kool nimi klass Uurimustöö Alo Mattiisen Juhendaja Koht, aasta Sisukord Mattiiseni eluloolised andmed, looming ..............................................................3 Alo Matiiseni õpingud.......................................................................................4 Alo Mattiiseni tegevus muusikas ja selle saavutused...................................................5 Pildid....................................................................................................6 Kasutatud materjal..................................................................
Laule on kirjutanud ta kõige rohkem.Kokku 86. Tuntumad neist on: ,,Ei ole üksi ükski maa", ,,Viis isamaalist laulu" ja ,,Emale" "Ei ole üksi ükski maa" - mai 1987. Muusika - Alo Mattiisen, sõnad - Jüri Leesment. Solistid - Kare Kauks, Silvi Vrait, Reet Linna, Ivo Linna, Karl Madis, Priit Pihlap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Riho Sibul, Hardi Volmer, Henry Laks, Toomas Lunge, Jaan Elgula. Kooripartii laulis Agu Tammeorg. 1993 sai laul Eesti muusika aastapreemia. Alo Mattiiseni "Viis isamaalist laulu" "Kaunimad laulud" 1988 (F. A. Saebelman / V. Ruubel / A. Mattiisen / J. Leesment) "Mingem üles mägedele" 1988 (K. A. Hermann / M. Veske / A. Mattiisen / H. Käo) "Sind surmani" 1988 (A. Kunileid/ L. Koidula / A. Mattiisen / J. Leesment) "Isamaa ilu hoieldes" 1988 (K. A. Hermann / Fr. R. Kreutzwald / A. Mattiisen) "Eestlane olen ja eestlaseks jään" 1988 (K. A. Hermann / A. Mattiisen / J. Leesment)
Kuidas on mõjutanud “5 isamaalise laulu” tekstid Eestit 19.sajandil, 20.sajandil ja tänapäeval ´´Viis isamaalist laulu.. on 1988. aastal loodud Alo Mattiiseni laulutsükkel, mis on inspireeritud 19. sajandi nn esimese ärkamisaja lauludest. Esimest korda kõlas tsükkel tartu kümnendal levimuusikapäevadel. Viis isamaalist laulu on: ´´Kaunimad laulud´´, ´´Minge üles mägedele´´, ´´Sind surmani´´, ´´Isamaa ilu hoieldes´´, ´´Eestlane olen ja eestlaseks jään.´´ 19. sajandi alguses süvenes huvi eesti keele vastu, baltisakslased proovisid luua eestikeelseid ilmalikke laule, mis sobiksid saksapäraste viisidega. Samuti puutusid
ALO MATTIISENI VIIS ÄRKAMISAEGSET LAULU Alo Mattiisen sündis 22. aprill 1961 Jõgeval ja suri 30. mai 1996 Tallinnas. Ta oli eesti helilooja. Tunnustused: - 1988 ja 1989: Eesti NSV muusika-aastapreemia - 1996: Eesti Vabariigi kultuuripreemia Alates novembrist 2006 on Alo Mattiiseni elu ja tegevusega võimalik tutvuda ka Jõgeval Betti Alveri Muuseumis Alo looming on mitmekesine. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilmide ja telelavastuste muusikat. Kõige rohkem on ta kirjutanud laule: kokku 86. Mõned tuntuimad neist on "Ei ole üksi ükski maa", viis ärkamisaegset laulu ja "Emale" "Ei ole üksi ükski maa" - mai 1987. Muusika - Alo Mattiisen, sõnad - Jüri Leesment.
Laulupeod olid ka 20. sajandi sügaval venestusajal rahvusliku varjundiga ja suurte massidega üritused. Lehvisid küll punased lipud, aga eestlane tundis, et on eestlane. Kõigi soov oli, et Eesti saaks jälle vabaks. Seda hakati kutsuma laulvaks revolutsiooniks. Laulev revolutsioon hõlmab aastail 1987– 1988. Eesmärk oli uutmine, avalikustamine, isemajandav Eesti ja liidulepingu sõlmimine. Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon, mis toimus verevalamiseta. Alo Mattiiseni nimi heliloojana sai eesti rahval üldtuntuks protesti- ja isamaalaulude kaudu. Alo Mattiiseni poolt ja Jüri Leesment´i sõnadele loodud laul "Ei ole üksi ükski maa" oli Fosforiidisõja "hümniks" ja esimeseks lauluks Ärkamisaja laulude tsüklist. 14. mail 1988 toimusid Tartu X levimuusikapäevad, kus Tähtvere laululaval toimunud vabaõhukontserdil lehvisid sinimustvalged lipud ja esimest korda kõlasid Alo Mattiiseni „Viis isamaalist laulu“ (1988). Need loodi rahva võitlusvaimu
2 Alo Mattiisen oli eesti helilooja, kellel oli tõeliselt mitmekesine looming. Ta on kirjutanud laule, filmimuusikat, teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, telefilme ja telelavastuste muusikat. Mattiisenilt ei puudu ka elu jooksul saadud paar tunnustust. Alo Mattiisenist sai ärkamisaja sümbol vabaduslauliku sümbol ja selle sümboliks ta on jäänudki. Alates 2006.aasta novembrist on võimalik tutvuda Alo Mattiiseni elu ja tegevusega ka Jõgeval Betti Alveri Muuseumis. 3 Alo Mattiisen sündis 22. aprillil 1961. aasta päiksepaistelisel laupäevasel kevadhommikul Jõgeval kolmveerand üheksa. Ta oli blondipäine, kõhn, kuid terve poiss, kaalus 3100 grammi ja oli 51 cm pikk. Alo oli elava loomuga laps, laulma hakkas võrdselt rääkimisega. Tal oli väike mänguklaver, millega tagus rütmi ja laulis. Alguses hoidis teda vanaema, hiljem (1a. 2k
Nimeta 3 1990. aastatel alustanud eesti heliloojat! 1990. aastatel alustanud heliloojad: Jüri Reinvere, Timo Steiner, Tõnu Kõrvits, Toivi Tulev. 17. Nimeta eesti tuntud süvamuusika interpreete! (orkestrid, dirigendid, koorid, ansamblid, solistid) min 5 Tallinna Kammerorkester, Vox Clamantis, NYYD Ensemble, Risto Joost, Pille Lill, Uku Joller. 18. Milliste eesti heliloojate muusikat tahaksid kuulata kontserdil? Miks? Tahaksin kuulata kontserdil näiteks Olav Ehala, Alo Mattiiseni ja Tõnis Mäe muusikat. Olav Ehala muusika on mulle tuttav juba varasest lapsepõlvest ning seetõttu toovad tema laulud esile palju häid mälestusi, tundeid, mõtteid jms ning nii Tõnis Mäe kui ka Alo Mattiiseni muusika on mulle südamelähedane just rahvustunde tekitamise tõttu… Neeme Järvi Eri Klas Lepo Sumera Tõnis Mägi Ester Mägi Eino Tamberg Jaan Rääts Pärt Uusberg Risto Joost Jüri Reinvere
Looming · Teatrimuusika · "Charlotte koob võrku" (muusikal) · Risotoorium "Roheline muna" · Ooper "Dispuut" · Lavastus "Väike merineitsi" · Instrumentaalteosed ja suurvormid · Tuntuim teos "Ajaga silmitsi" (kolm osa) Tähtsus · Kuulsuse saavutas eelkõige protesti-ja isamaalaulude kaudu nn. teise rahvusliku ärkamisaja künnisel · Ärkamisaja sümbol · Laulva revolutsiooni ajal (1987-1988) kõlasid esmakordselt Mattiiseni viis isamaalist laulu · Oma lauludega innustas eestlaste vabaduspüüdlust võitluses võõrvõimu vastu Tunnustused · 1988 ja 1989: Eesti NSV muusika- aastapreemia · 1996: Eesti Vabariigi kultuuripreemia Kasutatud materjalid · http://et.wikipedia.org/wiki/Alo_Mattiisen · http://www.bettimuuseum.ee/index.php? lang=2
Laulev revolutsioon on nimetus Eestis aastail 19871988, toimunud sündmustele, mille eesmärk oli taastada Eesti Vabariigi iseseisvus. Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon ilma verevalamiseta. 31. märtsil 1988 võttis NSV Liidu Ülemnõukogu Presiidium vastu seadluse, millega Eesti NSV viidi üle täielikule isemajandamisele. 14. Mail toimusid Tartu X levimuusikapäevad, kus Tähtvere laululaval toimunud vabaõhukontserdil lehvisid sinimustvalged lipud ja esimest korda kõlasid Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu, mille ajal esimeste ridade inimesed ühendasid käed ja õõtsutasid end muusika rütmis. Sama pilt avanes Tallinna Lauluväljakul 1987 suvel, kui noored igal ööl 6. juunist 13. juunini koos laulmas käisid.Viimasel 2 ööl ansambel Rodeo saatel. Minu arvates kui ei oleks olnud laulvat revulutsiooni ei oleks ka Eesti Vabariiki. Eesti on väga väga suur laulurahvas. See, et me ennast vabaks laulsime ei unustata kunagi.
Virumaaga. Laulu eri salme esitas kokku kümmekond tollase ENSV armastatumat lauljat ning see sai kiirest väga populaarseks. Tõeline laulev revolutsioon sai alguse aga 1988. A kui isamaaliste laulude esitamine massiüritustel muutus tavaliseks. Seda võib pidada ka laulva revolutsiooni tippaastaks. Mõned faktid: -14. mai 1988 toimusid Tartu X levimuusikapäevad, kus Tähtvere laululaval toimunud vabaõhukontserdil lehvisid sinimustvalged lipud ja kõlasid esimest korda Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu, mille ajal esimeste ridade inimesed ühendasid käed ja õõtsutasid end muusika rütmis. -Sama pilt avanes Tallinna Lauluväljakul 1987. aasta suvel, kui noored igal ööl 6. juunist 13. juunini koos laulmas käisid. Viimasel kahel ööl lauldi ansambli Rodeo saatel. -Dissidendid Lagle Parek, Erik Udam, Tiit Madisson jt asutasid 15. augustil 1987 Molotovi- Ribbentropi pakti avalikustamiseks organisatsiooni MRP-AEG. 23. augustil 1987 korraldas MRP-
Vaatasin internetist öölaulupidu ´´Märkamisaeg´´, mille kontsert toimus Tallinna Lauluväljakul 19.augustil 2008. See kontsert oli pühendatud esimesele öölaulupeole, mis toimus 20 aastat tagasi ja peeti Eesti iseseisvumise taastamise auks. Ma arvan, et see oli aeg, kus eestlased hakkasid endist kui eestlastest märku andma kogu maailmale ja tahtma, et meid tunnustataks kui vabat riiki. Sõna võttis eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves. Kontserdil tulid esitlusele kõik Alo Mattiiseni 5 isamaalist laulu. Neid esitasid lauljad, kes ka 20 aastat tagasi neid laule laulsid Ivo Linna, Reet Linna, Tõnis Mägi, Silvi Vrait, Karl Madis, Riho Sibul ja teised. Veel esinesid selle kontserdil ans. Metsatöll , ans. Justament, Tõnu Trubetski. Koore ja ansambleid juhatasid Eri Klas, Aarne Saluveer. Kontsert oli võimas, sest sellist rahvamassi koos on harva näha. Enim meeldis mulle Vennaskonna solisti laul ´´Insener Garini hüperboloid´´. See laul esitati
põhirepertuaar, mida esitasid artistid kontsertidel ja mida lauldi ka omaette pereringis. Ühe osa sellest moodustasid rahvusliku ärkamise aegsed laulud 19. sajandi lõpust, sealhulgas Eesti Vabariigi hümn ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille avalikku esitamist võidi veel mõni aasta varem karistada kui huligaansust. Lisandusid laulva revolutsiooni kaasaegsete artistide esitatavad poplaulud eri zanrites (rokk, folk jm). Ülipopulaarseks sai Mattiiseni- Leesmendi loodud tsükkel ,,Viis ärkamisaegset laulu", mis põhines osalt saja aasta taguste rahvuslike koorilaulude töötlustel. Nüüdisajastatud sõnad rõhutasid rahva ühtehoidmise ja traditsioonidele toetumise tähtsust ning juhtisid samal ajal tähelepanu aktuaalsetele probleemidele, nagu riigivõimu hoolimatus ja kasvav migratsioon. Poplauljad esitasid isamaalisi laule, mida sageli kümnetesse tuhandetesse ulatuv publik kaasa laulis, nii mitmesugustel
Kõige rohkem jäi mulle meelde lõik, kus Laulupeo ajal ütles Heinz Valk:" Üks kord Me võidame niikuinii". Nüüdseks on see väljend väga kuulsaks saanud. Rahvas lausa ootas sellise ütluse kuulmist. See süstis eestlastele uut usku, et tõesti on võimalik vabaks saada. Enamus rahvast kogunes Lauluväljakule vaid selleks, et kuulda viimaste lauludena Eesti oma laule, mis hoidsid üleval rahva lootust ja positiivset mõtlemist. Kuulda võis palju Alo Mattiiseni loomingut ja ka Ivo Linna lauluhäält. Paljud laulud on siiamaani eestlastele meeldejäänud ja sügavalt hinges. Sõja järgne aeg oli eestlastele väga raske ja kurnav. Rahvas pidi üksteist hoidma ja kaitsma suure Venemaa eest, mida suudeti ka küllaltki edukalt teha. Moskva surve oli küllaltki suur ja pidevalt mõeldi välja uusi asju, kuidas Eestimaa tagasi oma valdustesse saada, kuid eestlased oma tarkuse ja kainemõtlemisega ei astunud lõksu.
rahvas seisab koos laulukaare all ja laulavad erinevaid laule. Väga populaarne oli ka laulev revolutsioon Nad laulsid laulu ,,Eestlane olen ja eestlaseks jään,, ,,Eesti maa,,. Sellel fotol nad tantsivad ja laulavad seal oli umbes 150 meest ja 170 naist lapsed tantsisid ka, aga neid oli seal vähe. 14. mail toimusid Tartu X levimuusikapäevad, kus Tähtvere laululaval toimunud vabaõhukontserdil lehvisid sinimustvalged lipud ja esimest korda kõlasid Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu, mille ajal esimeste ridade inimesed ühendasid käed ja õõtsutasid end muusika rütmis. Sama pilt avanes Tallinna Lauluväljakul 1987 suvel, kui noored igal ööl 6. juunist 13. juunini koos laulmas käisid. Viimasel kahel ööl lauldi ansambel Rodeo saatel. Dissidendid Lagle Parek, Erik Udam, Tiit Madisson jt asutasid 15. augustil 1987 MRP-AEG(Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp). 23. augustil
jään" (1988). Mattiisen on kirjutanud muusika lavateostele ,,Charlotte koob võrku" ja ,,Väike merineitsi". Tuntuim teos "Ajaga silmitsi" (1986. a. suvel Jõgeval) on süit süntesaatorile. "Ajaga silmitsi" osadeks on Argipäev, Psühhokraatia Attaca, Võib olla. Alo on saanud 1988. ja 1989. aastal Eesti NSV muusika-aastapreemia, 1996.a Eesti Vabariigi kultuuripreemia. Alates novembrist 2006 on Mattiiseni elu ja tegevusega võimalik tutvuda ka Jõgeval Betti Alveri Muuseumis. Alo Mattiisen on maetud Tallinna Metsakalmistule. Alates 1997. aastast korraldatakse Jõgeval Alo Mattiseni nimelisi muusikapäevi, mille raames toimub ka koolinoorte ansamblite vaheline konkurss.
Muusika Alo Mattiisen, sõnad Jüri Leesment. Solistid Kare Kauks, Silvi Vrait, Reet Linna, Ivo Linna, Karl Madis, Priit Pihlap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Riho Sibul, Hardi Volmer, Henri Laks, Toomas Lunge, Jaan Elgula. Kooripartii laulis Agu Tammeorg. Laul on avaldatud raamatus "Laulge kaasa" nr 7, kirjastanud "Eesti Raamat" 1988 ja CDplaadil "Lähedased laulud". 1993 sai laul Eesti muusika aastapreemia. · Alo Mattiiseni viis ärkamisaegset laulu: 1. "Kaunimad laulud" 1988 (F. A. Saebelman / V. Ruubel / A. Mattiisen / J. Leesment) 2. "Minge üles mägedele" 1988 (K. A. Hermann / M. Veske / A. Mattiisen / H. Käo) 3. "Sind surmani" 1988 (A. Kunileid/ L. Koidula / A. Mattiisen / J. Leesment) 4. "Isamaa ilu hoieldes" 1988 (K. A. Hermann / Fr. R. Kreutzwald / A. Mattiisen) 5. "Eestlane olen ja eestlaseks jään" 1988 (K. A. Hermann / A. Mattiisen / J. Leesment)
ansambel ,,Noorkuu" (vocal group) kontserdil. Tegemist on väga tuntud ja armastatud eestimaise bändi kontserdiga, kuhu kuuluvad järgmised lauljad: Rein Kahro (tenor), Ilmar Madison (tenor), Martti Meumers(bariton), Virgo Tulit (bariton),Remi Teras (bass). Noorkuu alustas tegevust detsembris 1996, kolmeliikmelise grupina, kuhu kuulusid Rein Kahro, Martti Meumers ja Henrik Raave. Tollal koonduti ühise nime alla - Rumal Noorkuu. Sellele aitasid kaasa Grand Prix võit Alo Mattiiseni nimelisel laulukonkursil ja debüüt muusikasaates ,,7 vaprat". 1999. aastal toimus suur muudatus bändi koosseisus lahkus Henrik Raave ja asemele tulid Virgo Tulit, Valmar Saar ja Ilmar Madison. Sama koosseisuga võideti 1998. aastal Raimond Valgre nimelisel laulukonkursil Grand Prix. Produktiivne viisik andis nelja aasta jooksul välja 2 albumit ,,Meile meeldib" ja ,,Sünnipäevaplaat". Iseenda
Muusikastiil on väga mitmekesine mõni lugu meeldib isegi vanematele inimestele, aga teised sobivad pigem noortele. Selgelt on tunda reggae hõngu, mis on osavalt segatud rokiga. Ursula muusika ja sõnad on väga omanäolised ja positiivsed ja kisuvad vägisi naeratama. Ursula tähelend sai alguse, kui bänd võitis 2004. aastal Alo Mattiiseni muusikapäevade ansamblite konkursi ja ürituse ,,Noortebänd 2004". Laiale publikule sai Ursula tuntuks peaaegu et üleöö, siis kui video loole ,,Tiffer" sai muusikavideote hindamise saates ,,Hoia ja keela" esimese koha. Mais 2006 kogus kuulsust bändi uus video nakatava meloodiaga ballaadile ,,Heiki", mis sai samuti ,,Hoia ja keela" võidunumbriks. 2007. aastal lõpetas bänd tegevuse, sest bändi liikmed hakkasid tegelema muude asjadega ja leidsid, et see etapp nende elus on läbi
14.-17.apr 1988 muinsuskaitsepäevade üritsed Tartus, kus tuuakse 1972 hotell ,,Viru" välja Eesti lipu värvid. 1972 esimesed ülemaailmased Eesti päevad Torontos. 14.mai 1988 Tartu levimuusikapäevadel lauldakse Mattiiseni 1978 Tammsaate 100. Sünnia puhul monument Viru kõrval, isamaalisi laule. ,,Eestlane olen ja eestlaseks jään" rahva moto. kujunes vabamõtlejate kogunemispaigaks. 10.-14.juunini 1988 Tln lauluväljakul öölaulupeod laulev Venestamine. Tlns 44% venelasi. Raske asju ajada. Väitekirju ei
Tartu muusikapäevadelt sai tuntuks Riho Sibul, kes kuulus ka Ultima Thule koosseisu. 1970.a lõpus esile kerkinud Rock Hotel esitas 1950na rock'n'rolli. Alati oodati pikisilmi Karavani kontserte, ansambli repertuaaris oli palju lääne ansamblite lugusid. Punk Rock'i esitas ansambel Propeller, mille tegevus lõpuks keelustati. Alates 1987.a polnud eesti pop- ja rockmuusika enam nõukogude võimumeeste range kontrolli all. 1988.a kirjutatud Alo Mattiiseni "Viis ärkamisaegset laulu" ja Tõnis Mägi "Koit" tõstsid varjamatult meie rahvuslikku eneseväärikust. 1980.a teisel poolel alustas heavy rock Mihkel Raua ja Singer-Vingeriga. Rhythm ja blues'i traditsioonidest lähtusid Kolumbus Kris ja Compromise Blue. 90-ndad Kultuurilis-poliitilised piirangud kadusid, asemele tulid majanduslikud probleemid. Esile kerkis terve hulk muusikatootjaid, produtsente, aga selgus, et kasumit teenida pole sugugi lihtne.
võimudele. Kõige tähtsam nendest, mis ka Eesti NSV Ülemnõukogu poolt täideti, oli sinimustvalge lipu taastamine eestlaste rahvuslipuna Seda ja teisi 1988.aasta suvel toimunud üritusi tunneb ajalugu Laulva revolutsiooni nime all. Eestlased kui laulurahvas korraldas ühiseid laulmisi, algul Raekoja platsil, hiljem Lauluväljakul. Kulmineerusid need sündmused septembris ,,Eestimaa lauluga", kus kõlasid Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu ning Heinz Valgu kurikuulus lause: ,,Ükskord me võidame niikuinii.". Kuigi rahvuslikele jõududele loodi vastukaaluks Interliikumine, ei suutnud see takistada Eestil iseseisvuse poole liikumast. 1989.aastal sai eesti keel taas riigikeeleks ja 24.veebruar kuulutati iseseisvuspäevaks. 1990.aasta veebruaris toimusid juba Eesti Kongressi kui esindusorgani valimised. Üheks tähtsaks sammuks näitamaks Nõukogude Liidule oma iseseisvumistahet oli aga ka 23.augustil 1989
Aprill 1988 Eesti Loomeliitude ühispleenum. Avaldatakse rahulolematust ENSV juhtkonnaga. Nõutakse avalikustamise süvendamist, immigratsiooni tõkestamist, IME projekti käivitamist, massiküüditamise hukkamõistmist, rahvusteaduste positsiooni taastamist (nt teadus eesti k) Aprill 1988 sünnib idee Rahvarinde loomisest Kevad 1988 Muinsuskaitse päevadel tuuakse avalikkuse ette rahvusvärvid. Levimuusikapäevadel Alo Mattiiseni 5 isamaalist laulu. Karl Vaino vahetatakse Vaino Väljase vastu. Sept 1988 Rahvarinde meeleavalduskontsert ,,Eestimaa laul'' Lauluväljakul. 16.11.1988 ENSV erakorraline Ülemnõukogu istung. Tänu V.Väljasele võetakse vastu suveräänsusdeklaratsioon, st ENSV seadused on ülemuslikud NSV Liidu seaduste ees. 1988 suvel algab impeeriumimeelsete jõudude kogunemine Interrindeks. Nad räägivad
Juunis, Tallinna vanalinnapäevade ajal toimusid öised laulupeod, kus noorte inimeste massid kõndisid üksikute sinimustvalgete lippudega Raekoja platsilt Tallinna Lauluväljakule. Seal korraldas Mart Mikk koos ansambliga Rodeo öiseid rock-kontserte (täpsemalt ühe öise kontserdi). Lisaks teistele ansamblitele. Esimesel ööl 1988 näiteks Justament. Kohale tulnud hoidsid üksteisel kaelast kinni ja laulsid üheskoos. 26.-28. augustini toimunud Rock Summeril esitati jälle Alo Mattiiseni isamaalisi laule. Rein Veidemann on sidunud laulva revolutsiooni eestlaste laulutraditsiooniga, leides, et rasketel hetkedel lööb välja "mingi müstiline kokkuhoidmise vaim". Tema sõnul võttis nimetuse "laulev revolutsioon" kasutusele Heinz Valk oma öölaulupidude harjal "Sirbis ja Vasaras" kirjutatud artiklis[1] (Heinz Valk, Laulev revolutsioon, Sirp ja Vasar, 17. juuni 1988). Marju Lauristini sõnul
Muusika - Alo Mattiisen, sõnad - Jüri Leesment. Solistid - Kare Kauks, Silvi Vrait, Reet Linna, Ivo Linna, Karl Madis, Priit Pihlap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Riho Sibul, Hardi Volmer, Henri Laks, Toomas Lunge, Jaan Elgula. Kooripartii laulis Agu Tammeorg. Laul on avaldatud raamatus "Laulge kaasa" nr 7, kirjastanud "Eesti Raamat" 1988 ja CD-plaadil "Lähedased laulud". 1993 sai laul Eesti muusika aastapreemia. Alo Mattiiseni viis ärkamisaegset laulu: 1. "Kaunimad laulud" 1988 (F. A. Saebelman / V. Ruubel / A. Mattiisen / J. Leesment) 2. "Minge üles mägedele" 1988 (K. A. Hermann / M. Veske / A. Mattiisen / H. Käo) 3. "Sind surmani" 1988 (A. Kunileid/ L. Koidula / A. Mattiisen / J. Leesment) 4. "Isamaa ilu hoieldes" 1988 (K. A. Hermann / Fr. R. Kreutzwald / A. Mattiisen) 5. "Eestlane olen ja eestlaseks jään" 1988 (K. A. Hermann / A. Mattiisen / J. Leesment)
oli umbes 5000. Peale laulupidu toimus punkbändide kontsert. Punk-laulupeo korraldamine maailmas, sai alguse Eestist. Öölaulupidu ,,Järjepidavus" Öölaulupidu "Järjepidevus" oli Eesti Vabariigi 95. juubeliaasta tagasivaatav kontsert Tartu lauluväljakul, mis algas 19. augustil 2013 kell 20.00 ja lõppes 20. augusti varahommikul. Laulupidu tähistas ka 25 aasta möödumist Tartu X Muusikapäevadest, kus esmakordselt kõlasid tervikuna Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu ( ,,Kaunimad laulud" , ,,Minge üles mägedele" , ,,Sind surmani", "Isamaa ilu hoieldes" , "Eestlane olen ja eestlaseks jään" ) Öölaulupeole registreerus üle 40 kooriga kokku umbes tuhat lauljat. Teiste hulgas astusid üles Tartu Ülikooli meeskoor, Tartu 7 Ülikooli kammerkoor, Riiklik Akadeemiline Meeskoor ja Emajõe Laulikud. Muusikutest esinesid muuhulgas Lenna Kuurmaa, Siiri
toetuseks.Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne kõige suuremaks rahvaliikumiseks.1988.aasta aprillis toimunud muinsuskaitsepäevadel toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. Pilt:1988.aasta Muinsuskaitsepäevadelt Laulev revolutsioon 14.mail toimusid Tartu X levimuusikapäevad, kus Tähtvere laululaval toimunud Click icon to add picture vabaõhukontserdil lehvisid sinimustvalged lipud ja esimest korda kõlasid Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu mille ajal esimeste ridade inimesed ühendasid käed ja õõtsutasid end muusika rütmis. Click icon to add picture Sama pilt avanes Tallinna Lauluväljakul 1987 suvel, kui noored igal ööl 6. juunist 13. juunini koos laulmas käisid. Viimasel kahel ööl lauldi ansambel Rodeo saatel.Jätkus rahva ajaloomälu taastamine.Selles etendas olulist osa tsensuuri kammitsatest vabanev
See küsimus oleks tabanud naelapead veel kaks nädalat tagasi. Meie vaim sai vabaks. Pool sajandit küürus olnud selg löödi sirgu. *Kordus -ühe sõnarühma kindla rütmiga kordamine. Ühine hüüd ja ühine laul. Eesti oskab võita ja meie inimesed oskavad võita. Olgem selle üle uhked nagu oleme täna uhked maailma parima Gerd Kanteri olümpiakulla üle. *Allusioon Ei ole üksi ükski maa, võime taas uhkusega öelda. Ei ole üksi ükski maa viide Alo Mattiiseni isamaalisele laulule. *Retooriline küsimus Vaadake ringi, me oleme kõik siin, KÕIK! Tänase öölaulupeo nimeks on ,,Märkamisaeg" ja meid kõiki palutakse endalt küsida millal Sa viimati märkasid, et Eesti on vaba? *Numbriline nimekiri Esiteks, me peame alati enda suhtes ausaks jääma. Teiseks, me ei tohi ise ennast petta tühjade lubadustega. Olgu need lubadused kui kaunid tahes. Ja kolmandaks, me ei tohi arvata, nagu elaksime muretus ja lõplikult turvalises maailmas.
järgnenud loomeliitude pleenumit Tallinnas 1.-2. aprillil 1988, kus Eesti loovintelligents nõudis poliitiliste õiguste laiendamist, kultuurilist ning majanduslikku iseseisvust, immigratsiooni tõkestamist ja valitsuse tagasiastumist. 14. mail 1987 toimunud Tartu X levimuusikapäevade raames toimunud vabaõhukontserdil lehvisid üle pika aja taas sinimustvalged lipud ja kõlasid esimest korda Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu. Sarnane pilt avanes ka Tallinna lauluväljakult, kus noored 1987. aasta suvel 6. -13. juunini koos laulmas käisid. 11. septembril kogunes Tallinna lauluväljakule umbes 300 000 inimest üle kogu Eesti esitama poliitilisi nõudmisi ja kuulama isamaalisi laule üritusel ,, Eestimaa Laul" , kus Trivimi Velliste nõudis oma kõnes esmakordselt avalikult Eestile iseseisvuse taastamist. 23. augustil 1989, Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimise 50
oluliste poliitiliste erimeelsuste tekkimisega. 1988. aasta aprill on eestlaste ühtekuuluvustunde laialdasema õitsemise mitteametlik tähtpäev. Nimelt siis toodi esimest korda Tartus toimunud muinsuskaitsepäevadel Nõukogude Eesti avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. Ühtekuuluvust tunnet kindlustasid mai keskel Tartus toimuvad levimuusikapäevad Tähtevere laululaval, kus vabaõhukontserdil lehvisid nüüd juba kindlamalt sinimustvalged lipud ja esimest korda esitati rahvale Alo Mattiiseni viis isamaalist laulu, mille ajal esimestes ridades olnud inimesed ühendasid käed ja lasid end nn. muusikal kanda. Juuni keskel 5 lisa 4 8 toimunud Tallinna vanalinnapäevad kasvasid üle öölaulupidudeks, kus umbes 100 000 inimest tantsisid ja laulsid läbi öö sinimustvalgete lippudega. III Augustiputs. Augustiputs oli riigipööre, mis toimus 18-22 august 1991. aastal Nõukogude Liidus.
Telesaadetest jälgiti eelkõige uudiseid nagu "Aktuaalne kaamera." Mustvalge televiisor oli kodus olemas juba ajast, mil Evi sündis, kuid värviteler tuli alles mõned aastad hiljem (täpne aeg teadmata). Võrreldes ajaga, mil Eesti ei olnud vaba Nõukogude Liidust, muutusid telesaated märkimisväärselt ehk televiisor muutus eestimeelsemaks. Juba julgeti näidata Eesti lippu näiteks laulupeo ülekannetes, lasti Eesti heliloojate laule (nt Alo Mattiiseni palasid) ning rahvas sai üleüldse tunda, et Eesti on tõepoolest vaba. Enam ei olnud venemeelset propagandat. Teiseks tähtsamaks infoallikaks peab Evi raadiot. Raadiost sai infot põhimõtteliselt kõige kohta, mida üldse võimalik saada oli. Raadiost kuulati uudiseid, "Päevakaja", kuuldemänge, muusikat ning õhtujutte. Täpselt mäletab ta 1991. aastal ööd vastu 23. augustit, mil vallutati Tallinna Teletorn ning mille kohta sai ta infot vaid raadiost
Mihkel Tiks on öölaulupidusid kirjeldanud nõnda: ,,Kik olid elevil, üksteise vastu heasoovlikud ja viisakad. Lauluväljakul valitses ülev, pühalik ja lõbus meeleolu. Polnud näha ühtki purjus inimest. Ei toimunud ainsatki korrarikkumist, kui mitte arvestada EKP KK esimese sekretäri Sillari mahaplaksutamist. Lauludega vaheldumisi peeti sütitavaid isamaaknesid, millele rahvas reageeris vaimustunud skandeerimisega, plaksutades Alo Mattiiseni trummide rütmis kaasa. Rahvarindega vennastunud ja Savisaare käest kinni hoidvale uuele ideoloogiasekretärile Indrek Toomele, kes oma täielikku eestimeelsust üles näitas, karjus vaimustunud rahvamass ,,Räägi Moskvas sedasama!". Tundus, justkui oleks Gorbatsov ainuüksi selleks perestroika välja mõelnudki, et Baltikumile tehtud ülekohut korvata ja paljukannatanud eestlased ometi kord vabaks lasta. Kord liikvele läinud vägi ei saanud aga enam pidama. Inimesed ei läbenud
sept 2011 ○ võis olla sihilikult ette söödetud võltsinfo 5. „Laulev revolutsioon“. a) „laulva revolutsiooni“ mõiste ja mõte; ● Laulev revolutsioon- poeetiline nimetus sündmustele Eestis 1988. aasta kevad-suvel, mis oma olemuselt oli nõukogudevastane rahvarevolutsioon. ● Eesti iseseisvuse taastamise idee b) viis isamaalist laulu ja öölaulupeod; ● 1988. aastal loodud Alo Mattiiseni laulutsükkel ● inspireeritud 19. sajandi nn esimese ärkamisaja lauludest ● Sind surmani, Eestlane olen ja eestlaseks jään, Kaunimad laulud, Mingem üles mägedele ja Isamaa ilu hoieldes ● esimest korda kõlas Tartu X levimuusikapäevadel c) mõni 1988. aasta suursündmus (näiteks „Eestimaa laul“). ● Eestimaa laul ○ 300 000 osavõtjat ○ laulva revolutsiooni kulminatsioon
Esialgu oli iga värv eraldi vardas EÜS-i maja peal. Maja ees peetud kõnekoosolekul osales umbes 7000 inimest. Sinimustvalged lipud olid rahval kaasas ja sellest päevast peale jäi lipp avalikku kasutusse. Rahvusvärvide väljatoojad olid Margus Kasterpalu, Eerik-Niiles Kross ja Tiit Pruuli. 14. mail 1988 Tartu levimuusikapäevade kontserdil Tähtvere lauluväljakul kuulasid kümned tuhanded inimesed vaimustunult Alo Mattiiseni ja Jüri Leesmendi isamaalisi laule ja Eesti Põllumajanduse Akadeemia esimese kursuse tudengid lehvitasid lava ees suurt sinimustvalget lippu. 2. juunil 1988 võttis Eesti Muinsuskaitse Seltsi Volikogu vastu deklaratsiooni "Eesti rahvusvärvidest ja eesti rahvuslipust", milles tunnustati Eesti rahvussümboleid ja tõotati neid nüüd ja edaspidi väärikalt kanda kui rahvuslikku pühadust. 4. juunil 1988 algasid Tallinna Vanalinna päevad, mille puhul toimusid öölaulupeod, kus lehvitati
sinimustvalgete lippudega Raekoja platsilt Lauluväljakule.[2] Seal korraldas Mart Mikk koos ansambliga Rodeo öiseid rokk-kontserte. Eelnevalt oli see stiihiline rahvaalgatusel toimunud üritus, mida võimud ei suutnud järjest kasvava osalejate arvu tõttu enam piirata. Lisaks teistele ansamblitele esines esimesel ööl veel näiteks Justament. Kohale tulnud hoidsid üksteisel kaelast kinni ja laulsid üheskoos. 26.28. augustil toimunud Rock Summeril esitati jälle Alo Mattiiseni isamaalisi laule. c) mõni 1988. aasta suursündmus (näiteks ,,Eestimaa laul"). Eestimaa Laul oli laulva revolutsiooni ajal üks silmapaistvamaid üritusi, mis toimus 11. septembril 1988 Tallinna lauluväljakul. 6. II maailmasõja peamised tagajärjed. Surma sai palju tsiviilelanikke Hävisid mitmed kultuuriehitised Inimesed surid nälga Suur majanduslik ja põllumajanduslik kahju. a) II maailmasõja võitja- ja kaotajariigid;
annaabi.ee 
