Wagneri ooperite süzeeliseks aluseks on Saksa ja Skandinaavia eeposed ning legendid. Wagneri ooper Tegelasteks on traagilise saatusega õilsad kangelased. Wagneri kangelased- kangelased hukkuvad või on sunnitud hülgama inimeste maailma. Maailma saab päästa vaid - Parsifal , ainus kangelane ooperites, kes suudab jumalaid päästa hukkumisest. See on lihtne puhtahingeline lollike kes saab targaks täna võimele kaasa tunda. Seda ideed kannavad Wagneri ooprites "Parsifal" ja " Nürnbergi meisterlauljad,,. Muusikas väljenduvad ülevus ja armutunded Palju kauneid kõlamaalinguid. Wagneri ooperid ,,Tannhäuser", ,,Lohengrin", ,,Tristan ja Isolde", neljast ooperist koosnev ,,Nibelungide sõrmus", ,,Parsifal" Koomiline ooper ,,Nürnbergi meisterlauljad". Pildid Täname vaatamast!
meloodia. See tähendas, et kadus ooperi üksikuid numbreid. Wagner võtab kasutusele juhtmotiivi, see on lühike ja meeldejääv viisilõik, mis peab iseloomuistama mõnd konkreetset tegelast või isegi eset laval. Kõik ooperid sarnanesid sümfooniliste teostega, sest laulja haal on kui hjuhtiv instrument orkestris, Orkestratsioon teostel on väga meisterlik. Tähtsal kohal vaskpuhkpillid. Heliloojal on 14 ooperit. Ooperist Nümbergi meisterlauljad, on ainus kiooomiline ooper, Saanud saksa esindusooperiks. Vaatamata oma keerukusele pessimistlikule alatoonile ja vokaalsetele raskustele on Wagneri ooperid populaarsed ka tänapäeval. Kuulajaid ei sega ka ooperite mütoloogiline ja traagiline sisu. Loomingu tagaplaanile jääb 2 sümfooniat. Kontsertavamängud Faust, Christoph Kolumbus, Polonia. On kirjutanud hulga väikeviorme klaverile ja seadeid teiste heliloojate muuikast
Ooperitest kdusid üksiknumbrid. Võttis kasutusele juhtmotiivi: lühike ja meeeldejääv viisilõik, ideloomustab tegelast /eset. Ooperid sarnanesidd sümf teostega sest laulja hääl oli kui juhtiv instrumen orkestris. Orkestratsioon väga meisterlik. Tähtsal kkohalmeisterlik. Tähtsal kkohal vaskpuhkpillid. Vaatamata oma keerukusele, pessimismile ja vokaalsele raskusele on saanud ooperid populaarseiks. Ei sega mütoloogiline ja dramaatiline sisu. 14 ooperit (Tannhäuser, Nurmbergi meisterlauljad, Lohengrin, Parcifal, Tristan ja Isolde, naine ilma varjuta, lendav hollandlane. Tetraloogia Niebelungide sõrmus: 1. Valküürid, 2. Siegfid, 3. Reini kulld, 4. Jumalate hukk), 2 sünf, avamängud ( Faust, Cristoph Columbus, Poloonia), väikevormid klaverile, seadnud ork muusikat klaverile, mõned romaanid, palju kirjutisi, artikkleid, arvustusi. Ooperite sisu Nurmbergi meisterlauljad Ainus lõbusam ooper. Sellest on saanud saksa esindusooper. Iga aastasel lauluvõistlusel
Verdi 8. Loomingupausi sisustas mõisa rajamise ja juhtimisega Itaalias G.Verdi 9. Tema ooperi aluseks on Prosper Merimé jutustus G.Bizet 10. Tema unistuse ooperimajast aitas ellu viia Baierimaa kuningas Ludvig II R.Wagner 11. Oli kaua seotud maailmakuulsa Milano La Scala ooperiteatriga G.Verdi 12. Loobus numbriooperist ja kirjutas läbikomponeeritud muusikalisi draamasid R.Wagner 13. Kirjutas oma viimase ooperi 80 aastasena G.Verdi 14. Tema ainus koomiline ooper oli „Nürnbergi meisterlauljad“ R.Wagner 15. Alustas Pariisi konservatooriumis õpinguid 10 aastasena G.Bizet 16. Tema mõjutajaks oli Beethoveni muusikaline dramatism R.Wagner 17. Tema ainus kuulsaks saanud ooper on traditsiooniline numbriooper G.Bizet 18. Tema ooperite kangelased hukkuvad või on sunnitud hülgama inimeste maailma inimkonna õnne nimel G.Verdi 19. Kajastab oma ooperites sotsiaalsest ebavõrdsusest tingitud kannatusi ja traagilisi saatusi G.verdi 20
Mõju avaldas Beethoven Noorena meeldis talle teater ja kirjandus 15-aastaselt otsustas hakata heliloojaks Õppis Leipzigi konservatooriumis Viis läbi ooperireformi Ooperid jagunevad kolme gruppi: 1) varased ooperid ,,Rienzi" (eeskujuks saksa, itaalia ja prantsuse ooper); 2) reformieelsed ooperid ,,Tannhäuser", ,,Lohengrin" (loominguline küpsus); 3) reformitud ooperid ,,Nibelungi sõrmus"; ,,Tristan ja Isolde"; ,,Nürnbergi meisterlauljad"; ,,Parsifal" Ooperireform: o Kustutas saalis tuled o Saalipõrand ehitati kaldu o Orkester paigutati orkestriauku o Juhtmotiiv tegelastele o Orkester ja orkestri osatähtsus võrdsustus vokaalmuusikaga o Loobus numbriooperist Ooperid olid muusikalised draamad (lavategevus ja muusika on võrdselt olulised) Peaosatäitjad suured kangelased (Saksa ja Skandinaavia eepostest ja legendidest) Teemad ennastohverdav armastus; kunst
,,Lombardlased" ,,Jumalate hukk" ,,Ernani" ,,Lendav Hollandlane" ,,Attila" ,,Tannhäuser" ,,Macbeth" ,,Lohengrin" ,,Luisa Miller" ,,Tristan ja Isolde" ,,Rigoletto" ,,Nürnbergi meisterlauljad" ,,Trubaduur" ,,Parsifal" ,,Traviata" ,,Sitsiilia verepulm" ,,Maskiball" ,,Saatuse jõud" ,,Don Carlos" ,,Aida" ,,Othello" ,,Falstaff"
Meloodiad sarnanevad Itaalia Laulja hääl on juhtiv instrument rahvamuusikale Tuntumad teosed: Tuntumad teosed: "Tristan ja Isolde" "Aida" "Nibelungide sõrmus" "Othello" "Tannhäuser" "Rigoletto" "Lohengrin" "Trubaduur" "Parsifal" "Traviata" "Nürnbergi meisterlauljad" "Maskiball" "Don Carlos" "Falstaff" Suri 27. jaanuar 1901 Milanos Suri 13. veebruar 1883Venezias
muusikutest. 1850. aastal ilmus ka artikkel, milles Wagner nõustus Romert Schumanni väidetega, mille põhiideeks oli "Mõistus eksib, tunded mitte iialgi". 1851 avaldas Wagner ooperireformile pühendatud raamatu Ooper ja draama. Kolmas loominguperiood (18541882) 1859 valmis reformooper Tristan ja Isolde. 1862 andis Wagner kontserte Peterburgis ja Moskvas, kus tal oli suur menu. 1869 valmis klassikalise ooperivormiga koomiline ooper Nürnbergi meisterlauljad. 1882. aastal sai valmis usulismüstilise süzeega ooper Parsifal. 1874. aastal sai valmis ooperitetraloogia Nibelungi sõrmus, mida Wagner oli kirjutanud alates 1848. aastast. Tänapäev Tänapäevalgi toimuvad BayreuthisWagneri muusikafestivalid. Alguses jätkas traditsiooni Wagneri lesk, Liszti tütar Cosima. Aastakümneid oli kunstiline juht Richard Wagneri lapselaps Wolfgang Wagner. Praegu juhivad festivali tema tütred Katharina Wagner ja Eva WagnerPasquire.
1851 avaldas Wagner ooperireformile pühendatud raamatu Ooper ja draama. Kolmas loominguperiood (18541882) 1859. valmis reformooper Tristan ja Isolde. 1861. kanti ooper "Tannhäuser" ette Pariisi laval. See võeti seal väga halvasti vastu: saalist segati vilistamise ja hõikamisega, mille algatasid Pariisi elitaarse Jockey Club'i liikmed. 1862. andis Wagner kontserte Peterburis ja Moskvas, kus oli suur menu. 1869. valmis koomiline ooper Nürnbergi meisterlauljad . 1874. aastal sai valmis ooperitetraloogia Nibelungide sõrmus, mida Wagner oli kirjutanud alates 1848. aastast. 1882. aastal valmis usulis-müstilise süzeega ooper Parsifal. Tegevus poliitikas 1847 liikus Richard Wagner revolutsiooni ringkondades. Oli anarhismi rajaja Mihhail Bakunini sõber. Ta esines miitingutel ning oli ühtse Saksamaa tuline pooldaja. Teda tuntakse ka Adolf Hitleri lemmikheliloojana.
majanduslikult jalule. MUUSIKA: Wagner pidas ideaalseks ooperiks muusikalist draamat. Hakkas kasutama juhtmotiive(lühikesed, lihtsad, kergelt mällu sööbivad viisilõigud, mis iseloomustavad ooperi üksikuid tegelasi). Wagneri ooperite süzeeliseks aluseks oli saksa ja skandinaavia eeposed ning legendid. Kõige tähtsamaks ooperiks "Tannhäuser"(1845), "Lohengrin"(1850), "Tristan ja Isolde"(1865), 4-st ooperist koosnev "Nibelungide Sõrmus", "Parsifal"(1882) ja koomiline ooper "Nürnbergi meisterlauljad"(1868). Ooperite peategelasteks traagilise saatusega õilsad kangelased. Wagneri kangelased hukkuvad või on sunnitud hülgama inimeste maailma. Jumalad on W. jaoks inimkonna ideaalide võrdkujul. Ooperis palju kauneid kõlamaalinguid, ülevus ja armutunded. Georges Bizet (1838-1875) ELULUGU: 10a. võeti vastu Pariisi konservatooriumi. Tema lühike elu kujunes raskeks ja eduvaeseks. B. ooperid ei äratanud erilist tähelepanu. Oli ka pianist. Teenis leiba eratundidega,
1859 valmis reformooper Tristan ja Isolde. 1861 kanti ooper "Tannhäuser" ette · Pariisi laval. See võeti seal väga halvasti vastu · 1862 andis Wagner kontserte Peterburis ja Moskvas, kus tal oli suur menu. · 1869 valmis klassikalise ooperivormiga koomiline ooper Nürnbergi meisterlauljad. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level · 1874. aastal sai valmis Fifth level ooperitetraloogia Nibelungi sõrmus, mida Wagner oli kirjutanud alates 1848. aastast. 1882. aastal sai valmis usulis- · müstilise süzeega ooper Parsifal. Click to edit Master text styles Second level
süntees. autor. * ,,Lohengrin" - kasutas juhtmotiivi * ,,Tristan ja võtet. Isolde" - Uuendas orkestri * ,,Nürnbergi koosseisu meisterlauljad" vaskpillide osas. * ,,Parsifal" * Teemad: Saksa või Skandinaavia eeposed, müüdid, legendid. * Harmoonia pingeline, kohati kadus tonaalsus. 9. G. Verdi Itaalia * Meloodiarikkus * Aktiivne - - - 26 ooperit:
siis on ka veel instrumentaalosad. Mis on libretto? Libretto on tekst mida kasutatakse või mis on mõeldud ooperile, kantaadile, oratooriumile või mingile teisele muusikalisele teosele. Nimeta romantismiajastu 3 suurt ooperiheliloojat! Richard Wagner, Giuseppe Verdi, Georges Bizet, Arthur Sullivan Nimeta 3 Richard Wagneri ooperit! "Rienzi", "Lendav Hollandlane"; "Tannhäuser"; "Lohengrin", "Tristan ja Isolde"; "Nibelungide sõrmus"; "Parsifal", "Nürnbergi meisterlauljad" Nimeta 3 Verdi ooperit! „Nabucco“, „Macbeth“, „Luisa Miller“, „Rigoletto“, „Trubaduur“, Traviata“,“Maskiball“, „Don Carlos“, „Aida“, „Othello“ Georges Bizet "Carmen"
3. Orkester paigutati orkestriauku. 4. Võttis iga tegelase jaoks kasutusele juhtmotiivi, mis samuti hõlbustas tegevuse jälgimist. 5. Orkestrile anti suur osa tegevuse edasiviimisel. 12. Wagneri ooperite ainestik Sisaldab palju mütoloogiat (muinasjutud, müüdid jne). 13. Millisteks kujuneb Wagneri ooperitegelaste saatus? Lõpeb tavaliselt surmaga. 14. Nimeta vähemalt 5 Wagneri ooperit! ,,Lendav Hollandlane", ,,Haldjad", ,,Lohengrin", ,,Nürnbergi meisterlauljad", ,,Tannhäuser" 15. Verdi looming Libretod, 26 ooperit, reekviem 16. Nimeta vähemalt 6 Verdi ooperit! ,,Rigoletto", ,,Traviata", ,,Maskiball", ,,Aida", ,,Othello", ,,Macbeth"
Mati Turi eesti rahvusvaheliselt tunnustatud tenor. Ta on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia koorijuhtimise erialal ja õppinud samas ka laulmist. 2009. aastast on Turi Euroopa lavadel tuntust kogunud wagnerilauljana. Kavas: Giuseppe Verdi (1813- 1901) Avamäng ooperile "Saatuse jõud" Benjamin Britten (1913-1976) Serenaad tenorile, metsasarvele ja keelpilliorkestrile VAHEAEG Richard Wagner (1813-1883) Avamäng ooperile "Rienzi" WWV 49 Faust- avamäng WWV 59 Avamäng ooperile "Nürnbergi meisterlauljad" WWV 96 Teoste iseloomustus: Verdi avamäng ooperile "Saatuse jõud" on kahtlemata tema ooperite kõige suurem ja võimsam algus. Avamäng on oma olemuselt laiahaardeline, läbitöötatud sonaadivormis, milles sisalduvad helilooja mõned kõige säravamad orkestrimeloodiad. Avamäng keskendub peamiselt kahele teemale: kiire "saatuse" motiiv ning aeglasem ja lüürilisem meloodia. Britteni serenaad tenorile, metsasarvele ja keelpilliorkestrile: selles oma armastatule loodud
dirigendid), kirjutab mütoloogia, ajaloo, vanade legendide põhjal, esimese ooperi 42 tegelast hukkuvad lõpuks. [,,Tristan ja Isolde" (ooper), ,,Lendav hollandlane" [Romantiline ooper] ,,Nibelungide sõrmus" (ooperitetraloogia, ,,Reini kuld", ,,Valküürid", ,,Siegfried", ,,Jumalate hukk"), ,,Parsifal" (ooper), ,,Tännhäuser" (ooper), ,,Lohengrin" (ooper), ,,Nürnbergi meisterlauljad" (koomiline ooper)] Giuseppe Verdi Rahvusliikumise juht, mitmed laulud tema ooperitest muutusid vabadusvõitluse lauludeks, libreto aluseks suurte näitekirjanike teosed, reformis ooperit (üritas kaotada primadonna-kultust ja rõhutas terviklikkuse tähtsust), muutis oma kunsti rahvusliku vabadusvõitluse relvaks, tihti oli teemaks ebaõigluse või võõra võimu vastu võitlemine.
P. Tsaikovski ballett „Pähklipureja“ „Lillede valss“ harf M. Glinka „Kamarinskaja“ viiul puupill tšello J. Sibelius „Finlandia“ algul taldrikud/midagi muud E. Grieg süit „Peer Gynt“ Hommik teada juba E. Grieg süit „Peer Gynt“ Mäekuninga koopas teada juba G. Verdi ooper „Traviata“ avamäng pikk kurb vaikne algus, valss R. Wagner ooper „Nürnbergi meisterlauljad act R. Wagner ooper „Lohengrin“ act3 pikad akordid, väikesed pausid J. Brahms IV sümf. 4.osa pikad akordid, väikesed pausid R. Schumann III sümf. 1. osa vaheldub marss, valss L. Van Beethoven “Appassionata“ 1. osa (vaikne algus, kiire klaver vahepeal) L. Van Beethoven V sümfoonia 1. osa (saatuse koputus) W.A. Mozart sümfoonia nr. 40 1. osa (viini-valss, T&J) tara tant tara tantaratanta W.A
Balletto-populaarne tantsulaul, tavaliselt salmide vahel imelikud silbid(refräänis) Madrigal 14 saj tekkinud m itmehäälne ilmalik lauluvorm.(karjuselaul). Tunnused - tõsine armastuslaul it.keeles; tihti filosoofilise, erootilise algtekstiga; esitatakse õukonnas, haritlaste hulgas, mitte kontserdil; 5-6 häälsed, keerulised, helimaaling. Vaimulik madrigal= motett. Saksamaa ilmalikud lauluvormid 16 saj: Hans Sachs kuulsaim meistersinger.(nürnberg) Richard wagner ooper ,,nürnbergi meisterlauljad"-käsitleti meistersingerite teemat. Inglise ilmalik laul: Ayr aaria-soololaul, saadeti lauto saatel. Instrumentaalmuusika 16. Saj: Tabulatuur-omapärane praktiline noodikiri, mis on levinud 14-18 saj. Ei panda kirja helikõrgusi, vaid pigem mänguvõtteid.peamiselt kasutatud soolorepertuaari jaoks. Klahvpillid orel,positiivorel(teisaldatav),klavikord,klavessiin,ing:spinett, virginaal Puhkpillid plokkflööt,põikflööt,trompet,tromboon,tsink(väljasurnud),pommer=oboe
Oli suurim ooperireformaator-muusika,tantsu,draama,poeesia süntees. Peategelased traagilise saatusega õilsad kangelased. Eeskujuks harmoonias Liszt,orkester 4-kordne. Lauljatelt nõudis uutmoodi laulmis-ja näitlemisstiili. Lauljal pidi olema tugev väljendusrikas hääl, hea tervikutunnetus. Suurim teos ooperitetraloogia"Niebelungi sõrmus"(mütoloogia). Tuntud veel ,,Lendav hollandlane", ,,Tannhäuser", ,,Lohengrin", ,,Tristan ja Isolde", ,,Nürnbergi meisterlauljad", ,,Parsifal". Kuulamine: meremeeste koor ooperist ,,lendav hollandlane"-algul pasunad, laulavad u.30 sek pärast ,,lohengrin" pulma koor-pulma marss Palverändurite koor ooperist ,,tannhäuser"-kohe alguses laulavad,vahepeal viiuliga, tugev hääl Giuseppe Verdi: Itaalia, sündis kirjaoskamatu külakõrtsmiku perekonnas. 7a kohaliku kiriku organisti abiline, 12 Busetto peakiriku organisti õpilane ja hiljem assistent
Wagner soovis sakslastele anda rahvuskangelane Siegfried ,,Nibelungide sõrmus". Selle tetraloogia kirjutas ta lõpuni kui valmis Bayreuth'i ooperimaja (4 õhtut = 20 h). Ooperi üldine idee: raha ja selle mõju maailmale (sõrmus = võim armastus). Muud ooperid: ,,Haldjad", ,,Armastuskeeld", ,,Rienzi", ,,Lendav hollandlane", ,,Tannhäuser", ,,Lohengrin", tetraloogia ,,Reini kuld", ,,Valküürid", ,,Siegfried", ,,Jumalate hukk", ,,Tristan ja Isolde", ,,Nürnbergi meisterlauljad", ,,Parsifal". Tegelased: hukkuvad, sunnitud hülgama inimeste maailma, vastukaaluks kunst, ennastohverdav armastus. Wagner ja Eesti: Wagneri selts, 18. mai 2001 W. gala (viibis ka ta pojapoeg Wolfgang), järgmine aastal 2007. Georges Bizet Ei ole kuulus reformija. Oluline siiski: teoste orkestratsioon, meloodia, oskas edasi anda draamat ja muusikalisi karaktereid. Stiiliperioodid: õnneliku lõpuga opéra comique'st realismi lävele, andis insp. Verismi heliloojatele
orkestril, inimhäält vaatleb kui ühte pilli orkestris. Wagner kasutab ooperis juhtmotiivi (lühike hästi meeldejääv meloodia, mis iseloomustab üksikut tegelast või tegevust. Wagner ehitab ooperi üksnes arenevate süzeedega ja see on vastandiks numbriooperile? Ooperi tetraloogia ,,Nibelungide sõrmus" mille põhjal tegi 4 ooperit: ,,Reini kuld" ,,Valküürid" ,,Sikfrid" ,,Jumalate hukk" On kirjutanud ka ,,Tannhäuser" ,,Lendav hollandlane" ,,Nürbergi meisterlauljad" ,,Tristan ja Isolde" Ooper 19. sajandil 19. sajandi ooper reageeris tundlikult ühiskonna sündmustele. Ooperi ainestik võeti antiikajaloost ja mütoloogiast, ajaliist, olustikulistest sündmustest. Tekst mida kasutatakse ooperites on libreto. Aaria on laul, millega näitleja/laulja näitab oma kehasttava tegelase hingeelu ja tundeid (kehakeele ja laulu abil). Ooper oli üks juhtivamaid muusikazanre. Ooperi pealinnaks muutus Pariis
teiseks vaatuseks, kus näidati tavaliselt balletti, ning sageli lahkusid nad pärast seda (esimese vaatuse ajal sõid klubilised õhtust). Wagner ei nõustunud viima Tannhäuseri balletinumbrit nende pärast esimesest vaatusest ooperi hilisemasse ossa ning see tähendas, et klubiliikmed pidid balleti nägemiseks varem kohale tulema. 1862 andis Wagner kontserte Peterburis ja Moskvas, kus tal oli suur menu. 1869 valmis klassikalise ooperivormiga koomiline ooper Nürnbergi meisterlauljad. 1874. aastal sai valmis ooperitetraloogia Nibelungide sõrmus, mida Wagner oli kirjutanud alates 1848. aastast. Esmakordne terviktsükli esitus toimus Bayreuthi festivalimaja avamisel 1876. aastal. Kuningas Ludwigi tungival soovil kanti kaks osa ette erietendustel Münchenis, kuigi Wagner ei soovinud algselt lubada enne kogu tsükli valmimist üksikosade ettekandeid. 1882. aastal sai valmis usulismüstilise süzeega ooper Parsifal. Tegevus poliitikas
Ooper 19.sajand Üks juhtivamaid muusika zanre Reageerib tundlikult ühiskonna probleemidele Huvi ooperi vastu väga suur(BUUM) Pariis: Ooperi pealinn.Kõige paremad tingimused,raha olemasolu.Ooperite ainestik ikka antiikajaloost ja mütoloogiast,aga pöörduma ajaloo ja olistiku süzeede juurde.Huvi troopika,salapära,ajaloo vastu. Ooperid endiselt tellimustööna. Kuni 1850 suhtuti ooperisse kui toormaterjali, mis võis enda nägemuse järgi muuta.Eesmärk-publiku soosing.1850 hakati ooperit väärtustama omaette kunstiteosena, mida püüti võimalikult vähe muuta. Itaalia: Impressaario-üürib teatri,koostab trupi koosseisu ja tellib ooperid. 1 aasta jooksul 3 hooaega ehk stagionet.Igaks hooajaks pandi kokku uus trupp.Kavva võetud oopereid mängiti nii kaua kuni oli publikut.Helilooja tegi ooperi valmis ja müüs impressaariole,helilooja sai raha peale 3.ndat etendust, heliloojal ei olnud ooperile enam õigusi....
Mussorgski-klaveri tsükkel. 14) ,,Kuupaistesonaat" L.von Beethoven-klaverisonaat 15) ,,Lahkumissümfoonia" F.J Haydn-sünfoonia 16) ,, Kreutzeri sonaat viiulile ja klaverile" L.Beethoven 17) ,,Tristis est anima mea" M.G Battista 18) ,,Kevadpühitsus" J.Stravinski-balett 19) ,,Kodumaine viis" H.Eller- klaveripala 20) ,,Peegel peeglis" A.Pärt intstrumentaal teos 21) ,,Carmen" G.Bizet-ooper 22) ,,Meri" 23) ,,Laul maast" Mahler-sünfoonia 24) ,,Nürnbergi meisterlauljad" R.Wagner-ooper 25) ,,Rigoletto" G.Verdi -ooper 26) ,,Traviata" G.Verdi- ooper 27) ,,Saksa reekviem" J.Brahmus vokaalsümfooniline teos 28) ,,Naise elu ja armastus" R.Schumann-armastuslaulude tsükkel 29) Poloneesid (10) F.Chopin-poloness 30) ,,Fantastiline sümfoonia" H.Berlioz-sünfoonia 31) 24 kapriisi sooloviiulile-N.Paganini 32) ,,Lucia di Lammermoor" Donizette-ooper 33) Brandenburgi kontserdid J.S Bach-orkestrimuusika 34) ,,Talvine teekond" F
Ilmalik laul: * Keeruline, antud kõrgele seltskonnale, madrigal – tekst parimatele luuletajate luulest. Lihtne, rahvalik, liikuv rütm, villanella balletto . Prantsusmaa: chanson – kõik ilmalikud *aeglane (armastus), *kiire (lõbus, naljakas) Inglismaa: eeskujuks Itaalia. Kõik mis moes Itaalias, moes ka Inglismaa. Thomas Morley Saksamaa: mahajäänum ja konservatiivsem, ühehäälne laul pikalt kasutusel. Meisterlauljad. Hakkab avastama mitmehäälsust. Mõjutatud tugevasti madalmaade koolkonnast. Heinrich Isaac. Barokk Portugali keelsest sõnast “barocco” – lopergune pärl. Halvustatav nimetus. Kestis: 16.dajandi lõpp – 17.saj. – 18.sajandi I pool. Vaimulik muusika taandus. Kuulsamad heliloojad: Itaallased: A. Corelli, A Vivaldi, A. Scarlatti Sakslased: J.S Bach, G.F. Händel Inglane: H.Purcell
Wagner ehitas ooperi üles katkematult areneva muusikaga stseenidele; · Ooperil on muusikalised draamad; · Lavaline tegevus on võrdne muusikaga. Wagneri eesmärgiks oli see, et vaataja peab ooperi vaatamise tulemusena muutuma. Tuntumad ooperid: · ,,Lendav hollandlane" · ,,Tannhäuser" · ,,Lohengrin" · ,,Nibelungi sõrmus" koosneb neljast eraldi ooperist. · ,,Tristan ja Isolde" · Koomiline ooper ,,Nürnbergi meisterlauljad" · ,,Parsifal" Tannhäuseri avamäng ,,Nibelungi sõrmus" 4 ooperit moodustavad terviku. Kantakse ette erinevatel päevadel: kõigepealt eelõhtu, kantakse ette esimene ooper ehk ,,Reini kuld". Siis I päev ,,Valküür". Valküür on võitluses langenuid Valhallasse viiv jumaliku päritoluga neitsi skandinaavia usundis. II päev ,,Siegfried". III päev ,,Jumalate hukk". Sisu võetud saksa ja skandinaavia mütoloogilisest luulest
süütegu ja seda võib lunastada ainult surm. Siin ongi Wagneri lahendus: surm lahendab armastuse piinad. 1860.a. saab Wagner teate osalisest amnestiast ja kahe aasta pärast saabus täielik amnestia ja õigus elada kõikjal Saksamaal. 1864.a. noor Bayeri kuningas Ludwig II, kes oli suur Wagneri austaja, kutsus Wagneri oma pealinna teostama oma muusikalisi reforme ja võimaldas talle lahedamaid elutingimusi. 1867.a. valmis ooper "Nürnbergi meisterlauljad", mis omab erilist kohta ta loomingus, olles Wagneri ainuke komöödia ajaloolis-olustikulisel süzeel. Siin lõi Wagner elava kultuuripildi Saksamaa minevikust, linna käsitööliste musitseerimisest ja selle omapärast. Ülekaalus on realism, lihtne, terve elu ja mis peaasi - maapealne elu (pole ühtegi mütoloogilist ega ebamaist tegelast). Tuginemine rahvaolustikule ja rahvakunstile võimaldas tal luua teose, mis tunduvalt erineb Wagneri draamadest mütoloogilisel, ebamaisel ainestikul
Wagner oli küll väga selle vastu, kuid balleti puudumise korral oleks etendus ära jäänud. 1863.a. toimus Berliinis Wagneri saatuslik kohtumine Liszti tütre Cosima von Bülowiga. Järgmisel aastal hakkasid nad koos elama ja 1865 sündis Münchenis nende esimene laps Isolde. 1866.a. suri esimene naine Minna Wagner. Cosima ja Wagneri laulatus toimus 1870 Luzernis. Vahepeal (1867) kirjutas Wagner oma ainsa ajaloolis-koomilise ooperi"Nürnbergi meisterlauljad". 1872.a. asus pere elama Bayreuthi (Põhja-Baierimaal), kus Wagner lasi ehitada oma ideede järgi uue ooperiteatri (Festspielhaus) ja isikliku villa "Wahnfried", kus 1874 lõpetas "Niebelungide sõrmuse". Selle tetraloogiaga avati Bayreuthi Festspielhaus 1876.a. Viimaseks ooperiks jäi kristlik müsteerium "Parsifal"1882. Kogu Wagneri elu oli täis võitlust keskpärasuse vastu. Tal oli elu ajal palju pooldajaid aga ka tuliseid vastaseid.
klubilised õhtust). Wagner ei nõustunud viima Tannhäuseri balletinumbrit nende pärast esimesest vaatusest ooperi hilisemasse ossa ning see tähendas, et klubiliikmed pidid balleti nägemiseks varem kohale tulema. Jockey Club'ile oli vastumeelne ka etendusi promoveerinud vürstinna Metternich ja tema kodumaa Austria. 1862 andis Wagner kontserte Peterburis ja Moskvas, kus tal oli suur menu. 1869 valmis klassikalise ooperivormiga koomiline ooper Nürnbergi meisterlauljad. 1874. aastal sai valmis ooperitetraloogia Nibelungide sõrmus, mida Wagner oli kirjutanud alates 1848. aastast. Esmakordne terviktsükli esitus toimus Bayreuthi festivalimaja avamisel 1876. aastal. Kuningas Ludwigi tungival soovil kanti kaks osa ette erietendustel Münchenis ("Das Rheingold" 1869. aastal ja "Die Walküre" 1870. aastal), kuigi Wagner ei soovinud algselt lubada enne kogu tsükli valmimist üksikosade ettekandeid. 1882
Etendus möödus skandaaliga, sest Wagner ise ei tohtinud dirigeerida, aga kohalik dirigent ei tabanud õiget tempot, rütmi, karakterit. 1862 -- andis kontserte Peterburis ja Moskvas, kus saavutas suure menu. Saadud raha eest ostis Viini maja, elas külluses, kuni raha sai otsa. Sattus taas võlgadesse ja naases Saksamaale. 3. LOOMINGUPERI000 1854-1882 1859 valmis reformooper "Tristan ja Isolde" -- vastas püstitatud nõuete 1869 -- ooper "Nürnbergi meisterlauljad" -- koomiline ooper klassikalise ooperivormiga Suurim avantüür (ohtlik üritus) muusikaajaloos on Wagneri loodud ooperitetraloogia "Niebelungide sõrmus": · "Reini kuld" · "Valküürid" · "Siegfried" · "Jumalate hukk" Probleemistik erakordne -- tsivilisatsiooni hukkumine, inimese eetiline kriis. Peategelased on jumalad ja nende lapsed; hiiglased -- kääbused, kes käituvad nagu inimesed. Kokku on 33 tegelast ja üle 100 leitmotiivi. Lavalist tegevust
teiste teoseid, ning algab isikupärane romantiliste ooperite periood1841-59: 1841 "Lendav hollandlane", 1845 "Tannhäuser, 1848 "Lohengrin". 12 Tema viimane loomeperiood saab alguse 1859.a. Siia kuuluvad uuenduslikud muusikalised draamad "Tristan ja Isolde" 1859, tetraloogia "Niebelungide sõrmus" 1874 ja "Parsifal" 1882,"Reini kuld". Ainus ajalooliskoomiline ooper ,,Nürnbergi meisterlauljad". Ühiskunstiteos, olulisel kohal tekst, muusika kulges pidevalt. Juhtmotiivide põimumisest tekkiv sümfooniline arendus(laulja peab hästi sobima) Kasutas suurt orkestrit:4-kordne kooseis, suurendatud vaskpillirühm Laulja kui orkestri täiendus, mitte lava valitseja. Lahendamata dissonantside ahelad Libretod saksa mütoloogiast Giuseppe Verdi (1813-1901) Ta sündis Põhja-Itaalias Parma provintsis Busseto lähedal Le Roncole külas.
Wagner ei nõustunud viima Tannhäuseri balletinumbrit nende pärast esimesest vaatusest ooperi hilisemasse ossa ning see tähendas, et klubiliikmed pidid balleti nägemiseks varem kohale tulema. Jockey Club'ile oli vastumeelne ka etendusi promoveerinud vürstinna Metternich ja tema kodumaa Austria. 1862 andis Wagner kontserte Peterburis ja Moskvas, kus tal oli suur menu. 1869 valmis klassikalise ooperivormiga koomiline ooper Nürnbergi meisterlauljad. 1874. aastal sai valmis ooperitetraloogia Nibelungide sõrmus, mida Wagner oli kirjutanud alates 1848. aastast. Esmakordne terviktsükli esitus toimus Bayreuthi festivalimaja avamisel 1876. aastal. Kuningas Ludwigi tungival soovil kanti kaks osa ette erietendustel Münchenis ("Das Rheingold" 1869. aastal ja "Die Walküre" 1870. aastal), kuigi Wagner ei soovinud algselt lubada enne kogu tsükli valmimist üksikosade ettekandeid. 1882. aastal sai valmis usulis-müstilise süzeega ooper Parsifal
koorijuht ja teatri kapellmeister saksas ja Riias. Põgenemine Riiast võlgade tõttu, Pariisi , seal raske olelusvõitlus.2 abielu , poliitiliselt kirev elu.(osavõtt maiülestõusust, pidevad põgenemised (Veneetsia, Lutzern, Pariis) Saksamaale naaseb 1862.a. peale poliitilist amnestiat. 1872.a. nurgakivi Bayreuthi ooperimajale, 1876 .a. esimene festivsl. Suri 1883.a. Veneetsias. Teosed : 11 ooperit, ( Lendav hollandlane, Tannhäuser, Reini kuld, Tristan ja Isolde, Nürbergi meisterlauljad, Siegfried, Jumalate hukk)Oratoorium apostlite viimane õhtusöömaaeg. G. Verdi- kirjaoskamatu kõrtsmiku poeg, muusikaharidus soosijate toetusel. Milanos teatri klavessinisti õpilane, konservatooriumisse ei võetud vastu. Kodulinna Busseto muusikadirektor, 1839.a. esimene ooper. Verdi varastes ooperites sütitavad revolutsioonikoorid, mis tegi temast oma rahva lemmiku.36 aastasen rajas oma ooperi (Luisa Miller) tuludest kodukandis mustermõisa, mida ise majandas. Esimene
annaabi.ee 
