Leidsid 23 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Meeste mood 2011". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
püksid, lõhmus, merike, naiselik, look, mustvalge, kontrast, kitsad, suvised, puuvillased, jakid, linased, kihilisus, aksessuaaridMoes oli olla kõhn ja sportlik nagu esimodell Twiggy oli. Lõpu poole oli järjekordselt moes pikad õrna lokiga juuksed ning hipidele iseloomulikud helmed juustesse lisatuna. Riided olid rõõmsameelsed ja värvilised , tihtipeale olid riided lilledega kaunistatud. Mehed: Meeste moe eeskujudeks olid Burton, John Collier ja Hepworth. Ka noorukite jaoks läbis stiil mitmeid erinevaid faase läbi 60ndate. Kümnendi alguses ülikonnad olid natuke 50ndatest muutunud : kitsad püksid, kitsad varrukad ja peenike lips. Väga stiilsete jaoks oli moes : varrukad natuke laiemad, ja kikilips oli viimane sõna kümnendi lõpuks. Hipide ajal tuli moodi kasimata pikajuukseline välimus ja alt laienevad püksid. Moodi mõjutasid: Twiggy, The Beatles, John Collier, Hepworth, Colleen Corby jne... Twiggy Twiggy (südinud Lesley Hornby; 19 Septemnber 1949) on inglise modell, näitleja ja lauja, tuntud ka tema abielu nime Twiggy Lawsoni järgi.
RÕIVASTUS 1780-1804 Rõivastus lihtsustus Inglismaa ja Prantsuse Kodanliku Revolutsiooni mõjul. Kaks erinevat siluetti: S-kujuline: rind ees, istmik taga ja alates ~1790. a antiikstiilis rõivastus. S-kujuline siluett. Pihaosa lühenes, vöökoht tõusis kõrgemale, pihaosa selg lõppes pika terava nurgaga, väga liibuv, vöökoht sale, rinnaosa kumer, kuni lõuani "täispuhutud". Kaelas kohevalt seotud sall või saboo. Varrukad pikad ja kitsad. Seeliku tagumisel osal rohkem volte, seda hoidis ülal nn. istmikupolster. Seelik tihti slepiga. Revolutsiooni ajal siluett lihtsustus, istmepolster ja "täispuhutud" pihaosa kadusid, sall asendus õlarätiga. Seeliku ja jaki kombinatsioonid. Linnakodanike rõivastusest võeti lühike caraco jakk. Materjalid ühevärvilised ja siledad. Kanti mehelikumaid rõivaid redingotmantel, frakitaolised jakid, lisandiks jalutuskepp. Soengud ja peakatted. Rikaste soengud kogukad sajandi lõpuni
Kui rinda sooviti näidata lamedamana, mähiti ümber keskkoha kõigepealt mitu kihti riiet. Kreeka naistel oli mitmeid rõivaesemeid, mis kuulusid üksnes naissoole ja mis alati osalesid naise rõivastumisrituaalis. See protseduur kulges järgmiselt: esmalt mähiti pikk kangariba rindade alt ümber keskkoha, siis tõmmati selga läbipaistev tuunika ning selle peale veel lühike varrukateta pealistuunika. Dooria podere oli teine vaieldamatult naiselik, sageli tikanditega ehitud kehakate, nille juurde kuulusid ehted ja kerge linane õlarätik pharos, mis kinnitati klambri või fibula abil. Mõnikord anti sellele peenest kangast valmistatud rõivatükile salli kuju ja see seati diagonaalselt üle ülakeha. Pharos teenis ühteaegu nii dekoratiivset kui ka parktilist eesmärki , olles külmal ajal kasutusel pea või keha külma eest kaitsmiseks. Üleriidena kasutati ka kitooni meenutavat pallat. Varrukateta palla kinnitati õlgadele
Kui rinda sooviti näidata lamedamana, mähiti ümber keskkoha kõigepealt mitu kihti riiet. Kreeka naistel oli mitmeid rõivaesemeid, mis kuulusid üksnes naissoole ja mis alati osalesid naise rõivastumisrituaalis. See protseduur kulges järgmiselt: esmalt mähiti pikk kangariba rindade alt ümber keskkoha, siis tõmmati selga läbipaistev tuunika ning selle peale veel lühike varrukateta pealistuunika. Dooria podere oli teine vaieldamatult naiselik, sageli tikanditega ehitud kehakate, nille juurde kuulusid ehted ja kerge linane õlarätik pharos, mis kinnitati klambri või fibula abil. Mõnikord anti sellele peenest kangast valmistatud rõivatükile salli kuju ja see seati diagonaalselt üle ülakeha. Pharos teenis ühteaegu nii dekoratiivset kui ka parktilist eesmärki , olles külmal ajal kasutusel pea või keha külma eest kaitsmiseks. Üleriidena kasutati ka kitooni meenutavat pallat. Varrukateta palla kinnitati õlgadele
Õpilaste enesekohaste oskuste arendamine inimeseõpetuses 1. Loeng ÕS-is on palju mõisteid seoses enese..ga mitte niivõrd mina..ga. 40% enesega seonduvatest mõistetest on negatiivsed. Sissejuhatus. Enesekohane ja sotsiaalne pädevus õppekava osana inimeseõpetuse ainetsüklist. Enesekohane ja sotsiialne pädevus õppekava kontekstis: Hariduse andmisega sotud eesmärgid seoses ÕK arendusega jagunevad: Intellektuaalne dimensioon Produktiive Sotsiaal- personaalne, mis sisaldab persooni- ühiskkond jne (ei tegele)
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil Mario Metshein Sisukord Sisukord.......................................................................................................1 02 - Photoshop - Mis on arvutigraafika.........................................................4 03 - Photoshop - Tere Photoshop..................................................................9 04 - Photoshop - Esimene pilditöötlus (Ülesanne 1)...................................24 05 - Photoshop - Mittelõhkuv pilditöötlus (Ülesanne 2)..............................41 Ülesanne 2.................................................................................................61 06 - Photoshop - Pildiparandused (Ülesanne 3)..........................................63 Ülesanne 3.................................................................................................69 07 - Photoshop - Kihiline pilditöötlus (Ülesanne 4).....................................71 Üle
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
Umbkasukal on karvad ihu poole, kindad on varrukate otste külge õmmeldud ning kasuka peal kantakse riidest kattekuube. Külmade ilmadega pannakse selga veel teine umbkasukas, millel on karvad väljapoole. Hantide umbkasukad on otstarbekohased rõivad sealses karmis kliimas. Nagu naistel nii on ka meestel traditsioonilisteks talvejalanõudeks karvasaapad ning suvesaapad valmistatakse nahast, millel on karvad ära kraabitud. Tänapäeval on laialdaselt kasutusel ostetud rõivad: püksid, pluusid, kampsunid, pintsakud, joped, kummikud, saapad, kingad. PERE JA ÜHISKOND Endisel ajal jagunes handi ühiskond sugukondlikeks gruppideks ehk klannideks, kes koosnesid peredest. Sugukonna liikmete vahel olid abielud keelatud, abielluda võis ainult teise sugukonna inimesega. Klannid kandsid tavaliselt mõne looma, linnu või kala nime, keda peeti pühaks ja austati. Põhjahantidel moodustasid sugukonnad kaks eksogaamset ,,poolt" (fraatriat) - Mos ja Por
Rahvusmüütidega seotud traagika mängib rolli. Väga isiklik raamat suures osas. Nt ema hukkumisest luuletus "Ema mälestuseks" (?) mõjutab kirjutamisviisi. Isiklik traagika ema kaotusega suuresti seotud. Ka lahkumine esimesest naisest. Talvine maastik ema luuletuses lõppeb tekst kiviste lumelademetega. Talvemotiivistik läbib raamatut. Tagantjärgi arusaadav, et on talve ja traagilisi meeleolusid silmas pidades luuletused valinud. Suvised tekstid välja jätnud, ilmuvad hiljem. Meie-tunne otsest rahvuslikku seost v viidet ei anna, teistel luuletustel on seda küll. Raamatus võiks öelda, et on domineerimas stiil nagu emaluuletuses. Teatav vabadus värsitehnikas, rütmiimpulss ilmne. Konflikt klassikalise laadiga. 1969 Tuhkatriinumäng 1973 Lugemik-lugemiki 1986 Ajapinde ajab 1989 Saatja aadress ja teised luuletused 1968-1972 - 68
Keha kannatab ainult oleviku pärast , hing kannatab mineviku , oleviku ja tuleviku pärast 460. Inimese pisaraid ei peata miski, kui hinges on tõeline valu 461. Kurbuse kõige kõrgemal astmel pisarad puuduvad 462. Ära lase väiksel arusaamatusel lõhkuda suurt sõprust 463. Ma pole pika vihaga maksan kätte ja unustan 464. Armastusest vihkamiseni on üks samm, vahel ka vastupidi 465. Poisi elus on armastus vaid peatükk, tüdruku elus, aga terve raamat 466. A best friend is the one who can look at you with the biggest smile on your face and still know some things wrong 467. Halvim viis inimese järgi igatseda on mõista, et ta ei saa kunagi olla sinu 468. Mõttetu on süüdistada varest selles, et ta ei laula nagu ööbik 469. Miks inimesed kardavad öelda armastan. Miks ei julge paluda kallista. Miks keelavad öelda suudle. Aga ei karda öelda unusta 470. Naine ei unusta kunagi mehi, keda ta oleks võinud saada. Mees ei unusta naisi, keda ta ei saanud. 471
1 Mis on tarbimissotsioloogia? 1. Sissejuhatus Meie väike Eesti asub Lääne kultuuriruumis ja siin elades puutume me kokku meeletu hulga tarbekaupade ja äriteenustega ja tekstide või siis peenemalt öeldes diskursustega, mida identifitseeritakse kui tarbimiskultuuri või tarbimisühiskonda. Asjad ümbritsevad meid sünnist surmani: sünni puhul kingitakse meie vanematele igasuguseid asju, et oma rõõmu näidata, tihti on need asjad pehmed ja roosad. Kui me sureme, siis kingitakse meie lastele igasuguseid asju, et oma kurbust näidata, tihti on need asjad mustad, valged ning teravad - kaardid ja pärjad. Selles mõttes ei ole ju eriti suurt vahet, kui me võrdleme ennast ükskõik millise lääne kultuuri eelkäija-kultuuriga või traditsioonilise kultuuriga: avalikud ja eratseremooniatel kasutati ka väga palju erinevaid objekte, millel oli erinev tähendus. Sellele vaatamata on enamus tarbimiskultuuri ja tarbimisühiskonn
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
· 1953 Karl Hovland's model Exposure Attention Comprehension Acceptance Retention (talletamine, mäletamine) (Behavioral) Change (Communication and Persuasion, 1953) Hovland: "uinumisefekt" 1949, sõnumi "allika usaldusväärsus" kui olulisim tegur Hoiaku muutmisel/muutumisel 1951 · 1961 R. J. Lavidge, G. A. Steiner'i mudel: teadlik/tahtlik mõtlemine (conscious thinking) emotsioonid/tunded hoiaku muutus otsus · 1957 Festinger'i kognitiivse dissonantsi teooria: Inimene püüdleb/taotleb tunnetuslikku kooskõla/järjepidevust (cognitive consistency) ja satub segadusse, kui ebakõlad ilmnevad tema uskumuste/tõekspidamiste ja reaalstelt kogetu/tajutu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu v silub dissonantsi suhtumise muutmisega: hakkab ostu õigustama. Festingeri katse: Ees oo
Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................
HOLOKAUST Õ P P E MAT E R J A L 2007 Selle publikatsiooni autoriõigused kuuluvad Eesti Ajalooõpetajate Seltsile Õppematerjali koostamist ja väljaandmist rahastasid Eesti Vabariigi Valitsus ja International Task Force Holokaust Õppematerjal: allikad, õppeülesanded, mälestused, teabetekstid Autorid: Ruth Bettina Birn, Toomas Hiio, Mart Kand, Ülle Luisk, Christer Mattson, Meelis Maripuu, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Elle Seiman Koostanud Mare Oja Toimetanud Toomas Hiio Õppematerjali katsetanud Siiri Aiaste, Mart Kand, Tiia Luuk, Riina Raja Keeletoimetaja Mari Kadakas, Kärt Jänes-Kapp Ingliskeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Heli Kuuste, Mare Oja, Ragne Oja, Indrek Riigor, Alias Tõlkeagentuur Saksakeelsed tekstid tõlkinud eesti keelde Toomas Hiio, Anne-Mari Orntlich Ingliskeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Marina Grišakova, Alias Tõlkeagentuur Eestikeelsed tekstid tõlkinud vene keelde Ludmila Dubjeva ja Tatjana Šor Venekee
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
Tms kolis Tln-sse, järgnevad 20 a-t elas Tln-s erinevates üürikorterites. Elu lõpuaastail kolis Koidula tänavale. Üksikutel per-del üüris oma pisikese töötoa, kus kirjutas. Tln-s hoidis Tms avalikest piduõhtutest (nt Estonia) eemale, oli väga tubase eluviisiga. 1921 sündis tütar, 1928 poeg (äärmiselt kohusetundlik isa, perepea). Läbi abielu 2 kohustust: 1)puud ja küte, 2) armastas ise turul käia ja sealt kraami tuua. Tln-a perioodi langevad vähesed üksikud lähedased suvised puhkusereisid (Võsul, Narva-Jõesuus). Raha lõpuks niipalju, et 2 teenijat. Tms ei ilmunud ta enda auks korraldatud aktusele (kui 50 ja 60 a juubel). 60 a.-se juubeli aegu, kui ta sõitis üle pika aja Trt-sse, siis ilmmub nendele üritustele, mis ta auks korraldet. Pärast T&Õ 5.nda raamatu ilmumist Tms Eesti kirjanik nr 1, sai raha kultuurkapitalilt (abiraha). Honoraridest ja kult.kap-i rahast perele vähe, sest proua oli selline kange eit. Nt suvel
13 Tiit Lepp, Erik Liim, Aliis Liin, Oliver Liiv, Indrek Lillemägi, Martin Lillepuu, Peeter Lind, Gerd Lindmaa, Mattias Linnap, Taivo Lints, Piret Liv, Edvard Ljulko, Madis Lobjakas, Erkki Lukk, Riina Lulla, Taavi Lulla, Tanel Lumiste, Margit Luts, Eva-Mari Luts, Erki Lõhmus, Helli Lõoke, Priit Lätt, Mariann Maasi, Ethel Maasing, Tanel Mae, innustuseks Martti Maimets, Ilja Maljutenko, Eva Maria, Kristi Markna, Mari Matjus, Külli Meier, Helo Meigas, Nele Meikar, Tauno Metsalu, Madis Metsis, Roman Migunov, Egert Milder, Epp Mitt, Priit Mootse, Marianne Morgenroth, Alexey Morgunov, Marge Muna, Ülle Murumets, Pilleriin Mutso, Priit Muuga, Alar Mäerand, Ivo Mägi, Herki
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
annaabi.ee 
