Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Meelemürgid - Narkootikumid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kokaiin, kanep, uimasti, mõjutav, häireid, sõltuvus, narkootikum, uimastid, tunnetuse, sissehingatavad, krambid, kasutamisel, köha, hallutsinatsioonid, väsimus, mäluhäired, meelemürgid, narkootikumid, mõnuaine, enesetunnet, depressandid, rahustid, heroiin, stimulandid, amfetamiin, ecstasy, hallutsinogeenid, liim, bensiin, aerosool, taimeliigiSauga Põhikool Uimastid Referaat Peeter Hansen 8. klass Pärnu 2014 Sisukord Sissejuhatus Uimastid Sõltuvus 1.1 Toksiidilised ained 1.2 Alkohol 1.3 Tubakas 1.4 Kofeiin 2.1. Kanep 2.2 Heroiin 2.3 Kokaiin 2.4 LSD 2.5 Amfetamiin 2.6 GHB Sissejuhatus Järjest enam on meediast kuulda inimestest, kes on leidnud otsa uimasteid tarbides. Tihti arvatakse, et uimastid ja narkootikumid on üks ja sama. Nii see ei ole. Uimastite alla kuuluvad ka alkohol, tubakas, liimid, bensiin ja kofeiin. Need ained on legaalsed. Kõik narkootikumid on illegaalsed. Tihti ei tea inimesed kuidas uimasti toimib ja mida sisaldab. Uimastid Kõige üldisemas mõttes on uimastid sellised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, ümbritseva maailma tajumist ja käitumist. Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust ehk soovi ja vajadust saada seda uimastit üha uuesti
Stimulandid Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihastoonust. Tuntuimad ergutava toimega uimastid on: kokaiin, amfetamiin, metamfetamiin, MDMA, Ecstasy. Kokaiin: Kokaiini saadakse Lõuna-Ameerikas ja Kagu-Aasias kasvava kokapõõsa lehtedest valmistatud kokapastast. Kokaiin on enamasti valge, lõhnatu, tihti lund meenutava pulber. Suhteliselt kõrge hinna tõttu ei ole kokaiin Eestis väga laialt levinud. Slängis kutsutakse teda nimedega: koks, triip, koka, lumi, charlie, coke, dorogoi, kokos. Tuntuim illegaalne kasutamisviis on ninna tõmbamine, aine mõju kestab siis umbes 30 minutit. Harvem süstitakse kokaiini ka otse veeni, et mõju oleks tugevam. Kokaiini töödeldes saadakse
Tallinna Järveotsa Gümnaasium Merilin Tamme 10 a klass STIMULANDID Uurimistöö psühholoogiast Juhendaja: õpetaja Karin Pae Tallinn 2008 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. TEEMA TEOREETILINE KÄSITLUS 4 1. 1. Uimastid 4 1. 2. Sõltuvus 5 1. 3. Stimulandid ehk ergutid 6 1.3.1. Kofeiin 6 1.3.2. Kokaiin 8 1.3.3. Nikotiin 10 1.3.4. Inhalandid 12 1.3.5. Amfetamiin 13 1.3.6. Metamfatamiin 13
NARKOOTIKUMID Mis on uimastid? • Uimastid on keemilised ained, mis mõjutavad inimese enesetunnet, käitumist ja teda ümbritseva maailma tajumist; • Kõik uimastid võivad tekitada sõltuvust; • Uimasti mõju sõltub tarvitajast ja tarvitamisviisist; • Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed (näiteks alkohol, tubakas, energiajoogid) või keelatud ehk illegaalsed (näiteks kokaiin, heroiin); • Päritolult kas looduslikud (kanep) või keemiliselt toodetud (LSD); • Jagunevad vastavalt toimele: stimulandid, depressandid, hallutsinogeenid, muud.
SÕLTUVUSKÄITUMINE PSP6019 Kordamisküsimused ja vastused sügis 2oo8 1. Uimastite tarbimise ajalugu maailmas... Emotsionaalse seisundi muutmiseks on läbi aastatuhandete kasutatud looduslikke aineid. Looduslike ainete (uimastite) kasutamine kui sotsiaalse suhtlemise traditsiooniline osa. Uimastite kasutamist kontrollisid religioossed rituaalid ja elamistavad. Sotsiaalselt kontrollitud uimasti kasutamine oli kultuuri lahutamatu osa. Vanas Egiptuses unimaguna piimmahl ( oopium) valu vaigistimiseks ja eufooria tekitajamiseks Lõuna-Ameerikas- kokapõõsa lehtede närimine väsimuse peletamiseks ja eufooria saavutamiseks Aafrika ida-osas ja Araabia poolsaarel khati närimine valu vaigistamiseks ja väsimuse peletamiseks Põhja-Ameerika ja Mehhikos indiaanlastel
Kool Nimi Klass KOKA JA KOKAIIN Referaat Juhendaja: Aasta Sisukord 1. Kesknärvisüsteemi stimuleerivad ained....................................................3 1.2 Koka ja kokaiin.......................................................................3 1.3 Kokaiini mõju.........................................................................4 1.4 Kahjustused...........................................................................4 1.5 Sõltuvus................................................................................5 2. Sünteetilised kesknärvisüsteemi stimulaatorid.............................................6 2
vastastikuste suhete kaudu saavutada, võivad jääda sõltuvateks erinevatest objektidest või tegevustest. Saame eristada: · Keemiline sõltuvus · Käitumuslik sõltuvus - kliiniline - teoreetiline Sõltuvuskäitumisele iseloomulikud jooned (Hardiman, 2000): - Iha - Vajadus - Regulaarsus - Kahjustavus · Sõltuvus võib olla nõrk, mõõdukas, tugev Uimastitarbimine kui sõltuvuskäitumise alaliik. Mis on uimasti? Uimasti - psühhoaktiivne aine, mida kasutatakse mittemeditsiinilistel eesmärkidel oma psüühika mõjutamiseks. kasutusel ka nauteaine, mõnuaine -mis ei ole teaduslikud terminid Suur osa uimastitest on ka ravimid oma spetsiifiliste kõrvaltoimetega. Pikaaegsel kasutamisel võimalik sõltuvuse teke uimastist. Narkootikum- osa uimastitest , mis on illegaalsed e. keelatud Miks uimasteid (kuri)tarvitatakse? 1
....................................................................5 6.Kahjustused...............................................................................5 7.Sõltuvused.................................................................................6 Kasutatud kirjandus......................................................................8 2 Kokaiin Kokaiin on kanepiürdi ja kanepivaigu järel kõige laialdasemalt kaubitsetav uimasti kogu maailmas. Ta on kesknärvisüsteemi erguti ning söögiisu vähendaja, mis tarbides loob eufoorilise heaolutunde ning kõrgenenud energiatunde. Kuigi ainet kasutatakse enim mõnuainena, on kokaiin ka kohalik tuimasti, mida kasutatakse meditsiinis silma-, kurgu- ja ninaoperatsioonidel. Kokaiin võib olla psühholoogiliselt sõltuvusttekitav ning selle omamine ning levitamine on üle maailma keelatud.
limaskesta põletikud, krooniline bronhiit, kahjustused hingamisteedes. 10% kasutajatest jääb sõltuvusse - unetus, agressiivsus. Vaimsete häirete ilmnemine: deliirium, psühhoos, skisofreenia, paanikahood, tahtetuse sündroom (ükskõiksus) (Narko). 2. Milline on koolinoorte uimastitarbimine Eestis? Milline teistes riikides? Lühikokkuvõte, allikad 2011. aasta seisuga on uimastite tarbimine tõusnud 32% portsendini 15-16-aastaste kooliõpilaste seas. Narkootikumidest on kõige levinuim kanep – mida on proovinud noorte seas 24%; järgmiselt aga uinutid ja rahustid. Võrreldes 2007. Aastaga on inhalantide tarvitamine olnud tõusuteel. Ectasy proovimine on aga vähenenud. Enamik noortest piirdub paarikordse proovimisega. Poisse on narkootikumide proovijatest kõige rohkem, kuid võrreldes aastatega on tüdrukute osakaal tõusnud, poiste oma aga jäänud paigale. Võrreldes Euroopa keskmisega on Eestis enam uimastitega katsetajavaid noori, eriti aga
Moonivedelik Unimagunakupardest saab kodusel teel valmistada heroiini sisaldavat vedelikku, mis mõjub inimese organismile nagu muudki opioidid. Slängis kutsutakse teda mitmete nimedega: moonikompott, moonitee, poppy, must, tšjornõi, rastvor, mak, kubik, kaif. Moonivedelik on levinud peamiselt Põhja- ja Ida-Eestis, kus mõned sõltlased eelistavad seda pulbrilisest heroiinist valmistatud lahuse süstimisele. Osaliselt sõltub selle uimasti levik ka narkoturu häiretest – moonivedelikku kasutatakse heroiini ja fentanüüli aseainena. Eestis ei tarvitata moonivedelikku enam kuigivõrd, rohkem oli see levinud 80-datel ja 90-datel aastatel. Peamisteks tarvitajateks on juba staažikad uimastisõltlased. Vedelik on pruunikas ning seda süstitakse, mõju algab peaaegu kohe ja kestab kuni kuus tundi. Kuna moonivedelikku keedetakse sageli ise, sisaldab see palju igasuguseid lisaained
ILLEGAALSED NARKOOTILISED AINED Mis on uimastid? · Uimastid on keemilised ained, mis mõjutavad inimese närvisüsteemi ja psüühikat. · Uimastid on seadusega lubatud ehk legaalsed (näiteks alkohol, tubakas, energiajoogid) või keelatud ehk Illegaalsed (näiteks: kokaiin, heroiin, marihuaana jne). · Illegaalseid ehk seadusega keelatud uimasteid nimetatakse narkootikumideks. · Päritolult kas looduslikud (kanep) või keemiliselt toodetud (LSD). Olukord Eesis · Illegaalsete uimastite tarvitamine hakkas levima 1990ndate aastate algupoolel. · Eesti paistab EL-is silma keskmisest kõrgema narkootikumide tarvitamise sagedusega 1516- aastaste kooliõpilaste seas (ESPAD 2011).
palju müüakse ebapuhast amfetamiini, see võib põhjustada tugevat mürgitust pikaajalised kasutajad jäävad enamasti impotendiks või frigiidseks need kasutajad, kes amfetamiini ninna tõmbavad, kahjustavad tõsiselt oma nina ja lõhnataju kasutaja võib olla väga halvas tujus, rahutu ja segaduses. Samuti võivad tekkida hirmuhood ning tunne, et teda jälitatakse. Lisaks esinevad palavikuhood ja tal võib minna süda pahaks kui uimasti toime hakkab lõppema, ollakse sageli väga väsinud ja masenduses, samas on väga raske magama jääda kasutamiskorrast toibumine võib võtta mitu päeva, sel ajal on inimene sageli närviline ja ärritunud pikaajaline kasutamine on ajule ja südamele kahjulik ning võib tappa (Narko: 2008). 2.1.3 Kokaiin Ajalugu Kokaiini valmistatakse Lõuna-Ameerika mägedes metsikult kasvava kokapõõsa lehtedest. 1855
Narkootikumiks loetakse keemilist ainet, mis mõjutab kesknärvisüsteemi, põhjustades muutusi vaimsetes, füüsilistes ning emotsionaalsetes talitlustes. Narkootikum ehk uimasti tekitab paljudel juhtudel kergesti sõltuvust. Üldlevinult arvatakse uimastite alla illegaalseid aineid, kuid tegelikkuses loetakse narkootikumite hulka ka paljusid sõltumusravimeid ja samuti aineid, mida iseloomustab inimeste igapäevane tarbimine, näiteks alkohol ja tubakas, kuid ka kohv, tee ning energiajoogid. Kuna paljud narkootikumid on illegaalsed, see tähendab, et nende omamine ja tarbimine on keelatud, siis on loodud vastav narkootikumite register. Nimekirjas olevad ained on kõik
Kady Marmor NARKOOTIKUMID Referaat Paldiski 2012 SISUKORD Sissejuhatus........................................................3 1 Narkootikumid................................................4 1.1 Ecstasy(MDMA)..........................................4 1.1.1 Ajalugu......................................................4 1.1.2 Välimus.....................................................4 1.1.3 Toime ja ohud...........................................5 1.2 Kokaiin.........................................................6 1.2.1 Ajalugu......................................................6 1.2.2 Kokaiini valmistamine ja kokaiinitooted..6 1.2.3 Aine kuritarvitamise viisid........................7 1.2.4 Kokaiini mõju...........................................8 1.2.5 Kahjustused.............................................10 1.3 Heroiin.......................................................12 1.3.1 Ajalugu...................................................
Uimastid Narkootikum ehk uimasti on kesknärvisüsteemi mõjutav aine, mis muudab tarvitaja käitumist suhtumist , meeleolu ja taju. Mõju omapärade järgi liigitatakse uimasteid depressantiedeks, stimulantideks ja hallutsinugeenideks. Uimastid tekitavad kergesti sõltuvust ehk narkomaaniat. Uimasti on tegelikult aine, mis kuulub teatavasse ainete nimekirja, mida kutsutakse narkootikumide registriks. Vastavas nimekirjas olevad ained on ohtlikud, uimastavad ja sõltuvustpõhjustavad. Seadusandlus ei loe kõiki uimastava toimega aineid narkootikumideks, isegi, kui neil on uimastav mõju. Samuti on selles registris palju aineid, mis ei ole uimastava toimega vaid on ergutid
Meelemürgid. Meelemürkide hulka kuuluvad alkohol, uimastid ja suitsetamine. Kõik need on väga tervist kahjustavad. Uimastid Uimastite kuritarvitamise problemaatika on Eestis küllaltki uus nähtus, millest viimase kümne aastaga kasvanud kiiret lahendust vajavaks probleemiks. Statistikast nähtub, et viimastel aastatel on narkootikumide tarvitamine järsult suurenenud just laste ja noorte hulgas. Lisaks sellele, et uimastite tarbimine halvendab inimese tervist ja toimetulekuvõimet, on uimastite tarbimise laiem tagajärg suurenev kuritegevus ja nakkushaiguste, sealhulgas HIV-viiruse levik.
tundmiseks üha uusi koguseid; palju müüakse ebapuhast amfetamiini, see võib põhjustada tugevat mürgitust; pikaajalised kasutajad jäävad enamasti impotendiks või frigiidseks; need kasutajad, kes amfetamiini ninna tõmbavad, kahjustavad tõsiselt oma nina ja lõhnataju; kasutaja võib olla väga halvas tujus, rahutu ja segaduses. Samuti võivad tekkida hirmuhood ning tunne, et teda jälitatakse. Lisaks esinevad palavikuhood ja tal võib minna süda pahaks; kui uimasti toime hakkab lõppema, ollakse sageli väga väsinud ja masenduses, samas on väga raske magama jääda; kasutamiskorrast toibumine võib võtta mitu päeva, sel ajal on inimene sageli närviline ja ärritunud; pikaajaline kasutamine on ajule ja südamele kahjulik ning võib tappa. Kuidas kasutajat ära tunda? silmaavad on laienenud; heaolu ja õnnetunne; energiline, närviline ja rahutu; 3 Crack
Keila Gümnaasium 7c klass Juhan Juurikas Uimastite kahjulikud mõjud Referaat Juhendaja H. Israel Keila 2009 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 1. Kuidas uimastid inimest mõjutavad 4-5 2. Uimastitekahjustused 6 3. Enamlevinud narkootikumid ja psühhoaktiivsed ained. 7-11 3.1. Rahustava toimega uimastid 7-8 3.1.1. Opiaadid 7 3.1.2. Kanepi produktid 8 3.2. Stimulandid ehk ergutava toimega uimastid 8-10 3.2.1
koguseid; · palju müüakse ebapuhast amfetamiini, see võib põhjustada tugevat mürgitust; · pikaajalised kasutajad jäävad enamasti impotendiks või frigiidseks; · need kasutajad, kes amfetamiini ninna tõmbavad, kahjustavad tõsiselt oma nina ja lõhnataju; · kasutaja võib olla väga halvas tujus, rahutu ja segaduses. Samuti võivad tekkida hirmuhood ning tunne, et teda jälitatakse. Lisaks esinevad palavikuhood ja tal võib minna süda pahaks; · kui uimasti toime hakkab lõppema, ollakse sageli väga väsinud ja masenduses, samas on väga raske magama jääda; · kasutamiskorrast toibumine võib võtta mitu päeva, sel ajal on inimene sageli närviline ja ärritunud; · pikaajaline kasutamine on ajule ja südamele kahjulik ning võib tappa. Kuidas kasutajat ära tunda? · silmaavad on laienenud; · heaolu ja õnnetunne; · energiline, närviline ja rahutu;
Pelgulinna Gümnaasium Mari Parts 10c STIMULANDID Tallinn 2008 Stimulandid Stimulant ehk erguti on aine, mis ergutab kesknärvisüsteemi. Tavaliselt tõstavad ergutid südame rütmisagedust, vererõhku ja lihaspinget. Tuntuimad stimulandid on kofeiin, nikotiin ja narkootiliste ainete hulka kuuluvad kokaiin, amfetamiin ja sellest tuletatud MDMA ehk ecstasy. Eestlaste seas on levinumad stimulandid(amfetamiin, ecstasy), mis tekitavad sõltuvust pikema-ajalisel tarvitamisel. Viimastel aastatel on heroiini ja kanepitoodete tarvitamine suurenenud. Probleemseimad piirkonnad on Ida-Virumaa(eeskätt Narva) ning Tallinn. Ida- Virumaad mõjutab Peterburi lähedus, mis võimaldab ulatuslikku uimastitransiiti. Hinnanguliselt moodustab kogu narkokaubanduse mahust transiitkaubandus 70% ja kohalik tarbimine 30%
......................................................................................5 1.2 Uimastikahjustused inimese tervisele........................................................................................5 1.3 Uimastikahjustused ühiskonnale................................................................................................6 2.Uimastavate ainete mõju inimesele...................................................................................................8 2.1 Kanep .......................................................................................................................................8 2.1.1. Kanepi mõjud inimese kehale...........................................................................................9 2.2 Amfetamiin..............................................................................................................................10 2.2.1Amfetamiini mõjud inimese kehale.......................................
Uurimistöö Juhendaja: Tiia Liivak Alavere 2008 1 Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 MEELEMÜRKIDE LIIGID................................................................................................ 4 Kanep (Lisa 2)..................................................................................................................4 Ecstasy (Lisa 1)................................................................................................................5 Amfetamiin...................................................................................................................... 5 Kokaiin......................................................................................................
Taim on vastupidav, kuid tunneb end kõige paremini subtroopilises kliimas. Kanepit kasvatatakse ka toataimena, kuid sellisel juhul tuleb kasvukohaks valida päikseline aknaga ruum või kui see ei ole võimalik, siis peab kasutama tugevat elektrivalgust. Taime on traditsiooniliselt kasutatud nii ravim-, õli- kui kiutaimena. Klassikaliselt on perekonda arvatud 1...3 liiki, mõne käsitluse kohaselt ka rohkem. · Harilik kanep - Cannabis sativa L (Cannabis sativa ssp sativa) · India kanep - Cannabis indica Lam (Cannabis sativa ssp indica E. Small & Cronquist) · Metsik kanep - Cannabis ruderalis Janisch Eristatakse hulgaliselt erinevaid liike, alamliike, vorme, varieteete: · C. intersita · C. americana · C. chinensis · C. erratica · C. foetens · C. generalis · C. gigantea · C. kafiristanica · C. lupulus · C. macrosperma · C
noorte hulk kiiresti kasvanud. Arstid nimetavad praegust perioodi narkomaanide mesinädalateks, mis mõne aja pärast mööduvad, asemele tuleb sõltuvusse sattunud narkomaani vaevaline ja raske argipäev Nojah, kas olete kuulnud, et laps jätaks endale herned ninna toppimata, kui ema seda neil enne poodi minekut teha keelab? Kahtlane, kas see ecstasy-buum või narkotrend vaibub, kui koolides hakkavad käima tõsiste nägudega tädid ja onud rääkimas, mis hirmsaid asju uimastid põhjustavad. Või raputab Marti, tema kundesid ja Eesti ajakirjandust ainult see, kui Eestis sureb esimene algkoolineiu liiga suure ecstasy-shoki tagajärjel. Või lööb keegi mõne Mardi-suguse pisidiileri näiteks maksmata võlgade pärast selja tagant tellisega surnuks. Meelemürkide probleemi puhul on selgunud, et kõige rohkem pahandust tekitab teadmatus. Kiputakse arvama, et ühed või teised narkootilised ained ei oma mingit sõltuvusttekitavat toimet,
(Uimastite tunnusmärgid) Uimasti on ravim, sest: ravimitel on kõrvaltoimed; mõjustavad psüühikat, inimesed tarvitavad omal algatusel, ilma arsti soovituseta. Uinutav ja uimastav toime on aluseks narkomaania mõistele. Uimastid kas pärsivad, ergutavad või hälvitavad. Uimastid,mis kesknärvisüsteemi pigem pärsivad kui ergutavad on sedatiivsed ained (närvilõõgastid, rahustav toime). Närvilõõgastite hulka kuuluvad valusid vaigistavad opiaadid ja meditsiinis kasutatavad uinutid-rahustid. Opiaadid on morfiin, heroiin,....Uinutite ja rahustite hulka kuuluvad eelkõige barbituraadid. Ja bensodiasepiinid. Närvilõõgastite rühma võib paigutada ka sellise tuntud rahusti nagu etüülalkohol
· Metüülfenidaati ja amfetamiini, vähem modafiniili tarvitavad sageli ülikoolide õppejõud ja teadustöötajad, üha rohkem üliõpilased · USA-s on selline tarvitamine karistatav - aga seda on ka sõduri keeldumine, kui talle antakse käsk ülesande täitmisega seotult närviergutit võtta · Aju-uurijate arvamuste peajoon kaldub pooldama kognitiivsete eluviisiravimite laialdasemat mõistlikku tarvitamist 6. loeng närviergutid Amfetamiin, kokaiin, MDMA (Ecstasy), khat, nikotiin, kofeiin. Amfetamiin · Sarnaneb looduslikule efedriinile · Esmasüntees 1887, taasavastamine 1927, tablettidena kättesaadav 1937, juba enne seda algeline sissehingamispreparaat · Astma ja depressiooni ravi, kehakaalu alandamine · Teises maailmasõjas ulatuslikult kasutusel väsimuse vähendamiseks ja keskendumisvõime suurendamiseks · Praegu levinumaid uimasteid, sobivad kõik manustamisviisid
*episoodid sagenevad,tugevnevad *komorbiidsus, krooniline konflikt *''halb taust'' *vanemaealisus Elektriimpulssravi toimib kiiresti ja ohutu Näidustused: *rasked psühhootilised v melanhoolsed D *raske D-ga kaasnev enesekahjustus *raviresistentne mõõdukas v raske D Erevalgusravi *Näidustused - sesoonne D *Ere valgus(2500lx) 30-60min *Efekt ilmneb ca nädalaga *Kõrvaltoimed - silmade ärritusnähud MÕNUAINED F10 Alkohol F11 Opioidid F12 Kanabinoidid F13 Rahustid või uinutid F14 Kokaiin F15 muud stimulaatorid(k.a. kofeiin) F16 Hallutsinogeenid F17 Tubakas F18 Lenduvad lahustid F19 Mitmed või muud psühhoaktiivsed ained Motiivid: Positiivsed emotsioonid ja loovus, negatiivsed emotsioonid, sotsiaalne sobitumine, sõltuvus. Aitab: sõpradega hästi aega veeta 65% , uudishimust 54% , ennast hästi tunda 49% , lõõgastuda 41%, maitse meeldib 41%, igavusest 23%, probleeme unustada 22% , üle saada vihast ja pettumusest 17% , sobituda gruppi 13% , olen sõltuv
Psüühilise seisundi tunnused: · Ükskõiksus või unisus ja tugeva annuse korral meelemärkuse kadumine · Kõne ebaselgus · Kontakteerumisraskused · Valutundlikkuse vähenemine OPIAADIDE TARVITAMISE SUURIM OHT ON SEE; ET AINE ÜLEDOOSI KORRAL SAABUB SURM. Opiaadid pärsivad hingamist, üledoosi tagajärjel hingamine seiskub. Narkomaan kaotab kõigepealt meelemärkuse ning seejärel sureb halvemal juhul toimub see viie kuni kümne minuti jooksul. Koka ja kokaiin. Kokaiin. Kokataim, Erythroxylon coca. Kasvab mitmel pool maailmas. Kokapõõsas kasvab pooleteise meetri kõrguseks. Õied on valged, lehed tumerohelised ja umbes viis sentimeetrit pikad. Lehed sisaldavad kuni üks protsent kokaiini. Kokalehed on kokapasta, koka lähteaine, kokaiinhüdrokloriidi ja cracki tooraine. Kokaiini valmistamiseks purustatakse lehed, lisades lahustit. Nii saadud ja pisut puhastatud ning kuivatatud ainet nimetatakse kokapastaks. Kokapasta sisaldab 40-85%
Psühhosomaatilised häired on haigused, mida mõjutavad emotsionaalsed tegurid. Psühhosomaatiline haigus on pikaaegne, seletamatu, krooniline inimest ja tema perekonda piirav häire, mille põhjust tuleb otsida psüühikast. Psühhosomaatlistel haigustel ei ole ainupõhjust, nende taga on füüsilised kui ka psüühilised probleemid. Iga kehaline häire, tavalisest külmetusest vähini, on teatud määral psühhosomaatiline. Psühhosomaatilisi haigeid iseloomustab suurem passiivsus, teistest sõltuvus, vähesem eneseanalüüsi- ja eneseväljendusoskus, nad kalduvad haigusnähte ignoreerima. Tervisehäire nimetamine psühhosomaatiliseks tähendab, et esineb kehaline haigus, mille tekkes, kulus või ravile allumises on suur tähtsus psüühilistel faktoritel, milleks võivad olla traumeerivad sündmused, isiksuslik tasakaalustamatus või meeleolu muutus. Paljude seisundite põhjused on KNS-s, psüühikas ja emotsionaalsetes häiretes, kuid nende välised avaldusvormid on kehalised
Omamoodi narkootikumideks võib pidada ka alkoholi ja tubakat. Nende kasutamine ei ole lihtsalt seadusega keelatud. Sajanditega on alkoholist ja tubakast saanud kultuuri osa, nende ärakeelamine pole lihtsalt enam õnnestunud. Küllap on põhjus ka selles, et alkohol ja tubakas pole mõõdukates kogustes tervisele siiski nii ohtlikud kui "päris" narkootikumid. 4 Erinevad narkootikumid KANEP: Sajandeid on kanep olnud maailma eri paikades kasutusel usulistel kombetalitustel. Lihtsaid kanepiekstrakte kasutati varem ka üldravimitena. Kanepist valmistati köisi, seemneist sai loomasööta, kanepiõisi kasutatakse praegugi mõningate õllesortide keetmisel. Nüüd aga kanepist kui mõnuainete toormest. Kanepist valmistatakse kolme uimastit: marihuaanat, hasisit ja kanepiekstrakti. MARIHUAANA: See on kõige lihtsam kanepiuimasti, koosneb kuivatatud taimeosadest
Transmitterite vabanemine intensiivistub või väheneb, põhjustades nende suurema või väiksema hulga sattumise sünaptilisse pilusse (nagu juhtub amfetamiini puhul). 2. Lammutamine MAO poolt on häiritud, põhjustades transmitterite pikema viibimise sünaptilises pilus (nagu amfetamiini puhul). 3. Tagasipöördumine aksoni kaudu, mida võimaldavad tagasihaardemolekulid, on häiritud ja transmitterid jäävad sünaptilisse pilusse (nagu juhtub kokaiini puhul). 4. Transmittereid imiteeritakse. Uimasti seostub samadele retseptoritele (nagu kanepi puhul). 5. Uute neurotransmittermolekulide tootmine on pidurdunud. ... 1. Neurotransmitterite vabastamine on intensiivistunud või alanenud. 2. Lammutamine MAO poolt on häiritud. 3. Tagasihaardemolekulide poolt neurotransmitterite tagasi haaramine aksoni kaudu on häiritud. 4. Neurotransmittereid imiteeritakse. 5. Uute transmittermolekulide produktsioon on pidurdunud. Erinevad neurotransmitterid omavad erinevaid efekte
Psühhofarmakoloogia tegeleb keemiliste ainete mõjuga psüühikale, eeskätt selliste ravimitega, mille mõju psüühikale on nende toimetes kõige olulisem; (psyche; phramakon vs toxicon; logos) Psühhofarmakonide rühmad jaotatakse psühhiaatrias tavapäraselt kasutatavateks & väljaspool med. kasutatavateks. Tavaliselt kuuluvad esimese jaotise alla neuroleptikud1, antidepressandid2, rahustid, tümoleptikud, nootroopikumid3 & teise jaotise alla psühhostimulaatorid, sedatiivsed uimastid & psühhedeelikumid. Ravim on keemiline ühend, mis mõjustab füsioloogilist funktsiooni spetsiifilisel viisil. Louis Lewin'i esimene psühhoaktiivsete farmakonide liigitus · Inebriantia (joovastavad ained nagu alkohol & eeter) · Exitantia (ergutid nagu khat & amfetamiin) · Euphorica (euforiseerivad ained nagu heroiin) · Hypnotica (trankvillisaatorid nagu kava) · Phantastica (närvihälvitid nagu peyote & ayahuasca) Vaimuhaiguste ravimravi etapid (Th. A. Ban'i järgi)
seisundi muutus on ilmselt seotud ka stressist tingitud haiguste tekke ning süvenemiseg, psühhosomaatiliste häireteg · Une/ärkveloleku tsüklite regulatsioon; hüpotalamus osaleb organismi seisundi regulatsioonis une/ärkveloleku tsüklis koos retikulaarformatsiooniga. Joonis: 44. Hüpotaalamuse kahjustusest tingitud tähtsamad häired Hüpotalamuse kahjustused tekitavad häireid inimeste motiveeritud käitumistes : söömine, seksuaalkäitumine, temperatuuriregulatsioon, aktiivsusaste. 45. Limbilise süsteemi ehitus ja tähtsamad süsteemid Limbiline süsteem reguleerib meeleolu ja tegevusvalmidust, emotsioone, õppimis- ja mäluprotsesse. Kujundab inimese sise- ja väliskeskkonnast saabuva info tähenduse ja määrab inimese iseloomuliku käitumise. Limbiline süsteem parandab üldist adaptatsiooni pidevalt muutuvale ümbrusele.
annaabi.ee 
