Fausti ja Mefistofelese erinevused Samal ajal kui väga suur inimesi elab oma elu ära, ise mõtlemata oma elu põhjuste ja eesmärgi üle, oli see Fausti põhiline probleem. Ta ei leidnud, et tema tegevusest oleks kellelegi mingit õiget kasu olnud, kuigi ta oli väga tuntud teadlane ja tal oli palju õpilasi: "Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata paremuse poole."(lk 23) Pärast sellele järeldusele jõudmist otsustas ta oma ülejäänud elu pühendada selle mõtte otsingule. Faust on inimesena üldse tavapäraselt erinev teda huvitavad sündmuste põhjused ja üldpilt, mitte niivõrd detailid. Ta leiab, et maailm on täis inimlikku kurjust ja pahesid ning inimesed ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale ning jõuab tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Samal põhjusel pettub ta oma õpilases Wagneris, kes erinevalt temast endast ei juurdle probleemide üle sügavuti, vaid rahuldub...
FAUST 1) Milles seisnes lepingu ja kokkuleppe tuum? A) Issanda ja Mefistofelese vahel B) Fausti ja Mefistofelese vahel 2) Kuidas iseloomustas end Mefistofeles ja miks ta tegevus oli vähetulemuslik? 3) Milles seisnes Fausti vaimne ja moraalne suurus? 1. A) Mefistofeles oli kindel, et kõik inimesed on hukule määratud. Issand on aga veendunud vastupidises ning kuna mõlemad pooled soovivad oma arvamust tõestada, vajavad nad katsealust. Selleks valitakse Faust. Mefistofeles tunnistab, et kuigi Faust on teistest inimestest erinev, suhtub ta siiski kõikidesse
Ta on vedanud kihla Issandaga, et tema juhatusel läheb Faust halvale teele. Ta ilmub musta puudlina, Kuradi märgina, kuid Faust püüab ta kinni. Ta teeb hiljem Faustiga lepingu: Mefistofeles teeb kõik, mis tema võimuses, et Faus elu naudiks ning kui Faust hüüab rõõmu sunnil ,,Oh ilus hetk, oh viibi veel.", doktor sureb. Iseloomult on Mefistofeles tasakaalukas ja intelligentne, kuid ta ei pea inimestest eriti lugu. Fausti ja Mefistofelese reisid: Esimene käik viib neid keldrisse Leipzigis, kus on lõbus tudengite joomaseltskond. Mefistofeles tekitab joogid, mida tudengid soovivad, kuid hoiatab, et jook ei tohi maha minna. Faust soovib lahkuda, tundes end purjus tudengeid jälgides ebamugavalt. Mefistofeles üritab Fausti lõbustada ja nautima panna. ,,Neis tõprus ilmneb õige pea. Sa näed veel nalja, ainult oota!" ütleb Saatan. Siiski nad lahkuvad, kui tudengid neid ründavad
,,Faust" Johann Wolfgang Goethe Issanda ja Mefistofelese vaheline leping seisnes selles, et esmalt Moosese raamatu järgi lõi jumal inimese endanäolisena valitsema kõige elusa ja elutu üle. Mefistofeles on seisukohal, et inimene on mannetu, igavesi nurjuv. Ta võrdleb teda tirtsuga, kel puudub lennuvõime. Jumal annab Mefistofelesele vabad käed Fausti hinnata ja sõnastab väga olulise arenguprintsiibi: ka kurjast kasvab hea. Probleem ei ole niivõrd Fausti erakordses isikus, vaid inimese olemuses üldse
Faustile selline elu ei meeldi ja keeldub alkoholi naudingutest ning tahab võimalikult kiiresti lahkuda. NÕIAKÖÖK Nõid, isa-ja emapärdik, Faust,Mefistofeles Fasut näeb peeglist iluse Helena kujutist ja tahab endale nii ilusat naist saada. Faust job nõiajooki, mis ta nooreks teeb. TÄNAV Faust näeb tänaval noort tüdrukut Margaretat ja armub temasse silmapilkselt. Ta nõuab, et Mefistofeles paneks Margareta temasse armuma. Missuguse lahenduse leidis Fausti ja Mefistofelese leping? Faust väärtustab tööd ja kuidas see inimesele kasuks tuleb. Väärtustab vabadust. ,,See on minu ideaal, kui vaba rahvas asub vabal maal. Vaid see on väärt vabadust kui elu, kes pidevalt neid kätte võtma peab." Mida Goethe tahab teosega öelda? · Inimene peaks mõtisklema oma eksistentsi üle. · Kuigi inimene võib sattuda halvale teele, jääb ta olemuselt heaks. · Inimese teod on tähtsamad, kui mõtted või sõnad.
· Teadlane · Masenduses inimliku piiratuse tajumisest · Soovib näidata inimsoole teed paremusele · Ei ole oma tööga rahul · Jääb alati oma põhimõtetele kindlaks Margareta · Tänu temale pääses Faust taevariiki · Märkas, et Mefistofeles pole see, kellena ta näib · Sügavalt usklik Mefistofeles · Kuri deemon · Ei pea inimestest lugu · Ei austa jumalat · Siiski ei suuda ta kõiki inimesi oma tahte alla suruda Mefistofelese ja jumala leping · Faust on katsematerjal · Mefistofeles üritab Fausti võita enda meelevalda · Jumal on kindel, et Faust leiab õige tee Mefistofelese ja jumala leping · Kui Faust hakkab elu nautima võidab Mefistofeles · Leping kinnitati veretilgaga Kasutatud materjal · Johann Wolfgang von Goethe "Faust" · Wikipedia http://et.wikipedia.org/wiki/Faust_(Goethe) · Miksike http://www.miksike.ee/documents/main/referaadi
ning tundus nagu ta tahaks iga hinnaga olla koos Faustiga. Suurepärane näide on see, kui ta oli valmis oma süütusest loobuma. Ta kuulas Fausti nõuannet ja soovis, et ta ema magaks seni kuni ta Faustiga lõbutseb kõrval toas. Ta andis oma emale unerohtu, mis viis ta teispoolsusesse. Selle juhtumiga jäi Margareta rasedaks. Samuti lebab Margareta hingel veel üks surm, nimelt ta venna oma. Ta vend sureb rüseluse käigus, kui proovib kaitsta Margaretat Fausti eest. Ta kakleb Mefistofelese ja Faustiga ning Faust tapab ta. Kuigi on mõrvariks Faust võiks öelda, et Margareta on tegelikult oma venna Valentini surma põhjuseks. Kui Margareta oli sünnitanud ja Faust oli eemal, siis ta kannatas väga. Ta igatses oma armastatut ega tahtnud nende armastuse vilja üksinda kasvatada. See tõukas ta järgmisele kohutavale teole ja tapab oma lapse. Pärast neid koletuid tegusid on saanud vooruslikkuse ideaalist kurjategija ideaal, kui tänu talle surid mitmed inimesed
Faust 1) Millise lepingu sõlmivad Issand ja Mefistofeles? Issand jätab Fausti Mefistofelese meelevalda. Mefistofeles meelitab Fausti halvale teele, kus Faust oleks õnnelik. Jumal aga usub, et Faust ei lähehalvale teele. Kurat usub, et ta saab inimestest jagu, kuid Issand usub, et inimese mõistus läheb õigele teele, paneb vastu kõigile, mis meelitab. 2) Miks otsustab Faust oma elu lõpetada, miks ta seda siiski ei tee? Faust tahtis oma elu lõpetada sellepärast, et ta arvas, et tema teadmiseid ei lähe kellelgi vaja, et ta õppis teadusi ilma asjata
"Faust II" ilmus alles 1832.a ning oli eelnevatest palju filosoofilisem. Kirjandusvooluks oli romantism. Materjal on pärit 16.sajandil Saksamaal ilmunud rahvaraamatust "Doktor Faust" ning Marlowe "Doktor Faustuse traagilisest loost". Sisu ülevaade: Epiloog: Tegevus toimub Taevas, kus vestlevad põrguingel Mefistofeles ja taevane Jumal. Mefistofeles ei usu inimesesse, nimetades teda kirgede ja pahede orjaks. Issand väljendab usku inimesesse, humanismi. Lõpuks saadabki Issand Mefistofelese Faustile, kindlameelsele teadusmehele kiusatusi pakkuma. Selleks sõlmivad nad lepingu kui Mefistofeles suudab Fausti pahede läbi õnnelikuks teha, pärib ta tema hinge. I osa: Fausti teadlasekamber. Faust on lugupeetud ja hinnatud teadlane, keda paljud kadestavad ja üliõpilased imetlevad. Faust aga on õnnetu, sest on jõudnud äratundmisele, et inimesele pole palju teada antud. Elu on nii lühike, ja teadmisi, mida
mind köitelt köitele ja lehelt lehele! Kui hubaseks siis saavad talveööd ja õnnis elu läbi voolab soontest!" Lk33 Sel ajal kui faust nukrutseb, veavad teavas Issand ning Mefistofeles kihla. Viimane üritas nimelt kõigest väest Issandale selgeks teha, et inimesed pole südames head ning et nad kalduvad meeleldi õigelt teelt. Varsti ilmub Mefistofeles Fausti juurde ning sõlmitakse leping. Faust ei uskunud, et suudab nautida elu, seetõttu võttiski ta vastu Mefistofelese pakkumise: Mefistofeles täidab kõik Fausti soovid, ning on ta teener, kui Faust peaks teise ilma jõudma, siis lepingu kohaselt peaks Faust täitma Mefistofelese soovid. Mefistofeles lubas Fausti õnnelikuks teha kasutades selleks musta maagiat. Fausti maisel teel on lõpp, kui Faust lausub saatuslikud sõnad :" Oh ilus hetk, oh viibi veel!" Nende sõnade ütlemise ajal pidi Faust olema oma õnne tipul. Nagu saatanale kombeks on, siis see leping kinnitati veretilgaga.
Ja kuna tegu oli ikkagi kihlveoga, siis ei saanud Mefistofeles alla anda ja Fausti juurest lahkuda, kuna siis oleks ta kaotaja. Mefistofelesele meeldis inimeste keskel tegelikult ja kui ta võidab kihlveo siis saaks ta maitsta triumfi. Ma arvan, et Mesistofoles lausa janunes väljakutsete peale ja sellepärast ta jäigi Fausti juurde. Kurat sai sisse tulla, kui teda kolm korda sisse kutsuti. Alustatakse retkega lõbusate tudengite joomaseltskonda, mis lõppeb kaklusega. Kaklus toimub Mefistofelese ja tudengite vahel. Faustile endale ei meeldi joomapeod vms, kuid suhtus rahvasse hästi. Nõiaköögis, kuhu Faust ja Mefistofeles varsti lähevad, laseb Mefistofeles nõial Faustile anda võlujooki, mis noorendaks teda ligi kolmekümne aasta võrra. Faust näeb nõiapeeglist vana, kuid ilusat naist. See oli trooja Helena. Sellele järgnevalt kohtub Faust noore tütarlapse, Margaritaga, ning mõlemad armuvad teineteisse
sajandil Saksamaal ilmunud rahvaraamatust "Doktor Faust" ning Marlowe "Doktor Faustuse traagilisest loost". Goethe töötas oma peateose, värsstragöödia "Faust" kallal üle 60 aasta. Jutt käib kihlveost, mille sõlmisid omavahel Issand ning Kurat. Viimane üritas nimelt kõigest väest Issandale selgeks teha, et inimesed pole südames head ning et nad kalduvad meeleldi õigelt teelt kõrvale. Et vaidlusesse selgust tuua, andis Issand Kuradile vabad käed ning jättis Fausti Mefistofelese meelevalda. Viimane lubas kõik peategelase soovid täita. Niisiis käib Faust koos Kuradiga mööda ilma ringi ja naudib olukorda. Võib arvata, et esimeses osas võitiski kihlveo Kurat, kuna tal õnnestus mees enda poole saada. Kõrvaltegelane Margareta aga armub Fausti ning osa lõpus läheb armastatu naist päästma, kuid see ei õnnestu. Koos Mefistofelesega tapab peategelane oma kallima venna. Faust on suhteliselt tugeva iseloomuga noormees, kes ei lange eriti kergesti lõksu.
Tulev põlv! See vana, tuttav jama!“ ja „Kui minagi nüüd mõtleks sedasama, kust olev põlv saaks nalja siis?“ Komejandi vihje on selge: kunst, „poeedis kätkev inimsoo võimsus“, see oskus „üksikut osavasti üldistada“, ei tohi mööduda kaasaegseist. Viimaste poole, nende südamele ja mõistusele kõneleb looming ja nende kaudu siis ka järglastele, et sajandeid elada. 2. „Proloog taevas“ on võti kõige järgneva mõistmiseks. Milline on Issanda ja Mefistofelese suhtumine inimesesse ja Faustisse? Teises sissejuhatuses („Proloog taevas“) seisab meie ees jumal, peainglid ja Mefistofeles. Allegoorilises pildis ülistab Goethe igavest materiaalset maailma, laulab hümni suurele emale – loodusele. Miski ei püsi paigal, kõik liigub ja muutub. Maailma loomiselt pöörab luuletaja oma pilgu inimesele. Mis on inimene selles hirmuäratavas loodusjõudude meres? Ta on armetu, õnnetu ja kannatab igavesti. Ta elaks
Faust ise ja kogu sündmustik palju müstilisem kui seda oli Shakespeari ,,Hamlet" ja selle nimitegelane. Kuid ei puudu ju sealtki müstika, kui Hamletile ilmutab end isa vaim. Ta juurdleb pidevalt maailma üle ning omaenda olemuse ja vajalikkuse üle maailmas. Ta ei leia endale elus kohta ning arvab, et ta pole austust ja lugupidamist, mis teda tihti saadavad, sugugi ära teeninud. Faust ei uskunud, et suudab nautida elu, seetõttu võttiski ta vastu Mefistofelese pakkumise: Mefistofeles täidab kõik Fausti soovid, ning on ta teener, kuid kui Faust teise ilma jõuab, täidab Faust Mefistofelese soovid. Ta allkirjastas lepingu oma veretilgaga. Kuigi Faust on väga haritud mees, saanud magistri- ja doktorikraadi, arvab ta et ei ole midagi elus saavutanud, ning alahindab ennast. Ta veedabki suurema osa ajast filosofeerides ja iseennast haletsedes, kuigi tegelikult ei ole tema elus midagi nii korrast ära,
midagi olulist korda saata. Tal oli nii magistri- kui ka doktorikraad, kuid sellest hoolimata ei suutnud ta leida rahu või tunda elust rõõmu. Faust on suhteliselt tugeva iseloomuga noormees, kes ei lange eriti kergesti lõksu. Margareta, tänu kellele pääses ka Faust taevariiki, on ainuke tegelane, kes taipas, et Mefistofeles pole see, kes ta näida püüdis. Kuna ta oli sügavalt usklik, siis ta sai aru, et Mefistofelese puhul on tegemist kelmiga. Mefistofeles, kuri deemon, kes esineb juba keskaegses Faustist rääkivas rahvaraamatus, on tegelane, kes ei pea just eriti inimestest lugu ja keda loomadest eraldab vaid mõistus. Samuti ei ilmuta ta erilist austust ka Jumala vastu, keda ta peab taadiks, kellega võib aeg-ajalt juttu rääkida ning kes nii inimlikult suhtub kuradisse. Kuid lõppkokkuvõttes ei suuda Mefistofeles
Faust viib koera oma töötuppa, kuid see segab tal töötamast. Faust tahab looma välja ajada ning selle peale ilmutab Mefistofeles end skolaarina ning Faust saab aru, et tegu pole enam maiste jõududega. Mefistofeles jääb Fausti juurde lõksu, teda takistab lahkumast uksel olev pentagramm. Faustis tekitavad huvi kuradi võimed ning leping, mida too mehele pakub. Fausti, kes on tüdinud maisest elust ning selle keerulisusest, ei huvita see, mis juhtub pärast käesolevat elu ning nõustub Mefistofelese pakkumisega, mis eeldab seda, et Maa peal täidab kurat kõik Fausti soovid, kuid allilmas peab mees omakorda Mefistofelest teenima. Kuradit ei kohuta ükski Fausti soov ega käsk, kuid hoiatab doktorit, et võib tulla aeg, kus ta hakkab ka maisest elust mõnu tundma ning kahetseb tehtud lepingut. Sellest hoolimata jõutakse kokkuleppele ning selle jõustumiseks annab Faust Mefistofelesele tilga oma verd.
pannakse Margarita vangikongi. Kui Faust sellest teada saab, üritab ta Margaritat päästa, kuid viimane ei tunne teda ära enne kui hilja. Kui Margarita sureb, päästavad tema hinge inglid ja ta läheb taevasse.Teose teises osas, kus enamus tegevusest toimub keisri õukonnas ja antiikajastul, on Goethe Fausti kujutanud oma õnne otsingutel ja kes hakkab tööle inimkonna heaks. Faust teenib keisrit teda sõjas aidates, sõda küll võidetakse, aga seda ainult tänu Mefistofelese abile. Peale sõda, kui Faust on juba raugaeas, soovib Mefistofeles Fausti surma ning nii juhtubki. Kui Mefistofeles jääb ikkagi kaotajaks, sest inglid viivad Fausti hinge endaga kaasa, sest armastus suutis võita. Teavas ootas Fausti juba ümbersündinud Margareta, kes soovis näha oma armastatut samuti ümbersündinuna. 2.1 Tegelased. Faust on tüüpiline romantismi aegne tegelane, kes on rahutu ja põgeneb tegelikkuse eest antiikaega
süütut ning vaga Margaretat (Gretchen). Gretchen satub vangikongi ja hukkub ning Faust ei suuda teda päästa, kuid inglid päästavad tütarlapse hinge. "Fausti" teine osa on märksa keerulisem, arvukate viidetega antikkmütoloogiale. Mefistofeles juhib Fausti rännakul läbi keisri õukonna ja poliitika. Faust otsustab tuua keisrile kingiks puhta ilu kehastuse Trooja Helena, kuid armub temasse. Alkeemiku katseklaasis valminud tehisinimene Homunculus juhib Fausti ja Mefistofelese Valpurgi ööle, kus nad kohtuvad antiikjumalatega. Fausti ja Helena armastusest sünnib poeg, kuid ta hukkub ja ka Helena haihtub. Faust naaseb keisri õukonda ja Mefistofelese juhitud deemonite vägi aitab neid võitluses valekeisri vastu. Pärast võitu sõjas jääb üle vaid allutada looduse väed ja kuivendada merepõhi viljakaks põllumaaks. Neid plaane avalikustades ja tulemusi ette nautides tunnistab Faust, et ta võiks ennast õnnelikuks nimetada
Kuradi kuju on väga sümpaatne. Inimesi ta üldiselt põlgab, samas kohati tundub ,et tal on südametunnistust. Lisaks on ta iseloomult Fausti täielik vastand. Ise peab ta ennast vajalikuks jõuks, et maailma tasakaalus hoida. WAGNER Wagner on Fausti õpilane . Samuti teadlane ja vist isegi andekas ,aga mitte küllalt andekas ,et Faustile sobida. Faust pettub ta oma õpilases Wagneris, kes erinevalt temast endast ei juurdle probleemide üle sügavuti, vaid rahuldub saavutatuga. FAUSTI JA MEFISTOFELESE LEPING. Taevas Issand ning Mefistofeles e.Kurat veavad kihla, et Kurat ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Kurat ilmub puudli kujul Fausti ette ning peagi kaks viimast sõlmivad lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Kurat. Nagu saatanale kombeks on, siis see leping kinnitati veretilgaga. . Kuna Faustil on oma elust ja hingest selleks hetkeks juba täiesti ükskõik, võtab ta pakutava võimaluse
Tähtsamad küsimused ja nende vastused 1.Millise lepingu sõlmivad Issand ja Mefistofeles? Issand jätab Fausti Mefistofelese meelevalda. Mefistofeles meelitab Fausti halvale teele, kus Faust oleks õnnelik. Jumal aga usub, et Faust ei lähe halvale teele. Kurat usub, et ta saab inimestest jagu, kuid Issand usub, et inimese mõistus läheb õigele teele, paneb vastu kõigile, mis meelitab. 2.Miks otsustab Faust oma elu lõpetada, miks ta seda siiski ei tee ? Faust tahtis oma elu lõpetada sellepärast, et ta arvas, et tema teadmised ei lähe kellelgile vaja, et ta õppis teadusi ilma asjata. Ta ei
Margareta tappis oma lapse ja ta pandi vangi. Faust ei teadnud asjast midagi ja läks Mefistofelesega volbriööd tähistama, samal ajal, kui ta armastatu ootas, et tema üle kohut peetakse. Nad ei näinud üksteist tükk aega ja lõpuks saab Faust teada, et Margareta on vangis. Mefistofeles oli seda tema eest varjanud kuna ei meeldinud Fausti ja Margareta armumine, sest kartis, et naine võib Fausti uuesti jumalasse uskuma panna kuna see oleks nurjanud kõik Mefistofelese plaanid ja,et Margareta võib muuta Fausti meelt, et mees oleks katkestanud lepingu ja pühendunud armastusele ja elule koos Margaretaga. Faust läks teda ära päästma, kuid Margareta ei tundnud teda ära. Tüdruku oli ema ja venna surma ning lapse uputamise tõttu halvas seisundis, ta ajas segast juttu ja ei tahtnud Faustiga kaasa minna. Kui ta Fausti ära tundis lõpuks, ei tahtnud ta ikka mehega kaasa minna. Lõpuks ei jäänud Faustil muud üle ja jättis ta vangi
6) Seisukohad- ,,otsingustes ja püüdlustes on edasiviiv jõud" - Jumal; ,,inimese piinad tulenevad mõistusest" Mefistofeles. Teoses kohtuvad 2 elufilosoofiat. Jumal- humanism, eluarmastuse filosoofia. Mefistofeles- pessimism. Jumal usub Fausti. 7) Olulised tegelased: 1. Faust 2. Mefistofeles 3. Wagner 4. Margareta 8) ,,Oh ilus hetk, oh viibi veel" Mefistofelese eesmärk Fausti suhtes. 9) Vaidlus inimese üle- mida ta elult tahab. teose põhiküsimus. Küsimuste vastused: 1) Faust on tark heategija, kes on kaotanud igatsuse inimeste järele 2) Ta on tark, ta ei igatse inimesi aga siiski aitab neid. 3) Ta tegi Fausti tänapäevasemaks, samas ta muutis ta rohkem kasutoovamaks ja positiivsemaks. FAUST OLI TORE POISS.
loomadest eraldab vaid mõistus. Samuti ei ilmuta ta erilist austust ka Jumala vastu, keda ta peab taadiks, kellega võib aeg-ajalt juttu rääkida ning kes nii inimlikult suhtub kuradisse. Kuid lõppkokkuvõttes ei suuda Mefistofeles ikkagi kõiki inimesi oma tahte alla suruda · Margareta: tegelane, kes taipas, et Mefistofeles pole see, kes ta näida püüdis. Kuna ta oli sügavalt usklik, siis ta sai aru, et Mefistofelese puhul on tegemist kelmiga. 6.) Küs: · Kas peaks end meeleheitest ,,kuradile" müüma? · Kas peaks meeleheites peaks tegema mida iganes et saavutada seda mida sa tahad?
mõista, et ta soovib maapealsest elust lahkuda. Faust loobub surmamõttest, sest kuuleb tuttavat laulu, mis tuletab talle meelde rõõmsa ja helge lapsepõlve. Temas tärkavad uued mõtted ning õnnelikud mälestused ja ta otsustab edasi elada. 1.4 Faust kahtleb alguses, et kas peaks lepingu sõlmima või mitte. Ta teadis, et kurat tahab midagi vastutasuks, sest ta on selline egoist ja ilma kasuta ta midagi ette ei võta. Sellegipoolest nõustub ta Mefistofelese kihlveoga, kus Faust peab teda pärast teenima põrgus. Lepingu üheks osaks on aga selle kinnitamine verega, millega Faust ei taha nõustuda, küsides, et kas Mefistofelesele ei piisa ausa mehe sõnast, kuid lõpuks muudab meelt ja kinnitab lepingu oma verega. Faust ja Mefistofeles käivad koos pika teekonna. Alustuseks tutvustab kurat talle lõbusat kõrtsielu Auerbachi keldris Leipzigis, kus nad liitusid joomase seltskonnaga
Juba üsna varakult kaldus Faust õigelt teelt kõrvale. Alates sellest hetkest, kui Mefistofeles võimaldas tal nõia juures ligi kolmkümmend aastat nooremaks muutuda, algas Fausti keeruline õnneotsingute teekond, mis oli rajatud valedele otsustele. Kohe peale noorenduskuuri nõia juures kohtas Faust Margaretat, kellesse ta hiljem armus. See oli keelatud armastus, mis tõi häda kaela nii tüdrukule kui ka tema perekonnale. Kõik Margareta pereliikmed surid Fausti isekuse ja Mefistofelese kavaluse tõttu, tüdruk jäi väljaspool abielu rasedaks ning seetõttu sai ta ühiskonna karmi hukkamõistu osaliseks, sest selline tegu oli tol ajal tabu. Hullumeelsuse äärel olles tappis Margareta oma vastsündinud lapse ja sattus selle kuritöö eest vangi. Juhtunu Margareta ja tema perega näitas, kui valele teele Faust oli sattunud. Oma õnne nimel oli raamatu peategelane nõus isegi inimese tapma, mida ükski korralik usklik inimene ei oleks teinud
Goethe raamatust „Faust“ tooksin näiteks välja selle, kus Faust, kes oli väärt teadlane, muutus oluliselt tänu jumalale Mefistofeles. Teose alguses oli Faust väärt teadlane, kes avastas eluvee ning sellega aitas päästa inimesi. Kuid lõpu poole oli tema ju põhjustajaks kahe inimese surmas, Gretheni elu rikkumises ja praktiliselt ka omaenda lapse surmas. Oleks ta käitunud teisiti, oleks kõik läinud ilmselt mööda teist rada. Faust, kes algselt ei tahtnud vastu võtta Mefistofelese pakkumist muutis oma otsust raamatuvältel, kui andis järgi ja kiindus jumala suurtesse lubadustesse. Esialgu otsustas ta oma hinge maha müüa küll ainult prooviajaks, kuid saades tunda maiseid rikkusi- olles Gretheniga vahekorras, ei suutnud ta lepingu pikendamisest ära öelda ja otsustas astuda Mefistofelesega ühte. Sellest ajast alates oli Faustist saanud sootuks teine inimene, ta muutus sellest kõigest sõltuvusse ja hakkas tegema tegusid, mida poleks enne temast oodanud
Fausti teener. (lk 71) Faust joob nõia valmistatud jooki. (lk 72)Margareta ja Faust kohtuvad.Margareta annab Faustile korvi.Faust hakkab teda ihaldama. (lk 89)Mefistofelesi korraldatud Fausti ja Margareta kokkusaamisel Margareta tunnistab oma armastust Fausti vastu. (lk 92,93)Mefistofeles kiusatab Fausti oma kirele järele andma. (lk 122)Faust tuleb Margaretat kongist päästma. (lk 127)Margareta tahab ajada Mefistofelese minema,kuid lõppkokkuvõttes ta jäetakse üksi kongi edasi,kus ta saab päästetud. Johann Wolfgang Goethe ''Faust'' Tõlkinud: August Sang Eesti Raamat 1983 .
Dorktor Faust, kes on juba ligi kümme aastat õpilastele oma tarkusi jaganud, ei hinda ise oma teadmisi üldse ning tahab mõista elu tuuma ja tegelikku tõde. Doktor on masenduses ja ei suuda millegi üle rõõmu tunda. Samal ajal sõlmivad Issand ja saatan Mefistofeles taevas kihlveo. Mefistofelese arvates on inimeste põlv maa peal määratud hukatusse ja väidab, et suudab pöörata doktor Fausti halvale teele. Issand aga hindab doktori mõistust ja teadmisi ning usub, et saatana trikid ei suuda teda teelt kallutada. Faust läheb oma õpilase Wagneriga linna ja seal ilmutab end Mefistofeles musta puudlina, kelle doktor koju kaasa võtab. Fausti töötoas muutub puudel saatanaks ja pakub doktorile kokkulepet, et kui FAUSt hakkab elust rõõmu tundma, läheb ta otse põrgusse
tüdruk habas, armuline naermine, armumine, matmine üks armastus, eluaegne süütunne üks väike viga, eluaegne piin. Tähtsamad küsimused ja nende vastused 1.Millise lepingu sõlmivad Issand ja Mefistofeles? Issand jätab Fausti Mefistofelese meelevalda. Mefistofeles meelitab Fausti halvale teele, kus Faust oleks õnnelik. Jumal aga usub, et Faust ei lähe halvale teele. Kurat usub, et ta saab inimestest jagu, kuid Issand usub, et inimese mõistus läheb õigele teele, paneb vastu kõigile, mis meelitab. 2.Miks otsustab Faust oma elu lõpetada, miks ta seda siiski ei tee ? Faust tahtis oma elu lõpetada sellepärast, et ta arvas, et tema teadmised ei lähe kellelgile vaja, et ta õppis teadusi ilma asjata
tegelikult oma loomult head ning oma teekonnal headuse poole võivad nad eksida, kuid lõpuks jõuavad ikkagi välja headuseni. Inimese igapäevaelu juurde kuulub võitlus hea ja kurja vahel. Meis on peidus nii hea kui ka kurja alge. Meil on valida halva ja hea vahel ning see on meie teha kumma tee me valime, kas hea või halva. Elu koosnebki otsustest, ning kui meis on piisavalt tugevust, et kurjusest võitu saada tuleb osata seda kasutada. Faust tegi otsuse anda järele Mefistofelese meelitustele, kes lubas tema ellu põnevust ja naudinguid tuua. Et teha head tuleb saavutada harmoonia ülejäänud maailmaga. Faust oli aga maailmaga konfliktis ning tegi ka valesid otsuseid, mis põhjustasid hiljem halba. Lõpuks kui Faust taipas oma vigu oli hilja. Ta üritas päästa oma armastatut vangist, kuid see oli juba liiga hullunud. Polnud enam midagi teha, kui Faust mõistis oma viga oli liiga hilja midagi muuta ja jäi üle ainult oma teo eest vastutada.Inimese
käed. Faust on väga haritud, kuid otsib rahutult elu tuuma, suurimat tõde. Ta vaevleb depressioonis, ei suuda tunda lõbu ja rõõmu mitte millestki, mis talle maa peal pakutakse - kõik on tema jaoks igav, madal, sisutu. Kui Faust ja tema abiline Wagner ülestõusmispühade puhul linna vahel jalutavad, ilmub Fausti juurde puudel, kelle mees haletsusest endaga koju viib. Fausti töötoas aga moondub koer äkitselt Mefistofeleseks ja nad lepivad kokku, et kui Mefistofelese abil tunneb Faust kordki elust nii palju rõõmu, et hüüab: "Oh ilus hetk, oh viibi veel", siis võtab surm ta koheselt ja Fausti hing läheb otseteed põrgusse. Faust oli kokkuleppega kiiresti nõus, sest ta oli oma lootused elu suhtes juba täielikult maha matnud. Nii asubki Mefistofeles Faustile ilmalikke lõbustusi tutvustama. Esiteks viib ta Fausti Auerbachi keldrisse Leipzigi lõbusate tudengite joomaseltskonda, kuid seal toimuv jätab Fausti külmaks. Siis külastavad
suutmatusest näha oma probleemidest kaugemale ja tema õpilase, Wagneri, tahtmatusest juurelda probleemide üle sügavuti. Esialgu ilmub Saatan Faustile musta puudlina, kuid hiljem võtab inimese kuju ja pakub Faustile lepingut kui Faust hakkab rõõmu tundma maisetest lõbustustest, siis saab temast Saatana teener allilmas, kui läheb vastupidi, siis on Mefistofeles tema teener. Kuna Faust on kindel, et talle ei valmista miski naudingut, võtab ta Mefistofelese pakkumise vastu. Leping kinnitatakse kolme veretilgaga. Pärast lepingu sõlmimist asub Mefistofeles Fausti teenri rolli ja viib ta esmalt õllekeldrisse lõbusate tudengite juurde. Pidutsemine ja joomine ei paku aga Faustile mingit rõõmu. Seejärel tuleb Saatanal mõte Faust nõiajoogi abil noorendada. Noor Faust kohtub Margaretaga ja armub. Naine on aga väga range kasvatusega ning ei taha Fausti jutulegi võtta.
" See lause iseloomustab Mefistofelest tõesti kõige paremini, sest ta tekitab küll palju pahandust, kuid soovib siiski, et maailmas oleks tasakaal. Mefistofeles sõlmib teoses kaks lepingut. Ühe lepingu sõlmib Issandaga ning teise Faustiga. Sellest võib välja lugeda, et Mefistofeles on enesekindel ning talle meeldib, kui talle jääb õigus. Issandaga teeb ta lepingu, et näidata, kuidas mõistus ning teadmised toovad elus ainult õnnetust. Faust saab Mefistofelese ohvriks, sest ta on äärmiselt haritud ning laia silmaringiga. Faustiga sõlmitud kihlvedu on teistel eesmärkidel. Ta lubab aidata Fausti nii, kuidas oskab, et too näeks, et elu on võimalik nautida. Kui aga saabub hetk, mil Faust tõesti tunneb, et elu on väärt elamist, läheb tema hing põrgusse saatanale. Kurat väljub kihlveost igatahes võitjana. Ühel juhul jääb Faust õnnetuks ning teisel juhul saab Mefistofeles tema hinge.
vangikongi. Kui Faust sellest teada saab, üritab ta Margaritat päästa, kuid viimane ei tunne teda ära enne kui hilja. Kui Margarita sureb, päästavad tema hinge inglid ja ta läheb taevasse.Teose teises osas, kus enamus tegevusest toimub keisri õukonnas ja antiikajastul, on Goethe Fausti kujutanud oma õnne otsingutel ja kes hakkab tööle inimkonna heaks. Faust teenib keisrit teda sõjas aidates, sõda küll võidetakse, aga seda ainult tänu Mefistofelese abile. Peale sõda, kui Faust on juba raugaeas, soovib Mefistofeles Fausti surma ning nii juhtubki. Kui Mefistofeles jääb ikkagi kaotajaks, sest inglid viivad Fausti hinge endaga kaasa, sest armastus suutis võita. Teavas ootas Fausti juba ümbersündinud Margareta, kes soovis näha oma armastatut samuti ümbersündinuna. Esimene osa Faust on doktor. Ta on depressioonis. Ta ei hinda oma teadmisi. Faust on oma toas, kirjutab. Kutsub välja vaimu. Faust ja Wagner tulevad linna
Faust tapabValentini Faust ja Mefistofeles põgenevad Elu mõtte otsingud Kurdab õpilasele Wagnerile, et elu on tühja joosknud Saab tuttavaks Mefistofelesega püüab aidata Fausti Sõlmivad lepingu Mefistofeles teenib Fausti kuni viimane leiab õnne Mefistofeles viib Fausti joovate tudengite juurde Joob noorendavat eliksiiri Hakkab Margaretat ihaldama Rahulolu leidmine Esimeses osas rahulolu ei leia Mefistofelese poolt pakutud tegevused teda ei kõiguta Alles teise osa lõpus leiab elu mõtte Vaibumatu tegutsemisiha ja töö Fausti idee Elu põhimõte ei tugine pelgalt õppimisel Võid teistelt abi paluda, kuid jääd siiski oma põhimõtetele kindlaks Võid muuta ennast kolmkümmend aastat nooremaks, kuid see ei muuda sinu olemust Leping kurjaga viib halvale teele sinu, kui ka su lähedased Kuulsamad tsitaadid "Oh ilus hetk, oh viibi veel!"
Mefistofeles peab tegema Fausti(teadlane) õnnelikuks, siis saab ta tema hinge põrgusse viia. Lugu ise algab sellega, kuidas Faust istub oma kabinetis ja haletseb ennast. Peagi läheb ta oma sõbra Wagneriga tänavale ja peagi saabub nende ette puudel. Puudel läheb koos Faustiga tagasi kabinetti ja seal tuleb välja, et see puudel on hoopis Mefistofeles. Nad sõmivad lepingu, et Mefistofeles teeb Fausti õnnelikuks ja kui see hetk saabub, siis asub Faust Mefistofelese teenriks põrgus. Nad asuvad teele ja esimene koht kus nad peatuvad on kõrts, kus on kari tudengeid ja Mefistofeles ja Faust ühinevad nendega. Üks tudeng arvab, et nad on petised. Mefistofeles laulab neile ja seejärel teeb ta ühe triki nii et kõik saavad selle joogi mida nad tahtsid. Üks aga ajab natuke maha ja sellest süttib leek ja siis nad saavad aru et nad on petised. Mefistofeles ja Faust lahkuvad. Edasi lähevad nad õhe nõia juurde. Mefistofeles lasi nõial
manitsused vs armastus Fausti vastu ja magusad keelatud viljad. · Traagiline armastus. Gretcheni murdumine suure pinge all paneb ta lollusi tegema ning tüdruk hukatakse. · Fausti leping Saatanaga toob esile paratamatuse probleemi: ükskõik, mis ka ei juhtuks, mehe elu lõpeb igal juhul Põrgus, kuna ta on enda hinge Kuradile müünud. SISU LÜHIKE KOKKUVÕTE: Issand ja Saatan sõlmivad kihlveo. Jumal usub, et tubli doktor Faust jääb pärast Mefistofelese(Saatan) pakutud kiusatusi endale truuks ning valib taevariigi. Selgub aga vastupidine. Nimelt on Faust enesetapu äärel, kuna on kaotanud usu sellesse, et saab maailma mõjutada ning inimkonda enda teadmistega aidata. Mefistofeles, hiilides Fausti tuppa puudlina sisse, ahvatleb meest pakkumisega saada kõike, mida hing ihaldab, soovides vastutasuks tema tuleviku põrgus. Haarates kinni viimasest võimalusest õnnelik olla, kirjutab Faust lepingule verega alla
Kuid ometi ei suuda ta peatada elu jätkumist. Veel enam:eituse vaim peab möönma hea ja kurja koosesinemist. Lepingu osalistena on faust ja Mefistofeles vastakad paljus muuski: Faust rahuldamatu ja pulbitsev geenius, tundepingeline loomus, kes võib palavalt armastada, vihata, seejuures inimeste muredele osavõtlikuks jääded; Mefistofeles alati jäiselt kaalutlev, vaba kirgedest ja kahtlustest, inimest põlgav ja üksnes halba oletav. Mefistofelese repliigid sisaldavad alati valusat tõtt, mis ahel näivat talle endalegi haiget tegevat. Teineteist eitades lähevad Mefistofeles ja Faust omati viimasele ,,inimeste maailma" näitama. Leipzigis Auerbachi keldrites, kus toimub nõidmisstseen, püüab mefistofeles Fausti meeletlõbude maailma ahatleda, kuid madalates instinktides püretunud inimesed äratavad õpetlases vaid võikust. Siirdutakse ,,Nõiakööki", kus Faust peab tagasi saama oma nooruse, mis on olnud inimeste põlisunistuseks
nii noorest peast kui kesk- ja raugaeas’’. ‘’See on mu ihaldatud ideaal, kui vaba rahvas asub vabal maal.’’ Faust ütles Mefistole lepingu sõlmimise ajal, et kui ta iial hüüab ‘’Oh ilus hetk, oh viibi veel!’’, siis teda hukataks silmapilk. Nii laususki Faust oma viimases monoloogis ühel kaunil hetkel ‘’Veel viibi, ilus oled, viiv!’’ ning ‘’Oh ülev hetk, mu elu ilusaim!’’. Seejärel Faust suri. 7. Missuguse hinnangu annab Mefisto Faustile? Mefistofelese hinnang Faustile, oli halb. Mefisto arust ei rahuldunud Faust mingi õnnega ning lasi ennast peibutada pettekujutlustel. 8. Kas Mefisto saab Fausti hinge? On see õiglane? Miks? Mida see näitab? Mefisto ei saanud Fausti hinge. Ühest küljest on see õiglane, sest Faust ei olnud nii halb. Ta oli sügavas depressioonis, kui ta lepingu Mefistoga sõlmis. Teisest küljest on see siiski natuke ebaõiglane, kuna oli ju leping.
süütut ning vaga Margaretat (Gretchen). Gretchen satub vangikongi ja hukkub ning Faust ei suuda teda päästa, kuid inglid päästavad tütarlapse hinge. *"Fausti" teine osa on märksa keerulisem, arvukate viidetega antikkmütoloogiale. Mefistofeles juhib Fausti rännakul läbi keisri õukonna ja poliitika. Faust otsustab tuua keisrile kingiks puhta ilu kehastuse Trooja Helena, kuid armub temasse. Alkeemiku katseklaasis valminud tehisinimene Homunculus juhib Fausti ja Mefistofelese Valpurgi ööle, kus nad kohtuvad antiikjumalatega. Fausti ja Helena armastusest sünnib poeg, kuid ta hukkub ja ka Helena haihtub. Faust naaseb keisri õukonda ja Mefistofelese juhitud deemonite vägi aitab neid võitluses valekeisri vastu. Pärast võitu sõjas jääb üle vaid allutada looduse väed ja kuivendada merepõhi viljakaks põllumaaks. *Neid plaane avalikustades ja tulemusi ette nautides tunnistab Faust, et ta võiks ennast õnnelikuks nimetada
" Faust ei leia, et tema tegevusest oleks kellelegi mingit õiget kasu olnud, kuigi ta on väga tuntud teadlane ja tal on palju õpilasi. Nende kahe näite põhjal saame järeldada seda, et kuigi Faustil võis väliselt kõik olemas olla, oli tal ikkagi midagi puudu- hingerahu. Tänu Faustile kannatasid paljud süütud inimesed. Võtame näiteks Margarita. Alguses ei taha ta Fausti jutulegi võtta, kuid lõpuks suudab noormees siiski oma mõistuse ja Mefistofelese abiga neiu südame võita. Nende elu tõotab tulla roosiline ja helge. Kahjuks läheb aga Fausti ja Margarita armastus kalliks maksma- kolm süütut hinge surevad. Esiteks ema, kellele Margarita kogemata liiga palju unerohtu annab, seejärel Margarita vend, kelle Faust duelli käigus tapab ja lõpuks nende kahe armastaja ühine laps, kelle Margarita meeltesegaduses uputab. Selle teo pärast satub neiu vanglasse, kus ta varsti hulluks läheb ja hiljem ka sureb
Pole teragi targem endisest." Selles tsitaadis räägib Faust, kuidas ta kogu oma elu on õppinud erinevaid teadusi, kuid lõpuks ei tunne ta end ikkagi targemana. Faust: "Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inimsoole teed näidata õigema, parema poole." Siin tuleb välja see, et ta ei hinda oma teadmisi, sest ta ei tunne end targemana. See tuleb sellest, et ta pole leidnud oma õnne ja elu mõtet. Teos algab Issanda ja Mefistofelese kihlveoga, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrvale kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi kaks viimast sõlmivad lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Mefistofeles. Nagu saatanale kombeks on, siis see leping kinnitati veretilgaga. Esimese kiusatus, mida Mefistofeles Faustile pakub on alkohol. Faust ütleb sellest kohe ära, kuna talle ei meeldinud Auegbachi kelder, kus kõik jõid ja laaberdasid
2. Kas kurjus on maailma edasiviiv jõud? Eitus arengu hoovana. 3. Milles seisneb Fausti vaimne ja moraalne suurus? 4. Mida tähendab faustlik edasipüüd? 5. Margareta traagika, Fausti osa Margareta hukkumises 1. Mefistofeles on endast heal arvamusel. Ta suhtub kindlameelselt, et inimkond on teel hukatusse ja väidab, et ta ei pea isegi sekkuma. Ta on nii enesekindel, et sõlmib lepingu Issandaga, et suudab Fausti pöörata kurjuse teele. Mefistofelese arvamus: ,,Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head."; ,,Ma olen kõike eitav vaim. Kõik see, mis sünnib iga tund, on otsast peale äpardund ja väärt, et jälle saada olematuks. Seepärast on mu eluring kõik, mida hüüab paheks, patuks ja hävituseks inimhing." Inimesed on Jumalast loodud ja ei ole võimalik neid viia sellisele eksiteele. Nad kõik taipavad, et on olemas ainult üks õige tee
Iga inimene õpib kogu elu. Seetõttu leiangi, et noortel tasuks mõnikord vanemaid inimesi kuulata. Vaatamata põlvkondade vahelistele erinevustele, on inimesed siiski väga sarnased ning tõesti tasub õppida kui mitte sõprade-tuttavate siis vähemalt sugulaste kogemustest, sest need on inimesed, kellega ollakse kõige rohkem sarnased. Minu lemmiktegelaseks oli Kurat, kes tundus väga sümpaatne ja intelligentne. Eriti meeldis mulle lihtsus ja otsekohesus, mis Mefistofelese karakteri puhul väljendus. Ta oli oma seisukohtades väga realistlik, näiteks väites, et inimese elu on maailma mastaabis võrdne rohutirtsuga. Selle juures ei tohi muidugi unustada, et ka igal rohutirtsul on maailmas mingi ülesanne. See, et Jumal ja Kurat nii hästi läbi said oli samuti huvitav. Jumal hindas Fausti tõeotsinguid ja teadmisi erinevalt Kuradist, kes leidis, et mõistuse olemasolu toob inimestele ainult kannatusi. Mõnes mõttes on ka Kuradil õigus, kuid
kuid meeles pea- ka narrust sekka sega, Luuletaja tahtis seda, kes palju toob, see meeldib paljudele ja rahul olles lahkuvad siis kõik. 2. Faust on kõik läbi uurind: mõtte-, arsti- ja õigusteadusest ja ka uut ja vana seadust. Teadlase pettumuse põhjuseks võis olla see, et Faust ei saanud enam targemaks ja tahtis teadmisi juurde saada. 3. Faust oli rahulik ja tema hing oli õigel teel, Mefistoteles aga kurjajuur ja üritas Fausti halvale teele viia. Fausti ja Mefistofelese leping lõppeb siis, kui Faust kiidab ennast õnnelikuks, siis võib Mefistofeles Fausti hinge põrgusse viia, siis on Faust kohustatud kuradit teenima. 4. Fausti ja Margarete armastuslugu on see, et Faust proovib trikkide abil Margarete südame võita. Faust hülgab Margarete selle pärast, et Faust hülgab Margarete sest, et kolme täiesti süütu näol. ema, kellele Margarita kogemata liiga palju
Liig vana olen mängudeks, liiga noor, et olla soovideta. KÜSIMUSED Iseloomusta vastaspooli - Fausti ja Mefistofelest. Faust on rahutu ja põgeneb tegelikkuse eest. Faust jäi alati oma põhimõtetele kindlaks ning ei kaldunud teelt kõrvale. Ta soovis parandada inimeste olukorda selles maailmas. Mefistofeles, kuri deemon, on tegelane, kes ei pea inimestest lugu ning loomadest eraldab teda vaid mõistus. Erilist austust pole tal ka Jumala vastu. Ta on kurjuse kehastus. Sõnasta Issanda ja Mefistofelese suhtumine inimestesse ja Fausti. Too välja olulisim muutus(Proloog taevas). Mefistofeles leiab, et inimene on õnnetu, armetu ja loodud kannatama, kuna tal on mõistus. Issand, vastupidi, ülistab mõistust ja tõepüüdlusi. Tõe väljaselgitamiseks läheb Mefistifeles maa peale, et üritada Fausti headuse teelt kõrvale kallutada. Ka siis jääb Issand endale kindlaks ja lausub: "Las kurja nõuga saata igat sammu siis kiusaja- ka kurjast kasvab hea.".
tegeles alles enda elu mõtte otsimisega. 4.4 Ühised jooned: mõlemad teavad oma väärtust, tugeva iiseloomuga, usuvad inimeste headusesse. 5 Sõnasta teose põhiprobleem. 5.1 Inimkond ei ole leidnud arenemiseks õiget teed ning ei oska ise end aidata. 6 Sõnasta teose põhiidee (sõnum). 6.1 Õnn seisneb teiste inimeste aitamises, mitte meelelistes naudingutes. 7 Tõlgenda Mefistofelese öeldud fraasi "Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab peab ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head". 7.1 Mefitofeles oli igal pool Faustiga kaasas ja võttis kõigest osa. Kuigi ta organiseeris Faustile palju lõbustusi ja meelelisi naudinguid, soovis ta tegelikult seda, et Faust põrgusse läheks. 8 Too 3 näidet selle kohta, et Faust on moraalsem kui Mefitofeles. 8.1 Faust tundis süümepiinu, Mefistofeles mitte. 8
palju kui võimalik. Faust jõi nõia valmistatud eliksiiri, teades, et see võib ta tappa ning sellest võib järeldada, kui vähe ta enda elust lugu pidas. Faust armus Margaritasse ja näitas, et temas on ka rüütellikust, kui läks neidu vanglast päästma. Faust oli ka arg või lihtsalt mõjutatav inimene, sest kui nad oli Valentiniga rüseluses ja Faust ta tappis ei jäänud Faust sinna oma tegudele vastust anda, vaid kuulas Mefistofelese nõuannet ja läks minema. Faust ei ole ei kurjategija ega ka tigestunud mässaja. Pigem on ta valgustaja ja utopist, kes usaldas loodust, kuid ei osanud tunnetada iseennast ja oma jõudu. Mefistofeles nimetab Fausti irooniliselt Maa pojaks. Mefistofeles ütleb: Ta saatuselt sai vaimu haruldase, mis peatumatult tungleb edasi ja maiseid rõõmusid ei lase
seda väärt. Johann Wolfgang Goethe teose ,,Faust" põhiline teema on võitlus headuse ja kurjuse vahel. Raamatus sõlmivad Jumal ja Saatan omavahel lepingu. Saatan nimega Mefistofeles üritab Jumalale selgeks teha, et inimesed ei ole südames head ja kalduvad õigelt teelt kõrvale. Jumala arvates on nad loomult head, kuid igaüks võib vigu teha ja see on mõistetav. Faust andis järele Mefistofelese meelitustele, kes lubas tuua tema ellu põnevust ja naudinguid. Teose peategelane mõistis oma vigu liiga hilja ning polnud suuteline enam midagi muutma ning tal tuli oma teo eest vastutada. Elus tuleb ette mitmesuguseid kiusatusi, millele antakse järele või neist möödutakse. Võidelda tuleb palju, kuid võitlus ei pruugi alati lõppeda hästi, kuna ei osata teha õigeid otsuseid, millele paraku järgnevad tagajärjed.
Riietus oli näitlejatel väga tagasihoidlik ja see oligi hea, muidu oleks välimus liiga palju tähelepanu endale tõmmanud ning teksti sisu oleks tagaplaanile jäänud. Näitlejate ja kujunduse kõrval tuleks kindlasti mainuda ka pianist Madis Muuli, kes terve vaatuse vältel klaveri taga mängis ning sellega etenduses valitsenud emotsioone ja tundeid edastada aitas. Lisaks muusikale poolele kasutati näitemängus ka palju eriefekte. Näiteks doktori Mefistofelese marionetiks saamisel tekkis hetkeks Fausti ümber elava tule ring ning tuld võis näha ka stseenis, kus Mefisto käes olev raamat järsku leekidesse puhkes. Just sellised ootamatud üllatused tõmbavadki publiku tähelepanu ning muudavad etenduse huvitavamaks. Läksin teatrisse arvamusega, et näen seal igavat tummfilmietendust, kuid ma ei osanud arvata, et mind midagi nii vapustavat ees ootab. Kõik näitlejad mängisidki tummetendusele kohaselt:
annaabi.ee 
