiline. Peale reformi kaotavad Rooma ja Itaalia teaduse arengus keskse koha; nüüd muutuvad tähtsaks Oxford, Viin, Heidelberg, Praha, Wittenberg, Genf, London. Saksa renessanss on eelkõige teoloogiline. PHILIPPE MELANCHTON kujunes õpetajaks. Kasutas ära skolastilist traditsiooni, süstematiseeris. Luterlik kirik kujuneb õpetavaks kirikuks, Luterlik ortodoksia. Kaine, ladina terminitega, usuelu. Annab Lutheri asjadele õpetatud kuju. Mõned astuvad radikaalsele ortodoksiale vastu. Müstitsism. SEBASTIAN FRANCK (1500-1545): nii nagu ajalooline Jeesus, on ka ajalooline kirik väline rõivas. VALENTIN WEIGEL: segab Paracelsuse õpetusega. JAKOB BOEHME (1575-1624): sündis Görlitzi lähedal. Õppis kingsepaametis
Basilius Suur nimetas intressivõtmist „hirmsaks koletiseks“. Lactianus nimetab protsendivõtmist röövimiseks, Ambrosius mõrvataoliseks. Paavst Aleksander II kuulutas, et liigkasuvõtmise patt pole andeksantav. Katoliku kiriku juhtiv teoloog Aquino Thomas pidas intressi valeks, kuna see võrduvat „kahekordse maksmisega“ nii asja enese kui ka selle kasutamise eest. Protsendivõtmist peeti ajaga hangeldamiseks, mis ei olevat inimese õigus. Veel Luther ja Melanchton olid protsendivõtmise vastu. Üks esimesi skolastikuid Cantenbury Püha Anselm nimetas intressi küsimist varguseks. Islami maades on intressi küsimine tänini keelatud (sealsed pangad majandavad ennast mingite „teenindustasude“ ja mille iganes arvel). Dariaat keelab igasuguse intressi või maksu küsimise nii fikseeritud kui ujuva määraga. Calvinist alates tehakse vahet seaduslike ja ülekohtuste protsentide vahel. Henry VIII lubab kindlaksmääratud protsente
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
