Meie suurim ja hiilgavaim meistritöö on õigesti elatud elu. Vanemaks saades vaatame kõik tagasi elatud elule. Arutleme, kas valikud, mida tegime ja otsused, mis täide viisime, olid ikka õiged. Mida oleksime võinud või pidanud teisiti tegema. Kas meie elu oli elamist väärt. Kas ja kuidas saame elada nii, et lahkudes saaksime enda üle uhked olla? Milline on õigesti elatud elu? On see üldse olemas? Harva mõtleme, kuidas ja millest koosneb meie elu. Tähtsad on haridus, karjäär, pere, kodu ning üleüldine hakkamasaamine. See kõik kokku moodustabki meie elutee. Teod, mida korda saadame, olgu need siis head või halvad, jäävad inimestele meelde ning neid ei unustata. Elame selleks, et täide viia oma unistused. Saavutamaks seda läbime nii head kui halba. Tähtis on vaid ise lõpptulemusega rahule jääda. Aleksandr Puskini raamatu `` Jevgeni
Selle kaudu saaksime filosoofiat hoopis teisiti võtta ning seda tähtsamaks pidada. Ilma argumentideta eeldan mina, et antud väide peab paika, ehk küll väikeste personaalsete möödustega, mis on tingitud inimeste eripärast. Seega kui tõesti filosofeerimine surema õppimine, siis kuidas me saame defineerida elu? Kas elu ongi tõesti vaid filosofeerimine ehk surema õppimine? Michel de Montaigne on veel öelnud: “Meie suurim ja hiilgavaim meistritöö on õigesti elatud elu.” Soovin siinkohal jällegi öelda, et õige on just iga inimese enda sisetunde küsimus. Elustiil kujuneb välja soovide, unelmate ja sihtide abil. Paljud defineerivad oma elu õigsust läbi usu, kuna tihtipeale on just religioonis väga kindlalt ära määratletud see nn kõige “õigem elu”. Inimloom on kujunenud selliseks, et kunagi ei tehta midagi üleliigset. Mis üleliigne- see järelikult kulutatud vaev, mida saaks kindlasti projetseerida mujale
Ainult üks elu Olen tihti mõelnud sellele, mis on elus kõige tähtsam ning olulisem. Osa inimesi tabavad seda kohe, teistele jääbki see küsimus peadmurdvaks. Leian, et see kõige tähtsam on meil kõigil ühine, nimelt pean silmas elu. Elu võib olla pikk ning vahel üürike, kuid sellegipoolest peaksid inimesed kasutama oma võimalusi ning hindama elatud aega. Me elame oma elu erinevalt ning keegi ei tea, kuidas on õige.Mina leian,et elu on elatud õigesti, kui sa suudad nautida oma tehtud tegusi ning aega, mida kulutad. Enda eesmärkidega seame tee, mida mööda hakkame sammuma. Olgu meie eesmärgid suured või väikesed, nende täitumisel oleme lähemal iseenda rahulolule ja õnnele. Elu pole alati lihtne ning meeltmööda, ettetulevad takistused panevad proovile meie kannatused. Usun, et iga ületatud takistus viib meid elus edasi. Hiljuti lugesin ajakirjanduses nendest inimestest, kes ei saa elada täisväärtuslikku elu. Pean
nende nahas olema.Telemängur paneb odavale väljamüügile oma unistused, hirmud ja häbid. Vastu saab ta raha. On see hea vahetus? Võiksime õppida Timm Thalerilt: ära müü oma naeru kuradile. ,,Seal, kus inimene naerab, Kaotab kurat oma võimu". Oma tegemisi tuleks hinnata sellest vaatepunktist, mis on su elus tõeliselt tähtis. Kevadpühade ajal tähistasime kogu perega vanaisa sünnipäeva. Vanaisa oli hiljuti raskelt haige ning oli näha, kuidas haigus pani teda veelgi rohkem mõtlema elatud elule. Ja kuigi ta ka püüabki mõelda rohkem headele asjadele, poeb tahtamtult ligi just see, mida oled teinud oma elus valesti või tegemata jätnud. Nüüd saab ta aru miks tema vana isa omal ajal sügavalt ohkas, kui nägi kuidas poeg viinast ja lärmakatest sõpradest seltsi otsis. Nooruses käis läbi pea aga ainult mõte, et mis see paps seal ohib. Palju on unetuid öid, mil ta mõtleb kas tema lapsed ja lapselapsed ikka saavad hakkama oma pangalaenude ja autoliisingutega.
,,absurdi müüdid" [email protected] Tõnu Viigi e-maili aadress http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2445 kõik, mis vajalik! EKSAM: 15. Jaanuar/22. Jaanuar! Kell 12.00 18.00(grupid) K-311 1. Loeng: Filosoofiline antropoloogia Kes on inimene? 1.Etoloogiline(teadus loomadest, nende käitumisviisidest) mõtteviis/strateegia inimest võrreldakse teiste loomadega. Mõtlev loom homo sapiens; keel kui informatsiooniedastusvahend. Filosoofid nii ei arva, tunnevad, et midagi olulist jääb puudu! Oluline on mis? Kes? 2. Eksistentsialistlik mõtteviis/strateegia Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Olemas on potentsiaal siin enam mitte olla ehk surra. Maailm on tervik, mille suhtes inimene midagi on. Oluliseks saab küsimus kus? 3
,,Elus peab oskama nii võita, kui ka kaotada." Tihti leian ennast unistamas, et tahaksin olla jälle väike laps. Nende elu on nagu lill. See on muretu ja neil pole veel aimugi, mida toob tulevik või mida tähendab murekoorem. Nad ei pea igapäev langetama otsuseid ja lahendama probleeme, mille tagajärgedeks on vastavalt, kas võidud või kaotused. On iseenesest mõistetav, et meil kõigil on unistused ja eesmärgid, mille poole igapäev püüdle- me. Unistused peavad olema midagi niisugust, mis iialgi ei täitu, sest mille nimel me muidu edasi elaksime? Meil on ideaalid, millele püüame sarnaneda. Isegi, kui nende püüdluste jooksul on tagasilööke, siis ei tohi anda alla vaid tuleb hoida pea püsti ja edasi minna. Ideaalid on püüdmiseks, mitte kättesaamiseks. Kaotused teevad meid ainult tugevamaks. On teada tuntud tõde: ,,Proovi ja ebaõnnestu, kuid ära lõpeta proovimist." Inimesed kaotavad igapäev. Olgu selleks siis lähedane inimene, tööko
Igaüks peab leidma enda jaoks piiri, millal või kas üldse see vastu tuleb. Raha on kindlasti vaja, et end hästi tunda, aga kas see peaks olema kõige tähtsam eesmärk? Paljud inimesed otsivad elus armastust. Armastus paneb meid end hästi tundma. Juba vanast ajast on justkui loomulik, et perekonna loomine ja laste saamine on väga oluline. Soojad suhted peres ja lastega on väga tähtis. Kuid ometi on ka selliseid inimesi, kellele meeldib hoopis üksinda olla, inimesi, kes tunnevad end ahistatuna nii lähedases suhtes. Ja tänapäeval on järjest loomulikum, ei elata vaid soo jätkamiseks, ,,nauditakse" kauem vabadust ning pereloomine lükkub järjest hilisemasse aega. Inimestele on tähtis on saavutada head suhted meid ümbritsevate inimestega. See, et meie hindame teisi inimesi ja meid hinnatakse, tekitab hea tunde. Kuigi kõigile ei saa meeldida, vajame me seda, et keegi meiega arvestab, meid toetab ja hindab. Me vajame
(B. Graciàn) Et asjade üle vaielda, pole vaja neist aru saada. (P. A. de Beaumarchais) Kõige otstarbekamalt on siin maailmas jagatud mõistust. Igaüks arvab, et ainult temal on seda küllalt. (J. Galsworthy) Kiireim viis sõda lõpetada on see kaotada. (G. Orwell) Kui sind valitseb mõistus, siis oled sa kuningas, kui aga keha, siis oled ori. (Cato) · Elu on kui kastetilk , mis särab tuhandeis vikerkaarevärvides. Inimese vanust ei määra mitte elatud aastate hulk , vaid tema sisemise energia, vaimutugevuse ja noorustsäilitava hinge koosmõju. Naise esimest halli juuksekarva näitab talle tema sõbranna. Maja kaunistuseks on sõbrad, kes seda külastavad. R. W. Emerson Ilu on jõud, naeratus tema mõõk. C. Reade Kui armastus pöörab maailma, siis huumor on pöörlemistelg. Iga päev on lehekülg sinu eluloas. Araabia vanasõna Õnnelik on see, kes on õnnelik oma kodus. L. Tolstoi
Aga varsti tulevad haigused, nagu kirjutab Pascal. Haigus ja iga muu füüsiline vigastus lõhub meie tavanormaalse olukorra. Igal juhul on see ebameeldiv elamus. Ta võib teha õnnetuks või tigedaks, kuid ta võib ka avada aknaid algnormaalsusesse, mille mõni tahk hakkab rebenenud somaatilise ehituse pragudest äkki läbi paistma." (Sivers 2006: 10) Tuleb aeg kui ilus õitsev noorus läheb sujuvalt üle keskeale ja sealt edasi aina ühes suunas. Nagu öledakse, iga elatud päev on samm lähemale iseenda surmale. Seetõttu pean tähtsaks ja oluliseks hinnata kõrgelt praegust hetke, tänu heale tervisele. Saan öelda, et hea on elu ka siis kui tead mida tahad. Elul on nagu mingi muster etteantud, aga me ise saame suuresti seda korrigeerida. Meil on sünnist saati kaasa antud mingid instinktid millede ajal me tegutseme. Kuid eesmärgid seame me endile igaüks ise, oma äranägemise järgi.
MÕTTEJÕUD Praeguses ajastus, meie tänases ühiskonnas on tegelikkuses inimeste uputus meid on liiga palju siin maailmas. Me oleme erinevad, nii kehalt, meelelt kui hingelt. Meid raamivad küll meie enda riigi seadused ja meie ühiskonnas loodud reeglid, kuid siiski me eristume mitmel tasandil. Loomulikult on meis ka midagi ühist, mida saame tõestada geneetiliselt ja see on tänuväärnne, kuna muidu on teaduslikult midagi praktiliselt võimatu avastada, tõestada ning seeläbi arendada või parendada, ehk ka hoopis kõrvaldada. Tulen tagasi meie erinevuste juurde, et seda põhjendada, selgitada ja mõista. Meie inimesed oleme oma mõttejõu viljad või mõtlemise ohvrid, kuidas ise soovite end nimetada. Mõlemad on reaalsed tõed ja tõestused, kuid sõnades peitub mõtte mudel; enda nimetamise juures avastate peagi, millises suunas te oma elus olete astunud ning kui
et kõige kindlam viis saavutada õnne enda jaoks - see on otsida seda teiste jaoks. Luther Ka kõige aeglasem inimene, kui ta ainult ei kaota eesmärki silmist, liigub kiiremini kui see, kes eksleb ilma eesmärgita! Lessing Inimene kasvab sel määral, kuivõrd kasvavad tema eesmärgid! Schiller Ainus viis võimaluste piire avastada, on neid ületades võimatut saavutada! Arthur C Clarke Räägi tõtt ja sul ei ole vaja midagi meeles pidada! Mark Twain Õnn ei sõltu välistest teguritest, vaid sellest, kuidas meie neid tõlgendame! Lev Tolstoi Elus taandub kõik suutlikkusele tasakaalustada oma vajadusi, unistusi, ambitsioone sellega,
Tallinna Ülikool Haapsalu Kolledz Tervisejuhi eriala Anna-Liisa Vainu Filosoofia Kodutöö Haapsalu 2009 Albert Camus " Sisyphose müüt " Absurd ja enesetapp. Filosoofias peetakse kõige tähtsamaks küsimuseks enesetappu. Enesetapp pesitseb meis endis nii kaua, kuni ühel päeval me end ära tapame. Põhjusi võib olla mitmeid. Kui hakata mõtlema, mis võinuks olla põhjus, miks enesetapp meieni jõudis, võime mõelda seda terve oma elu, kuid põhjust me ei suuda leida. See, mis on elu eesmärk, sobib suurepäraselt ka surma eesmärgiks. Enamus meist tõukab enesetapuni mõni kriis või sündmus era või pereelus. Samuti võib süüdlaseks olla ka mõne tuttava südametu käitumine või ütlemine, mis mõjutab meie otsust elule. See, kes enesetapuni jõudis, on tema ülestunnistus elule, et ta ei saanud hakkama. Talle oli antud kõige suurem kingitus universumis elada, kuid ta ei saanud sellega hakkama ja tappis e
Kui sul on tugevam tervis, enam annet, rohkem teovõimet või õnne, ilusam lapsepõlv või harmoonilisem perekonnaelu kui teistel, siis ei tohi sa seda kõike nii vastu võtta, nagu see oleks endastmõistetav. Sa pead selle eest tasuma. Sa pead tavalisest suurema osa oma elust elu jaoks ohverdama. Kõik need inimesed kogu maailmas, kes on tunda saanud, mis tähendab hirm või kehaline valu kuuluvad ühte. Salapärane side seob valupoolt äramärgitute vennaskonda. Üheteviisi tunnevad nad koledusi, mis võivad inimese oma meelevalda haarata ja igatsust valust vabaneda. See, kes on valust pääsenud, ei tohi arvata, et ta on nüüd vaba ja võib taas elus elada, nii nagu ta ennegi elas. Nüüd, kus ta teab, mis tähendab valu ja 10 hirm, peab ta aitama valu ja hirmu vastu võidelda, niipalju kui see inimese võimsuses on, ja teistele lunastust otsima, nagu temale lunastus tuli.
Katte eemaldamine kristlikult moraalilt on sündmus, millele ei ole võrdset. 28) Küsimus Friedrich Nietzsche raamatu « Ecce Homo » kohta: kuidas Nietzsche suhtub moraali? Moraali on Nietzsche arvates kahte tüüpi: isanda- ja orjamoraal. Mõnikord nad eksisteeivad kõrvuti-isegi ühes inimeses. Isandamoraal vastandab head, suursugust halvale, põlastusväärsele. Põlatakse arga, väiklast, omakasupüüdlikku, ennast alandavat inimest. Suursugused inimesed tunnevad end olevat väärtuste mõõdupuud. Orjamoraal on kasulikkuse moraal. Kas siin vastandatakse head kurjale, kuid kurjaks peetakse kõike võimast, ohtlikku, hirmuäratavat. Orjade moraali järgi hea inimene on see, kes ei kujuta endast ohtu: ta on heasüdamlik, kergeusklik, võib-olla ka veidi rumal. Kristlik moraal väljendab Nietzsche arvates orjade moraali ning langeb seetõttu julma kriitika ohvriks. Kaks
füüsiline keha. Konstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia- kuidas jõuda oma ,,mina"ni? Mis asi see tegelikult on, mille kohta ütlen ,,mina"? See mida ma nimetan minaks, ei olegi midagi muud kui vahenduse erinevad kihid, mina tekib selle kaudu, et on mingi suhe objektidega. Mina ei avastata, vaid konstrueeritakse perspektiivist lähtudes, on seotud sotsiaalsete suhetega. Erinevates reflektsiooniastmetest konstrueeritakse pidevalt ,,mina" kohta teadmisi juurde. K. Maxi nägemus: inimene on ühiskondlike suhete summa. Konstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia põhiteema inimese ,,mina" uurimine. Psühholoogiline antropoloogia- inimese olemust ja mõtlemist psühholoogia kaudu uurimine. Psühholoogiline antropoloogia rakendab inimese psüühikat. Psüühika- inimese võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psühhoanalüütiline antropoloogia- Freud leiab, et on olemas mitmeid psüühilisi protsesse,
Armastus paneb meid end hästi tundma. Juba vanast ajast on justkui loomulik, et perekonna loomine Järgnevas kahes lõigus arutleb ja laste saamine on väga oluline. Soojad suhted peres ja lastega on väga autor perekonna ja sotsialiseerumise vajalikkuse tähtis. Kuid ometi on ka selliseid inimesi, kellele meeldib hoopis üksinda üle, kuid ei arutle eesmärkide olla, inimesi, kes tunnevad end ahistatuna nii lähedases suhtes. Ja püstitamise vajalikkusest tänapäeval on järjest loomulikum, et ei elata vaid soo jätkamiseks, vaid üldse. ,,nauditakse" kauem vabadust ning pereloomine lükkub järjest hilisemasse aega. Kõigis eelnevates lõikudes paistab silma autori ühepoolne suhtumine Inimestele on tähtis on saavutada head suhted meid ümbritsevate
Iga inimene otsustab ise mis tema jaoks on õnn ning ei saa konkreetselt vastata küsimusele, et mis on ikka see õnn. Loetleda erinevate inimeste arvamusi seoses õnne, võib öelda, et enamiku õnn on midagi ilmne ja selge: õnne, rõõmu, auks, rikkusi, jne Õnn on, ja järgmine määratlus "moraalse teadvuse, mis tähistab riigi isiku, mis vastab kõrgeima rahulolu sisemiste tingimuste olemasolu, täielikkuse ja otstarbekuse elu teostavad oma inimeste eesmärgil. Nagu unistus, õnn on sensoorse-emotsionaalne vorm ideaalne, kuid erinevalt see ei tähenda püüdlusi isikupära ja täidaksid neid püüdlusi. Mõiste õnne ei ole lihtsalt iseloomustab teatud positsiooni või subjektiivne seisund isik, vaid ka väljendab idee, milline peaks olema terve elu, et see on õndsus teda. Sõltuvalt sellest, kuidas tõlgendatakse inimese elu eesmärki ja tähendust, mõistetakse ka õnne sisu. " Sokratese filosoofias moodustavad "Virtue" ja "teadmised" ühtsuse
Vabadus ja vastutus Me kõik tahame elada täielikus vabaduses, et võiksime minna kuhu tahame, et saaksime valida iseenda tee ja teha otsuseid , mis muudaksid meie elu just nii nagu me tahaksime .Et saaksime ise kujundada enda elu . See kõik on ju mingil määral võimalik , kuid selle kõigega kaasneb suur vastutus . Maailmas on palju kirjutamata seadusi . Need on seadused, mis kehtivad ainult meile endile , seadused, mis iseenda jaoks paika paneme. Need on need, mis panevad meid vastutama selle eest, mis elus korda saadame . Kui aga neid kõiki reegleid jälgida , võiksime ju elada õnnelikult . Enamik meist lõpetavad gümnaasiumi. Peale seda tahame edasi minna kõrgkooli või ülikooli ja siis teha suurt karjääri. Me tahame alustada iseseisvat elu , luua pere , tahame teha seda, mida õigeks peame . Tihti peale gümnaasiumi lõpetamist lahkume kodust, alustades iseseisvat elu . Ja sageli mõtleme , et just nüüd saame teha , mida tahame ja nü
Hirm ja valu samal skaalal. Tema põhjendustega saan ma põhimõtteliselt nõustuda. Me kõik sureme ühel päeval. Pole mõtet oma pead vaevata asjadega mis nagunii tulevad ja mis juba seljatatud on. Seneca ütleb, et lapse kaotuse puhul tuleks temast rääkida. Rääkides saab ajapikku kõige hullemast valust ja kurbusest üle. Mida vähem nutetakse, seda enam mäletatakse. Minu arvates on ka tegelikkuses nii kuna halvad emotsioonid, kogemused mis läbi elatud on tagantjärele meenutades mustad augud. LXXVII kirjas jutustab Seneca loo Tullius Marcellinuse surmast ja selgitab ka ise, miks surma pole mõtet karta (lk. 248-9). Kas te peate seda selgitust rahuldavaks? Minu jaoks on selgitus rahuldav. Ma ei saa öelda, et surma ainetel poleks ma ise kunagi mõtisklenud, ent ma leian, et rohkem süviti selgitada pole vajalik. LXXVIII kirjas annab Seneca nõu, kuidas taluda haiguste poolt põhjustatud kannatusi.
palju võimsamat, mille üle meil tihti kontrolli pole. Autor määratleb terminit "elu" aga veidi teisiti. Ta hindab elu instinktidena, kus puudub võimuiha. Ta nimetab looma, liiki, indiviidi rikutuks, kui nad minetavad oma instinktid, kui nad eelistavad seda, mis on neile kahjulik. Peale selle käsitleb raamat veel ka inimolemist, kriitikat ning kõike muud, mida sisaldab meie enda elu. Autor peab oluliseks inimese armastust enese vastu. Inimesed tunnevad teineteise vastu tihti kaastunnet, mis paneb inimesi nakatuma kannatustesse, see põhjustab jõu kahanemist. Filosoofi arvates on kaastunne vastuolus arenguseadusega. Pole midagi ebatervislikumat meie tänapäevases elus, kui kaastunne. Mis on tõde? Üks põhilisi küsimusi, mis läbib teost on just see. Kuid mis on siis tõde? Minu arvates pole tõde vaid õigete sõnade leidmine asjadele nii, nagu nad on, vaid tõde on midagi palju enamat. Tõde
innustavad, et anda endast parim? Eesmärkidel peaks olema ka emotsionaalne mõju.- Iga juhi üesannel on määratleda oma inimeste jaoks tegelikkus. parem, helgem, valgustatum arusaam maailmast. Ta võtab rasked ülesanded, millega nad silmitsi seisavad ning kujundab need ümber kasvu, täiustumise ja edu saamise võimalusteks. Ta ei näita, kuidas asju õigesti teha, see on juhataja ül. Juht annab alluvatele lootust,et kui nad liiguvad visiooni suunas, on nende jaoks olemas kõrgem reaalsus, süstib neisse vaimustust. Ära keskendu sellele, mida sa saad, kui oma visiooni ellu viid, vaid hakka tähelep. pöörama sellele, miks sa midagi teed.Suunates energia väärilisele eesmärgile, mis ootab sind tegevuse lõpus ning jättes selle eest saadava tasu kõrvale, saavutad sihi tunduvalt kiiremini. Hellita oma kujutlust ja unistust, sest nemad on sinu hinge lapsed, sinu lõplike saavutuste kavandid.Napoleon Hill, Am kirjanik edu teemadest
"Parem elada tund aega hiilguses, kui igaviku tundmatuses." tundmatu autor "Kiireim viis sõja lõpetamiseks on selle kaotamine." Samuel Goldwyn Inimesel on mõnikord nii raske iseendaga tuttavaks saada. "Oh, kui vaid inimesed võiksid tunda ja elada koos oma sisemise hullusega! Kas maailm oleks siis halvem? Ei, inimesed oleksid ausamad ja õnnelikumad."... -Paulo Coelho "Kui jumalat ei oleks, tuleks ta välja mõtelda" -Voltaire "Inimesed ei õpi teiste sõnadest midagi, kõik on vaja ise avastada." -Paolo Coelho "Ta pole psühhopaat, ta on religioosne" -Dr.House "Kui te jumalaga räägite, olete te usklik, kui jumal teiega, siis olete hull" -Dr.House "Iga inimese elu on tervikuna võttes tragöödia, kuid üksikasjades - komöödia."-Arthur Schopenhauer "Iga inimese elu on lakkamatu võitlus - ülekantud tähenduses puuduse või igavusega ning otseses mõttes - teiste inimestega." -Arthur Schopenhauer
Sümboliseerib vangistust · Kirjeldage inimeste olukorda selles koopas. Mida nad peavad tõelisuseks? Neil on kehaliikmed ja kael ahelais, mistõttu on pea sama kohapeal. Valguseks põleb neile tuli. Tõelisuseks peavad nad nende inimeste varje kes mööduvad · Mis juhtuks kui keegi ühe vangidest vabastaks ja sunniks teda valguse poole vaatama? Ta tunneks valu ja ei suudaks sädeluse tõttu märgata neid, mille varje ta kord nägi. Kui sunnitakse valgust vaatama, siis tunnevad tema silmad valu, ta pöörab nad tagasi ja põgeneb nende juurde, mille peale ta vaadata suudab ja arvab et nood on näidatutest hoopis tõelisemad · Mis juhtuks kui üks vangidest viidaks jõuga koopast välja? Kaasarebitu tunneks viha ja valu, ja kui läheks valguse kätte, silmad täis selle kiirgust ei oleks ta võimeline nägema mitte ühtegi neist mida peab tõeliseks · Kas vabakslastud vang tahaks koopasse tagasi pöörduda pärast seda kui ta on päikesevalgusega harjunud?
ja eesmärgid on võimalikud, ka suuri rahasid liigutamata, kui nad seda ise väga tahavad ja selle nimel vaeva näevad. Aga on ju teada, et raha muudab inimest, kahjuks tihti peale ülbeks ja nina püstiajavaks. Seega joonistades majandusliku seisu näojoont, mõtle enne täpselt järgi kuidas seda teha, et endale mitte auku kaevata sest Õnne hulka kuuluvad veel sinu kaaslane, suhted sõprade ja perekonnaga mitte ainult raha, taskus kolisevad kuldmündid. Õigesti elatud elu suureks tunnuseks on inimese rahulolu. Selle saavutab iga inimene ernieval ajal ning põhjused tunda rahulolu, on samuti erinevad. Võimalik, et põhjusteks on hea töökoht,haridus, perekond, kõrge palk, tunnustus eneseületuste,saavutuste eest. Rahulolu on tihedas seoses õnnega ja see on individuaalne.Igaüks mõtestab seda erinvelt. Need erinevused muudavadki meie elud, meie endi nägu. Ja et eelnevalt alustatud nägu
näiteks mõnda raskesse haigusesse. Eriti sünni puhul ja selle puhul, kui inimene on enda tahtest hoolimata sattunud keerulisse olukorda, paistab üsna raske mõelda, et inimene on ise vastutav selle eest. Aaga tegelikult on ju nii, et inimene on vastutav selle eest, kuidas ta end selles olukorras tunneb. Näiteks inimene, kes on haigestunud vähki. Tal on võimalus lõputult kurvastada, kuni sureb ja mõelda, et küll elu on karm või siis ssuhtuda vähki kui õppetundi ning seeläbi avastada, er vähk on tulnud talle midagi ütlema, pannud märkama, et midagi on elus vaja muuta. Oma arvamuse ilmestamiseks kirjutan ma siia Alberto Villolda mõtte tema raamatust "Samaani meeotd", mis on mulle väga südamelähedane ning erilise tähendusega. "Inimeselt võib võtta kõik. Peal etema viimase vabaduse: valida igas elu olukorras oma suhtumine sellesse. Valida oma tee." 6. Sartre väidab, et moraaliteooriad ei varusta meid õigete otsustega. Millega ta seda põhjendab
Mis on eetika? Kust ja kellest alguse sai? Eetika on teadus Vana-Kreekast, mille loojaks on Aristoteles 4. sajandil eKr. Eetika on oma olemuslikult normatiivne teadus, mis tähendab, et ta ei ole lihtsalt vaatlev, vaid vaatleb inimeste omavahelisi suhteid, samas ka uurib nende käitumist ning püüab selgitada, kuidas peaks õigesti toimima. Eetika uurib, mis on hea ja mis vale. Kõike vaadatakse läbi moraali ehk normidekogumi. Kolmemõõtmeline eetika Esimene mõõde: Tegeleb sellega, kuidas kaks inimest (mina ja keegi teine) omavahel suhtlevad. Selgitab, mis on hea ja mis mitte. Selgitab, kuidas tegelikult olema peaks, kui midagi valesti on. Teine mõõde: Õpetab, kuidas inimene peaks iseendasse suhtuma. Näiteks võib olla kõigi teiste vastu hea, aga enda vastu halb, mis on vale. Kolmas mõõde: Selgitab välja inimkonna eesmärki ehk mis on inimeste eksistentsi eesmärk.
Iga heategu on tehtud iseendale, lihtsalt vahel saavad sellest ka teised kasu. Inimesed reisivad imetlemaks kõrgeid mägesid, suuri meresid, laiu jõgesid, piirituid ookeane ja tähtede sära, kuid iseendast lähevad nad mööda. Unistustes ja mälestustes tundub kõik poole parem kui tegelikkuses. Sellepärast ongi vaja mälestusi taaselustada ja unistusi, mille nimel edasi elada. Inimesed kutsuvad mind pidevalt reaalsusesse, kuid miks nad ei usu, et minu maailm ongi minu reaalsus... Kiireim viis sõda lõpetada on sõda kaotada. Inimene peab sööma, et elada, mitte elama, et süüa. Minu võitlus on vastupidamine. Alati on võimauls ämbrist mööda astuda. Geniaalne pole see, kes mõtleb, et ta on geniaalne, vaid see, kes mõtleb geniaalselt. Elu on lill, lõhnab ja pakub silmailu, kuid kasvab igasuguse sõnniku peal. Ära unusta, et vaikus on mõnikord parim vastus. Elu on liiga lühike. Tuleb suhelda ainult nendega, kes seda väärivad
o Elu on võitlus Prantsuse filosoof Jean-Jacques Rousseau on öelnud: ,, Elu pole puhkus, vaid tegutsemine. ,, Edu saavutamiseks ja eluga toime tulekuks tuleb pingutada ning nii mõningi kord selle nimel võidelda. Elu algab sünniga ning lõppeb surmaga. Kõige selle vahele jääv: minevik, see mis on juba olnud; olevik, kus me oleme praegu; ning tulevik, mis ootab meid veel ees. Elu on hästi elatud, kui pärast kõike tehtut- olgu see siis halb või hea, saame öelda, et see oli seda väärt. Johann Wolfgang Goethe teose ,,Faust" põhiline teema on võitlus headuse ja kurjuse vahel. Raamatus sõlmivad Jumal ja Saatan omavahel lepingu. Saatan nimega Mefistofeles üritab Jumalale selgeks teha, et inimesed ei ole südames head ja kalduvad õigelt teelt kõrvale. Jumala arvates on nad loomult head, kuid igaüks võib vigu teha ja see on mõistetav
inimesed on need, kellel on lähedased suhted oma pereliikmete ja/või sõpradega, kes mõõdavad ennast omaenda mõõdupuu järgi, mitte aga selle järgi, mida teised teevad või mis teistel on, ning kes teavad ja oskavad keskenduda oma iseloomu tugevatele ja parimatele omadustele. Seega on positiivse psühholoogia üheks lipukirjaks saanud vooruste ja tugevate iseloomujoonte rõhutamine, mille hulka kuuluvad muu hulgas lähedased ja soojad inimsuhted. Naised ja mehed tunnevad õnne erinevalt -Briti psühholoogid Adrian Furnham ja Helen Cheng küsisid mitmesaja Briti noore inimese käest, mis teeb inimese õnnelikuks. Kes on õnnelikumad, kas need, kes on teistest tervemad või hoopiski need, kellel on palju sõpru? Kas inimesed on õnnelikumad, kui neil on kena välimus, terav mõistus ja palju raha? Huvitaval kombel langes enamik tavainimeste vastuseid küllalt hästi kokku psühholoogide poolt leituga:
Olla või mitte olla- kas meil ongi valikut? ,,Olla või mitte olla- see on küsimus." Selle küsimuse küsis William Shakespeare raamatus Hamlet. Elus on palju kannatusi, aga ka palju ilusaid hetki, mis panevad inimesi just nende sõnade peale mõtlema. Kas olla või mitte olla? Kas ma suudan veel kannatada? Kas ma olen selle ära teeninud? Need on küsimused, mis käivad vähemalt korra enamuse peast läbi. Kuid kas meil on üldse valikut ning mida peaksime tegema, et oma elu täisväärtuslikult elada? Inimene on sündinud siia maailma põhjusega. Olgu see siis kas lihtsam või sügavam põhjus. Kas lihtsalt vanemad on soovinud endale rõõmu ning seltsi lapse näol või on juba saatusega ette määratud vastsündinule raskem tee. Kõik inimesed ei olegi määratud tegema suuri tegusid, aga igal inimesel on oma eesmärk ning põhjus, miks edasi elada. Eesmärgid võivad olla erinevad ning me ei tea kunagi täpselt, milline see kellelgi on. Osad on võtnu
281. Inimsuhetes on võimalik nähtamatutki anda ja võtta. 282. Fassaad ilutseb möödujaile. Paraaduks avaneb tuttavaile. Tagahoovi minnakse sõpradega. 283. Käed lööme kokku ikka siis, kui ühine eesmärk on silme ees. 284. Sõbraga põhimõtteid ristates saame vaenu. 285. Mõtte ühtsus loob sõpruse. 286. Sõprus on vastastikune suhe, kus üks ei põlga teist, kuigi teise nõrkused on käegakatsutevad. 287. On olemas sõpru, kes tulevad tõusuga ja lähevad mõõnaga. 288. Unistus, millest loobusid, ei saanud kunagi võimalust. 7 289. Mida pimedamaks õhtud muutuvad, seda lühem aeg on järgmise suveni 290. Rõõmustama peab, kuid seda ei pruugi teistele näidata 291. Kui ootad, et asjad lähevad halvasti, lähevad need halvasti. Kui ootad, et asjad lähevad hästi, lähevad need halvasti 292. On olemas asju, mida ei saa kunagi tagasi, kuidas ka ei pingutaks, kuidas ka ei kahetseks. 293
Ta oskab unustada ja asjadega alati hakkama saada. Kaastunne on tema üheks vooruseks. o Dekadentlik inimene valib alati ennast kahjustavad vahendid. Dekadentlik inimene on Nietzsche vastand. Dekadendi jaoks on kaastunne voorus 6. Kuidas Nietzsche seostab oma filosoofiaga oma füsioloogilist seisundit? o Terves kehas terve vaim. Kui keha on haige, siis see mõistus ei saa olla normaalne. o Haiglusaeg, mille N. läbi elas, andis talle tahte avastada oma elu uuesti, sealhulgas ka iseenda. Ta tegi oma oma elutahtest filosoofia. Tema elujõu mõõna aastail lakkas ta olemast pessimist, enesetaastamisinstinkt keelas talle viletsuse ja pelgurluse filosoofia. 7. Nietzsche vastandab kristlikule moraalile oma moraali, mida ta kutsub "füsioloogiaks" ja "hügieeniks" (lk. 24-5). Millised on tema "hügieeni" põhimõtted? o Mitte vaenutsemises ei tule vaenule lõpp vaid sõprus lõpetab vaenu. Tuimus on tugeva inimese tunnus
Eetikas on uurimise aineks eetos (komme, eluviis). Eetikas mõeldakse selle all kõlbeliste normide, põhimõtete ja ideaalide tervikut. Inimese seisukohalt tähendab eetos kõlbelise teadvuse sisu. Üldises tähenduses mõtleme eetose all kõlbelisi väärtusi tegelikkuses. Need väärtused on enamasti individuaalset, kuid ka ühiskondlikku laadi. Eetika uurib erinevaid vaateid selle kohta, mis on hea ja õige. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetikas küsitakse ka selle järele, miks me peaksime tegema seda, mis on õige? Eetika küsimus hea ja õige järele tõusetub aga praktilistest moraalsetest probleemidest endist, püüdes neid lahendada. "Me ei aruta mingit tühist asja, vaid seda, kuidas me peame elama." -Sokrates Eetika erineb teistest inimesekesksetest teadustest, näiteks psühholoogiast, selle