· Võimaldavad neuronil ärrituda või pidurduda · Reguleerivad impulsi tugevust · Närviülekanne on keemiline ja sõltub mediaatorite toimest. (Kui piisav hulk mediaatorit on seostunud teise raku pinnal oleva retseptorivalguga, siis selle raku seisund muutub.) · Valuvaigistid, rahustid, kofeiin, nikotiin, morfium, kokaiin, heroiin, marihuaana toimivad kui mediaatorid, seetõttu loobub keha tootmast oma mediaatoreid ja algab vajadus...valu. Signaalid neuronisse · Erutussünapside kaudu o Mitu eritussignaali Sünaptiline summatsioon · Pidurdussünapside kaudu o Pidurdavaid sigaale = erutavaid signaale Postsünaptiline pidurdus. Närviimpulssi ei teki ·
Aktsioonipotentsiaal depolariseerib (muudab negatiivsest positiivsemaks) presünaptilise (sünapsiotsa) membraani, millesse tungivad Ca-ioonid. Ca-ioonide hulga tõus põhjustab transmitteri vabanemise põiekestest sünapsipilusse. (Nienstedt 2001: 71). Mediaatormolekulid (atsetüülkoliini molekulid) seostuvad postsünaptilise (sünapsist teisel pool asetseva ehk antud juhul lihasraku) membraani valkude (retseptorite) molekulidega, avades uusi kanaleid. (Atsetüülkoliinesteraas aga lõhustab mediaatoreid, sulgedes kanaleid) Selle tulemusel suureneb lihasraku membraani läbitungivus ioonidele nagu Na, Cl, Ca ja see depolariseerib lihasraku membraani. (Nienstedt 2001: 71).. Impulss levib sünapsis ainult ühes suunas, sest närvilõpmes pole vastuvõturetseptoreid ning postsünaptilises rakus puuduvad vajalikud põiekesed ehk ülekandeained. (Nienstedt 2001: 74) KASUTATUD KIRJANDUS Bogovski, P., Kull, R. (toim.) (1996). Meditsiinisõnastik. Tallinn: AS Medicina. Nienstedt, W., Hänninen, O
Kordamisküsimused, sümpaatiline süsteem 1. Sümpaatilise süsteemi preganglionaarsed kiud lähtuvad seljaaju rinna- ja nimmepiirkonnast. 2. Sümpaatilise süsteemi mediaatorid? Adrenaliin (neerupealiste koores), noradrenaliin (neerupealiste säsis), dopamiin(keskajus ja neerupealistes) mediaatoreid sünteesitakse igalpool, hormooni vaid ühes kindlas 3. Adrenergiliste retseptorite klassifikatsioon? Alfa1, alfa2; beeta1, beeta2. 4. Alfa-retseptorite paiknemine organites ja kudedes? Veresooned, sulgurlihased, silmalihas, süljenäärmed, karvapüstitajalihas, pankreas. Alfa2 presünaps- silelihastes 5. Beeta-retseptorite paiknemine organites ja kudedes? Süda, silelihas seedetraktis ja bronhioolides, rasvarakud, maks. 6
1. Mediaator lammutatakse sünpilus see toimub vastavate ensüümide poolt, lammutamisele kuuluv mediaator on nt atsetüülkoliin (Ach) ja seda lammutav ensüüm on atsetüülkoliinesteraas e koliinesteraas (AchE). Selle ensüümi süntees toimub postsünaptilisel membraanil. See lammutab Ach koliiniks ja atsetaadiks. Koliin haaratakse presünaptilisse ossa tagasi ja kasutatakse uuesti ära Ach sünteesiks. Ach on üks enimlevinud mediaatoreid, see vabaneb nt veget ns-is nii sümp kui parasümp osa preganglionaarsete närvide lõpmetel ja parasümp ns-is ka postganglionaarse neuroni lõpmetel. Ach on mediaator ka erutuse ülekandel skeletilihastele 2. Mediaator likvideeritakse sele tagasihaarde või üleskorjamise (uptake) teel sünapsipilust presünapsisesse. T agasi haaratakse ntnoradrenaliin (NA) ja zerotoniin. 3. Osa mediaatoritest läheb verre
ergitav ja parasümpaatiline pidurdav. Sünaps koht, kus ühe neuroni akson parasiitide ja mikroobide hävitavaid aineid), basofiilid (eritavad histamiini), puutub kokku teise dendriitidega või rakukehaga. Presünaps üks neuroni lümfotsüüdid (tulevad kaitsele kolmandana, oskavad tuvastada haigustekitajaid). aksonipoolne ots, sisaldab mediaatoreid virgatsainega. Sünaptiline pilu asub kahe Lümfotsüüdid hakkavad arenema punases luuüdis. T-rakud järkavad küpsemist neuroni vahel. Postsünaps asuvad retseptorid, millega virgatsaine seostub. harkluuüdis, identifitseerivad juba nakatunud rakke, purustavad selle membraani ja Refleksid jagunevad kaheks: tingimatud kaassündinud tahtmatud reaktsioonid ühendavad antikehad viiruste antigeenidega, abistajarakud identifitseerivad
– Rakuline immuunsus. 22. Mis on antikehade ülesanne? – Ära tunda ja endaga siduda antigeene. Antigeeni avastamine hävitamine. 23. Millal hakkavad makrofaagid fagotsüteerima (so. funktsioneerima spetsiifiliselt)? – Kui on sisselülitunud rakuline immuunsus. (Makrofaagid hakkavad ründama neid mikroobe, mille kohta nad said infot TH1-rakkudelt). 24. Mis on allergeen? nuumrakud? mediaatorid? – Allergeen – antigeen, mis põhjustab allergilist reaktsiooni. Nuumrakud – mediaatoreid (mh histamiini, hepariini) sisaldavad sidekoerakud peamiselt nahas ja limaskestades. Mediaatorid – bioloogiliselt aktiivsed ained (histamiin, hepariin). 25. Võrrelge aeglast ja kiiret tüüpi allergilisi reaktsioone. – Kiiret tüüpi allergiliste reaktsioonide korral tekib kiire vastus allergeenile, tegemist on humoraalse immuunsuse patoloogiaga, iseloomulikud on vereringehäired ja bronhiospasmid, ravi on antihistamiinikumidega.
allergeeni suhtes. Allergia võib olla kiiret või aeglast tüüpi ning see on sagenenud viimasel aastakümnel. Atoopilise reaktsiooni puhul tekib limaerituse suurenemine ja veresoonte seinte läbitavuse tõus, millised põhjustavad turse tekke. Hilisreaktrioon ilmneb 6-24h möödudes, kui kudedesse kogunevad põletikurakud, eritades kudesid kahjustavaid mediaatoreid. Hilisreaktsioon mõjutab pikaajaliste allergiliste haiguste nagu astma, allergiline nohu arengut. Tavalisemad allergeenid on õietolmud, loomakarvad, hallitusseened, kodutolmulestad, putukad, toiduained, ravimid. 12. Mis toimub astma korral organismis? Ahenemisele kalduvate bronhide limaskestas tekib põletik. Veresooned on laienenud, esineb kudede turse ja bronhide silelihaskiht on paksenenud. Tekib pikaajalise köha, hingamisraskus, hingeldus, kiunete ja vilinatega
Kõrgem närvitalitlus Närvisüsteem võimaldab meil: · koguda informatsiooni meeleelundite abil. · töödelda informatsiooni · anda käsk tegevuseks või tegevusetuks Ained,mida nimetatakse mediaatoriteks,mõjutavad närvisüsteemi talitlust.Paljude mürkide ja medikamentide toime põhineb närviülekande mõjutamisel.Alkohol ja nikotiin mõjuvad närviülekannet ergutavalt. Miks narkootikumid on sõltuvust tekitavad? Nad imiteerivad oma mõjuga närvisüsteemi mediaatoreid,kuna need on kehas olemas,siis organism neid juurde ei tooda.Kui narkootikumide mõju lakkab,säilib vajadus nende ainete järgi ja neid on vaja juurde saada. Õppimine ja mälu Ilma õppimise,mälu ja meenutamiseta ei ole võimalik ellu jääda.Lühimälu jaguneb kaheks:sensoorne mälu,mille kestvus on vähem kui 1 s ja primaarne mälu,mis kestab sekundeid.Püsimälu jaguneb kaheks:sekundaarne mälu mis võib kesta minuteid või aastaid ja tertsiaarne mälu,millel
● kõhunääre (eritab insuliini; glükagooni- veresuhkur) ● kilpnääre (eritab türoksiini- ainevahetus) ● sugunäärmed (eritavad testosterooni; östrogeeni; progesterooni) Keemiline sünaps- närvirakkude vahel on pilu ja signaal liigub ühest rakust teise teatud molekulide vahendusel. Selliseid vahendajamolekule nimetatakse ülekandeaineks ehk transmitteriks ehk mediaatoriks. ● presünaps, ühe neuroni neuriidipoolne ots, mis sisaldab mediaatoreid ehk keemilisi ülekandeaineid; ● sünapsipilu, mis on täidetud valgulise geeliga; see takistab elektriimpulsi vaba liikumist ühelt rakult teisele; ● postsünaps, kus asuvad mediaatoriga reageerivad retseptorained. Mediaatorid- Ülekandeained. Inimese levinumad mediaatorid on atsetüülkoliin ja noradrenaliin. Kui närviimpulss jõuab ühe närviraku neuriidi lõppu, eritatakse sünapsipilusse mediaatorit.
3) Vegetatiivne-tahtele allumatud tegevused (siseelundid, näärmed),jaguneb veelkord kaheks: 3.1) Parasümpaatiline- mitteaktiivses olekus (näiteks aeglustab südametegevust) 3.2)Sümpaatiline- aktiivses olekus (näiteks kiirendab südametegevust) SÜNAPS-närvirakkude kokkupuutekoht, kus toimub närviimpulsi ülekanne. Ühe närviraku akson puutub kokku teise närviraku dendriidiga. Keemilise sünapsi ehitus: 1)Presünaps- ühe närviraku aksonipoolne ots, sisaldab virgatsaineid ehk mediaatoreid. 2)Sünapsipilu-Väike vahe, mis on närvirakkude vahel. 3)Postsünaps- Teise närviraku dendriit, seal asuvad mediaatoriga reageerivad retseptorid. Erutuse ülekanne keemilises sünapsis: 1. Kui närviimpulss jõuab aksoni lõppu, siis eritatakse sünapsipilusse virgatsaineid. 2. Kui piisav hulk virgatsainet on seostunud teise raku pinnal oleva retseptorvalguga, siis selle raku seisund muutub.
Aktsioonipotentsiaal depolariseerib (muudab negatiivsest positiivsemaks) presünaptilise (sünapsiotsa) membraani, millesse tungivad Ca-ioonid. 2. Ca-ioonide hulga tõus põhjustab transmitteri vabanemise põiekestest sünapsipilusse. 3. Mediaatormolekulid (atsetüülkoliini molekulid) seostuvad postsünaptilise (sünapsist teisel pool asetseva ehk antud juhul lihasraku) membraani valkude (retseptorite) molekulidega, avades uusi kanaleid. (Atsetüülkoliinesteraas aga lõhustab mediaatoreid, sulgedes kanaleid) 4. Selle tulemusel suureneb lihasraku membraani läbitungivus ioonidele nagu Na, Cl, Ca ja see depolariseerib lihasraku membraani. Neurotransmitter hüdrolüüsitakse pilus ja lagundatakse ensümaatiliselt presünaptilises membraanis. 4. Mis takistab põlveliigese siserotatsiooni? Ristatsisidemed 5. Mis ülesanne on sünoviaalkihil? Toodab liigesevõiet ehk sünooviat. LUUD 6. Nimeta luud: Kandluu (köber)- calcaneus Kontsluu - talus
Aktsioonipotentsiaal depolariseerib (muudab negatiivsest positiivsemaks) presünaptilise (sünapsiotsa) membraani, millesse tungivad Ca-ioonid. 2. Ca-ioonide hulga tõus põhjustab transmitteri vabanemise põiekestest sünapsipilusse. 3. Mediaatormolekulid (atsetüülkoliini molekulid) seostuvad postsünaptilise (sünapsist teisel pool asetseva ehk antud juhul lihasraku) membraani valkude (retseptorite) molekulidega, avades uusi kanaleid. (Atsetüülkoliinesteraas aga lõhustab mediaatoreid, sulgedes kanaleid) 4. Selle tulemusel suureneb lihasraku membraani läbitungivus ioonidele nagu Na, Cl, Ca ja see depolariseerib lihasraku membraani. Neurotransmitter hüdrolüüsitakse pilus ja lagundatakse ensümaatiliselt presünaptilises membraanis. 4. Mis takistab põlveliigese siserotatsiooni? Ristatsisidemed 5. Mis ülesanne on sünoviaalkihil? Toodab liigesevõiet ehk sünooviat. LUUD 6. Nimeta luud: Kandluu (köber)- calcaneus Kontsluu - talus
ühendus. Sünapsid võivad olla keemilised või elektrilised. Elektrilises sünapsis on rakud tihedasti omavahel ühenduses ning närviimpulss antakse kiiresti ja muutumatult edasi järgmisele närvirakule. Selline ülekanne ei võimalda signaali töödelda. Enamus sünapse on keemilised. Keemilise sünapsi ehitus on järgmine: · presünaps, ühe neuroni neuriidipoolne ots, mis sisaldab mediaatoreid ehk keemilisi ülekandeaineid; · sünapsipilu, mis on täidetud valgulise geeliga; see takistab elektriimpulsi vaba liikumist ühelt rakult teisele; · postsünaps, kus asuvad mediaatoriga reageerivad retseptorained. Inimese levinumad mediaatorid on atsetüülkoliin ja noradrenaliin. Kui närviimpulss jõuab ühe närviraku neuriidi lõppu, eritatakse sünapsipilusse mediaatorit. Mediaatori
Atsetüülkoliini lammutab ensüüm – atsetüülkoliini esteraas: ta lammutab mediaatori koliiniks ja esteraasiks. Juhul, kui atsetüülkoliin jääb lammutamata, toimub erutuse ülekanne vastavates sünapsites pidevalt. Atsetüülkoliin on mediaatoriks närviülekandes skeletilihastele. Atsetüülkoliin on ka erutuse ülekandeks vegetatiivseks NS-is. Parasümpaatilist innerversiooni saavatel.... on erutuse ülekandeks atsetüülkoliin. Neuroparalüütilised mürkained ei lase lammutada mediaatoreid. Seepärast jääb erutuse ülekanne kestma ja lõpeb valulike krampidega. Samasuguse toimega on paljud putukamürgid. Fosfororgaanilised ühendid – enam neid mürkides kasutusel pole. Nende kasutamine ruumis just lastele ohtlik, kuna aine toimib vastavalt kehakaalule. Mürgistusnähud olenevad mürgi koguseks. Esimeseks häireks, mida ei märgata, on silmaava ehk pupilli ahenemine (ahendaja lihas tõmbub kokku). Teiseks häireks tugev süljevoolus. Kolmandaks bronhide ahenemine, silelihase
ollakse kaheldaval seisukohal, et tulevikus oleks võimalik haigust tõrjuda geenitestide abil. Lähedane haigusseisund on atoopia-sarnane dermatiit, mille korral esinevad samuti iseloomulikud kliinilised nähud, kuid erinevalt atoopilisest dermatiidist ei ole võimalik tuvastada IgE antikehalist vastust allergeenile (Marsella jt., 2012). (Nutall jt., 2013) Allergeeni seondumisel nuumrakkude pinnal olevate retseptoritega sekreteeritakse erinevaid mediaatoreid, mis algatavad põletikuvastuse ja läbi selle tekitavad allergilisi reaktsioone. Nuumrakkudes ekspresseeritakse kõrgafiinset retseptorit FcεRI, mis seob endaga antikeha isotüüpi IgE. Antikeha ja FceRI kompleks võimendab allergilise vastuse kujunemist ja muudab atoopilised loomad tundlikumaks allergeenile (Nutall jt., 2013). Histamiin on üks mediaatoritest, mis vabaneb nuumraku degranulatsiooni tulemusena. Kui
Astma Arengu alguses allergiline komponent – bronhospasm, mis tingitud teatud allergeenidest. Edasisel haiguse arengul hakkab arenema mitteselektiivne ületundlikkus, bronhid reageerivad mitmeid faktoreid. Bronhides näha põletikulist protsessi (astma kui krooniline põletkuline protsess). Nii põletik kui hüperreaktiivsus toovad kaasa bronhospasmi – astmahood. Histoloogiliselt muutuvad bronhide seinad paksemaks (hüpertroofilised muutused). Vabaneb terve rida igausguseid mediaatoreid, mis mõjutavad bronhide reaktiivsust. Etioloogia: 35% - välisfaktoritest põhjustatud astma – iga kolmanda astmahaige puhul algselt allergiline päritolu (algselt nohu, konjuktiviit, hiljem väljendub astma). Allergeenid
● töötab meie tahtest ja ja teadvusest sõltumatult, on seega AUTONOOMNE NS - on lahutamatus seoses kehaNS-ga - allub peaaju kontrollile ● suuraju poolkerade koor avaldab reguleerivat toimet kõikide elundite talitlusele - nii somaatilise kui vegetatiivse NS-i poolt innerveeritavatele - seetõttu on vegetatiivse NS-i nimetamine autonoomseks TINGLIK! ● vegetatiivse NS-i erutumisel: - eritavad neuronid ja närvilõpmed sünapsides keemilisi aineid, MEDIAATOREID! - mediaatorite vahendusel (atsetüülkoliin, epinerfiin=noradrenaliin) -> erutus ganglionides (sünapsides) - samuti -> ka postganglionaarsetelt närvikudedelt elunditele. - Mediaatorite aktiivsusele avaldavad mõju hormoonid ja mitmed ravimid (stimuleerivad, blokeerivad) ➔ jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks osaks - neist kummalgi on tsentraalne ja perifeerne osa
luuüdis toodetud mast-rakkudele (asuvad kudedes, veresoonte läheduses) ja basofiilidele, mis hiljem muutuvad valgeteks verelibledeks. Jäädakse ootama allergeeni. 2) Mast-rakkude aktivatsioon Allergeeni teistkordsel sisenemisel suureneb antikehade kontsentratsioon, mis lisaks allergeenile liituvad mast-rakuga ja aktiveerivad selle. (Mast-rakke aktiveerib ka füüsiline, keemiline (nt alkohol, mõned antibiootikumid) mõju. Mast-rakud eritavad kemikaale (allergia mediaatoreid), mis tekitavad allergilise reaktsiooni: - Histamiin: suureneb lima eritus; organite seintes olevad silelihased tõmbuvad kokku; kapillaaride läbilaskvus suureneb ja koed punduvad vedeliku kuhjumise tagajärjel; halveneb vere ja O2 varustus, närvilõpmed depolariseeritakse – tekib sügelus, suureneb valu tundlikkus. - Prostaglandiinid ja leukotriinid – mõju sarnane histamiinidega kuid kestvus pikem 3) Krooniline allergia
3)Oligodendrogliia – toestus ja isolatsioon(vähejätkelised rakud) 4)Mikrogliia e. Hortega rakud – kaitsefunktsioon Gliia funktsioonid Toestusfunktsioon, troofiline funktsioon -osaleb glükogeeni ja lipiidide ainevahetuses, samuti närvikoe ioonse koostise reguleerimises -võtab osa mediaatorite metabolismist -sünapse ümbrisevad gliiarakud on võimelised: endasse võtma ja sünaptilisse punga tagasi andma mitmesuguste mediaatorite laguprodukte või mediaatoreid endid. -neurogliia rakud toimivad elektrilise ja mehhaanilise isolaatorina. -mikrogliotsüütidel on fagotsütoosivõime närvikoe laguproduktide suhtes ja vajadusel muutuvad nad neuraalseteks makrofaagideks -neuronite hävimise korral vohab neurogliia(eriti astrotsüüdid)difuusselt(glioos) või moodustub glioossearmi -astrotsüütidesüntsüütium mõjutab Ca2+ ja glutamaadivabastamise kaudu neuronite elektrilist aktiivsust. Närvikoe katted
Nende katsete tulemusi saab kasutada inimeste sooletrakti operatsioonide planeerimisel (vähi või haavandi tõttu). Gastroenteraalanastomoosid võivad olla ka akuutsed. Eksperimentaalsete uurimismeetoditena kasutatakse ka seedenäärmete stimulatsiooni, sest puhkeseisundis paljud näärmed üldse ei tööta. Stimuleeritakse näiteks toiduga (see on nõrk ärritaja). Kui soovitakse maksimaalset stimulatsiooni, kasutatakse mediaatoreid, elektristimulatsiooni, hormoone. Võib kasutada organismis endas olevaid mediaatoreid ja nende sünteetilisi analooge, närvi ärritamist alalisvooluga (soovitatav on ärritada vaaguse perifeerset könti, selleks tuleks vaaguspõimik läbi lõigata => akuutne katse). Kasutatakse ka histokeemilisi uurimismeetodeid. Ning kaudseid meetodeid, et hinnata raku talitlust: Elundi/ raku verevarustuse ja hapniku kasutamise ning ka glükoosi kasutamise hindamine.
Sugunäärmed hakkavad tööle murdeeas. (Naise suguhormoonid on östrogeen ja progesteroon ning mehe suguhormoonideks on testosteroon.) (nt. testosteroon) - Neerupealised toodavad adrenaliini mis kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s.o ohule reageerimiseks. Mõisted parakriinne, autokriinne, endokriinne ja neurokriinne signalisatsioon. - Parakriinne Rakud toodavad lokaalseid mediaatoreid, mis toimivad ainult vahetus läheduses olevatele rakkudele; Lokaalsed mediaatorid lagundatakse või seotakse väga kiiresti, mistõttu ringlusse satub neist väga väike hulk - Autokriinne üks võimalikke mehanisme, mis on aluseks nn. kooperatsiooni efektile varajases arengus. See seisneb selles, et mingi rakkude grupp on võimeline reageerima teatud induktoritele, kuid üksik isoleeritud rakk ei reageeri samale induktorile.
levi vasakule. Aeglasem. 3.10. Sünapsi mõiste ja struktuur. Sünapsid – neuronite signaali ülekandestruktuurid. Sünapsid on elektrilised, kus pre- ja postsünaptiline membraan on tihedas seoses tiheliiduste vahendusel. Läbi tiheliiduse suunatakse elektriimpulss ühelt rakult teisele, Postsünaptilise raku membraan depolariseerub ja tekib AP. Signaali ülekanne on vahetu. Infovahetuse kiirus! Keemilised, kus signaali ülekandmiseks vajatakse mediaatoreid (neurotransmittereid). Neurotransmitter sünteesitakse presünaptilise raku tsütoplasmas. Saabub erutus, AP depolariseerib presünaptilise membraani. Depolariseeritud presünaptilise membraani suurenenud permeaablus Ca+2 ioonide suhtes võimaldab ioonide sissetungi. Suurenenud rakusisene Ca+2 põhjustab mediaatori vabanemise sünaptilisse pilusse. Mediaator asub presünaptilises rakus sünaptilise vesiikulite sees ja vabastatakse sünaptilisse pilusse, kus see
lihastele ja näärmetele. Sünapsid on kohad, kus ühe neuroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriidiga ning annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule. Signaal liigub neuronist neuronisse ühes kindlas suunas. Sünapsid võimaldavad neuronil ärrituda ja pidurduda. Sünapsid reguleerivad ka impulsi tugevust. Sünapsid on elektrilised või keemilised. Enamik närviülekandeid on keemilised ja sõltuvad mediaatorainete (e virgatsainete) toimest. Kui piisav arv mediaatoreid on seostunud teise raku pinnal oleva retseptorvalguga, siis selle raku seisund muutub. Signaalid saabuvad neuronisse. Üks närvirakk (e neuron) suudab erutuda maksimaalselt 500x sekundis. Erutussünapside kaudu Pidurdussünapside kaudu Närvirakku saabub ühel ajal mitu Närvirakku saabub ühel ajal võrdselt erutussignaali pidurdavaid ja erutavaid signaale
ja võivad toimida üle kogu keha laiali paiknevatele rakkudele. Endokriinsed rakud paiknevad tavaliselt kindlates endokriinnäärmetes, sealt satub hormoon ekstratsellulaarsesse ruumi, kust nad difundeeruvad edasi kapillaaridesse ja satuvad seega vereringesse. Endokriinne signalisatsioon on suhteliselt aeglane, sest selleks on vaja hormooni sattumine vereringesse ja selle laialikandumine. Parakriinne signalisatsioon - rakud toodavad lokaalseid mediaatoreid, mis toimivad ainult vahetus läheduses olevatele rakkudele; lokaalsed mediaatorid lagundatakse või seotakse väga kiiresti, nii et ringlusse satub neist väga tühine hulk. Sünaptiline signalisatsioon - esineb närvikoes, kus rakud sekreteerivad neurotransmittereid (atsetüülkoliin, epinefriin, norepinefriin), mis toimivad ainult kindlale postsünaptilisele rakule (kaugus 50 nm). Peale neurotransmitteri sekretsiooni korjatakse ta
võivad toimida üle kogu keha laiali paiknevatele rakkudele. Endokriinsed rakud paiknevad tavaliselt kindlates endokriinnäärmetes, sealt satub hormoon ekstratsellulaarsesse ruumi, kust nad difundeeruvad edasi kapillaaridesse ja satuvad seega vereringesse. Endokriinne signalisatsioon on suhteliselt aeglane, sest selleks on vaja hormooni sattumine vereringesse ja selle laialikandumine. Parakriinne signalisatsioon - rakud toodavad lokaalseid mediaatoreid, mis toimivad ainult vahetus läheduses olevatele rakkudele; lokaalsed mediaatorid lagundatakse või seotakse väga kiiresti, nii et ringlusse satub neist väga tühine hulk. Sünaptiline signalisatsioon - esineb närvikoes, kus rakud sekreteerivad neurotransmittereid (atsetüülkoliin, epinefriin, norepinefriin), mis toimivad ainult kindlale postsünaptilisele rakule (kaugus 50 nm). Peale neurotransmitteri sekretsiooni korjatakse ta sünaptilisest lõhest (synaptic cleft) ära kas
Keemiline infovahetus põhineb signaalilainetel. Kui rakud paiknevad kõrvuti, siis võivad ühsikutel juhtudel ained tungida läbi rakumembraani otse teise rakku. Rakk võib eritada signaalainet ekstratsellulaarruumi, mõjutades sel teel lähimat naabrit. Nii toimivad närvirakud. Endokriinne regulatsioon Rakud sekreteerivad hosmoone mis satuvad vereringesse ja võivad toimida üle kogu keha laialipaiknevatele rakkudele. Parakriinne regulatsioon Rakud tootavad lokaalseid mediaatoreid, mis toimivad vaid vahetus läheduses olevatele rakkudele Autokriinne regulatsioon Rakk saadab signaale sama tüüpi rakkudele, ehk raku poolt sekreteeritud signaalmolekulid võivad seonduda tagasi sama raku retseptoritega. 2 3. Autonoomse närvisüsteemi talitluse põhijooned. Sümpaatilise ja parasümpaatlise süsteemi anatoomiline ehitus
a) endokriinse signalisatsiooni puhul teatud rakud sekreteerivad hormoone, mis satuvad vereringesse ja võivad toimida üle kogu keha laiali paiknevatele rakkudele. Hormoonid toimivad väga madalas kontsentratsioonis. Endokriinsed rakud paiknevad tavaliselt kindlates endokriinnäärmetes, sealt satub hormoon ekstratsellulaarsesse ruumi, kust nad difundeeruvad edasi kapillaaridesse ja satuvad seega vereringesse. suhteliselt aeglane b) parakriinne signalisatsioon - rakud toodavad lokaalseid mediaatoreid, mis toimivad ainult vahetus läheduses olevatele rakkudele; lokaalsed mediaatorid lagundatakse või seotakse väga kiiresti, nii et ringlusse satub neist väga tühine hulk. Tüüpiline lokaalne mediaator on histamiin, mida eksotsüteerivad sidekudedes olevad nuumrakud. Huvitav lokaalse mediaatorina toimiv signaalmolekul on NO, mis käivitab tsüklilise GMP-ga seotud signaali ülekande raja. Seda ainet kasutatakse juba üle 100 aasta stenokardia raviks.
L on –RNA, kodeerib polümeraasi; S kodeerib nukleoproteiini ja glükoproteiini, on ambisenss. Glükoproteiinid sünteesitakse hiliste valkudena pärast genoomi replikatsiooni. Replikatsioon tsütoplasmas, ümbris pungumisel plasmamembraanist. Põhjustavad püsivaid infektsioone närilistel (võimalik, et glükoproteiinide ebapiisava sünteesi ja kehva viiruste pakkimise tõttu). Patogenees. Võimelised nakatama makrofaage, võimalik, et põhjustama raku- ja vaskulaarse kahjustuse mediaatoreid. T-rakk-indutseeritud immuunpatoloogia võimendab oluliselt koedestruktsiooni. Inkubatsiooniperiood 10-14 päeva. Haigused. • Lümfotsüütne kooriomeningiit (LCM). Palavikuline haigus gripilaadse müalgiaga. 10% kliiniliste KNS-infektsiooni tunnustega. Kui meningeaalhaigus on, siis algab 10 päeva pärast esimest faasi, paranemine täielik. • Lassa ja teised hemorraagilised palavikud. Lassa palavik endeemiline Lääne-Aafrikas: palavik, koagulopaatia, petehhiad,
annaabi.ee 
