3.Milliste suurustega võib iseloomustada protsessori tööjõudlust? MIPS (Million Instructions Per Second) 4.Mis ülesanne on operatsioonisüsteemil? Peavad tagama üheaegselt mitme funktsiooni täitmist. 5.Selgitage faili mõistet? Fail on sarnaste andmete kogum, mis on salvestatud tavaliselt arvuti kõvakettale eraldiseisva üksusena, ning mida töödeldakse arvutis tervikuna. 6.Mida tähendavad kB ja GB? Kilobait ja gigabait 7.Kui suur on flopiketta maht? 32 mB (megabaiti) 8.Kui suur on tüüpiliselt tänapäeva personaalarvuti põhimälu? ~256 mB 9.Kui suur on tüüpiliselt tänapäeva personaalarvuti kõvaketta maht? ~60 GB 10.Mida tähendab graafiline töökeskkond? Vaba-tarkvaraline graafilisel kasutajaliidesel põhinev paljude lisaprogrammidega töölauakeskkond. 11.Mis ühikutes mõõdetakse arvuti mäluseadmete mahtu? kB, mB, GB. 12.Selgitage käskude SAVE ja SAVE AS erinevust? Save salvestab valides ise kausta, kuid save as`iga valid sina ise kausta. 13
seadmest, registritest ja aritmeetikaseadmetest Sisemiste komponentide väärtus Arvuti mälu · Arvuti mälus esitatakse info digitaalkujul. · Kogu arvutis olev informatsioon kirjeldatakse kahe numbri 0 ja 1 abil. Iga selline 0 või 1 kannab nimetust bitt. · Arvuti mälu "mahu" kirjeldamiseks kasutatakse suuremaid ühikuid: 1 bait (byte) B= 8 bitti (bit). 1 kilobait KB = 1024 baiti. 1 megabait MB = 1024 kilobaiti. 1 gigabait GB = 1024 megabaiti. 1 terabait TB = 1000 gigabaiti. · Tänapäeva arvuti Arvuti 10a tagasi ·AITÄH TÄHELEPANU EEST !
Kaasaegsete arvutite vahemälu Level 2 cache asub mikroprotsessori sees Milline järgmistest arvutiosadest ei asu emaplaadil? Kõvaketas Sisemisteks nimetatakse siine, mis ühendavad emaplaati mingi välisseadme (näiteks kuvari) adapteriga Millist järgmistest välistest siinidest kasutatakse kaasajal kõige rohkem? USB siini Milline järgmistest siinidest on kõige kiirem? PCI Express 3. test Läbimõõduga 3,5 tolli disketi maht oli 1,44 megabaiti Kõvaketta rajaotsiaeg on aeg, mis kulub lugemis/kirjutamispeal andmeraja füüsilise asukoha leidmiseks kettal Laserplaadi läbimõõt on 120 mm Arvutites kasutatava CD-ROM ketta standard on kirjeldatud raamatuga Yellow book Milline väide järgnevatest on õige? CD-ROM kettaseadmetes saab kasutada nii muutumatut lineaarset pöörlemiskiirust kui ka püsivat radiaalkiirust. DVD ketaste lugemiseks kasutatakse punast laserit
põhimälu. Cache L3 vahe cache, mis on jõudluse võimaldab veebiehele kaasata skripte, eeskätt JavaScripti madalam teise astme mälu, vaid eelkõige põhimälu. Selle ja CSS-i, millega kirjeldatakse lehe kujundus. HTML- summa on tavaliselt üks kuni mitu megabaiti. See dokumentide ( failide ) veebist allalaadimiseks ja kasutatakse peamiselt server protsessorid. D-Cache vaatamiseks kasutatakse veebibrauserit . Vahemälu kasutatakse säilitada toote protsessor. 1977 Commodore PET, Apple II, VisiCalc(1979); Apple II
Failid ja kaustad võivad olla erinevate suurustega, mõõdu põhiühik on bait (B). Üks täht või number võtab arvutis ruumi täpselt 1 bait. Dokumendi fail on tavaliselt 20-30 kilobaiti (KB), kvaliteetne pildifail on üldiselt 400-700 kilobaiti (KB). 90-minutiline film on tavalisest 700 megabaiti (MB). 1 KB = 1024 B (2 astmes 10) 1 MB = 1024 KB = 1 048 576 B Kuna mahud tänapäeval järjest kasvavad, siis ei ole enam uudiseks GB (gigabait) ja TB (terabait). Kataloogi- ehk kaustapuu on kujutusviis, kus kataloogid on üksteise sees ja moodustavad erinevad harud. Et teha kindlaks mõne faili või kataloogi suurust tuleb minna hiirega selle faili või kataloogi peale, vajutada paremat nuppu ja tekkinud menüüst valida Atribuudid ehk Properties.
Suurt muutmälu , erinevaid kaarte mis lihtsustavad ja kiirendavad (nt . videokaart jne ) 21. Nimeta arvuti liike näited! Lauaarvuti , pihuarvuti , tööjaam 22. Millised on kolm põhilist andmeedastuse viisi arvutite vahel (kuidas jõuab info arvutist arvutisse)? Traadiga , õhu kaudu ( lained ) ja valgusega . 23. Ülesanne nr 1. Leida, kui palju kulub aega internetis faili allalaadimise peale. Faili suurus on 760 MB (megabaiti), interneti ühenduskiirus on 4Mb/s (megabitti sekundis). 760 x 8 =6080 bitti , 6080 : 4 =1520 sekundit (VALE ;) ) 24. Ülesanne nr 2. Leia, palju võtab mälumahtu pilt, mille resolutsioon on 1600 x 1200 pildipunkti. Värvisügavus on 16 bitti (iga pildipunkti jaoks on vaja 16 bitti mälu). 1600x1200= 1 920 000 , 1 920 000x16= 30 720 000 bitti e.3 840 00 baiti. Andra Udeküll 9.b klass
Carry välja väärtus on 0? V: 11110110 17) Mis on tehte RotateLC 3,R1 vastuseks, kui registris R1 on arv 00011011 ja Carry välja väärtus on 0? V: 11011000 18) Mis on tehte RotateRC 3,R1 vastuseks, kui registris R1 on arv 11001011 ja Carry välja väärtus on 0? V: 11011001 9.test USB 1) Mida tähendab lühend USB? V: Universal Serial Bus 2) Sea vastavusse USB kiirused ja vastavate moodide nimetused V: 1,5 megabitti sekundis – Low speed, 1,5 megabaiti sekundis – Full speed, 12 megabitti sekundis – Full speed, 12 megabaiti sekundis – Ei kasutata, 240 megabitti sekundis – Ei kasutata, 240 megabaiti sekundis – Ei kasutata, 480 megabitti sekundis – High speed, 480 megabaiti sekundis – Ei kasutata, 4800 megabitti sekundis – Super speed, 4800 megabaiti sekundis – Ei kasutata 3) USB-infopaketi paketiidentifikaatoris (PID) läksid andmeedastusel mõned bitid kaduma (tähistatud x). Sihtpunkti jõudis info kujul x10x0xx1
5 Mälumahu mõõtmine. Arvutis olev info kujutatakse 0 ja 1 abil, mis on digitaalkuju, ehk ainuke teabe esitusvorm arvutis. Iga 0 ja 1 on nimetusega bitt. Bittil on kaks olekut, välja lülitatud või sisse lülitatud. 1 bait B= 8 bitti. Tekstifailide salvestamiseks. 1 kilobait KB = 1024 baiti. Helifailide ja pildifailide salvestamiseks. 1 megabait MB = 1024 kilobaiti. 1 gigabait GB = 1024 megabaiti 6 Arvuti võimsus Arvutit võimsust iseloomustavad mälu maht, protsessori võimsus ning ka emaplaat. Näiteks protsessori kiirust iseloomustab tema taktsagedus. Seda mõõdetakse gigahertsides-GHz, vanematel arvutitel ka megahertsides-MHz. Kaasaegsete arvutite taktsagedus on 1 3 GHz. Arvuti võimsust ehk kiirust saab ka vaadata RAM mi järgi. Selle suurust hinnatakse tavaliselt 64MB 2GB. Mida suurem on sisemälu seda kiirem on ka arvuti
oli kaamera ja sai teha pilte. Siis poleks osanud veel ette kujutadagi, et vähem kui 10 aastat hiljem on mobiilid, mille ainukesed vajutatavad nupud on sisse-, väljalülitamis- ja heli reguleerimise nupud, kõik muud funktsioonid tekivad puutetundlikule ekraanile. Tänapäeval on uuematel nutitelefonidel rohkem tööjõudlust kui kunagi kallitel lauaarvutitel. Vanasti oli keskmisel arvutil jõudlusmälu 512 megabaiti, tänapäeval on keskklassi nutitelefonil seda kaks korda rohkem. Kaamerad suutsid teha 3-5-megapiksliseid pilte, tänapäeval suudavad telefonid teha 5- ja kallimad kuni 16-megapiksliseid pilte. Nii suure eraldusvõimega fotosid suudab teha mobiiltelefon Samsung Galaxy S4 Zoom. See kõik tähendab, et oma mänge, muusikat, filme, fotoaparaati ja internetti saab ühes pihku mahtuvas seadmes kaasas kanda. See on kõik
oli kaamera ja sai teha pilte. Siis poleks osanud veel ette kujutadagi, et vähem kui 10 aastat hiljem on mobiilid, mille ainukesed vajutatavad nupud on sisse-, väljalülitamis- ja heli reguleerimise nupud, kõik muud funktsioonid tekivad puutetundlikule ekraanile. Tänapäeval on uuematel nutitelefonidel rohkem tööjõudlust kui kunagi kallitel lauaarvutitel. Vanasti oli keskmisel arvutil jõudlusmälu 512 megabaiti, tänapäeval on keskklassi nutitelefonil seda kaks korda rohkem. Kaamerad suutsid teha 3-5-megapiksliseid pilte, tänapäeval suudavad telefonid teha 5- ja kallimad kuni 16-megapiksliseid pilte. Nii suure eraldusvõimega fotosid suudab teha mobiiltelefon Samsung Galaxy S4 Zoom. See kõik tähendab, et oma mänge, muusikat, filme, fotoaparaati ja internetti saab ühes pihku mahtuvas seadmes kaasas kanda. See on kõik
Läbi arvutivõrgu (ühe arvuti võrgukaart saadab informatsiooni arvutivõrku (WiFi puhul õhku), kust teised arvutid seda loevad). Välise andmekandja vahendusel (info tõstetakse ühes arvutis mälupulgale ja teises saab selle sealt kätte). Infrapunaliidesel vilgutab üks arvuti infrapuna valgusdioodi ja teine anduriga loeb, mis infot esimene saatis. 24. Ülesanne nr 1. Leida, kui palju kulub aega internetis faili allalaadimise peale. Faili suurus on 760 MB (megabaiti), interneti ühenduskiirus on 4Mb/s (megabitti sekundis). Teoreetiliselt: t = 760 000 000 * 8 (bait bittideks) / 4 000 000 = 6 080 / 4 = 1520 sek = ~ 25 min Praktiliselt: Kuna osa kiirust kulub muuks infovahetuseks, siis tegelikult kulub aega rohkem. 25. Ülesanne nr 2. Leia, palju võtab mälumahtu pilt, mille resolutsioon on 1600 x 1200 pildipunkti. Värvisügavus on 16 bitti (iga pildipunkti jaoks on vaja 16 bitti mälu).
BIOS on kui arvuti hing, mis suunab ja kontrollib arvuti töö käiku. 3 Mis on BIOS? ,,BIOS" tuleb sõnadest Basic Input Output System ehk põhiline sisend- ja väljundsüsteem. See on tarkvara, mis asub pisikeses kivis emaplaadil ja see on kõige esimene asi, mis arvutit käima pannes tööle hakkab. BIOS kuvab ekraanile esimesed kirjad, mis käivad tavaliselt selle kohta, milline protsessor arvutist leiti, mitu megabaiti mälu ja millised kõvakettad ja CD/DVD-seadmed tuvastati. BIOS hoolitseb selle eest, et kõik kiibid, kõvakettad, pordid ja protsessor koos töötaksid. Alles pärast seda, kui BIOS on esmase kontrolli lõpetanud, annab see kõvakettal tööjärje operatsioonisüsteemile (näiteks Windowsile). Ent see ei tähenda, et sealt alates BIOS-i enam vaja pole operatsioonisüsteem saab ikka kasutada neid kettaseadmeid, mida BIOS leidis, ja neid sideporte, mis alglaadimise ajal tuvastati
siis 10111001. Kolmas pööre: Carry väljas olev 1 liigub vasakule otsa, arvu parempoolseim bitt 1 liigub Carry välja. Tulemus: 11011100. ■ Vastus: 11011100 ● USB a. Mida tähendab lühend USB? ■ Vastus: Universal Serial Bus b. Sea vastavusse USB kiirused ja vastavate moodide nimetused ■ Vastus: 1,5 megabitti sekundis Low speed; 1,5 megabaiti sekundis Full speed; 12 megabitti sekundis Full speed; 12 megabaiti sekundis Ei kasutata; 240 megabitti sekundis Ei kasutata; 240 megabaiti sekundis Ei kasutata; 480 megabitti sekundis High speed; 480 megabaiti sekundis Ei kasutata; 4800 megabitti sekundis Super speed; 4800 megabaiti sekundis Ei kasutata. c
Kõvaketas seest. 3 Kettaruum ja kiirus * 2010. a veebruari seisuga on suurim müügil olev ketas mahuga 2 TB.[1] * Tüüpiline lauaarvuti kõvaketas mahutab 120 GB kuni 2 TB, (kuigi harva üle 500 GB, lähtudes USA turu andmetest[2]), kettad pöörlevad kiirustega 5400 kuni 15000 pööret minutis (p/m) ja edastavad tavaliselt andmeid kiirustega 20-100 megabaiti sekundis (MB/s). * Kiiremad serveri kõvakettad pöörlevad kiirustel 10000 ja 15000 p/m ja saavutavad andmeedastuskiiruseid kuni 150 MB/s[3]. Suure pöörlemiskiirusega kettad kasutavad väiksemaid plaate (sest neil on väiksem õhutakistus), et kompenseerida energianõudluse kasvu, ja on seetõttu mahult väiksemad. * Mobiilsed kõvakettad ehk sülearvuti kõvakettad on mõõtmetelt väiksemad (2,5 tolli
poolest tabelite lõppu konutama. Speedtest.net andmetel on Eesti hetkeseisuga võrgukiiruse suhtes maailmas 22-l kohal. Eestis on interneti kiirust sellel lehel testitud juba üle kuuesaja tuhande korra. Palju on Eesti tehnoloogilisele arengule kiirust lisanud liitumine rahvusvaheliste organisatsioonidega nagu näiteks NATO ja ÜRO. Erinevad piirkonnad Maakonniti on esikoha saanud Kohtla-Järve, kus keskmine võrgukiirus (allalaadimise kiirus) on 23,90 megabaiti sekundis. Järgmistena tulevad Maardu, Tartu ja Tallinn (vt .joonis 3). Joonis 3. Interneti allalaadimiskiirus maakonniti (tabeli andmed on ajavahemikus 15 oktoober 2008 kuni 16 aprill 2011, graafik tähistab allalaadimiskiiruse kõikumist antud ajavahemikus) Allikas: OOKLA Netindex Teenusepakkujad Eestimaal tegutseb mitmeid teenusepakkujaid, kes kõik pakuvad oma klientidele erinevaid paketivalikud. Tavaliselt sõltub teenuse hind interneti kiirusest, aga on ka selliseid
Kahe bitiga saab väljendada juba nelja erinevat seisundit{00 01 10 11} ja 8 bitiga 2 8 = 256 olekut. Näiteks saab ühe biti abil kirjeldada inimese sugu (0=mees, 1=naine) ja nelja biti abil aasta-aegu (00=talv, 01=kevad, 10=suvi ja 11=sügis). Arvuti mälu "mahu" (sh. ka välismällu salvestatud faili suuruse) kirjeldamiseks kasutatakse suuremaid ühikuid: 1 bait (byte) B= 8 bitti (bit). 1 kilobait KB = 1024 baiti. 1 megabait MB = 1024 kilobaiti. 1 gigabait GB = 1024 megabaiti. 2) Operatiivmälu · Töötavaid programme ning töödeldavaid andmeid hoitakse arvuti sise- ehk operatiivmälus (RAM ). Sisemälu asub emaplaadil ja sinna kantud andmed kaovad, kui vool välja lülitada. Kaasaegsete arvutite operatiivmälu maht on enamasti 64-512 MB. Windows NT 'ga arvutis peaks sisemälu maht olema vähemalt 32MB, Windows XP'ga arvutis aga 128MB. Kui arvutil on
välismäluks. Sisemälu jaguneb omakorda püsimäluks, muutmäluks ning vahemäluks. Välismälu jaguneb : kõvakettaks, disketiks, laserkettaks, universaalkettaks ja magnetoptiliseks kettaks. Kõigil neil on omad plussid ja miinused ning on omamoodi kasulikud ning neid uuendatakse koguaeg. Mälu mõõtühikuks on 1 bait. 1 kilobait KB = 1024 baiti, seejärel tuleb megabait, mis on omakorda kilobaidist täpselt 1024 korda suurem, ning kõige suurem on gigabait, mis on 1024 megabaiti. 8 Pildid 9 Kasutatud kirjandus Kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4lu_%28arvuti%29 http://www.htg.tartu.ee/if/Baaskursus/Ehitus/Ehitus.html#Mäluühikud http://greta.cs.ioc.ee/~sulev/ARVUTI/arvuti.html http://lepo.it.da.ut.ee/~heli_u/loengud/ako1/sld013.htm
Veelgi enam, ei toodeta ka 128 kbit kiipe. Ja mis siis? Konks on selles, et 256 kbit kiipidest 1 MB tegemiseks tuleb mälu organiseerida 32 bit x 256k, mistõttu sellise mälumahuga 64- bitised adapterid peavad mälu poole pöörduma ikkagi ühe mälusõna ehk 32 biti kaupa. Järeldus: 64- bitise adapteri korral nõudke vähemalt 2 MB mälu; see on organiseeritud 64 bit x 256k. Sama lugu 128- bitiste adapterite ja 2 MB mäluga: nõudke rohkem, vähemalt nelja megabaiti. RAMDAC Arvutis töödeldakse andmeid digitaalkujul, ka pildimälus on nad veel salvestatud nullide ja ühtedena. Kuvar seevastu, juhul kui ta pole päris uus lamekuvar, ootab videoadapterilt analoogsignaali. Teisendusega tegeleva seadme nimi on RAMDAC (Random Access Memory Digital to Analog Converter), mis iga natukese aja järel loeb pildimälu sisu, teisendab selle analoogkujule ja saadab kuvarile.
AT07 Juhendaja: Laido Valdvee Viljandi 2009 2 Mis on siis Bios? BIOS (Basic Input Output System) ehk põhiline sisend- ja väljundsüsteem. See on tarkvara, mis asub pisikeses kivis emaplaadil ja see on kõige esimene asi, mis arvutit käima pannes tööle hakkab. BIOS kuvab ekraanile esimesed kirjad, mis käivad tavaliselt selle kohta, milline protsessor arvutist leiti, mitu megabaiti mälu ja millised kõvakettad ja CD/DVD- seadmed tuvastati. BIOS hoolitseb selle eest, et kõik kiibid, kõvakettad, pordid ja protsessor koos töötaksid. Alles pärast seda, kui BIOS on esmase kontrolli lõpetanud, annab see kõvakettal tööjärje operatsioonisüsteemile (näiteks Windowsile). Ent see ei tähenda, et sealt alates BIOS-i enam vaja pole operatsioonisüsteem saab ikka kasutada neid kettaseadmeid, mida BIOS leidis, ja neid sideporte, mis alglaadimise ajal tuvastati
· 1993 aasta juunis Hewlett-Packard tutvustab LaserJet4Ml laserprinterit. 5 1993 QMS (Quality Management Systems) Tutvustab ColorScript Laser 1000 värvilist laserprinterit 12499 dollari eest. · Aprillis 1996 Hewlett-Packard alustab testimist HP LAserJet5 laserprinterit. · Juunis 1995 Apple Computer tutvustab esimest värvilist laserprinterit, Color Laser Printer 12/600PS, resolutsiooniga 600x600 punkti tolli kohta, 12 megabaiti(MB) mälu, kasutab Canonil põhinevat tehnoloogiat ja maksab umbes 7000 dollarit. · Laserprinter nimega EARS arendati Gary Starkweather poolt Xerox Palo Alto uurimiskeskuses (Palo Alto Research Center (PARC)). Aastal 1969. leiutatakse laserprinter, esimene töötav seade aga valmib 1971. Gary Starkweather kohandas Xeroxi koopiamasin tehnoloogiat, täiendades seda laserkiirega, et luua laserprinter.
● Kahendsüsteemi aluseks on 2, seega arvu kohtade kaaludeks on kahe astmed ning igal kohal võib olla vaid kaks väärtust – 0 või 1. Arvuti mälu “mahu” (sh. ka välismällu salvestatud faili suuruse) kirjeldamiseks kasutatakse praktikas suuremaid ühikuid. 1 bait (byte) B= 8 bitti (bit) 1 kilobait kB = 1024 baiti (ehk 210 baiti) 1 megabait MB = 1024 kilobaiti. (220 = 1 048 576 baiti) 1 gigabait GB = 1024 megabaiti (230 = 1 073 741 824 baiti) 1 terabait TB = 1024 gigabaiti (240 baiti) Arvuti (personaalarvuti, raal, computer) on kahest osast koosnev süsteem, mis on määratud info töötlemiseks. ● Arvuti osad on tarkvara (software) ja riistvara (hardware). Arvuti füüsiliste komponentide välimus võib olla üsna erinev. Arvuti suuruse, võimsuse ja kasutamise põhjal eristatakse erinevat tüüpi arvuteid: ● Suurarvutid (mainframe) ● Lauaarvuti (desktop, minitower, miditower)
.........................................................................................15 KIRJANDUS........................................................................................................................16 3 TÄHISED JA LÜHENDID ISP internet service provider interneti teenusepakkuja MAC-address Media Access Control address võrguseadme unikaalne identifitseerija MBps megabytes per second megabaiti sekundis RSSI received signal strength indicator saadava raadiosignaali tugevus WiFi wireless fidelity juhtmevaba tehnoloogia 4 SISSEJUHATUS Järjest levinumaks muutuvad traadita seadmed, millega on mugav juhtmevabalt võrku ühendada. Traadita internetti eelistatakse selle mugavuse tõttu tihti ka kodustes majapidamises, vaatamata mõningasele ühenduse kvaliteedi langusele.
strength and download speed was studied. As a result of analysis, the author gives some practical advice to improve WiFi signal strength. Keywords: WiFi signal, RSSI, router, inSSider, download speed, connection. 3 TÄHISED JA LÜHENDID ISP internet service provider interneti teenusepakkuja MAC-address Media Access Control address võrguseadme unikaalne identifitseerija MBps megabytes per second megabaiti sekundis RSSI received signal strength indicator saadava raadiosignaali tugevus WiFi wireless fidelity juhtmevaba tehnoloogia 4 SISSEJUHATUS Järjest levinumaks muutuvad traadita seadmed, millega on mugav juhtmevabalt võrku ühendada. Traadita internetti eelistatakse selle mugavuse tõttu tihti ka kodustes majapidamises, vaatamata mõningasele ühenduse kvaliteedi langusele.
tooda keegi. Veelgi enam, ei toodeta ka 128 kbit kiipe. Ja mis siis? Konks on selles, et 256 kbit kiipidest 1 MB tegemiseks tuleb mälu organiseerida 32 bit x 256k, mistõttu sellise mälumahuga 64- bitised adapterid peavad mälu poole pöörduma ikkagi ühe mälusõna ehk 32 biti kaupa. Järeldus: 64- bitise adapteri korral nõudke vähemalt 2 MB mälu; see on organiseeritud 64 bit x 256k. Sama lugu 128- bitiste adapterite ja 2 MB mäluga: nõudke rohkem, vähemalt nelja megabaiti. RAMDAC Arvutis töödeldakse andmeid digitaalkujul, ka pildimälus on nad veel salvestatud nullide ja ühtedena. Kuvar seevastu, juhul kui ta pole päris uus lamekuvar, ootab videoadapterilt analoogsignaali. Teisendusega tegeleva seadme nimi on RAMDAC (Random Access Memory Digital to Analog Converter), mis iga natukese aja järel loeb pildimälu sisu,
Muutmälu e. operatiivmälu e. suvapöördusmälu (RAM13 ) säilitab andmeid arvuti töö ajal. Näiteks kui mingis prog- Joonis 23. Operatiivmälu rammis on mingi fail avatud, siis nii see programm ise kui moodulid: SIMM, SDRAM, ka avatud fail asuvad töö ajal operatiivmälus. Kui vool välja DDRAM. Noolekestega on lülitatakse, siis operatiivmälus olevad andmed hävivad. tähistatud sälkude Tänapäevasel lauaarvutil on tüüpiliselt 2561024 megabaiti mälu. asukohad. Operatiivmälu suurust saab muuta mälumoodulite lisamise ja eemaldamisega. Kaasajal tun- takse vähemalt kolme tüüpi mooduleid: · SIMM14 vanemat tüüpi (lühem valge pesa, moodulil üks sälk keskel), töötavad ena- masti paarikaupa, kuni 32 MB-sed moodulid · DIMM15 e. SDRAM16 üsna levinud (moodulil kaks ebasümmeetrilist sälku) · DDR17 e. DDRAM uuem, eelnevast paar korda kiirem (moodulil üks sälk keskel) 1.5.4 Kontrollerid
mooduleid ei tooda keegi. Veelgi enam, ei toodeta ka 128 kbit kiipe. Ja mis siis? Konks on selles, et 256 kbit kiipidest 1 MB tegemiseks tuleb mälu organiseerida 32 bit x 256k, mistõttu sellise mälumahuga 64 bitised adapterid peavad mälu poole pöörduma ikkagi ühe mälusõna ehk 32 biti kaupa. Järeldus: 64 bitise adapteri korral nõudke vähemalt 2 MB mälu; see on organiseeritud 64 bit x 256k. Sama lugu 128 bitiste adapterite ja 2 MB mäluga: nõudke rohkem, vähemalt nelja megabaiti. RAMDAC Arvutis töödeldakse andmeid digitaalkujul, ka pildimälus on nad veel salvestatud nullide ja ühtedena. Kuvar seevastu, juhul kui ta pole päris uus lamekuvar, ootab videoadapterilt analoogsignaali. Teisendusega tegeleva seadme nimi on RAMDAC (Random Access Memory Digital to Analog Converter), mis iga natukese aja järel loeb pildimälu sisu, teisendab selle analoogkujule ja saadab kuvarile. Suurus,mida müned tootjad oma RAMDACi kohta avaldavad,
Mäluühikud Mälu "mahtu" mõõdetakse baitides. 1 bait (byte) = 8 bitti (bit). Bitt on väikseim infoühik, mille väärtuseks on kas 0 või 1. Nii saab ühe bitiga edasi anda kaks erinevat infohulka {0 1}, kahe bitiga juba neli {00 01 10 11}. 8 bitiga saab moodustada 28 = 256 sümbolit. Suuremad mäluühikud: 1 kilobait = 1KB = 1024 baiti. 1 megabait = 1MB = 1024 kilobaiti. 1 gigabait = 1GB = 1024 megabaiti. Klaviatuur Klaviatuur (sõrmistik, keyboard) on arvuti sisendseade tähe-, numbri- ja teiste märkide sisestamiseks. Enamik kaasaegseid klaviatuure järgib 1986. aastal IBM-i kehtestatud standardit. Klaviatuur jaguneb neljaks osaks: põhiklaviatuur 58 (61) klahvi all vasakus klaviatuuriosas, millele lisandub üleval vasakus nurgas asuv paoklahv ESC tühistab eelmise korralduse, viib aktiivaknast välja jms
Veelgi enam, ei toodeta ka 128 kbit kiipe. Ja mis siis? Konks on selles, et 256 kbit kiipidest 1 MB tegemiseks tuleb mälu organiseerida 32 bitti x 256k, mistõttu sellise mälumahuga 64- bitised adapterid peavad mälu poole pöörduma ikkagi ühe mälusõna ehk 32 biti kaupa. Järeldus: 64- bitise adapteri korral nõudke vähemalt 2 MB mälu; see on organiseeritud 64 bitti x 256k. Sama lugu 128- bitiste adapterite ja 2 MB mäluga: nõudke rohkem, vähemalt nelja megabaiti. Digitaal-analoogmuundur ehk RAMDAC- lülitus, mis palju kordi sekundis loeb kuvamälu sisu, teisendab selle kuvarile arusaadavaks analoogsignaaliks ja saadab kuvarile. Arvutis töödeldakse andmeid digitaalkujul, ka pildimälus on nad veel salvestatud nullide ja ühtedena. Kuvar seevastu, juhul kui ta pole päris uus lamekuvar, ootab videoadapterilt analoogsignaali. Teisendusega tegeleva seadme nimi on RAMDAC (Random Access
mäluseadmed. Esimeste puhul kasutatakse staatilisi (püsiolekuga) mäluelemente, näiteks trigereid MOP- transistoridel. Dünaamilistes mäluseadmetes kahendolekuid esitatakse üliväikeste mahtuvuste laenguna, mistõttu neis on vajalik perioodiliselt teha värskendamist (mahtuvuste laengute taastamist). Dünaamilise mäluelemendi väiksus ja lihtsus võimaldab seda tüüpi mäluseadmeid realiseerida eriti suures mahus (nt. 256 megabaiti), suhteliselt madala hinna juures. Staatilised mäluseadmed on keerukama mäluelemendi (näiteks 6 transistoril) tõttu kallimad ja nende maht mõnevõrra väiksem. Võib veel lisada, et enamiku dünaamiliste mälude puhul kasutatakse väliste aadressühenduste arvu vähendamiseks aadressi sisestamist mällu kahes järgus: algul mälumaatriksi rea-aadressid (see fikseeritakse erilise signaaliga RAS- Row Address Strobe) ja seejärel veeruaadressid (fikseeritakse signaaliga CAS-
Lisalugemist: www.wikipedia.org Kõvakettaid iseloomustavad suurused Maksimaaline salvestatav andmemaht Mõõdetakse mega- giga- või terabaitides, kuid tihti erineb kõvakettal näidatud andmemaht tegelikust, sest tootjad arvestavad andmemahtu selliselt: üks kilobait 1000 baiti ja üks megabait 1000 kilobaiti jne. Tegelikult on üks kilobait 1024 baiti, üks megabait 1024 kilobaiti jne. Nagu alguses öeldud oli esimeste kõvakettaste andmemaht 5 megabaiti ja täna on see juba üks terabait ja rohkemgi. Kõvaketta liides Lliides, mille abil kõvaketas ühendatakse ülejäänud arvutiga. Levinumad liidesed on: P-ATA, S-ATA, SCSI, USB ja FireWire. P-ATA (Parallel AT Attachment), tuntud ka kui IDE (Integrated Drive Electronics) on üks vanimaid kõvaketta lideseid, mille viimased versioonid on läbilaskevõimega kuni 133 MB/s, ühte P-ATA liidese porti on võimalik ühendada kuni kaks seadet
tagatakse signaali ülekandekiirus 1000 bit/s. Infosignaali (siisnuseline) amplituud on 44.5 V. (+ - 10%) c = B * log2(1 + S/N) c- signaali bitikiirus B-ribalaius S/N- mürapinge efektiivväärtus S/N = 2c/B – 1 S/N = 21000/100 – 1 = 1023 W 78.Kõne esitamiseks digitaalkujul kasutatakse juhtmepõhise digitelefoni standardkoodekit G. 711. Kui pika kõne saaks salvestada CD-le kui lugeda Cd salvestusmahuks 600 megabaiti? G711: 64kbit/s=8kbait/s. 600Mbait/8kbait/s=75000sekundit 79.Wi-Fi kaardi väljundvõimsus on 10 mW. Riigis on Wi-Fi max lubatud kiirgusvõimsus 100 mW. Kas võib kasutada lisaantenni, mille võimendustegur on 13 dB ning kaod kaablis ja pistikus 5 dB? -5+13dB=8dB, 1dB=10log(Pv/Ps), 10dB=10log(100/10) => VÕIB 80.Leida sõnumi osatähtsus paketis, mille pikkus on 256 baiti. Sõnumit
Millise valemi järgi on õige teisendada 2 bitine kahendkood kümnendkoodiks? Kõrgem bitt x2(astmes)1+madalam bittx2(astmes)0 Millises funktsioonis ei kasutata püsimälu arvuti koosluses? Vahemälu Millised parameetrid iseloomustavad DDR2 ja SDRAM mälu jõudlust? Veeruviivitus Millisel massmäluseadmel on kõige väiksem viivitus andmete poole pöördumisel? SSD Tugikiibistik sisaldab protsessori pingeregulaatori Millise valemiga saab arvutada PCI siini läbilaskevõimet megabaiti/sekundis? Siini laius baitides x ülekandekiirus [MHz] Millised ei ole PCle siini omadused? Siinil on vajalik tsentraliseeritud arbitreerimine Terminali funktsioon on: võimaldab üle kanda kasutajakeskkonda serverist arvutitöökohale Virtualiseerimine võimaldab paremini ära kasutada ühe füüsilise serveri ressurssi. Protsessori masinkäskudega ei saa teostada järgmist funktsiooni: protsessori andmevahetuse sünkroniseerimine
Liidese parameetrid ja eriliigid. Milliseid seadmeid saab arvutiga ühendada läbi selle liidese? SCSI (Small Computer System Interface) - väikearvutite süsteemiliides Paralleelpordi standard, mida kasutavad Apple Macintosh, IBM PC ja paljud UNIX'i arvutid välisseadmete (kettadraivid, printerid, skännerid jne) ühendamiseks arvutiga. SCSI port palju on kiirem kui tavaline järjestik- või paralleelport. SCSI 16-bitisele siinile ette nähtud standard Ultra-2 tagab andmekiiruse kuni 80 megabaiti sekundis. Sõltuvalt siini laiusest võimaldab üks SCSI port arvutiga ühendada 7 kuni 15 välisseadet, seega saab üheainsa kaardiga teenindada kõiki vajalikke seadmeid (traditsiooniliste järjestik- ja paralleelportide puhul vajab iga seade omaette kaarti). Seetõttu on SCSI port eriti sobiv sülearvutitele, kus ruumi on vähe. Kui teie arvutil pole sisseehitatud SCSI porti, võib vabasse laienduspilusse panna SCSI kaardi.
Mälu "mahtu" mõõdetakse baitides. Bait on teatavast arvust bittidest koosnev string, mida käsitletakse tervikuna ning mis tavaliselt esitab märki või märgi mingit osa. Tavaliselt on bitte baidis 8. Arvuti mälu mahu (sh. ka välismällu salvestatud faili suuruse) kirjeldamiseks kasutatakse suuremaid ühikuid (toodud järgnevas tulbas). 1 bait (ingl. byte) B= 8 bitti (ingl. bit) 1 kilobait KB = 1024 baiti 1 megabait MB = 1024 kilobaiti 1 gigabait GB = 1024 megabaiti Kasutades baidis sisaldavat 28=256 eri bitikombinatsioone on sümbolitega opereerimiseks arvutis koostatud nn. ASCII-koodi tabel (sisaldab 128 (põhitabel 7 biti) või 256 (laiendatud tabel 8 biti) märkisümbolit). Näiteks täht "A" on kodeeritud arvutis numbrina 65 (kahendarvuna 0100 0001); B 66 (0100 0010); jne. Arvuti opereerib sümbolite ja teksti asemel nendele sümbolitele omistatud koodidega. Maht Lühend Baite ca baite ca lehekülgi vormindamata teksti
keskmine otsiaeg 12 ms; pöörlemiskiirus 5400 pööret minutis; ketta vormindamise aeg 30 min; talub kukkumist 3 meetri kõrguselt; andmed säilivad 10 aastat; keskmine tõrketa töövältus (MTBF) 250 000 tundi. Caleb UHD144 See uus seade lubab salvestada spetsiaalsele disketile 144 MB, olles samal ajal ühilduv ka vanade 1,44 MB ja 720 KB 3,5" diskettidega. Samsung ProFD See seade on ühilduv ka vanade 3.5tolliste (1.44Mb and 720Kb) ketastega ning mahutab spetsiaalketastel 123 megabaiti. Kõvaketas (Hard drive) Pöörlemiskiirus: Pöörlemiskiirus näitab kui kiiresti kõvaketta plaadid pöörlevad. Tavaliselt kiirused 3600, 4500, 5400, 7200, 10000 RPM. Ülekande kiirus: Sisemine ülekande kiirus (Internal transfer rate) kui kiiresti suudab lugemispea saata infot kontrollerile. Burst ülekandekiirus (Burst transfer rate) näitab liidese ülekande kiirust. Pidev ülekande kiirus (Sustained transfer rate) näitab kui kiiresti liigub info arvuti ja
aeg 30 min; talub kukkumist 3 meetri kõrguselt; andmed säilivad 10 aastat; keskmine tõrketa töövältus (MTBF) 250 000 tundi. Caleb UHD144 - See uus seade lubab salvestada spetsiaalsele disketile 144 MB, olles samal ajal ühilduv ka vanade 1,44 MB ja 720 KB 3,5" diskettidega. Samsung Pro-FD - See seade on ühilduv ka vanade 3.5-tolliste (1.44Mb and 720Kb) ketastega ning mahutab spetsiaalketastel 123 megabaiti. Lint (Tape) 42 · Optilised mäluseadmed (Optic memory) Optilise info salvestamine: Info salvestamisel kasutatakse peegelduvat materjali, milles on augud (süvendid). Rada on CD- ROM-l spiraali kujuline (mitte kontsentrilised ringid nagu kõvakettal). Lugeva laseri positsioneerimine on analoogiline kõvaketta peade positsioneerimisega. Peegeldunud laseri kiir teisendatakse elektriliseks signaaliks
aeg 30 min; talub kukkumist 3 meetri kõrguselt; andmed säilivad 10 aastat; keskmine tõrketa töövältus (MTBF) 250 000 tundi. Caleb UHD144 - See uus seade lubab salvestada spetsiaalsele disketile 144 MB, olles samal ajal ühilduv ka vanade 1,44 MB ja 720 KB 3,5 diskettidega. Samsung Pro-FD - See seade on ühilduv ka vanade 3.5-tolliste (1.44Mb and 720Kb) ketastega ning mahutab spetsiaalketastel 123 megabaiti. o Lint (Tape) 42 Optilised mäluseadmed (Optic memory) Optilise info salvestamine: Info salvestamisel kasutatakse peegelduvat materjali, milles on augud (süvendid). Rada on CD- ROM-l spiraali kujuline (mitte kontsentrilised ringid nagu kõvakettal). Lugeva laseri positsioneerimine on analoogiline kõvaketta peade positsioneerimisega. Peegeldunud laseri kiir teisendatakse elektriliseks signaaliks
aeg 30 min; talub kukkumist 3 meetri kõrguselt; andmed säilivad 10 aastat; keskmine tõrketa töövältus (MTBF) 250 000 tundi. Caleb UHD144 - See uus seade lubab salvestada spetsiaalsele disketile 144 MB, olles samal ajal ühilduv ka vanade 1,44 MB ja 720 KB 3,5" diskettidega. Samsung Pro-FD - See seade on ühilduv ka vanade 3.5-tolliste (1.44Mb and 720Kb) ketastega ning mahutab spetsiaalketastel 123 megabaiti. Lint (Tape) 20. Optilised mäluseadmed (Optic memory) Optilise info salvestamine: Info salvestamisel kasutatakse peegelduvat materjali, milles on augud (süvendid). Rada on CD-ROM-l spiraali kujuline (mitte kontsentrilised ringid nagu kõvakettal). Lugeva laseri positsioneerimine on analoogiline kõvaketta peade positsioneerimisega. Peegeldunud laseri kiir teisendatakse elektriliseks signaaliks. Allpool on kirjeldatud info salvestamise füüsikat.
vormindamise aeg 30 min; talub kukkumist 3 meetri kõrguselt; andmed säilivad 10 aastat; keskmine tõrketa töövältus (MTBF) 250 000 tundi. Caleb UHD144 - See uus seade lubab salvestada spetsiaalsele disketile 144 MB, olles samal ajal ühilduv ka vanade 1,44 MB ja 720 KB 3,5" diskettidega. Samsung Pro-FD - See seade on ühilduv ka vanade 3.5-tolliste (1.44Mb and 720Kb) ketastega ning mahutab spetsiaalketastel 123 megabaiti. magnet-optiline ketas Väikese intensiivsusega magnetväli muudab biti ala polaarsust. Lugemisel peegelduva kiire polaarsus kannab infot. MO-ketaste eelised : · Andmete säilitamine MO-ketastel on mugav. Kettalt lugemine on praktiliselt sama kiire kui kõvaketta korral, kirjutamine umbes kolm- neli korda aeglasem. · MO-kettal on hõlbus viia andmeid ühest kohast teise. Kui väiksemate andmehulkade viimiseks ühest arvutist teise kasutatakse tavaliselt disketti, siis
on inseneri harimiseks ilmselt liiga vähe). ÜLESANNE I Pinnatükk 1 Mõistagi ei suuda see juhend haarata kogu AutoCADi materjali, sest juba ainuüksi programmiga kaasas olev teatmematerjali kokkuvõte hõlmab mitu-mitu paksu köidet, igaüks mahuga üle tuhande lehekülje. Lisaks on programmis võimalik välja kutsuda teabematerjali mahus paarsada megabaiti ja kuna AutoCAD-19.0 on üles ehitatud interneti- ja eriti „pilveinterneti”-kesksena, saavad registreeritud kasutajad sealt alati abi, kui vaid oskavad küsida. Kõikidel joonisel: – objektide valikkuruuduke „punkt joonel“; ↵ – vajutus sõrmisele [ Enter ] NB! Sõrmiste nimetused on juhendis kõikjal paigutatud [ ]-sulgudesse, välja arvatud tähised ↵ ┐ ja ┌ ja nad on toodud poolpaksus kirjas.