Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Medaljon". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
heidi, tanel, taneli, reimo, sõbranna, sena, medaljon, viski, neiu, rase, ammu, peategelaseks, sõnakuulelik, poisi, diana, parima, mahv, vastik, küsis, lonksu, viskit, purjus, viskas, bismarck, numbrite, medaljoni, noormees, needus, toitlustuse, koostaja, juhendaja, ootamatult, rohkemgi, omavahelistest, tubli, tütarlaps, toeks, põrguks, vanapapi"Medaljon" Ene sepp Heidi nutab tüdrukute wc-s. Sisse astub tema sõbranna Diana ja uurib, miks tüdruk oli tunnist välja jooksnud ning nutab. Heidi räägib talle, et ta poiss Reimo oli talle äsja SMS-i saatnud ja tüdruku maha jätnud. Diana lohutab Heidit ja nad lähevad koos tundi tagasi. Kui tüdrukud tundi tagasi jõudsid, teadis muidugi juba terve klass, mis oli juhtunud. Pärast tunde garderoobis hõikas Avely pidevalt üle rahvamasside, kui kahju tal Heidist on. "Kas on uut vaja, võin sebida," kostis järsku ülbe hääl Heidi selja tagant. Ta pööras end umber ja nägi Mariani pahatahtlikku nägu. Pärast veel mõnda solvangut
''Medaljon'' Ene Sepp Raamat algab kahe väga sügava mõttelise lausega. '' Kui sul midagi ei ole,siis pole sul ka sõpru. Kui sul ei ole sõpru,siis ei ole sul midagi.'' Raamat ise aga räägib noorte omavahelistest suhetest ja probleemidest. Peategelesteks on Heidi ja Tanel,kelle teed ristuvad kummalisel kombel. Heidi on igati korralik ja sõnakuulelik noor 15-aastane tütarlaps,kes saab ühel ilusal koolipäeval oma poisi käest maha jätmise sõnumi. Diana, Heidi parim sõbranna üritab Heidile igal võimalikul moel toeks olla. Kuid sellest polnud abi. Heidi elu muutus põrguks; tal tekkisid tülid emaga,hinded halvenesid ning ta hakkas jooma ja pidudel käima. Kuni hetkeni,mil Heidi oleks peaaegu purjuspäi jõkke kukkunud,ei saanud ta ise arugi,et midagi on valesti
7 Medaljon Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Tegelased Heidi, 15aastane noor neiu. Heidi oli elurõõmus, positiivne, enesekindel ning vaimselt tugev. Ta talus karjumist ning kõiki halbu sõnu. Ta lihtsalt oli sellest kõigest üle. Talle tegid rõõmu kingitused ning pisikesed üllatused. Tüdruk oli ka väga hooliv ja vastutustundlik. Tanel, noormees, kes päästis Heidi elu. Ta oli ohtlik, põnev, huvitav. Mustad juuksed, tätoveering, tanksaapad, pealuuga sõrmused, sõjaväelaigulised püksid.
Medaljon Kui keegi sel hetkel tüdrukute WC-s viibinuks, oleks ta kuulnud ukse lahtiminekut ja tagasihoitud nuuksatust. Nii algab romaan ,,Medaljon", mille kirjutas 17-aastane Ene Sepp, saavutades selle romaaniga 2008.aastal III koha noorsooromaanide võistlusel. 15-aastane Heidi Laas elab hästi toimivas maailmas hetkeni mil tema poiss Reimo ta maha jätab. Tüdruk langeb masendusse ja läheb üksi silla alla jooma. Heidi ei mõtlegi sellele, et alkohol ei tee muret ja masendust olematuks, see võib seda süvendada. Aga tänu sellele halvale ideele, minna oma muresid alkoholipudelisse uputama, leiab Heidi aga hoopis oma uue armastuse Taneli Bismarcki. Tanel kes elab luksuslikku elu, puudust tundmata rahast ja uhkest kodust pakkub talle selleks ööks peavarju oma onnis, kus pole keegi peale Taneli ja tema surnud venna käinud. See onn on Taneli jaoks pelgupaik kõigi murede ja inimeste eest
Ene Sepp ,,Medaljon" Tutvustus Raamatu autor on noor Raplast pärit neiu Ene Sepp. Oma esimese raamatu kirjutas Ene 17-aastaselt. Raamatu kirjutamist alustas ta vaid jutukesena vihikusse koolitundides. Koolis pani ta ka raamatu tervikuks kokku. ,,Medaljon" võitis 2008.aastal Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäeva noorsooromaani võistlustel kolmanda koha. Looming ,,Medaljon" ,,Minevikuta mälestused" ,,Minevik olevikus" ,,Hooveri maja " Luuletused ,,Hingesugulus" ,,Palved" ,,Unistused"
Ene Sepp ,,Medaljon" Annely Lindmets Tutvustus Raamatu autor on noor Raplast pärit neiu Ene Sepp. Oma esimese raamatu kirjutas Ene 17-aastaselt. Raamatu kirjutamist alustas ta vaid jutukesena vihikusse koolitundides. Koolis pani ta ka raamatu tervikuks kokku. ,,Medaljon" võitis 2008.aastal Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäeva noorsooromaani võistlustel kolmanda koha. Looming ,,Medaljon" ,,Minevikuta mälestused" ,,Minevik olevikus" ,,Hooveri maja " Luuletused ,,Hingesugulus" ,,Palved" ,,Unistused"
raamatuid mu õde, kes need enne on läbi lugenud. Peale raamatu lugemist räägime selle raamatu sisust ja mis meile meeldis, mis mitte. Mulle väga meeldib et mu õde annab mulle raamatuid, mis mind huvitaks. Referaadis on palju noorsooromaanidest kirjas ja minu arvamus nendest raamatutest. Algus Noorsooromaanid käsitlevad probleeme nagu näiteks armastus, joomine, narkootikumid jne. Üks noorsooromaan on "Medaljon" Ene Sepp kirjutas selle raamatu. See raamat räägib tüdrukust nimega Heidi kes oli korralik tüdruk kuni üks poiss ta maha jättis ja ta kohtus poisiga nimega Tanel kes oli "paha poiss". Tüdruku ema ei ole selle poolt et Heidi hakkas Taneliga käima ja oli selle kõige vastu. Heidil tekkisid probleemid emaga, ta hakkas koolist puuduma, jooma ja narkootikume tarvitama. Raamatu keskel jäi Heidi rasedaks, ta ema viskas ta välja ja hakkas Taneli ja ta vanematega elama. Elu läks ilusaks kuni hetkeni kuni Tanel sai surma autoõnnetuses
" (M. Sabolotny, Kirjaklambritest vöö, kl 21). Hiljem oli kool tema jaoks tüütu ja igav kohustus, nagu ka suurele enamusele tema klassikaaslastest. Ilmselt on siin suur roll ka koolil endal, kuna raamatust selgus, et antud koolil polnud väga hea maine ja tase ning just seepärast sattusidki Kati klassi kokku inimesed, kes kas ei viitsinud õppida või polnud nad piisavalt pädevad kõrgema tasemega koolis läbi löömiseks. "Medaljoni" (Ene Sepp) peategelane Heidi hakkas koolist puuduma, kui oli läinud lahku oma pikaajalisest poiss-sõbrast Reimost ning kohtas uut poissi, Tanelit, kes oli mässumeelne ja käis tihti pidudel. Kuna Heidi hakkas koos uue poiss-sõbraga pidudel kaasas käima, halvenesid suhted emaga, kes sellist käitumist ei talunud. Pinged emaga läksid nii tugevaks, et Heidi jooksis tihti kodust minema ja koolis käia ta enam ei tahtnud. Hiljem, kui tüdruk rasedaks jäi, jättis ta kooli täiesti pooleli. ""[..
Ja sai viienda koha. 2015.aastal on Gert tagasi Honda mootorratta peal. Vaata Lisa 1 Leokite motodünastia Kui rääkida motokrossist ja Leokite perekonnast, siis annab otsida inimest, kes ei ole kuulnud sellest nimest midagi. Perekond Leokid on teinud midagi sellist mida annab mujalt maailmast otsida. Leokid on kindlalt ülemaailma tuntud motodünastia, millele on aluse pannud kadunud Väino Leok. Väino Leoki pojad Arvo, Aivar ja Avo on tegelenud motospordiga tipptasemel ja nende pojapojad Tanel Leok, Aigar Leok ja Martin Leok. Leokite panus eesti motokrossi on midagi uskumatut. Väino Leok sündis 28. märtsil 1936. aastal Sõmerpalus ja suri 25. juulil 2007. aastal uppumissurma. Mootorispordiga hakkas Väino Leok tegelema pärast naasmist uudismaalt 1960. aastal. Veemotospordis võistles ta Tartu Kalevi klubi liikmena, võites Eesti meistritiitli ja ühe hõbemedali. 1970.aastal täitis ta veemotos NSV Liidu meistersportlase normatiivi. 1965
olla vaid niivõrd avameelne, kuivõrd inimene ise seda õigeks peab. Oma uurimistöö jutuvoo katkemisega surun peale mõne küsimuse, mis inimesele omale poleks pähe tulnud. Ei ma ei otsi situatsiooni, lihtsalt võib-olla ka jutustaja otsib lihtsalt natuke vürtsi. Ma arvan, et see uurimistöö ei ole ainult elulooline, vaid ka ajastu-looline. 2 1 1. Lapsepõlv 1.1 Vanemad Helvi Laasi isa Albert Taneli poeg Kepp on sündinud 21. veebruaril 1895. aastal, Tartumaal Laeva vallas Väävikvere külas, käsitööliste peres. Ema Aleida Jaani tütar Arand on sündinud mihklipäeval 29.september 1899 aasta sama küla teises otsas Murru vahtkonna metsatööliste peres. Mõlemad vanemad on käinud külakoolis 3 aastat. Kooli kutsuti Jüri ülikooliks õpetaja Jüri Porgasaare nime järgi. See maja on praegugi alles. Ema oli õppinud õmblemist ja isa rätsepaametit, kuid neist said hoopis talupidajad.
Kasutud materjal 1. Allik, J ; Realo, A ; Konstabel, K - Isiksuse psühholoogia // Tartu Ülikooli kirjastus 2003. 203 lk 2.Jorunn Hansson , Christina Oscarsson- Õnnelikud lapsed //kirjastus Varrak, 2006. 23,-26; 98-103 lk 3.Austa ennest Anita Naik// kirjastus Koolibri , Tallinn 2000. 4.Hartley-Brewer, E - Tüdrukute eneseväärikus // 2004 kirjastus ERSEN. 60 lk Internetiallikad 1.Enesehinnangust- Reiljan, Heidi [WWW] http://tnk.tartu.ee/0enesehinnangust.htm/Internetis/ (13.01.2009) 2.Keilja Lasteaed Miki [WWW] http://web.zone.ee/KuressaarePargiLA/Enesehinnang.pdf /Internetis/ (13.01.2009) 3. Lasteaed Lepatriinu- Lapse positiivse minapildi kujundamine [WWW] http://www.lepatriinu.ee/index.php?id=64 /Internetis/ (13.01.2009) 4.Rajaleidja- Kes ma olen? [WWW]http://www.rajaleidja.ee/index.php?id=10593 /Internetis/ (13.01.2009) 5.Joonis 1 [WWW] http://www.tallinnlv
AABRAM: (võtab Elsa käe ja laskub põlvili) Anna käeke! Ega mina niisugune mees ei ole, kes Elsa saladusi teada tahab. Aga siin südames on vist mõni ilus ja sirge ja noor poiss, kes Elsa-neiu südamele valu teeb tean küll! ELSA: Onu, ära heida nalja, mu ei ole kedagi noort ega vana meest südames! AABRAM: Ei, ei, Elsuuke, meie kroonumehed teame seda lugu väga hästi. Meie järele on mitmed neiud igatsenud ja ohanud, nagu viimatigi veel Saksamaal, kus üks supermodell Heidi Klum Aabram Andrejevitsi omale meheks soovis, aga aabram Andrejevits ütles "Nein, danke"- Ehk on mõni ilus poiss Elsale ka "Nein" ütlenud! Ah? ELSA: Mis sa mind nüüd ikka jälle mõnitad, onu! Ei ole mul keegi "nein" öelnud . AABRAM: Ei ole "neiniga" tegemist! Või on siis sul vast sellega tegemist, kui ilus poiss ütleb " Tulen küll sulle Elsakene, kanapojukene!" Ah? Mis see on? (näitab Elsale kirja) ELSA: Näita, onu!(Võtab kirja.) See on ju Aadu kiri. AABRAM: Aadu kiri jah!
Kirjastus: Tänapäev Lehekülgi: 423 Tegu on autori teise noorsooromaaniga. Raamatu pealkiri on tulnud autori 2007.aastal antud intervjuust- "Mare Sabolotny- peaaegu inimene", kus ta räägib oma esiknoorsooromaanist. Põhiline tegevus toimub Tallinnas, vahel ka Pärnus. Gretten Jalowiec- Teose põhitegelane, teose algul 15a, kuid teose lõpuks sai 16. Oli hea õppija ja tubli tantsija. Mari- tema kolleeg Kassi baarist, hiljem sai temast Gretteni parim sõbranna. Hukkus traagilises liiklusõnnetuses teel Pärnusse. Helen Jalowiec- Gretteni ema´, töötu, napsulembeline naisterahvas. Hukkus rängas liiklusõnnetuses Haapsalu maanteel. Tanel Jalakas- Gretteni ema uue mehe poeg, kes algul vihkas Grettenit, kuid siis armus temasse. Kaido Jalakas- Gretteni ema uus mees, kes oli äärmiselt hooliv tema ema vastu. Mart- Grettenile meeldis ta, Mart oli talle nagu suur vend, kes hoidis teda reaalsuses. Hukkus
Kuid muuta seda tundub võimatu. Ka kodus on asjad hullemaks läinud. Ema hakkab iga pisemagi asja peale nuuksuma ja läheb endast välja, arvates, et jälle on tema süüdi. Johannes ei tea enam, mida ette võtta. Tal pole kedagi, kellega oma muredest rääkida või kelle poole abi saamiseks pöörduda. Isa on läinud, Kreete ei tule veel nii pea tagasi. Ühel laupäeva õhtul taas vanade tuttavatega väljas olles jääb poiss lauakast täitsa täis ning otsustab sõbranna Riinaga ära minna. Kahjuks aga ei salli seda Riina ekspoiss, kes Johannesel sellepärast silma siniseks lööb. Johannes jookseb koju, neil on emaga suur tüli. Poiss läheb oma tuppa ning tahab isegi rõdult alla hüpata, et see masendav elu ükskord lõppeks, kuid siis mõtleb ümber. Ta lahkub kodust ning jätab nutva ema üksi sinna lagunevasse korterisse. Johannes asub elama oma õe Ege pööningul. Ta teeb seal remonti ning kujundab lõpuks hubase koha, kus olla
Kuid üsna pea sai ka temal kõigest kõrini ja ta lahkus kodust. Johannese kaksikõde aga elas välismaal, temagi oli sinna pagenud ema kriiside tõttu. Koolis suutis Johannes nii oma naljade kui ka käitumisega oma mainet veelgi alandada. Õige pea ei suhelnud keegi klassi nii- öelda arvamusliidritest Johannesega. Kogu tegevus võtab aset tänapäeva Tallinnas- Tallinna Rootsigümnaasium (GAG) Tegelaskond: Liisa Liisa on usin ja korralik klassivanem, kelle sõbranna õppis Johannesega koos Noarootsis. Sama tähtis, kui suurepärased õpitulemused, on Liisa jaoks tema koht klassi hierarhias. Johannes Johannes - hea südamega Lasnamäe poiss, kelle keeruline kodune olukord ta aastaks Noarootsi õppima viis. Otsustades oma elus midagi suurt saavutada, naasis ta Tallinnasse, asudes seekord eliitkooliõpilaste ridadesse. Zaiid Ka Zaiid on Johannese nooruspõlve tuttav. Nüüdseks on temast saanud oma gängi boss. Tal
Kuid muuta seda tundub võimatu. Ka kodus on asjad hullemaks läinud. Ema hakkab iga pisemagi asja peale nuuksuma ja läheb endast välja, arvates, et jälle on tema süüdi. Johannes ei tea enam, mida ette võtta. Tal pole kedagi, kellega oma muredest rääkida või kelle poole abi saamiseks pöörduda. Isa on läinud, Kreete ei tule veel nii pea tagasi. Ühel laupäeva õhtul taas vanade tuttavatega väljas olles jääb poiss lauakast täitsa täis ning otsustab sõbranna Riinaga ära minna. Kahjuks aga ei salli seda Riina ekspoiss, kes Johannesel sellepärast silma siniseks lööb. Johannes jookseb koju, neil on emaga suur tüli. Poiss läheb oma tuppa ning tahab isegi rõdult alla hüpata, et see masendav elu ükskord lõppeks, kuid siis mõtleb ümber. Ta lahkub kodust ning jätab nutva ema üksi sinna lagunevasse korterisse. Johannes asub elama oma õe Ege pööningul. Ta teeb seal remonti ning kujundab lõpuks hubase koha, kus olla
Kuressaare Ametikool Ettevõtlus osakond J.D.Salinger Kuristik rukkis Raamatu kokkuvõte Juhendaja: Kuressaare 2009 1. Tsitaadid: ,, Mina aga seisan mingi järsu kuristiku kaldal, ja minu ülesandeks on püüda lapsi, et nad ei kukuks üle kaljuserva- tähendab, kui nad mänguhoos ei märka, kuhu nad jooksevad, siis ma tulen oma valvepostilt ja püüan nad kinni." See on see koht, mille järgi on raamat arvatavasti nime saanud. Holden räägib ainsast tööst, mida ta teha tahaks - ta tahaks valvata lapsi kuristiku kaldal rukkipõllul. ,,Ümberringi istusid lõngused." See lause näitab väga hästi, kuidas Holden arvas teistest enda ümber. Talle ei meeldinud peaaegu
lõpetada. Nüüd visati ta ka välja Pencey erakeskkoolist, kus ta viimati käis. Ta kukkus seal semestris neljas eksamis läbi. Ta elas ühikas. Ta ei tahtnud ennem koju minna kui ta vanemad tema koolist väljaviskamise kirja kätte olid saanud. Kuid tal tekkis tüli oma toakaaslasega ja tal oli tüdimus peal, otsustas ta asjad pakkida ja sealt lahkuda. Ta sõitis New Yorki ja võttis seal odavamat sorti hotellis toa. Selle ajal mõtles ta tihti oma kunagise sõbranna Jane'i peale. Nad olid lapsepõlves koguaeg koos olnud. Ta mõtles talle helistada kuid siiski ei teinud seda. Tal oli väike õde Phoebe, kes talle väga meeldis. Ta tahtis väga ka talle helistada aga ei julenud kuna ta vanemad võisid telefonile vastata. Tal oli ka vend D.B kes oli kirjanik ja teine vend Allie, kes oli nendest veel kõige andekam kuid ta suri. Ta käis ringi pubides ja tellis ka omale prostituudi, kelle teenuseid ta ikkagi lõpuks ei tahtnud.
I. McEwan „Tsementaed“ Ülesanne 1 1. Valitud teos on „Tsementaed“, autor on Ian McEwan ning žanr on romaan. 2. Romaani jutustajaks on 15-aastane noormees Jack, kellel on vanem õde Julie, noorem õde Sue ja noorem vend Tom. Tegevus toimub suvel enne ning pärast koolivaheaja algust. Koos oma vanematega elavad nad suures, kuid vanas, majas, mis asub tänaval, kus kõik teised majad on kas maha lammutatud või maha jäetud. Neil ei käi kunagi külalisi ning teistest isoleeritud olles, on lapsed väga lähedasteks saanud. Jacki isa armastab väga aiandust ning oma aia korrashoidmist, kuid pärast südamerabandust ei jõua ta seda enam korras hoida. Ta otsustab katta maja esise ja taguse tsemendiga, et oleks ilusam vaadata. Jack ja isa alustavad tsementraja tegemisega, kuid isa sureb enne südamerabandusse, kui jõuab töö lõpule viia. Pärast seda jääb ka Jacki ema aina haigemaks
peab klassijuhatajatundi minema. Noormehe kohale jõudmise ajaks oli ainult üks vaba pink. Ta kõndis rahulikult pingi poole, istus maha ning võttis välja oma märkmikku ja pastaka. Umbes viie minuti pärast astus klassi üks tütarlaps. Tal oli seljas must kleit, mis sobis kokku käekotiga tema käes, mis omakorda sobis kokku mustade kingadega.Tal olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Tüdruk sammus Ethani poole, poiss aga kuulas muusikat sel hetkel kui neiu küsis tema käest:"Tervist, kas ma saaksin siia istuda?" poiss ei kuulnud aga midagi. Tüdruk koputas ettevaatlikult poisi õlale, seda tundes poiss lülitas enda MP3 välja ning vaatas ülespoole. Tal vaju suu lahti, kui ta tüdrukut nägi, noormees ei suutnud ühtki häält teha ega ka liigutada. See oli tüdruk fotolt. Tüdruk küsis ettevaatliku häälega:" Kas juhtus midagi?" "Ei... ei...ei midagi.Kas sa tahtsid midagi?"
RAKKE GÜMNAASIUM REFERAAT ,,2 GRAMMI HÄMARUSENI" DIANA LEESALU Liisi Remmet 9.klass Rakkes 2008 Sisukord 3 Sissejuhatus 4 Ümberjutustus 5-7 Mõtted ja tsitaadid 8 Kasutatud kirjandus 9 3 Sissejuhatus Tegelikult valisin ma selle raamatu juhuslikult. Olin kuulnud, et see on väga hea raamat ning mõtlesin, et võiks kunagi selle läbi lugeda. Kuna see oli ka üks kohustuslikkudest raamatutest, oli põhjus seda raamatukogust küsida. Olen väga rõõmus, et
trooniletuleku poole. Mingil hetkel hakkas ta juba ootama, et kuningannaks saaks, sest siis lootis ta saada vabadust. 5 Kuninganna Victoria 19. juunil 1837. aastal surigi kuningas William IV ning Victoria sai kuninganna troonile, saabus kauaoodatud vabadus piinavast Conroy'st. Kroonimine ise toimus 21.juunil 1837. aastal. Neiu krooniti ilusa valitsemiskrooniga, millel oli ohtralt kalliskive ning safiire. Sellest ajast saadik oli Victoria aeg sisustatud, pidi õppima palju uut juurde, mis tal varem õppimata oli jäänud. Ta pidi tegema otsuseid paljudes Britimaad puudutavates asjades, samuti ka väiksemates asjades, mis igapäevaelus vajalikud. See aitas tal mõista, et elu polegi tegelikult nii hall ja kurb, vaid on ka midagi muud. Hoopiski midagi erinevat sellest, mida ta varem oli elust mõelnud
TEOSE ANALÜÜS 1. Autor, teos. J. D. Salinger ,,Kuristik rukkis" 2. Tegevusaeg Tegevusaeg kestab mõni päev, toimub talvel. Tavaliselt õhtusel ajal. Tegevusaeg ei ole määratud. 3. Tegevuskoht/ -kohad. Pencey erakool, asub Agerstownis Pennsylvanias. Linnapeal uitamine. 4. Ülevaade sündmustikust. Teos algab sellega, kui oli jalgpallivõistlus Saxon Halliga ja Holden oli vehklejate meeskonnaga New Yorgist tagasi tulnud kuna ta jättis kogu meeskonna varustuse metroovagunisse. Teda vist visati Penceyst välja kuna ta ei õppinud ültse. Seepeale läks Holden Spenceriga hüvasti jätma. Pealeseda läks ta oma tuppa kus te elas koos Stradlateriga. Toakaaslane palus tal ta koduse töö ära teha, see oli midagi maja teemalust, kuna ta ise läks kohtama. Kui Stradlater oli läinud hakkas ta kirjandit kirjutama. Ta ei osanud midagi maja kohta kirjutada. Siis mõtles ta , et võiks Alli pesapallikindast kirjutada, kuna see oli omamoodi
Haldjatants Katrin Reimus Tänapäev, 2003 Tegelased: Politseinik, peategelane Kristiina, Kristiina ema Tiia, Kristiina isa Vello, Kristiina väikeõde Janika (Jannu), Kristiina vanaema ja vanaisa, Kristiina isa uus naine Erika, Kristiina parim sõbranna Triin, Triinu ema, Triinu isa, Kristiina klassijuhataja Mammi. Kristiina klassikaaslased: Sven, tibi Annika, uus klassikaaslane Argo, Kadi, Sirli, populaarne Siiri, Tom. Janika lasteaiakaaslane Kati, Janika lasteaiakaaslane Martin, Tädi Helgi (Argo vanaema), Sveni väikeõde Tiiu ja Sveni väikevend Taavi. See teos räägib ühest teismelisest eesti tüdrukust Kristiinast, kelle elu hakkab vähehaaval käest minema. Kõik saab alguse sellest, kui ta isa leiab
Minnes lendasid üle meie peade mingisugused kuulid, mis vasakult jõe poolt metsast tulid. Isa ütles, et nüüd tuleb tagasi keerata ja minna mäe varjust, et meid ei saaks tulistada. Siis me läksime paremalt poolt rukkipõllust. Sinna olid inimesed oma asju peitnud. Seal oli riideid, viljakotte, isegi üks õmblusmasin. Need olid seal, kuna taganevad näljas väed võisid röövida kõik talud tühjaks. Minu väike 3-aastane vend Tanel rääkis põnevuses: „Mina olen nüüd päris sõjapõgenik, mina olen päris sõjapõgenik!“ Läksime u.10 km kaugusele, lõime laagri üles ja ööbisime seal. Siis tulid uudised, et meie talud on terved ja seda ohtu seal pole ja meie hakkasime tagasi minema. Hirmul olid suured silmad. Sealt perest on lihtsalt kõik söödav ära võetud. Nad ei saanud aru, miks kõik põgenevad. Paar päeva varem oli naaberküla Eerikvere täiesti ära rüüstatud, nii et põhjust oli karta
KAFKA MERERANNAS See on raamat, millest võib meeletult palju rääkida, kuid kokku võtta on raske. “Nii loobki igaüks meist hoopis oma “Kafka mererannas” ja see teos, mida mina lugesin, ei ole päris see, mida sina või hoopis keegi kolmas käes hoidis.” Kafka ja noormees, keda kutsutakse rongaks • Kafka otsustab oma 15. sünnipäeval kodunt põgeneda • Pole olnud helge lapsepõlv; elas isaga, kes oli talle peale pannud nö. “oidipuse needuse”. Isa oli skulptor ja kohtles oma poega kui järjekordset skulptuuri, mille ta loonud on. “Tema oma asi, kas lõhub ja hävitab need, või ei” Ema oli ta hüljanud koos kasuõega. • Poiss, keda hüütakse Rongaks on ta alter ego; hääl, mida ta kuuleb vahel oma peas, mis annab nõu ja abistab. Andis talle juba alguses nõu, et ta peab saama kõige tugevamaks 15-aastaseks siin ilmas. Nakata • Kaotas müstilistel asjaolude
KESKAEG Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e. püha Ambrosiusega (333-397), kes sai Milano piiskopiks 374. a. Ambrosius oli kõva laulumees ning lauluviiside innustatud korjaja ristikoguduse seas ja pani need viisid ka kirja. Lääne kirikumuusika sümboolseks keskuseks sai Rooma. Keskaegse muusikakultuuri kujunemise ja säilitamise kohaks kujunesid kloostrid (näit. Tours Prantsusmaal, St. Gallen Sveitsis). Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
Tal polnud raha ja võeti elekter ära. Lilya pidi minema enda tädi Anna juurde, lootes et saab abi, aga tulutult. Tädi saatis õetütre pikalt ja ei hoolinud karvavõrdki. Tädi ütles, et ta on väga vana ja ei soovi mingeid kohustusi võtta väikese plika pärast. Ma ei saa üldse aru, kuidas on võimalik olla nii südametu. Lilya oli kõigest 16.aastat vana ja mitte keegi ei hoolinud temast, ta oli suures maailma täiesti üksi. Lilyal tekkis ka probleem enda sõbrannaga, kui tema sõbranna tuleb Lilyale ukse taha ja annab raha. Koolis saab Lilya teada, et see oli raha millega tema sõbranna prostitutsiooniga teenis, tema isa oli selle raha leidnud ja oli rääkinud enda isale, et see on Lilya raha. Lilya ise seda raha ei tahtnud ja viskas minema, kuigi ta vajas seda raha. Selline käitumine on andestamatu, kui sõbranna räägib enda süü teise kaela ja üritab niimoodi puhtalt pääseda. Tänu sõbrannale hakatakse Lilyat kiusama ja mõnitama.
Referatiivne kokkuvõtte raamatust ,,Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal" Peategelaseks on 15-aastane (3-kuud ja 2 päeva vana) Christopher Boone, kes põeb Aspergeri tõbe, mis on üks autismi vormidest. Ta elab Swindonis oma isaga kahekesi, sest ta ema suri südamerabandusse 38 aastaselt. Ta unistus on saada astronaudiks, sest kosmoses ei ole teisi inimesi ja seal ei ole ka kollast ja pruuni värvi. Christopher ei saa aru metafooridest ning ta ei usu üleloomulikkudesse võimetesse. Ta teab peast kõiki algarve kuni 7507ni, kõiki maailma maid ja nende pealinnu. Tal on isiklik rott nimega Toby ning ta lemmikraamatuks on ,,Baskerville'ide koer". Ta suudab arvutada väga suuri numbreid peast kokku ning lahendada väga keerulisi matemaatika ülesandeid peast. Talle jäävad kõik asjad väga hästi meelde ning ta kasutab oma aju nagu ,,DVD mängijat", kus saab kerida asju edasi ja tagasi ning vaadata mis toimus sel ajal. Üks as
Kalad akvaariumis Heljo Mänd Tegelased: Rave, Henna, isa, Andrus, Indrek, tädi Nääli. Sisu: Raamat räägib 7.klassi tüdrukust Ravest, kelle ema hukkus autoõnnetuses ning nüüd on perenaiseks kahele vennale, Andrusele ja Indrekule, ning isale. Tal on ka sõbranna Henna, kellega ta saab kõigest rääkida. Ravel on vaja koolis oma unistus joonistada, aga tal polegi unistust ja ta on väsinud mõtlemisest, sest tal on kodus perenaise roll ja trenn oli veel lisakoormus, aga trennist ta ei tahtnud ära tulla, sest talle meeldis see ja seal sai Hennaga koos olla. Muidugi pidi ta õppimise enam-vähem korras hoidma, et treener teda välja ei viskaks. Samuti on ta mures isa pärast, kes järjest vähem on
Teose analüüs J. D. Salinger "Kuristik rukkis" I TEOSE IDEE Teos ,,Kuristik rukkis" on kirjutatud võib-olla selle pärast, et autor püüab suunata või valgustada noori. Ehk ongi autori eesmärk näidata ühe noore poisi elu ja tema tegemisi ning lasta seda lugejatel võrrelda enda omaga. Kuigi 17-aastase Holden Caulfieldi elu oli kirjeldatud lühidalt, pani see siiski mind võrdlema enda eluga. Holden Caulfield tundub esialgu üsna iseka ja ülbe poisina, kuid hiljem sain ma aru, et ta ju tegelikult ei tahtnud, et teda koolidest välja visatakse ja ta väga armastas oma õde. Vanemate inimestega käitus ta ka väga viisakalt, olenemata, mida ta tegelikult mõtles. II AINE JA TEEMA «Kuristik rukkis» on oma sündmustiku poolest lihtne, ainult mõnda argielu päeva haarav lühiromaan, kus Holden Caulfield räägib mina-vormis oma koolist, sõpradest, sugulastest jne. Alguses on Holden Pencey koolis, kust ta vä
Juba nädala möödudes leidis Kati end järgmise poisi käte vahelt,keda ta isegi ei sallinud. Tütarlaps käis peolt peole.Jõi ,suitsetas ja tarbis narkootikume ning andis end pea igale poisile ,kes soovi avaldas. Kuid ühel peol söödeti talle mingit kummalist tabletti ning poiss nimega Markus vägistas ta.Poiss oli joobes ja teadis ,milline kuulsus Katil oli ning arvas ,et tüdruk mängib lihtsalt raskesti kättesaadavat, kui talle ,,ei" öeldi. Sellel samal peol oli ka Juhan ,keda neiu märkas ,kui poiss blondiiniga suudles. Tollel hetkel taipas Kati ,et tema ja Juhani tülid ongi olnud sellepärast ,et ta hoolis poisist. Neiu oli koguaeg tundnud ,et tal on midagi puudu ja nüüd ta avasta ,mis tal puudus see oli Juhan. Lõppuks hakkasid Juhan ja Kati käima. Kuid ühel päeval helistas tüdrukule Markus ja teatas ,et tal võib HIV olla. Markus ja Kati lasid mõlemad testi teha ning paraku olid nad HIV-positiivsed
annaabi.ee 
