Kehade soojenemine ja jahtumine (0)

Sarnased õppematerjalid

13

pdf

Füüsika

Massiühikuks on 1 kg. Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut Mõjutades ühel ja samal viisil erineva massiga kehi, on võimalik katseliselt veenuda, et võiksema massiga kehad hakkavad liikuma kiiremini kui suurema massiga kehad. Mida suurem on keha mass, seda inertsem on keha ja seda raskem on tema liiikumisolekut kiiresti muuta. Aine tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur on ühe ruumalaühiku ainemass. p=m/v Tiheduse ühik on g/cm3, kg/dm3 ja kg/m3 Nende kehade puhul, mis koosnevad mitmest ainest, saame leida keha keskmise tiheduse Rõhk, Pascali seadus Mõjudes jõuga mingile kehale, ei mõju see tavaliselt ühes punktis, vaid mingile pinnaosale või ka kogupinnale. Rõhu mõiste iseloomustab jõu edasiandmist pinna kaudu. Rõhuks nim. füüsikalist suurust, mis on võrdne pinnaühikule mõjuva jõuga. Valemina: rõhk=rõhumisjõud/pindala p=F/S Siin F on pinnale ühtlaselt mõjuv jõud ja S pinna pindala. Rõhu tähiseks on p. Seejuures me

Aineehitus

12

pdf

FAASISIIRDED

KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 3 (kaugõppele) 6. FAASISIIRDED Kehade soojendamisel või jahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks. Soojendamisel vajaminev soojushulk arvutatakse valemist Q = c m T , kus c on aine erisoojus, m keha mass ja T temperatuuri muut. Sulamiseks vajalik soojushulk Q =m , kus m on sulatatava keha mass ja tema sulamissoojus. Sulamine toimub kindlal, igale ainele iseloomulikul sulamistemperatuuril. Aurustumiseks vajalik soojushulk Q = rm , kus m on aurustatava vedeliku mass ja r aurustamistemperatuurile vastav aurustumissoojus. Aurustumissoojus sõltub temperatuurist ja tavaliselt antakse see aine keemistemperatuuri jaoks. Aine põlemisel eralduv soojushulk Q =m , kus m on põletatava aine mass ja aine kütteväärtus. 1 Näidisülesanne 1. Kui suur on 3 kg alumiiniumi soojendamiseks temperatuurilt 20 0 C temperatuurini 80 0 C vajaminev so

Füüsika

3

docx

Soojusõpetus

Kõige enam on levinud Celsiuse, Fahrenheiti ja Reaumuri skaalad. Teaduses on absoluutne temperatuuriskaala. Celsiuse skaala järgi on seal absoluutne 0 -273 kraadi. Ühikuks on 1 K ( kelwin ). Absoluutse skaala järgi on jää sulamistemperatuur 273 K. 1 K = 1 kraad. 6 ) siseenergia Et keha soojeneks, on vaja energiat. See energia kulub aineosakeste liikumise kiirendamiseks. Liikumise tõttu omavad aineosakesed kineetilist energiat. Soojenemise tulemusena tõuseb osakeste kineetiline energia. Kehade soojenemist ja jahtumist saab väljendada : aineosakeste kiiruse muutus ja aineosakeste kineetilise energia muutus. Gaaside osakesed ei ole vastastikmõjus. Vastastikmõjus olevad kehad omavad potensiaalset energiat. Keha aineosakeste kineetiline energia + potensiaalne energia = siseenergia (siseenergia muutub aineosakeste vastastikuse asendi muutmisest ja liikumise kiiruse muutmisest ) . SOOJUS = KEHA SISEENERGIA KINEETILINE KOMPONENT .

Füüsika

12

doc

Potsepa tööd

Potsepatöö põhireeglid 1. Punaseid tuleb enne paigaldamist veidi vees hoida (kuni 10 sec), kui punane tellis imeb savimõrdist ahnelt vett endasse mistõttu kuivatab mördi enneaegselt, mille tõttu telliste ja mördivaheline seos jääb nõrgaks. Rasksulavaid ja tulekindlaid telliseid enne paigaldamist ei leotata, vaid kastetakse korraks vette, et eemaldada nende pinnalt tolm. 2. Savimört peab olema niivõrd vedel, et käega tellisele vajutades saaks liigse mördi vuugivahel välja suruda. Jäiga mördi korral jäävad vuugid paksud ja kuumenedes pudeneb savimört vuukidest välja. 3. Ahjumüüritist tuleb laduda seotises 4. Tellise murtud või tahutud pinda ei tohi asetada küttekolde või suitsulõõri sisepinnale, sest tahutud pinnal on alati märkamatuid pragusid, mille tõttu selline pind kuumuse mõjul pudeneb 5. Küttekolde ja suitsulõõri sisepindu ei tohi mördiga määrida 6. Müüritise k

Üldehitus

12

doc

Füüsika kordamine 10.klass

Trajektoori kuju saab liikumise järgi liigitada sirgjooneliseks ja kõverjooneliseks. SIRGJOONELISELT LIIGUVAD: kukkuv kivi, pliiatsi tervalik sirgjoont tõmmates, auto või rong sirgel teeosal jne. Sirgjoonelist liikumist kohtab looduses harva. Tavaliselt on sirgjooneline vaid mõni osa trajektoorist. KÕVERJOONELISELT LIIGUVAD: lendav lind, kaaslasele visatud pall, kurvis sõitev auto, liuglev paberileht jne. Trajektoori suhtelisus tähendab, et erinevate kehade suhtes võib liikuva keha trajektoor olla erinev. NIHE ­ Nihe on füüsikaline suurus, vektor (suunatud sirglõik), mis ühendab keha alg- ja lõppasukohta. Tähis s Ühik 1 m Nihe on suhteline suurus, st selle väärtus oleneb taustsüsteemi valikust. TEEPIKKUS ­ Teepikkus on trajektoori lõik, mis läbitakse kindla ajavahemiku jooksul. Teepikkuseks nimetatakse füüsikalist suurust, mis on võrdne trajektoori pikkusega, mille keha

Füüsika

57

rtf

TEHNILINE TERMODÜNAAMIKA

toimuvate protsesside mõistmiseks. 1. PÕHIMÕISTED. IDEAALSETE GAASIDE OMADUSED. 1.1. Termodünaamiline süsteem ja väliskeskkond. Termodünaamika mõistete ja seaduste käsitlemisel on oluline tähtsus termo-dünaamilise süsteemi ja väliskeskkonna mõistetel. V ä l i s k e s k k o n n a all mõistetakse kõigi teatud ruumi osas paiknevate meelevaldsete füüsikalis-keemiliste omadustega kehade kompleksi. T e r m o d ü n a a m i l i s e k s s ü s t e e m i k s aga nimetatakse väliskeskkonnast kindlate geomeetriliste pindadega eraldatud kehade kogu. Termodünaamiline süsteem ja väliskeskkond võivad teineteist vastastikku väga mitmeti mõjutada (näiteks mehaaniliselt, soojuslikult, keemiliselt, elektriliselt jne.). Termodünaamilise süsteemi ja väliskeskkonna vastastikust mõjutamist nimetatakse

Termodünaamika

76

pdf

Soojusõpetuse konspekt

mõõtmetega võrreldes märgatavalt suurem. Browni liikumise põhjus – aatomite või/ja molekulide põrked vastu osakest. 1905. a. käsitles Albert Einstein Browni liikumist teoreetilisest lähtepunktist ja arvutas eksperimentaalsetele andmetele tuginedes aatomite ligikaudse massi ja mõõtmed. Aatomite ligikaudne läbimõõt: D~10−10 m . Molekulaarkineetilise teooria eesmärk – seletada katsetes ilmnevaid ja mõõdetavaid kehade omadusi (temperatuur, rõhk, ruumala, tihedus) kui molekulide summaarse mõju tulemust. Kasutatakse statistilise meetodeid (statistiline füüsika, statistiline termodünaamika), milles kasutatakse suurusi nagu keskmine kiirus, kontsentratsioon, molekulide keskmine kineetiline energia jms. B. Termodünaamika Termodünaamika uurib kehade omadusi ning olekute muutumise seaduspärasusi lähtudes makroskoopilistest parameetritest (rõhk, temperatuur jne). Termodünaamika põhiprintsiibid

Füüsika

66

docx

Füüsika I konspekt

langemine on ühtlaselt muutuva sirgliikumise erijuht, mille korral keha liigub maapinna suhtes ainult raskusjõu toimel. h=gt2/2. Maksimaalse tõusu kõrguse vertikaalsel ülesviskel saab leida valemist h=v0 2/2g. 7. KÕVERJOONELINE LIIKUMINE. KIIRUSE SUUND. NURKKIIRUS KUI VEKTOR JA SELLE SEOS JOONKIIRUSEGA. KIIRENDUS ÜHTLASEL RINGLIIKUMISEL. NORMAAL- JA TANGENTSIAALKIIRENDUS KÕVERJOONELISEL LIIKUMISEL Kõrverjooneline liikumine on punktmassi või jäiga keha või kehade süsteemi massikeskme liikumine, mille korral kiirusvektori siht muutub. Liikumine on kõverjooneline parajasti siis, kui esineb kiirendus, mille siht erineb trajektoori puutuja sihist. Kõverjooneline liikumine taandub ringjoonelisele. Nurkkiirus näitab, kui suur pöördenurk läbitakse ajaühikus. = /t . Nurkkiiruse SI-ühik on üks radiaan sekundis (1 rad/s). Seda ühikut esitatakse lühidalt kujul 1 s-1. Nurkkiirus ja joonkiirus on omavahel seotud järgmiselt v=ωr.

Füüsika

Kommentaarid (0)