Clément Janequin Ta oli 16. sajandi 1 poole üks kuulsamaid sansoonimeistreid. Ta oli ka preester kuid mitte kõige edukam sellel alal. Ta sündis umbes 1485 a Chàtellerautis,Prantsusmaal ja suri 1558 aastal Pariisis. Omapärasein osa tema loomingust on nn programmsansoonid. Need on ulatuslikud ja lauljale väga nõudlikud laulud, milles kasutatakse helimaalitehnikat:helides kujutatakse looduspilte või olustikustseene. Arvatavasti on ta kirjutanud umbes 286 sansooni ja mõned liturgilised lood- kaks missat ja ühe motetti. Ta elu oli väga ebatavaline tollaste preestrite kohta. Tal polnud kindalt kõrgemat töökohta üheski kirikus ega katedraalis vaid ta tegi mitmeid väiksemaid töid, pidades tähtsaks patroone. Tema varajasest elust ei ole säilinud ühtegi dokumenti. On teada, et 1505. aastal võeti ta tööle müüjana Bordexuis. On teada,et seal töötades 1525 kui ta tööandja suri ha...
lindude liikumist. Vahendid. pildid ( koer, kass, lammas, lehm, kana, kukk, karu jne ). Käik. Õpetaja näitab lastele pilte ja palub nimetada, kes on pildil. Üheskoos korratakse looma või linnu nimetust. Siis palub õpetaja lastel näidata, kuidas loom või lind liigub. Arva, kes teeb nii! Eesmärk. Harjutada sõnade selget hääldamist. Käik. Õpetaja matkib mitmesuguseid helisid: tuut- tuut, tikk- takk, tsuhh tsuhh jne. Lapsed arvavad ära, mis see on. Seejärel matkitakse üheskoos kuuldud heli ja sooritatakse kaasa ka liigutusi. https://jmadisson.wordpress.com/2012/09/04/didaktilised-mangud-3-aastastele/
mängupartner, vestluskaaslane. Viiendal eluaastal areneb kiiresti laste sidus kõne (Sarapuu 1987). Kuuendal eluaastal hakkab laps aru saama õpiülesandest ning suunama oma tegevust püstitatud eesmärgi saavutamiseks. Endiselt on mäng lapse nii õppimist kui arengut soodustavaks tegevuseks. Mängus areneb lapse püsivus, järjekindlus, nõudlikkus enda ja oma tegevuse vastu ning oskus rakendada teadmisi igapäevasituatsioonide lahendamisel. Loovmängudes matkitakse ühiskondliku elu sündmusi, isiklikke kogemusi. Paralleelselt mänguga hakkavad laste tegevustes olulist osa omandama õppimine ja töö. Suurenevad laste orienteerumisalased oskused: määravad kindlaks esemete vastastikuseid asendeid ja suundi, märkavad muudatusi ruumide kujunduses, omandavad aastaaegade järgnevust ning ajamõisteid. Viieaastase lapse mõtlemine on kaemuslik-kujundiline. Seoses lapse kogemuste kasvuga algab kaemuslik mudelite üldistamine, nende muutumine
just meeste jaoks. Kirjutades annab Camille endast neile märku. Naine, kelle nimi on Camille, armastab mehi, kõiki mehi. Ta jälgib neid ja mõtleb nendest. Kohtab neid tänaval ja kujutleb end nende käte vahel. Lõppeks kirjutab ta nendest ja neile raamatu. Seal on nad kõik: isa, vanaisa, onu, poeg, esimene armastus, abikaasa, armuke, õpetaja, töökaaslane, tundmatu tänavalt, kirjastaja. Romaanil on katkendlik vorm. Matkitakse edasi-tagasi sagimist, sündmuste kulgu ja lahkuminekuid, mis põimivad ja katkestavad sidemeid naise ja meeste vahel: mehed tulevad lavale ja lahkuvad seal nagu teatris, mõnel on üksainus stseen, teisel jälle mitu, mõnel on suurem, mõnel väiksem tähtsus, nagu elus, mõnel rohkem, mõnel vähem ruumi, nagu mälestustes. Camille'i meheideaali definitsioon lapsepõlves oli järgmine: see on keegi, kes on kanatanud, ent keda saab õnnelikuks teha
Mulgi-, Tartu- ja Võrumaal kujunesid välja üsna kindla vormiga helletused, mis sisaldasid ka karjasepillide meloodiate elemente. Loodushäälendid ja looduskõnelused Loodushäälte täpsel jäljendamisel on olnud tähtis ülesanne: peibutada ligemale jahiloomi ja -linde. Lindude-loomade hääli võis teha ka lõbu pärast. Eestis on hästi tuntud linnulaulud, kus 1 matkitakse linnu häälitsust nii häälikuliselt kui ka intonatsiooniga. Sel juhul on täpsest kõlast olulisem nutikus ja huumorimeel loodushäälte kõla ja sisu edasiandmisel. Muinasjutulaulud Muinasjutte jutustades esitati tegelaste kõne mõnikord lauldes. Asjaosalised on enamasti loomad-linnud, kes käituvad inimestena, mõnikord ka (nt linnuks) moondunud inimesed. Eestis on lauludega muinasjutud säilinud Setumaal. Loitsud Loitsude hulka kuuluvad mitmesugused sõnumised:
Eestis on sääraseid tantse vähe säilinud. Üks selline on "Ristitants", mida võisid tantsida nii mehed kui ka naised. Risti pandud kepikeste või õlekõrte vahel tantsiti eriliste, keerukas järjestuses hüpetega. Allikas 1 Maagilist algupära võib ka leida imiteerivates tantsudes, milles aimati järele mõnda olukorda, tegevust, looma käitumist või liikumist. Seesugused tantsud olid tihtipeale koomilised. Jäljendavaid elemente on näiteks mardisantide tantsus. Tantsus "Kivikasukas" matkitakse mõisas peksasaanud teomeest. Allikas 1 4 3 AKROBAATILISE PÄRANDI KULG. Loomanimeliste tantsude kohta on ka enim alust arvata, et need võisid algselt omada rituaalset tähendust, mille nad küll 19.sajandiks olid kaotanud ja muutunud naljategemiseks. Sama võib öelda ka mitmesuguseid töid jäljendavate tantsude kohta. Enne lõplikku moestminekut taandusid imiteerivad ja akrobaatilised tantsud tihtipeale laste tantsuvarasse
võivad nad endaga rahul olla, sest tänu neile on maailm ühe eduka ja õnneliku inimese võrra rikkam. 4 Kui laps on juba vanem saabub kõigi vanemate n.ö lemmikaeg - murdeiga ehk puberteet. Üks keerulisemaid etappe inimese elus ja samuti ka lapsevanemate elus. Lapsele on see sotsiaalselt tähtsamaid aegu. On tekkinud oma sõprusringkond ning nede käitumist matkitakse. Hormoonid hakkavad möllama, laps hakkab füüsiliselt arenema. Tüdrukutel arenevad rinnad, tekib esimene menstruatsioon ja karvakasv kiireneb. Ka poistel tekib karvakasv, hääl hakkab murduma, füüsilised muutused on lihastiku teke ning õlgade laiemaks muutumine ning pikkust tuleb ka juurde.Samuti muutub teismelistel hügieen ja välimus järjest olulisemaks. Tavaliselt tekib puberteet tüdrukutel varem kui poistel. Seetõttu on sageli
loomingulisust. See annab võimaluse muuta laulu lavastusmänguks või muinasjutu muusikaks. Näiteks: muusika tunnis õpitava laulu lavastamine pakub lastele palju mängulisust. Kasutades liigutusi ja liikumist, illustreerivaid hääli, helisid (kehapillid, rütmipillid) saab laulu sõnadest luua lavastusmänge, esitada dialooge ja erinevaid rolle. Muinasjuttude jutustamine või raamatute matkimine võib olla seotud matkimismängudega, kus erinevaid tegelasi ja sündmusi matkitakse liigutuste ja häältega. Muinasjuttude esitamise käigus saab õppida järjestusseoseid – ees, taga, suurem, väiksem. Laste kujutlusvõime ja 6 tähelepanu suurendamiseks võib õpetaja tegelasi illustreerida rütmipillide mängitud häältega. Folkloorsed laulumängud ühendavad laulmise, sõnalise tegevuse ja tantsimise. Siin on palju mängulisi lahendusi, mis võimaldavad laste erinevatel oskustel esile tulla ning teineteiselt õppida.
''Missa Paavst Marcellile'' tõestamaks, et polüfooniline muusika sobib kirikusse suur osa loomingust on ilmalik arvastusluule muusika on rahulikult kulgev isesisev meloodia ning esineb vähe kooskõlasid ILMALIK LAUL JA SELTSKONNAMUUSIKA Prantsuse chanson / sansoon prantsuskeele ilmalik laul Clément Janequin lõbusad sotsiaalse taustaga programmilised lugulaulud ''Lindude laul'' matkitakse lindude hääli ITAALIA frottola pillisaatega rahvalik laul villanellapäris mitmeid laule võib sellega nimetada sillanellast arenes balletto tantsulaul, mille refräänil ei ole teksti 16. SAJ MADRIGAL hakati kirjutama kaasaegsete luuletajate tekstidele tõseluline armastuslaul alltekstiga: filosoofiline, religioosne, erootiline lõppeb püandiga lauldi haritlaste hulgas musica reservata väikestele teadjaringile mõeldud laul,
hajutada, joonistada lisaks oksakohti, pragusid, et tulemus loomulikum jääks. Viimaks, kui mustriga pind on kuivanud, tuleks see üle lakkida, et tulemus püsivam oleks. Ka lakki võib seejuures värvimullaga toonida ja sellega pinnale ruumilisust lisada. Erinevate puiduliikide jaoks kasutatakse erinevaid värvisegusid. Õige ainete vahekord tuleb endal katse-eksituse meetodil välja selgitada või vastavast raamatust järele uurida. Kõige populaarsemad puiduliigid, mida matkitakse, on mänd, tamm ja mahagon. Nii võib männile omase puidusüü loomiseks kasutada heledat alusvärvi ja lasuuriks heledat või tumedat ookrit. Tamme, pähkli imiteerimine on juba peenem töö ning selle õppimine võtab kauem aega. Keegi ei keela aga kasutada hoopis erksaid värve, mis muidu puidule omased pole. Samuti võib katsetada erinevaid mustreid. Tempel puiduimitatsioon 2tk
valdkonnapädevused nagu nt loodus-, sotsiaalne, refleksiooni- ja interaktsiooni-, kommunikatiivne, tehnoloogia, kultuuri ja matemaatika pädevus. Vilistlane - õppeasutuse lõpetanu. Vilumus kogemustega omandatud kindlus midagi teha, tegutsemise juures ei ole vaja enam 8 pidevalt mõelda, saab tegeleda muude asjadega. Virtuaalne keskkond - interaktiivne õpikeskkond nt Moodle või simulaatorid, kus matkitakse reaalset elukeskkonda nt maastikku jne. Välishindamine - Institutsionaalne akrediteerimine on välishindamine, mille käigus hinnatakse kõrgkooli juhtimise, töökorralduse ning õppe- ja teadustegevuse ning õppe- ja uurimiskeskkonna vastavust õigusaktidele, kõrgkooli eesmärkidele ja arengukavale. Õppekavagrupi kvaliteedi hindamine on välishindamine, mille käigus hinnatakse õppekavade ning nende alusel toimuva õppe
olemuse väljendamine ning psüühilise mõju ja tunnetusliku väärtuse saavutamine kunstiteose nautijate suhtes. Mimesis matkimine, kõik zanrid matkivad. See on kaasasündinud, matkimine annab naudingut. Komöödia matkib halvemaid inimesi, tragöödia paremaid. Võtke oma sõnadega kokku Aristotelese poeetika viis esimest peatükki. 21.Kuidas defineerib Aristoteles tragöödiat? Tõsine ja lõpetatud, jäljendab tegevust ja tegevuses olevaid inimesi, kasutatakse kõrgkeelt, matkitakse tegevuse kaudu. Peaks kaasa tooma puhastuse. 22.Kirjeldage poeetika arengut. Milliseid autoreid oskate nimetada ja miks on nad olulised? Horatius ars poetica ehk läkitus Pisodele. Normatiivne poeetika, sisaldab eeskirju teatud kirjandusliku voolu seisukohalt Augustinuse klassitsism. Keskaeg poeesia teenib jumala ülistust. Luule on õpitav ja õpetatav, luuletaja pole geenius vaid käsitööline.
emotsioon loob ka pos. hoiaku selle brändi/toote jne suhtes. Hoiak on aga püsivam kui emotsioon. Kõikidel inimestel on 6 sama põhiemotsiooni,mida tuntakse kohe ära - viha, rõõm, kurbus, vastikus, üllatus, hirm. Kui neid reklaamis kasutada siis need enamasti peegelduvad ka vaatajatele edasi. Peegelneuronite teooria - neuronid ajus, mis ergastub teatud tegevuse puhul kui ka sarnast tegevust märgatakse kellegi teise juures, nt haigutamine, action-filmide puhul ehmatused jms. Ehk siis matkitakse teiste käitumist. Inimese aju ka suudab tajuda võõraid tundeid - nt kuidas kedagi silitatakse, saadakse siis ka selle silituse osaliseks. Sellisel juhul saab reklaam inimesega neuroteadusliku aluse. Huumor. Armastatud vahend reklaamimaailmas. Lapsed ei saa algul naljadest aru vaid seda tuleb arendada lapsepõlves - teha neile nalja, naerda nende naljapüüdluste peale jne. Huumorit omistatakse ka elututele asjadele ja ka loomadele.
antud käsk. Varitsusjaht – eelis on see, et ulukeid on pikalt võimalik näha ja jälgida. Saab teha otsuse, kas lasta või mitte. Hiilimisjaht – kasutatakse põhiliselt sõraliste ja väikekiskjate puhul. Otsijaht – kõnnitakse tavaliselt koos koeraga. Jänesejahti peetakse ainult koos koeraga. Peibutusjaht – ülesanne on meelitada uluk enda juurde või kindlasse kohta. Kasutatakse peibutusparte pardi- ja hanejahil. Matkitakse loomahääli. Eestis peetakse põdrale, metskitsele ja hirvele, veelindudele. On peetud ka huntidele. Urujaht – loomadele, kes urus on – Eestis seotud eelkõige kährikule, kui ka rebasele. Lipujaht – tehtud rebasele ja põhiliselt huntidele. Uluki püüdmine. Uluki hoole Arusaam ulukihoolde olemusest/tähendusest viimastel aastakümnetel oluliselt muutunud. Ulukid ei vaja “hoolt”
Selle lähenemisviisi mõjukaim esindaja on Noam Chomsky, tema teos Aspects on kõige tsiteeritum. Generatiivse grammatika teooria on oluliselt mõjutanud formaalse keeleteaduse arengut. See teooria on mitmes mõttes muutunud, tal on palju järglasi. 9. Onomatopoeetiline sõna. Onomatopoeetiline sõna ehk deskriptiivsõna on hääli matkiv sõna, milles sümboli vorm on osaliselt motiveeritud, näiteks auh-auh, kumisema, sihisema jne. Eri keeltes matkitakse hääli erinevalt, see viitab onomatopoeetiliste sõnade osalisele arbitaarsusele ( motiveerimatusele). Onomatopoeetiliste sõnade osa leksikas on tavaliselt üsna väike. Eesti ja soome keeles esineb sellist sõnavara rohkem, kui lähemates indoeuroopa keeltes. Loengu materjal, küsimused loengute põhjal 1. Keeleteadus e lingvistika; üldkeeleteadus; teoreetiline keeleteadus Keeleteadus e lingvistika on loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus.
mängides käituti agressiivselt -- teda lüües, väntsutades ja vastu maad visates. Teisele grupile näidati, kuidas Boboga mängiti rahulikult. Seejärel lubati lastel minna omaette tubadesse mängima. Ja ennäe, mängutoas oli seesama Bobo. Selgus, et agressiivset filmi näinud lapsed olid Boboga mängides oluliselt jõhkramad, kui rahulikku filmi vaadanud. Hilisemad uuringud on näidanud, et agressiivsed maneerid on eriti nakkavad seostatuna positiivsete kangelastega. Iidoli käitumist matkitakse ka siis, kui see on hävituslik käitumine. Mitmed uuringud näitavad, et lapsena ohtralt televiisorit vaadanud on täiskasvanueas agressiivsemad kui need, kes vähem vaatasid. Meediavägivald muudab meie maailmapilti. Ühe pikaajalise uurimuse tulemusena tuli välja, et usinad televiisorivaatajad hakkavad maailma otsekui teleka silmade läbi nägema. Vanemate ja perekonna suhtumine vägivalda on mõjusamad kui vahetud meediakujundid. See puudutab
Kelmiromaaniga sarnaneb niipalju, et nad seiklevad, ja kurat saab näha mida inimesed kodudes teevad (nagu ka teenrid näevad inimeste intiimelu), võtab majadel katuse pealt ära ja näitab üliõpilasele tõelist elu. Fantastikat palju, barokne teos. Tuntud, sest 18.saj algul prantsuse kirjanik Lesage matkis seda teost ja kirjutas ise oma teose sama pealkirjaga Lonkurkurat, kus esimesed peatükid on täiesti sarnased. Zanr levib ka Hispaaniast väljapoole, matkitakse mitmel pool. Saksa romaan algab kelmiromaaniga (1618-48 oli 30-aastane sõda) H.J.C. Grimmelhausen "Simplicissimus"(1668) (tõlkes ülimalt lihtsameelne) mahukas teos, filosoofiat, on tugevalt mõjutatud varasemast Hispaania kelmiromaanist. Väga ulatuslik seiklus. Räägib poisist Simplicissimusest, kes on madalat päritolu, kuid selgub hiljem, et ta on kõrgest soost, kuid teda see ei huvita ja rändab edasi. Palju huumorit, ei muutu traagiliseks, olustikuline komöödia
Ressursist lähtuvalt on võimalik rääkida eri tüüpi võimudest. Tasuvõim toimib siis, kui meie õige käitumine tasustatakse meile sobival viisil. Palgatöö on siin ilmekas näide. Sunnivõim loob olukorra, kus allutakse karistushirmus. Mitte ei teeks, agu kuna pärast trahvitakse, siis on targem asjad kohe korda ajada. Etalonvõim toimib, kui inimestel on eeskuju, keda püütakse järgida. Eeskujuks võib olla nii keegi suur isiksus kui ka lihtsalt moenarr, keda matkitakse. Ekspertvõimust saame rääkida siis kui keegi sunnib oma kogemuste ja teadmistega teisi endaga arvestama (6). Võim võib toimida ka tahtmatult. Paljudel juhtudel me kogeme karismaatilist võimu. Seda, et inimene lihtsalt oma isiksuse säraga paneb teisi teisiti käituma. Sarnaselt toimib ka moraalne võim, mis avaldub inimese kõlbelises autoriteedis. Tema juuresolekul on lihtsalt raske kõlvatult käituda (6).
Hiilimisjaht jahimees püüab varjatult laskekauguseni läheneda. Metskitse, hirve, vähem põtra ning metssiga. See on huvitav, kuid ka raske jahipidamisviis. Oluline on maskeerimisriietus. Reegel on mitte kiirustada, liikude tuleb aeglaselt vastutuult. Üksikisendile on kergem läheneda kui karjale. Peibutusjaht loom hiilib ise jahimehele ligi. Peibutatakse kahte moodi: pannakse välja visuaalsed märgid, peibutised (linnu-, pardi- ja hanejahil linnusiluetid) või matkitakse looma häält. Meil peetakse seda jahti peamiselt sokule, aga on ka osavaid jahimehi, kes suudavad ka põdra- ja hirvepulli lähedale meelitada. Otsijaht Lihtsalt kõnnitakse (nt koos koeraga) ja kui leitakse loom, siis jahitakse. Peamiselt jänestele, kuid ainult koos koertega, sest muidu saab hukka palju emajäneseid. Urujaht kasutatakse urukoera. Püütakse uluk urust välja ajada või urus tabada. Taks või foksterjer. Kährik, rebane, mäger. Jaht lippudega peamiselt hundijaht
- Bailensjoni ja Yee – mõjukus ilmneb ka sisi kui suhtluspartner pole inimene - Tanner jt – kaks juhteteed (matkiv ja matkitav tarbija) kuidas see turunduses mõjutab inimeste ostuotsuseid - Kognitiivne stiil ja meeleolu -heas tujus võiksid rohkem matkida. Võib arvata et matkimisest saab igal juhul kasu kuid sellel on ka omad ohud. Matkimine tõstab energiakulu mida mujal saaks kasutada - Galton – kehvalt koordineeritud matkimine suurendab kognitiivset kulu Miks matkitakse? Neuropsühholoogiline lähenemine Tuleks mitte vaadata seda mida matkimine teeb vaid millised struktuurid võimaldavad matkimisel ilmneda - See on osa suhtlemisest, ideomotoorne käitumine - Taju-käitumise lüli/ühendus - Sebanz: ruumilise kokkusobivuse katset Simon Task – teise inimese käitumise aktiveerib kognitiivsed representatsioonid - Jeannerod – ka ette kujutamisel tekkisid seosed ajus premotoorse pk neuronites – tõstmise
Hakkab kujunema süzee ja tegevusteahel. Peab leppima selle rolliga, mis antakse. Mina on saavutanud teatud stabiilsuse. Selleks, et saaksin kedagi teist teeselda, peab olema mina paigas. Rollimäng aitab mõista ja sotsiaalseid ja funktsionaalseid täiskasvanute rolle. Samuti arendatakse sellega ka sooidentsust (tüdrukud tahavad etendada neid rolle, mis on omased tüdrukutele ja poisid neid, mis on poistele) Eelkooliiga on see aeg, kus on ikka rollimängud. Matkitakse täiskasvaute rolle. Areneb tahteline käitumine. Kellel on tahteline areng rohkem arenenud, suudavad mängida loovamalt. Kellel aga vähem, siis mängib rohkem ,,asjadega", neil on ka õpiülesanded raskemad. Tüdrukud mängivad loomingulisemalt kui poisid. Tulevad reeglitega mängud. Reeglid arendavad koostööoskust, analüüsioskust jne. Mängudel on ühesugused reeglid, reeglite muutumised tulevad alles 10.eluaastal.
Keele kasutamine seisneb tähenduste edasiandmises hääliksümbolitega. Tähendus- ja hääliksüsteem tingivad keele duaalse(kaheplaanilise) põhiolemuse. Sümboli vormi suhe sõna potentsiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on arbitaarne e meelevaldne. Sümboli motiveerimatus. Onomatopoeetilised sõnad - mitmesuguseid hääli matkivad sõnad. (Sümboli vorm on osaliselt motiveeritud) Erinevates keeltes matkitakse hääli erinevalt ning see teeb nad osaliselt arbitaalseteks. Ikoon - oma referendiga sarnane kujutis (nt kurvilise tee liikulusmärk) Indeks - vorm on põhjus-tagajärg, kokkukuuluvus- või muus suhtes oma referendiga (paljud mitteverbaalse suhtluse keelevälised märgid; nt hallid juuksed - küpse iga, punastamine - häbelikkus jne) Allsüsteemid: Semantika - tähenduste uurimine; Fonoloogia - häälikulise strukuuri uurimine;
kaugemale. Hästi kostis hääl ka siis, kui maa oli mägine või kõrval oli mets. Sageli kujundas iga karjane omapärase huike või helletuse, et teistel oleks juba esituslaadist ja viisist tunda, kellega on tegemist. 4.3. Loodushäälendid ja looduskõnelused Loodushäälte täpsel jäljendamisel on olnud tähtis ülesanne: peibutada ligemale jahiloomi ja -linde. Lindude-loomade hääli võis teha ka lõbu pärast. Eestis on hästi tuntud linnulaulud, kus matkitakse linnu häälitsust nii häälikuliselt kui ka intonatsiooniga. Sel juhul on täpsest kõlast olulisem nutikus ja huumorimeel loodushäälte kõla ja sisu edasiandmisel. Looduskõnelused on loomade, lindude, ent ka erinevate esemete vokkide, vankrite, kirikukellade "vestlused", mida esitades taotleti kõlaefekti. Järgmises näites on imiteeritud Häädemeestel asunud kahe kiriku (vene õigeusu ja luteri usu kiriku) kellade kõla. 4.4
Poeedi ülesandeks polevat kõnelda sellest, mis on tõeliselt toimunud, vaid sellest, mis võiks juhtuda, mis loomupäraselt ja paratamatult on võimalik. Aristoteles peab kunstipärast matkimist väga tähtsaks, sest see aitab inimestel tegelikkust mõtestada, sellest ülevaadet saada ja seda mõista. Kunst on eriline tunnetuse vorm, teenib sama eesmärki, mis teadus, ent kasutab erinevaid vahendeid. Kunsti liigitab mille varal, mida ja kuidas matkitakse, märgib, et luules on peamine sisu, mitte väline vorm. 24. Nimetage Platoni teoseid. ,,Riik", dialoogid ,,Sümposion", ,,Phaidon",; ,,Seadused", ,,Phaidros", ,,Sokratese apoloogia", ,,Charmides", ,,Kratylos", ,,Kriton", ,,Lysis", ,,Sofist"jne. 25. Kuidas iseloomustaksite Sokratest Platoni teose ,,Sokratese apoloogia" põhjal? Kuidas mõistis Sokrates selles teoses ,,tarkust"? Kuidas suhtus Sokrates talle mõistetud surmanuhtlusesse?
tänu sellele. Veel ütleb ta, et enesearmastus võib olla 'valgustatud', ehk inimene saab aru, et oma maiste eesmärkide saavutamiseks tuleb teistel aidata saavutada nende omi (vahetada asju ja teeneid). "Valgustatud enesearmastusest" tekib ühiskondlik tööjaotus ja see annab tulemuseks kasu kõigile. Nicole usub, et maine moraal ja kombed tulenevad sellest, et inimene vajab tunnustust ja selle tunnustuse kindlustamiseks osutab seda teistele. Matkitakse kristlikku ligimesearmastust ning tegelikuks liikumapanevaks jõuks on enesearmastus ja uhkus. See on teesklus, aga see töötab. 8 24. 18. sajandi alguse valgustajad (Shaftesbury, Hutcheson, Leibniz) loomupärasest sotsiaalsusest ja omakasupüüdmatust armastusest Nad uskusid vastupidiselt, et tegelikult on inimesele loomuomane omakasupüüdmatu armastus.
Kui õpetaja ise seda ei suuda, kasutab ta ettenäitamiseks klassi või rühma parimat suusatajat. Esmalt näidatakse ette normaalses tempos, seejärel aeglustatult, et eraldada liikumisviisi põhilisi faase ja elemente, lügedes seejuures, kus võimalik rütmi. Kui viimane peab kinni harjutuse loomulikust rütmist, aitab see paremini harjutusest aru saada ja seda omandada. Lapsed suudavad sageli ettenäidatud harjutusi edukalt jäljendada, kusjuures matkitakse ka ette näidatud vigu. Seepärast olgu ettenäitamine korrektne. Tunni alustamisel on oluliseks momendiks ka õpetaja ja õpilaste omavaheline asetus ning õpilaste asend ettenäitamise suuna, nõlva kalde ja päikese suhtes. Ettenäitamine ja seletus peaksid toimuma rivi ees selliselt, et kõik hästi näeksid ja kuuleksid (ca 10-15m). Nõlval paigutagu õpilased nii, et nad ei peaks paigalpüsimiseks end pingutama (see hajutab tähelepanu)
annaabi.ee 
