ja kultuure. Nende seas ka Vana-Kreeka ja Vana-Rooma. Neis mõlemas tekkisid erinevad maailmavaated, ühiskonnakorraldused, traditsioonid ja kombed. Võrdlen naise positsiooni neis mõlemas ühiskonnas. Kui sarnane või erinev oli naise positsioon nendes ühiskondades? Mis on tänapäeval teisiti kui sel ajal? Vana-Kreeka ühiskond oli patriarhaalne, naistel polnud kodanikuõigusi. Iga naine oli mehe oma isa, abikaasa või meessugulase eestkoste all. Lapsena kuulusid tütarlapsed isa eeskoste alla, kui isa oli surnud, siis mõne meessugulase eestkoste alla. Kreeka tüdrukute haridus sõltus nende perekonnast, koolikohustust neil polnud. Tavaliselt õpetati tütreid käsitöö- ja majapidamisalaselt. Erandina Spartas pidid tüdrukud tegelema korrapäraselt ka kehaliste harjutustega. Kohe peale murdeiga oli neiudel aeg abielluda. Ise nad endale abikaasat valida ei saanud
Niisamuti nagu võime leida sarnasusi ja erinevusi Vanaaja ja tänapäeva vahel, võime neid leida ka võrreldes Vanaaja kultuure omavahel. Ka naise positsioon ja roll ühiskonnas on olnud aegade jooksul erinevates kultuurides isesugune. Vanas -Kreekas oli naise positsioon mehe omast väga erinev. Naistel puudusid kodanikuõigused ja igasugune iseseisvus nad kuulusid kogu oma elu isa, abikaasa või mõne muu meessugulase eestkoste alla. Ka Vanas Roomas oli naise õiguslik seisukord põhijoontes sarnane, kuid erinevalt Vana -Kreekast osales naine vähemalt kodus korraldatud õhtusöökidel ja korraldas abikaasaga vastuvisiite. Võrreldes nende kahe kultuuriga oli naiste seisund vanas Egiptuses tunduvalt kõrgem. Seal oli naistel vähemalt teatud juhtudel õigus omi asju mehest sõltumatult hallata. Vaarao peanaisel oli isegi õigus teatud riigiasjades kaasa rääkida.
Rooma ühiskond ja eluolu Seisuslik ühiskond Ülemkiht: · Keiser · Senaatoriseisus (ülikud) · Ratsanikuseisus (rikkad ja mõjukad) Alamkiht: · Vabad mehed(käsitöölised, põlluharijad, proletaarid) · Vabakslastud · Orjad Perekond · Patriaarhaalne pere pereisa võimu alla kuulusid naine, alaealised lapsed, abiellumata tütred, pojad oma peredega a kõik kodakondsed. · Naised isa, abikaasa või meessugulase eestkoste all. Kasvatus ja haridus · Perekonna ülesanne · Haridusel praktiline ja sõjaline sunnitlus · Enamik poisse (ja ka mõned tüdrukud) käisid koolis · Rikastel koduõpetajad · Avaliku elu tegelaseks harimine: kreeka keel ja kultuur, rooma kirjandus ja ajalugu, kõnekunst + sõjaline ettevalmistus Rooma õigusriik Rooma oli õigusriik, st riigivõimu teostamine pidi olemine kooskõlas õiglusega. Seaduste
on öelnud, et kõige võimsamaks 20. sajandi lääne tsivilisatsiooni muutumist põhjustanud jõuks on olnud naiste püüdlused saavutada meestega võrdseid valikuvabadusi ning eneseteostusvõimalusi. Kuidas on muutunud naiste roll viimaste aastate jooksul? Vanas Kreekas oli naise positsioon mehe omast väga erinev. Naistel puudusid kodanikuõigused ja igasugune iseseisvus. Nad kuulusid kogu oma eluga isa, abikaasa või mõne muu meessugulase eestkoste alla. Naine oli kui mehe ori, ta võis omada oma seisukohta, aga kindlasti ei võinud seda avaldada ja vaevalt et ta seda julgenudki oleks. Tänapäeval on õnneks asjaolud muutunud, enam ei lase endast lugupidav naine enesega niimoodi käituda, nüüd on ta ise oma peremees. Minevikus suhtuti naisesse kui haprasse olevusse, kelle ainus eesmärk on järglaste saamine ja nende üleskasvatamine. Nüüd, aja möödudes,on naised
Enamus orjadest olid võõrsilt sisse toodud. Orjuses leidus ka hulgaliselt võlgade katteks vabaduse kaotanud ja sõdades vangi jäänud inimesi. Orjade tapmine oli enamjaolt keelatud. Orjade olukord oli Roomas parem, sest seal võisid nad omada varandust, neil oli võimalik end vabaks osta ning mõnikord neid lihtsalt lasti vabaks. Perekond ja naiste positsioon Kreekas ja Roomas olid küllaltki sarnased. Naised olid seaduse silmis isa, abikaasa või mõne meessugulase eestkoste all. Kogu võim perekonnas kuulus pereisale. Naistel puudusid kodanikuõigused. Kreekas lepiti abielu kokku tavaliselt tulevase äia ja peigmehe vahel. Abielu võis vastavalt kokkuleppele ka lahutada. Roomas oli naisel isegi võimalik teatud juhtudel elada iseseisvalt, ühestki mehest sõltumatult. Kreekas see polnud võimalik. Samuti polnud Roomas naised avalikust elust täiesti kõrvale jäetud, seetõttu oli Roomas naiste positsioon parem kui Kreekas.
5 mis on klükloopsed müürid Kreekas kerkisid esile kindlustatud lossid ,nendeseast kuulsaim oli mükeene,on tuntud massiivsetest kiviplokkidest nn klükloopiliste müüride ja kindlustatud väravatega usuti, et müüre aitasid ehitada ühesilmsed kükloobid 6.mis on sümpoosion Aristokraatlike meeste koosviibimine ja joomapidu Vana-Kreekas 7.naise positsioon kreeka ühiskonnas Naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid õiguslikult mõne mehe-isa,abikaasa või mõne meessugulase eeskoste all,avalikus elus osalesid naised vähe käisid ainult usu pidustustel,kreeklaste arvates oli naise koht ainult kodus 8.iseloomusta 3 valitsemis vormi Türannia ehk hirmuvalitsus massiline vägivald ja ohjeldamatu omavoli. Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Anarhia on vabadest isikutest koosnev võimuta ühiskond; 9.Mõisted:
puudusid ja iseseisvus muu suhtes. Allusid abikaasale, isale v. mingile muule meessugulasele. Abielu otsustati peigmehe ja tulevase äia poolt. Oli tavaline, et 30-40 aastane mees võttis naiseks vaevalt murdeeast välja kasvanud tüdruku. Vastav varanduslik leping määras kindlaks pruudi kaasavara suuruse. Poolte kokkuleppel võis lahutada, sel juhul sai naise suguselts tema kaasavara tagasi ja naine läks taas omaisa v. meessugulase eestkostele. Abielu põhieesmärk oli hankida seaduslikke järglasi. Aristokraatlikes ringkondades lisandus poliitiliste sidemete sõlmimine. Mõnigi aristokraatlik liit sõlmiti abielu teel, abikaasade tunded ei pruukinud rolli mängida,vahest polnud nad üksteist enne näinudgi. Abielu kestel ei pruukinud abikaasad kokku puutuda. Riigi kõrgkihti kuuluva mehe elu võis suurel määral kodust väljas: nõukogus, rahvakoosolekul, sümpoosionidel, spordiväljakutel jne.
(+) 2) Mõlemas riigis oli perepeaks meesoost isik. Naistel oli väga vähe õiguseid nad pidid enamasti koguaeg koduseid töid tegema ja kodus passima.(-) Kreeka ühiskonnas otsustati abielu peigmehe ja tema tulevase äia vahel ning sisuliselt oli see kokkulepe , mille kohaselt naine siirdus isa käe alt mehe eestkoste alla. (-)Poolte kokkuleppel võis abielu ka lahutada sel juhul sai naise suguselts tema kaasavara tagasi ja naine läks taas oma isa või mõne lähedase meessugulase eestkostele. (+)Mõnigi aristokraatlikke suguvõsade liit kinnitati abielu teel, kusjuures abikaasade vastastikused tunded ei pruukinud selles mingit rolli mängida. Sageli polnud peigmees ja pruut enne abielukokkuleppe sõlmimist teineteist näinudki.(-) Omas majaski toimuvatel pidudel viibis naine vaid siis , kui külalisteks olid lähedased sugulased.(-) Abikaasade vahel võis harvaks jääda isegi seksuaalne läbikäimine,
viimaste ustavuse, toetuse ning sõnakuulelikkuse ühiskondlikul tasandil. Kuivõrd uute kihtide tekkega muutus Vana-Rooma riigis sugukondlik ühiskonnakorraldus, säilis perekonna patriarhaalne ülesehitus. 2 Vana-Rooma perekonna (ld k familia) patriarhaalsus seisnes olukorras, kus leibkonna võimutäius kuulus ainuisikuliselt pereisale, kelle eestkoste all olid lisaks naissoost pereliikmetele ka täiskasvanud pojad oma peredega ning orjad. Naised olid õiguslikult isa, abikaasa või vanema meessugulase eestkoste all. 3 Vana- Rooma naistel puudusid poliitilised õigused. Kuivõrd Rooma naine oli tol ajal täielikult kas oma isa või abikaasa võimu all, polnud ta siiski avalikust elust täielikult kõrvale jäetud. Leibkonna pereema osales kodus korraldatud pidustustel ja tegi abikaasaga koos vastuvisiite.4 Laste kasvatamine ja õpetamine perekonnas toimus Vana-Rooma varasematel aegadel kodus pereisa käe läbi ning seisnes eelkõige praktiliste ja meessoost
konkurentsivaim, igaüks püüdis olla parim, korraldati palju ühiseid pidusööke, orjatööd kasutati laialdaselt, enamik orje olid võõrsilt sisse ostetud, orjadesse suhtuti kui varandusse, millega omanik võib ükskõik kuidas ringi käia nende tapmine oli siiski keelatud, kuna orjad tegid ära suurema osa tööst, sai lihtrahvas elada vabamat elu, reeka ühiskond oli patriarhaalne naistel polnud kodanikuõigusi ja nad olid õiguslikult mõne mehe isa, abikaasa või mõne meessugulase eestkoste all, valikus elus osalesid naised suhteliselt vähe, käies vaid usupidustustel, reeklaste meelest oli naise koht kodus: mida vähem nad väljas käisid, seda parem, valitsemine - kreekas kujunes linnaühiskond, tüüpiliseks riigivormiks sai linnriik, mis hõlmas linna koos selle ümbruskonnaga, polis oli enamasti üsna väike kogukond, kõik linnriigi täieõiguslikud elanikud osalesid linnriigi valitsemisel ja moodustasid sõjaväe, kodanikel oli
varandust ja püüdsid ühiskonnas võimalikult kõrgele tõusta Seetõttu said vabaksalstutest enamasti rikkad ja mõjukad inimesed 17. Võrdle naiste ühiskondlikku positsiooni Kreekas ja Roomas. KREEKA ROOMA Polnud kodanikuõigusi Naised olid seaduse silmis Olid õiguslikult mõne enamasti isa, abikaasa või meestsoost esindaja eestkoste mõne meessugulase eeskoste all all Käisid ainult usupidustustel Poliitilised õigused puudusid Kreeklaste meelest oli naiste Kohtus pidi esindama mees neid koht kodus- mida vähem väljas Isa valis tütrele abikaasa käid, seda parem Võisid abielu lahutada Abielu eesmärk oli soetada Teatud juhtudel said ka
Keisririigi ajal hakati linna sihipäraselt välja ehitama. Ehitati templeid, foorumeid, arenes välja kanalisatsioonisüsteem, hakati rajama korruselamuid. Peamise ehitusmaterjalina kasutasid roomalsed tellist. 13. Rooma perekond ja eluolu Rooma perekond oli patriarhaalne, kus võimutäius kuulus pereisale, kelle eestkoste all olid lisaks naisperele ka täiskasvanud pojad oma peredega ja orjad. Naised olid õiguslikult isa, abikaasa või vanema meessugulase eestkoste all. Roomlased armastasid veriseid vaatemänge- elukutseliste gladiaatorite võitlusi, need toimusid amfiteatrites millest kuulsaim on Colosseum Roomas. Neile meeldis ka vaadata hobukaarikute võidusõite hipodroomil, millest kuulsaim on Circus Maximus. 14. Rooma kultuur ja religioon Roomlased olid tugevalt mõjutatud Kreeka kultuurist. Rooma kirjandus sai alguse Kreeka teoste mugandatud tõlgetest, kuid ületas peagi mõneski vallas oma eeskujusid
· Aristokraatlik eluviis rikastel ja suursugustel oli rohkem võimalusi. Tähtis oli konkurents, igaüks proovis olla teistest parem. Kujunesid omavahel võistlevad sõpruskonnad. · Abielu ja pere naistel puudusid kodanikuõigused ja iseseisvus. Nad allusid oma abikaasale ja nad pandi juba varases eas mehele. Poolte kokkuleppel võis ka abielu lahutada, sel juhul sai naise suguselts tema kaasavara tagasi ja läks taas oma isa või muu meessugulase eeskostele. Mehed võisid naisi petta. Eesmärk oli saada terveid järglasi. · Naiste roll naised pidid olema alandlikud ja kuulama oma mehe või isa sõna. Nende kohus oli hoida majapidamine korras ja söök laual. Samuti pidid nad sünnitama terveid järglasi. Sport, Olümpiamängud Ilusat keha hinnati Kreekas nagu teravat vaimu või poliitilist edukust. Nad sportisid alasti. Kuna tekkis soov võistelda, kujunesid aja jooksul välja Olümpiamängud
Ei tegelenus millegagi, ootasid, et riik neile süüa annaks. Orjad- kõige madalam seisus. Töötasid kaevandustes, käsitööliste heaks. 13. Kirjelda perekonda ja kasvatust Vana-Roomas. Traditsiooniline Rooma perekond oli patriarhaalne. Kogu võim kuulus pereisale, kelle võimu all olid naine, alaealised lapsed jne. Vabariigi ajal oli pereisal võimalus ka pereliikmed surma mõista. Naised oli seaduse silmis enamasti isa, abikaasa või mõne meessugulase eeskoste all. Naistel puudusid poliitilised õigused. Abielu sõlmiti pärast murdeiga. Naised võisid abielu lahutada ja teatud juhtudel isiklikku elu elada, sõltumata ühestki mehest. 14. Kirjelda Rooma linna ja linnaelamuid. Rooma linnas elas üle 1 miljoni inimese. Linna elanike ühiskondlik ja varanduslik seisund oli väga erinev. Majad olid vastavalt puust või tellistest, aeg ajalt toimusid tulekahjud, mis andis võimaluse uusi ja paremaid maju ehitada
enamasti koguaeg koduseid töid tegema ja kodus passima. Kreeka ühiskonnas otsustati abielu peigmehe ja tema tulevase äia vahel ning sisuliselt oli see kokkulepe , mille kohaselt naine siirdus isa käe alt mehe eestkoste alla. Poolte kokkuleppel võis abielu ka lahutada – sel juhul 2 sai naise suguselts tema kaasavara tagasi ja naine läks taas oma isa või mõne lähedase meessugulase eestkostele. Mõnigi aristokraatlikke suguvõsade liit kinnitati abielu teel, kusjuures abikaasade vastastikused tunded ei pruukinud selles mingit rolli mängida. Sageli polnud peigmees ja pruut enne abielukokkuleppe sõlmimist teineteist näinudki. Omas majaski toimuvatel pidudel viibis naine vaid siis, kui külalisteks olid lähedased sugulased. Lihtrahva perekondades puutusid mees ja naine oma igapäevast elu korraldades ja tööd tehes
enamik tegeles kaubanduse ja finantsasjadega tegeleti impreeriumi rahaasjadega; olid ka kohtunikud o lihtrahvas linnade käsitöölised ja maal elavad põlluharijad (väikemaaomanikud ja rentnikud) kõik olid Rooma kodanikud neile hakati riigi kulul tasuta vilja jagama o orjad o naised isa, abikaasa, mõne muu meessugulase eestkoste all puudusid poliitilised õigused tähtsaim voorus truudus abikaasale · Avalikud mängud (vt lehelt) · Linnad o foorum linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus; omandas piduliku välisilme; naabrusesse rajati keiserlikud foorumid; ehitati hipodroome, amfiteatreid, teatreid. o palee tuleb Palatinuse nimest (Palatinuse künkale ehitati paleesid)
Seal olid ka rmtk ja lugemissaal. Korrusmajad-vaste üürimajad,puust ja hiljem kivist. Rikkad elasid mugavates aatriumelamutes. 12.Perekond,eluolu Patriarhaalne, perepeaks isa, kelle voli all olid lisaks naisele, alaealistele lastele ka abiellumata tütred,täiskasvanud pojad koos naiste ja lastega + ülejäänud kodakondsed, k.a orjad. Vabariigi ajal oli isal õigus pereliikmeid ka surma mõista. Naised olid seaduse silmis enamasti isa,abikaasa või mõne meessugulase koste all. Pol õigusi neil polnud, kohtus pidi neid esindama meessoost eestkostja. Abielu,mis sõlmiti pärast murdeiga,tähistas minekut isa käe alt abikaasa eeskoste alla. Naise tähtsaimaks vooruseks loeti truudust abikaasale.Naisel oli võimalik siiski lahutada ja üksi elada. Rooma naiste õigused olid mõneti suuremad kui Kreekas. Avalikust elust nad täiesti kõrvale ei olnud jäetud. Peremees ja n aine võtsid koos vastu külalisi ja tegid ühiseid vastuvisiite
Seega sai Roomas alguse õigusteadus. Perekond Traditsiooniline Rooma perekond oli patriarhaalne. Kogu võim kuulus pereisale, kelle voli all olid lisaks naisele, alaealistele lastele ja abiellumata tütardele ka täiskasvanud pojad koos oma naiste ja lastega, samuti kõik ülejäänud kodakondsed orjad. Vabariigi ajal oli pereisal õigus pereliikmeid ka surma mõista, kuid seda juhtus haruharva. Naised olid seaduse silmis enamasti isa, abikaasa või mõne meessugulase eest-koste all. Poliitilisi õigusi neil polnud ja ka kohtus pidi neid esindama meessoost eestkostja. Abielu, mis tüdruku jaoks sõlmiti pärast murdeiga, tähstas minekut isa võimu alt abikaasa võimu alla. Rooma naistel oli siiski õigus abielu lahutada. Rooma naised polnud avalikust elust täiesti kõrvale jäänud. Nii mõnestki naisest sai avalikkuses tuntud inimene ja mehe eestkoste alt pääsenud naised said oma vara ise käsutada ja sõlmida abielu omal soovil.
kodanikuks, kuid jäi tavaliselt kliendina oma senise isandaga seotuks. Perekond ja naiste positsioon: Perekond oli patriarhaalne, kogu võim kuulus pereisale, kelle voli all olid lisaks naisele, alaealistele lastele ja abiellumata tütardele ka täiskasvanud pojad koos oma naiste ja lastega, samuti kõik ülejäänud kodakondsed , kaasa arvatud orjad. Vabariigi ajal oli pereisal õigus pereliikmeid ka surma mõista. Naised olid seaduse silmis enamasti isa , abikaasa või mõne meessugulase eeskoste all. Poliitilisi õigusi neil polnud ja ka kohtus pidi neid esindama meessoost eestkostja. Abielu , mis tüdruku jaoks sõlmiti tavaliselt vahetult pärast murdeiga , tähistas minekut isa käe alt abikaasa eestkoste alla. Naise tähtsaimaks vooruseks loeti truudust abikaasale. Samas oli naisel võimalik ka abielu lahutada ja teatud juhtudel koguni iseseisvalt , ühestki mehest sõltumatult elada. Peremees ja perenaine võtsis koos astu külalisi ja tegid ühiseid vastuvisiite.
erootilisi teenuseid.Seal olid ka rmtk ja lugemissaal. Korrusmajad-vaste üürimajad,puust ja hiljem kivist. Rikkad elasid mugavates aatriumelamutes. Perekond ja eluolu Patriarhaalne, perepeaks isa, kelle voli all olid lisaks naisele, alaealistele lastele ka abiellumata tütred,täiskasvanud pojad koos naiste ja lastega + ülejäänud kodakondsed, k.a orjad. Vabariigi ajal oli isal õigus pereliikmeid ka surma mõista. Naised olid seaduse silmis enamasti isa,abikaasa või mõne meessugulase koste all. Pol õigusi neil polnud, kohtus pidi neid esindama meessoost eestkostja. Abielu,mis sõlmiti pärast murdeiga,tähistas minekut isa käe alt abikaasa eeskoste alla. Naise tähtsaimaks vooruseks loeti truudust abikaasale.Naisel oli võimalik siiski lahutada ja üksi elada. Rooma naiste õigused olid mõneti suuremad kui Kreekas. Avalikust elust nad täiesti kõrvale ei olnud jäetud. Peremees ja n aine võtsid koos vastu külalisi ja tegid ühiseid vastuvisiite. Nii mitmestki
e) Orjad: erinevates eluvaldkondades töötavad sõltlased; isandate ,,kõnelevad tööriistad". 3.3. Rooma perekond: Rooma perekond (ld k familia) oli patriarhaalne, kus võimutäius kuulus pereisale, kelle eestkoste all olid lisaks naisperele ka täiskasvanud pojad oma peredega ja orjad. Naised olid õiguslikult isa, abikaasa või vanema meessugulase eestkoste all. Samas olid naiste õigused suuremad kui klassikalises Kreekas: naine võis oma abielu lahutada ning ta osales avalikus elus, võttes vastu külalisi või külastades teisi perekondi ning nii mõnestki naisest sai avalikkuses tuntud inimene. 3.4. Rooma haridus:
vabaks ostetud endised orjad, kes said küll kodanikuks, ent jäid oma isanda klientideks. e) Orjad: erinevates eluvaldkondades töötavad sõltlased; isandate „kõnelevad tööriistad”. 3.3. Rooma perekond: Rooma perekond (ld k familia) oli patriarhaalne, kus võimutäius kuulus pereisale, kelle eestkoste all olid lisaks naisperele ka täiskasvanud pojad oma peredega ja orjad. Naised olid õiguslikult isa, abikaasa või vanema meessugulase eestkoste all. Samas olid naiste õigused suuremad kui klassikalises Kreekas: naine võis oma abielu lahutada ning ta osales avalikus elus, võttes vastu külalisi või külastades teisi perekondi ning nii mõnestki naisest sai avalikkuses tuntud inimene. 3.4. Rooma haridus: Laste kasvatamine oli Roomas perekonna ülesanne. Poiste kasvatamine oli praktilise suunitlusega ning neile õpetati palju ka sõjalisi oskuseid. Pärast
vabaks ostetud endised orjad, kes said küll kodanikuks, ent jäid oma isanda klientideks. e) Orjad: erinevates eluvaldkondades töötavad sõltlased; isandate ,,kõnelevad tööriistad". 3.3. Rooma perekond: Rooma perekond (ld k familia) oli patriarhaalne, kus võimutäius kuulus pereisale, kelle eestkoste all olid lisaks naisperele ka täiskasvanud pojad oma peredega ja orjad. Naised olid õiguslikult isa, abikaasa või vanema meessugulase eestkoste all. Samas olid naiste õigused suuremad kui klassikalises Kreekas: naine võis oma abielu lahutada ning ta osales avalikus elus, võttes vastu külalisi või külastades teisi perekondi ning nii mõnestki naisest sai avalikkuses tuntud inimene. 3.4. Rooma haridus: Laste kasvatamine oli Roomas perekonna ülesanne. Poiste kasvatamine oli praktilise suunitlusega ning neile õpetati palju ka sõjalisi oskuseid. Pärast
endised orjad, kes said küll kodanikuks, ent jäid oma isanda klientideks. e) Orjad: erinevates eluvaldkondades töötavad sõltlased; isandate ,,kõnelevad tööriistad". 3.3. Rooma perekond: Rooma perekond (ld k familia) oli patriarhaalne, kus võimutäius kuulus pereisale, kelle eestkoste all olid lisaks naisperele ka täiskasvanud pojad oma peredega ja orjad. Naised olid õiguslikult isa, abikaasa või vanema meessugulase eestkoste all. Samas olid naiste õigused suuremad kui klassikalises Kreekas: naine võis oma abielu lahutada ning ta osales avalikus elus, võttes vastu külalisi või külastades teisi perekondi ning nii mõnestki naisest sai avalikkuses tuntud inimene. 3.4. Rooma haridus: Laste kasvatamine oli Roomas perekonna ülesanne. Poiste kasvatamine oli praktilise suunitlusega ning neile õpetati palju ka sõjalisi oskuseid. Pärast Kreeka allutamist
ajal ka tappa. Keisririigi ajal aga omavoliline tapmine keelati. Sageli lasti orje ka vabaks. Mõned orjad teenisid niivõrd hästi, et olid suutelised end vabaks osta, osad aga vabastati tänutäheks ustava teenistuse eest. Vabakslastu sai kohe rooma kodanikuks. Traditsiooniline Rooma perekond oli patriahaalne. Kogu võim kuulus pereisale, kelle võimu all olid kõik pereliikmed. Naised olid seaduse silmis enamasti isa, abikaasa või mõne meessugulase eeskoste all. Naise tähtsamaiks vooruseks loeti truudust abikaasale. Naisel oli võimalus abielu ka lahutada ja mõnedel juhtudel ka iseseisvalt ühestki mehest sõltumatult elu elada. Roomlased armastasid veriseid vaatemänge elukutseliste gladiaatorite võitlusi. Arvatavasti võeti see komme etruskidelt, kelle matuserituaalide juurde
selgem kui Egiptuses või Mesopotaamias ja orjatöö osatähtsus Kreeka ühiskondlikus tööjaotuses oli väga suur. Naiste positsioon. Abielu ja perekond. Kreeka ühiskond oli patriarhaalne. Naistel polnud kodanikuõigusid ja nad olid õiguslikult mõne mehe – isa, abikaasa, meessugulase – eestkoste all. Ka avalikus elus osalesid naised suhteliselt vähe, käies enamasti vaid usupidustustel. Kreeklaste meelest oli naise koht kodus: mida vähem nad väljas käisid, seda parem. Abielu eesmärk oli seotada seaduslikke
Sisuliselt oli see kokkulepe, mille kohaselt naine siirdus isa käe alt mehe eestkoste alla. Tavaline oli, et umbes 30-aastane mees võttis naiseks vaevalt murdeeast välja kasvanud tüdruku. Abieluga kaasnes varanduslik kokkulepe, millega määrati kindlaks kaasavara suurus. Abielu võis vastastikusel kokkuleppel ka lahutada. Sel juhul tuli naise kaasavara tema suguseltsile tagastada ja naine läks taas oma isa, tema surma korral aga mõne teise lähedase meessugulase eestkoste alla. Abielu põhieesmärk oli soetada seaduslikke järglasi. Aristokraatlikes ringkondades lisandus sellele olulise tegurina ka poliitiliste sidemete sõlmimine. Mitmedki liidud aristokraatlike suguvõsade vahel kinnitati abielu teel. Abikaasade vastastikused tunded ei mänginud seejuures kuigi olulist rolli. Võib arvata, et vahel polnud pruutpaar enne abielu sõlmimist teineteist näinudki. Ka abielu kestel ei tarvitsenud mees ja naine teineteisega kuigi palju kokku puutuda
Sisuliselt oli see kokkulepe, mille kohaselt naine siirdus isa käe alt mehe eestkoste alla. Tavaline oli, et umbes 30-aastane mees võttis naiseks vaevalt murdeeast välja kasvanud tüdruku. Abieluga kaasnes varanduslik kokkulepe, millega määrati kindlaks kaasavara suurus. Abielu võis vastastikusel kokkuleppel ka lahutada. Sel juhul tuli naise kaasavara tema suguseltsile tagastada ja naine läks taas oma isa, tema surma korral aga mõne teise lähedase meessugulase eestkoste alla. Abielu põhieesmärk oli soetada seaduslikke järglasi. Aristokraatlikes ringkondades lisandus sellele olulise tegurina ka poliitiliste sidemete sõlmimine. Mitmedki liidud aristokraatlike suguvõsade vahel kinnitati abielu teel. Abikaasade vastastikused tunded ei mänginud seejuures kuigi olulist rolli. Võib arvata, et vahel polnud pruutpaar enne abielu sõlmimist teineteist näinudki. Ka abielu kestel ei tarvitsenud mees ja naine teineteisega kuigi palju kokku puutuda
annaabi.ee 
