1. Raamatuteneelaja Emad-isad jumaldavad oma lapsi ka siis, kui nad on kõige vastikumad väikesed pärdikud. Teine äärmus, s.o kui vanemad oma laste vastu üldse huvi ei tunne, on veelgi hullem. Vanemad, kes oma laste vastu huvi ei tundnud, olid härra ja proua koirohi, Matilda vanemad. Veel oli Matildal vend Michael. Matildasse suhtusid nad nagu kärna või muhku, mida tuli taluda nii kaua, kui see kadus. Matilda oli eriline ülitundlik ja andekas.Ta taibukas ja kärme õppima, kuid oma rumalasse maailma mähkunud vanemad ei suutnud tema juures midagi ebatavalist märgata. Matilda oli iseseisvalt lugema õppinud ja neljaselt luges kiiresti ning tundis huvi raamatute vastu. Kui Matilda isalt raamatut küsis, imestas see, mis siis nende suurepärasel telekal viga on
Hirm pole tähtis Ketlin Priilinn Matilda 11aastane . Vend Mattias polnud 8aastanegi kui ta nägemuse kaotas. Kolisid Juulikuus väikesesse külla, elasid enne seda Pärnus. Matildal on helepruundid juuksed. Johanna oli esimene kes tegi Matildaga tutvust. Sander oli pisikepoiss 1.aastane 7 kuune Adeele 2 tüdruk 13.aastane Olivia tüdruk keda Matilda esimesena nägi. Olivia õde Jasmin sai 7.aastaselt surma. Joanna isa jättis pere maha . Adeele ema joob. Olivia ema on soomes, isa suri aastate eest vähi ja õde on surnud, Olivia elab vanaemaga. Olivia ei käinud eriti väljas, sest ta vanaema ei lubanud. Kui ta kuskil käis oli tal karu kaasas ( see oli ta õe oma) Muki musta värvi Olivia koer. Jasmin pikad ja paksud punakas pruunid juuksed. Matilda nägi Oliviat poes ja üritas temaga rääkida, Olivia rääkis
Juhtumid võlupadjaga ja spioonid Ühel päeval ärkas Samuel üles, kohe tormas ta juurde Katariina kes hakkas inglis keeles temalt sõnu küsima. Samuel ei osanud inglis keelt mitte põrmugi ja võlupadi oli kadunud. Katariina oli murest murtud ning otsis terve maja läbi. Lõpuks tuli välja, et Susanna oli patja laenanud ning selle hirmust prügikasti viskanud. Ühel päeval kui perekond tülitses esinemiste üle kuulsid nad akna taga krabinaid ja seal luuras Hull Matilda kes kuulis kõike võlupadjast. Ema sidus ta kinni, kuid ta lasti hiljem lahti. Perekond Seebimull võttis endale valvekoera, kes pidi spioone ja vargaid eemale hoidma. Ühel päeval lakkas pesu kuivati töötamast ja ema riputas riided õue kuivama. Koeral oli tol päeval mängutuju ja ta rebis ema riided katki. Seepeale pandi koer keti otsa. Koera nimi oli Fernando. Fernando oli kurb, sest ta pandi keti otsa. Ta parim sõber oli Susanna. Ühel päeval
ülikonnad olid seljas. Vaimselt oli üsnagi keskpärane. Talle ei meeldinud luule, kas ta ei saanud sellest aru või talle lihtsalt ei meeldinud.Äri oli tema tugevaim külg. Matilde on Sandri abikaasa. Nõudlik ja enesekindel, samas siiras ja tundeline. Mõnikord oli liiga karm ja muutus tüütavaks. Tänu heale perekonnale oli tal korralik kavastus. Kõnelaadi oskad kasutuada vastavalt vajadusele. Kui oli vaja karm olla, siis seda ta ka oli. Sander küll ei sallinud, et Matilda teda luuletusi kirjutama sundis, aga ta armastas teda sellegipoolest. Olid teiste tegelastele meeldmööda. Välimus oli korralik ja tänu perekonna rikkusele kandis ka kalleid riideid. Ta hoolis väga teiste arvamusest. Ta ei tundunud erti haritud inimene, kuna tahtis jätta muljet, et teda huvitab luule, et parem teiste silmis olla. Laura on Matilde õde, Vestmani noorem tütar. Väike, tark tüdruk, kes ei räägi oma tegemistest ega käikudest suurt midagi
Pisuhänd Eduard Vilde 1. Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda. Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus, hiljem aga kavalus. 2. Vilde poolt kasutatavad remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed zestid vihjavad tegelaskuju tundmustele. Näiteks on remarkidega esile toodud Laura alandlikkus ja abivalmidus oma õe Matilda ees, kui too talle kindaid, ridiküli toob ning ahju kohendab. 3.
Robert, kes oli kõige vanem poeg, oli just saabumas I-lt ristisõjast. Henry I lasi kohe end ristida kuningaks (3 päeva peale William II surma). Toetajaskonda Robertil ei olnud, oli ka sõjaliselt ebaedukas (Henry lõi ta väed puruks). Oli sunnitud troonipärilusest loobuma. 1106 anastas Henry I Normandia. Henry nagu ka tema eelkäijad hakkas pendeldama Inglismaa ja Normandia vahet. Suurem tähelepanu Normandial. Henry I raskused troonipärijaga (kuninganna Matilda, tütar Matilda ja poeg William), Henry õepoeg Stephen ja kodusõda 1135-1154 („Anarhia“). Henry I oli abielus Matildaga, kes oli šotimaa kuninga tütar (anglo-saksi liinist). Nende lapsed olid nii Inglismaa, Sotimaa, Normandia kui Anglo-saksi pärijad. Esimene laps oli tütar, Matilda, 1101 sündis poeg William. Sokutas tütre Saksa-Rooma keisrile Heinrichile naiseks. Keiser suri juba 1125 ning järeltulijaid neil polnud. Henryt peetakse Inglismaal
12 aastaselt alustas Gordon Ramsay jalgpalli mängimist Rangers liigas (pilt 1). Ta mängis tiimi esimesed kaks mängu. Gordoni jalpalli karjäär oli vigastusterohke. Tema jalgpalli mängimise päevad jäid lühikeseks, sest treeningutel ta purustas põlvekedra. 2. Eraelu 1996. aastal abiellus Gordon Ramsay Cayetana Elizabeth Hutchesoniga. Neil on neli last, Megan Jane (s.1998.a), kaksikud Jack Scott ja Holly Anna (s.2000.a) ning Matilda Elizabeth (s.2002.a). Nad elavad Battersea's (pilt 2). 2008. aasta novembris, avaldas ajaleht News of the World, et Sarah Symondsi enda sõnul olevat tal olnud afäär Gordon Ramsayga seitse aastat. Symonds väitis, et Ramsay oli olnud koos veel kahe naisega. Gordon Ramsay rääkis BBC otsesaates, et Symondsi jutt on vale ning ta isegi ei tea niisugust naist. Gordon Ramsay seadis endale eesmärgi joosta 10 aasta jooksul 10 maratoni. Selle eesmärgi saavutas ta 26. aprillil 2009
"Isa Goriot" Honoré de Balzac Proua Vauquer- vana naine, kes peab Pariisis Vauquer'i pansioni Sylvie- paks köögitüdruk Christophe- jooksupoiss, teener · Proua Couture- Prantsuse Vabariigi arvekomissari lesk · Victorine Taillefer- noor neiu, kes oli proua Couture hoole all · Härra Poiret- vana rauk · Härra Vautrin- endine kaupmees · Isa Goriot- endine vabrikant · Preili Michonneau- vanapiiga · Eugéne de Rastignac- juura üliõpilane pansioni elanikud Krahvinna l'Ambermesn- Vauquer'i sõbranna, pahur vanaproua Vikontess Clara de Beauséant- Eugéne tädi Proua de Marcillac- Eugéne tädi Horace Bianchon- meditsiini üliõpilane Anastasie de Restaud- isa Goirot'i vanem tütar Maxime de Trailles- Anastasie armuke Markii d'Ajuda-Pinto- portugaallane, proua de Beauséant'i sõber
Honoré de Balzac - ''Isa Goriot'' Preili Michonneau- väga peenike, kortsus, õnnetu, arvati, et oli midagi liialt teinud: arvestanud, vihanud, kaubelnud; sai vanalt mehelt igal aastal 1000 franki, selle lapsed olid pahased, ei teadnud, et isa oli rikas, ajasid minema, preili Michonneau hoolitses tema eest, sai selle eest raha. Härra Poiret- kandis vanu riideid, ei tundunud prantslasena, kohutas inimesi. Victorine Taillefer- nooruke, kelle isa kodust välja ajas, ei tunnistanud teda oma tütreks, Vauquer ja Couture hoolitsesid tema eest, sisendasid talle jumalakartlikult; oli vaga, rahulik, kandis vanu riideid, ei tahtnud isa kohta midagi halba öelda, ema oli suremas, vend külm. Isa Goriot- läks pansionaati 69 aastaselt, uhked riided, palju raha, kullatud asju
Talle on omased valgustuslikud humanistlikud vaated, tuntakse ,,Gulliveri reiside" järgi. Tema vaated avalduvad kõige rohkem selles romaanis. Peamiselt merereis, seikluslugu. Samamoodi nagu Robinson Crusoel, tehtud samuti kärbitud lastevariant. Palju poliitilisi vihjeid, kuid meie ei tunne nii hästi tollast Inglismaa ajalugu. Swift oli poliitikaga ja nende esimeste ajakirjadega, kirjutas sinna. Oli vastuoluline, muutis oma hoiakuid ja pidi seetõttu ka kannatama. Pagendati, oli ka peast segi. ,,Gulliveri reisid" ilmusid 1726, teosel 4 osa. Esimesed 2 osa reis liliputide ja hiiglaste maale. Need oleksid nagu vaated asjadele kahest erinevast otsast pikksilmaga. Tglt on need allegooriad inimlike asjade kohta Inglismaal. Kritiseeritakse valitsevate klasside kombestiku, muiatakse selle üle. Tervet teost läbib huumor, satiir. Valgustuslikule huumorile omased räiged seigad. Valgustusel väga jämedakoeline huumor. 29. sept
enda juurde truudusevannet andma. DB koosneb kahest köitest (nn Suur DB ja nn. Väike DB). Suurest Domesday Book'ist on siiski väja jäänud sellised maakonnad nagu Durham, Cumberland, Northumbria, Westmorland, Lancashire, Norfolk, Suffolk ja Essex, eelkõige selle pärast, et normanni vallutus ei tundnud ennast seal veel väga kindlana. Nende maakondade jaoks on koostatudki väike Domesday Book. Plantagnetid Anjou hertsogist Geoffroi Plantagenetist pärinev dünastia. Inglise kuningatütar Matilda abiellus Geoffroiga, nende poeg Henry sai 1154 Inglismaa kuningaks. Plantagenetid (ehk Anjou dünastia) valitses Inglismaad 1154-1399. Plantagenetid omasid suuri lääne Prantsusmaal (kogu Lääne- Prantsusmaa). Nende ajal oli keskaegse Inglismaa kõrgperiood. 13. saj. algul kaotati pool valdustest Prantsusmaal. Vastukaaluks allutati Wales ja püüti 14.saj. algul vallutada ka Sotimaad. Saja aastase sõja ajal ülejäänud. 1399 tagandati viimane Plantagenet, võim läks üle Lancasteridele.
enda juurde truudusevannet andma. DB koosneb kahest köitest (nn Suur DB ja nn. Väike DB). Suurest Domesday Book'ist on siiski väja jäänud sellised maakonnad nagu Durham, Cumberland, Northumbria, Westmorland, Lancashire, Norfolk, Suffolk ja Essex, eelkõige selle pärast, et normanni vallutus ei tundnud ennast seal veel väga kindlana. Nende maakondade jaoks on koostatudki väike Domesday Book. Plantagnetid Anjou hertsogist Geoffroi Plantagenetist pärinev dünastia. Inglise kuningatütar Matilda abiellus Geoffroiga, nende poeg Henry sai 1154 Inglismaa kuningaks. Plantagenetid (ehk Anjou dünastia) valitses Inglismaad 1154-1399. Plantagenetid omasid suuri lääne Prantsusmaal (kogu Lääne- Prantsusmaa). Nende ajal oli keskaegse Inglismaa kõrgperiood. 13. saj. algul kaotati pool valdustest Prantsusmaal. Vastukaaluks allutati Wales ja püüti 14.saj. algul vallutada ka Sotimaad. Saja aastase sõja ajal ülejäänud. 1399 tagandati viimane Plantagenet, võim läks üle Lancasteridele.
Laasik ja Trull õppisid kõik eksamipiletid ära. Trull oskas inglise keelt , sest oli Inglismaal elanud ja prantsuse keelega oli sina peal. Paljud poisid õppisid osa piletitest ja jäid lootma õnne peale. Jaak õppis kõvasti-kõik 3 päeva õppis 16 tundi jutti. Pennil oli plaan : võtab mingi teema, keerutab selle eifeli torni peale , mida ta oli veidi uurind. Eksamil said läbi Trull ja Jaak. Tumnu kukkus läbi. Penn keerutas jutu Eiffeli tornile(pettust märkas preili Jakoleva ja teemast möödaparääkimise pärast tahtis 2 panna aga õpetaja Lüllii oli vaimustunud ja tahtis nelja panna- lõpuks sai Penn aga kolme. · Peale eksameid mindi Maria juurde. Jaak ei läinud. Enne koolist lahkumist rääkis Ambel jaaguga, et Jaak läheks suvel Aadu Vöölmanni(kõrge papa kolmelist poega) aitama, et see saaks sügisel järeleksaid tehtud. Kodus Jaak rääkis sellest. Isa oli vastu,
Tõde ja õigus II osa – märkmed I - Indrek oli teel linna kooli, tundis end üksikuna, kõik ümber oli võõras ja igatses turvalist ja tuttavat Vargamäed - tema ainukeseks nö kodutunde tekitajaks oli tema asjadega kast pingi all, tekitas Indrekus kodusema ja kindlama tunde, kui seda jalaga katsus - pärale jõudes ja vagunist väljudes oli palju trügimist, peatus jaamahoone seina ääres ja pidas aru kuhu edasi minna - Indreku juurde tuli vana habemega mees, kes pakkus talle koha leidmisel abi, viis ta ära odava raha eest kohta, mida noormees kirjeldas - teadis rääkida, et kool kuhu Indrek teel on, on sitt (Mauruse kool), mees hoiatas noormeest Mauruse eest, kes raha taga ajab, soovitas raha mitte kaasas kanda - linnanaise esimene naeratus – läks uksest sisse, neiu tuli vastu, naeratas, naeratus jäi Indrekule pikaks ajaks meelde - rentis endale võõrastemajas toa, mees, kes puhvetis oli ja toa rendile andis, teadis rääkida, et Maurus
Mark Haddon Peategelaseks on 15-aastane (3-kuud ja 2 päeva vana) Christopher Boone, kes põeb Aspergeri tõbe, mis on autismi üks vorme. Ta elab Swindonis. Ta unistus on saada astronaudiks, sest kosmoses ei ole teisi inimesi ja seal ei ole ka kollast ja pruuni värvi. Ta ei saa aru metafooridest nagu näiteks: ,, ning ta ei usu üleloomilikkudesse võimetesse ja selle tõve all kannatanud on antisotsiaalsed. Ta teab peast kõiki algarve kuni 7507ni, kõiki maailma maid ja nende pealinnu. Tal oli isiklik rott nimega Toby ning ta lemmikraamatuks oi ,,Baskerville'ide koer". Ta suutis arvutada väga suuri numbreid peast kokku ning lahendada väga keerulisi matemaatika ülesandeid peast. Ta tahtis saada teadlaseks. Samuti jäid talle kõik asjad väga hästi meelde ning ta kasutas oma aju nagu DVD mängijat, kus saab kerida asju edasi ja tagasi ning vaadata mis toimus sel ajal. Tal oli super mälu.
"Jane Eyre" C. Bronte Väike tüdruk Jane Eyre oli orb, kelle vanemad olid surnud. Ta elas mrs. Reedi juures. Mrs Reed oli Jane`i vastu väga halb. Mrs Reed elas koos oma lastega: Eliza, Johni ja Georgianaga Gatesheadis. Majas oli Jane`i ainukeseks sõbraks teenija Bessie, kuigi ka tema pahandas tihti Jane`iga. Ükskord kutsus mrs Reed Gatesheadi ühe mehe. See mees oli mr Broklehurst, kes oli Lowoodi vaestekooli juhataja. Mrs Reed tahtis Jane`ist lahti saada ning teda vaestekooli saata. Mr Broklehurst oli nõus Jane`i oma kooli vastu võtma ning tüdruk oli väga õnnelik, et ta sai Gatesheadist ära minna. Jane pakkis oma asjad ja sõitis Lowoodi. Talle tutvustati koolikorda- mis oli väga karm ning ta asus seal õppima. Lowoodi vaestekool oli kool, kus õpilasteks olid ainult tüdrukud. Elamistingimused olid koolis halvad, sest tihti olid seal halvad söögid ning väga külm. Iga päev loeti palveid ning kõik pidid tegema nii nagu õpetaja ütles. Ko
,,Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal" Peategelaseks on 15-aastane (3-kuud ja 2 päeva vana) Christopher Boone, kes põeb Aspergeri tõbe, mis on üks autismi vormidest. Ta elab Swindonis oma isaga kahekesi, sest ta ema suri südamerabandusse 38 aastaselt. Ta unistus on saada astronaudiks, sest kosmoses ei ole teisi inimesi ja seal ei ole ka kollast ja pruuni värvi. Christopher ei saa aru metafooridest ning ta ei usu üleloomulikkudesse võimetesse. Ta teab peast kõiki algarve kuni 7507ni, kõiki maailma maid ja nende pealinnu. Tal on isiklik rott nimega Toby ning ta lemmikraamatuks on ,,Baskerville'ide koer". Ta suudab arvutada väga suuri numbreid peast kokku ning lahendada väga keerulisi matemaatika ülesandeid peast. Talle jäävad kõik asjad väga hästi meelde ning ta kasutab oma aju nagu ,,DVD mängijat", kus saab kerida asju edasi ja tagasi ning vaadata mis toimus sel ajal
Kohtus piitsutati neid soolvees kastetud vitstega. Kui õhtul Kai ja Päärn paruni juurde läksid, määras parun neile karistused: Kai-le 30 soolast ja Päärnale 50 soolast, mille Päärn kaupleb 40 peale ning viisteist hoopi viieteist-aastaseke poisile, kes lohakalt oli kündnud. Esimesena võeti käsile poiss. Poiss karjus ja röökis, sest need löögid olid nii valusad. Nüüd oli naise Kai kord. Kai kiljus, nii et terve mets kajas. Metsas olev preili Marchand kartis, et kedagi lausa tapetakse seal. Kuid Lapsed, Ada ja Kuno, ütlesid, et neid karistatakse pahateo eest. Preili Marchand ja lapsed läksid seda vaatama. Preili küsis Kai käest, kes oli juba omad hoobid saanud, et mille eest teda karistati. Kai vastas, et kubjas oli ta veriseks löönud ja siis oli Kai talle ,,mõrtsukas" öelnud. Ka Päärn tuli. Ada küsis Päärnalt, et mille eest teda karistati, kuid Päärn vaikis ja kõndis edasi.
Kohtus piitsutati neid soolvees kastetud vitstega. Kui õhtul Kai ja Päärn paruni juurde läksid, määras parun neile karistused: Kai-le 30 soolast ja Päärnale 50 soolast, mille Päärn kaupleb 40 peale ning viisteist hoopi viieteist-aastaseke poisile, kes lohakalt oli kündnud. Esimesena võeti käsile poiss. Poiss karjus ja röökis, sest need löögid olid nii valusad. Nüüd oli naise Kai kord. Kai kiljus, nii et terve mets kajas. Metsas olev preili Marchand kartis, et kedagi lausa tapetakse seal. Kuid Lapsed, Ada ja Kuno, ütlesid, et neid karistatakse pahateo eest. Preili Marchand ja lapsed läksid seda vaatama. Preili küsis Kai käest, kes oli juba omad hoobid saanud, et mille eest teda karistati. Kai vastas, et kubjas oli ta veriseks löönud ja siis oli Kai talle ,,mõrtsukas" öelnud. Ka Päärn tuli. Ada küsis Päärnalt, et mille eest teda karistati, kuid Päärn vaikis ja kõndis edasi.
KARJED ööS 1. Ethan oli just üles tõusmas, kui kell öökapil näitas 7.45. Kõik oli samamoodi tavaliselt, aga midagi oli siiski erinev, poiss pollnud enam Tallinnas oma vanemate juures, vaid kuskil Inglismal tädi juures. Kus nimelt Inglismaal ta ei mäletanud. Ta vanemaid polnud enam, nad hukkusid puhkuselt tagasi tulles lennuõnnetuses. "Marian!" hüüdis Ethan Keskmises eas naine võpatas äkilise hääle peale, kuid kogus ennast ning vastas noormehele lühikese küsimusega:"Jah?" "Oled sa mu särki näinud?" vastas poiss. "Ei aga vaata kapist, äkki ta on seal!" "Okei!" Poiss läks kapi juurde ja hakkas oma särki otsima, selleasemel aga leidis ta hoopis karbikese, kus olid sees kõik tema perekonna fotod alates vanemate pulmadelt kuni viimase hetkeni mil nad koos veetsid. Kuid nende seas oli foto võõrast neiust keda Ethan ei teadnud. Tüdrukul olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Fotol ta n
Suur kultuurilooline tähtsus on tema reisikirjadel, mälestuste raamatutel, artiklitel ja uurimustel (8 kd. kriitikat, "Juhan Liiv", "Eesti Kirjameeste Selts", "Ado Grenzsteini lahkumine"). 7)A.H.Tammsaare elu ja looming. (1878-1940) Elulugu: Sündis 30 jaanuaril Järvamaal Albu vallas Põhjatammsaare vallas. Vanemad olid Peeter ja Ann Hannsen. Kokku oli peres 12 last, kirjanik ise oli neljas laps. 2 last surid imikueas.Isa oli karm ning kirjanik pandi varakult tööle.Esimese alghariduse sai isalt. 8 aastaselt pandi kooli (Sääseküla külakool, Prümli kool, Väike-Maarja kihelkonnakool, H. Treffneri gümnaasium) Teda valdas segadus maailma pärast. Lõpueksamid sooritas Narvas, mis andis keskkooli tunnistuse kuna Treffneri koolil polnud õigust tunnistust väljutada. 1903 hakkas ajakirjanikuks ,,Teataja,, , ,,Vaatlejad,, ja ,,Sõnumid,, toimetustes. Ei läinud kaua kui ilmus Tammsaare esimene teos ,,Postimehes,, nimega ,,Kilgivere Kustas,,
võttis vastu ainult tähtsaid, rikkaid külastajaid. Krahvinna l'Ambermesnil kiitis proua Vauquer'i soovi Goirot saada heaks, aitas tal raha kulutada, elas 6 kuud tema kulul, lõpuks ütles, et Goriot on halb, kinnine mees, läks ära, ei tulnud kunagi tagasi. oli pahane, käitus isa Goirot' vastu halvasti, häälestas ka teised tema vastu. Arvati, et Goriot kaotab oma varandust hasartmängudes; proua Vauquer ütles, et ta on siivutu. Kui isa Goriot' juurde tuli ilusti riides preili, kandis Sylvie sellest proua Vauquerile ette, nägi, et isa Goriot läks tõlda, proua Vauquer kohtles seda natuke paremini; arvas, et polegi nii vaene kui laseb arvata. Kui tütred erinevalt riides käies isa külastasid, arvas proua Vauquer, et need pole ta tütred, vaid armukesed. Proua Vauquer hakkas isa Goriot' järjest halvemini kohtlema. Isa Goriot vähendas tunduvalt oma väljaminekuid, hakkas kehvemaid riideid kandma, jäi järjest kõhnemaks, teda pilgati. Proua Vauquer
"Medaljon" Ene sepp Heidi nutab tüdrukute wc-s. Sisse astub tema sõbranna Diana ja uurib, miks tüdruk oli tunnist välja jooksnud ning nutab. Heidi räägib talle, et ta poiss Reimo oli talle äsja SMS-i saatnud ja tüdruku maha jätnud. Diana lohutab Heidit ja nad lähevad koos tundi tagasi. Kui tüdrukud tundi tagasi jõudsid, teadis muidugi juba terve klass, mis oli juhtunud. Pärast tunde garderoobis hõikas Avely pidevalt üle rahvamasside, kui kahju tal Heidist on. "Kas on uut vaja, võin sebida," kostis järsku ülbe hääl Heidi selja tagant. Ta pööras end umber ja nägi Mariani pahatahtlikku nägu. Pärast veel mõnda solvangut Heidile aitas ja ta virutas Marianile tugeva kõrvakiilu. Kõik vaatasid nende poole. Marian avas suu, et midagi öelda, aga Heidi virutas talle veel ühe kõrvakiilu. Heidi tundis teiste pilke endal. Pisarad veeremas pööras ta end kanna pealt ringi ja jooksis koolimajast välja. Mööda tänavaid edasi joostes ja nuttes
Mis sinuga juhtus, Ann? Ann on saanud 16 aastaseks ja istub vaimuhaiglas ja mõtiskleb toimunud sündmuste üle. Ann lõpetas 9. klassi ja valmistus gümnaasiumi minekuks. Ometigi tundus kõik nüüd hoopis teisiti, sest polnud ju enam kõiki vanu klassikaaslasi kellega ta oli koos 9 aastat koolis läbinud. Oli siiski ka palju vanu sõpru, kuid siiski ei olnud see enam tema klass. Ann oli tavaline koolitüdruk, kellele meeldis veeta palju vaba aega oma sõprade seltsis ning ei öelnud ka ära napsist. Tihti olid tema vanad tuttavad reede õhtuti kokku tulnud ja rääkisid maast ja ilmast. Koolis läks Annil väga hästi, kuigi et matemaatikaga oli probleeme nagu enamusel. Annil oli ema, Kärt. Kärt oli mõistlik naine kellel oli suitsetamis probleeme. Isa oli tööse uppunud edukas ärimees, Ants. Kuigi Ants ei olnud Anni pärisisa arvas Ann ikkagi et ta on ta Isa, kuigi ta teadis seda isegi et ta polnud. Kui kasuisa on sinuga ter
mägedes mõtteid mõlgutamas. Proua de Renal paanitses ka tihti seetõttu, et ta arvas et Julien teda ei armasta. Härra de Renalil tekkis kahtlusi,et ta naine petab teda, kuna talle saadeti anonüümkirju. Julien lahkus lõpuks Besanconi, kus ta julges siseneda kohvikusse, seal kohtus ta tütarlapse Amandaga kes talle süüa pakkus. Julien läks sealt edasi seminarile. Julien oli üks targemaid noormehi ja teda kiideti selle eest, et ta teadis uut testamenti peast. Proua de Renalist kuulis ta nii palju,et naine pidi olema väga usklik ja isegi palverännakuil käima. Julienil õnnestus isegi einestada Besanconi piiskopiga, kellele ta väga suurt muljet avaldas. Julien sai pakkumise minna Pariisi. Ta oli nõus lahkuma, kui enne läks ta proua de Renali juurde, ta pani redeli vastu ta akent teadmata kas toas on tema või keegi teine. Lõpuks avas naine akna, algul proua tõrjus teda kuid hiljem oli tal hea meel
ajajooksul sai ta jälle naisele väga armsaks ja kõik mis lapsega seotud oli läks talle hinge X Nagu suvel nii ka talvel- tööd mida teha oli väga palju, peremees meisterdas asju mida neil vaja oleks (neid oli väga palju)- toobrid, vannid, kapad jne. Krõõt istus ööd ja päevad läbi voki ees- kui vokk enam ei vurisenud tõusis ta jälle üles ja hakkas tööd tegema, lapse pärast ta ka eriti magada ei saanud. Olgugi, et ta väga väsinud oli ei läinud ta kunagi varakult magama. Juss jäi ikka nende juurde tööle, vaatamata sellele et tal algul teised plaanid olid- sai veel palgale lisa ka. Mai lahkus aga nende majast, arvatavasti sellepärast et Kaarel tal ikka südames oli. Andres ja Pearu võistlesid tihti töö tegemises- kui A midagi alustas siis hakkas P ka kohe asjaga peale. Ainuke asi milles P ette jõudis oli see et asutas puuviljaaia- võttis idee ühelt teiselt mehelt, A-l oli see aga hiljem plaanis
puid välja vedama(varastas) ja mets võsaga asendus sai koht nimeks Vargamäe (mees, kes seda tegi ütles mõisnikule et tuul murdis kuusiku maha). Sinna ehitati peale seda talu. IX Muutused- suvel ei saadud erilist saaki- kaer, oder, rukis ega lina polnud piisavalt. Kuigi vaatamata sellele pidid nad midagi ära müüma, sest talu oli võlgu ostetud. Juhul kui nemad nad võlgu tasa ei teeniks jääks see laste kanda aga seda nad ei tahtnud. Lumi tuli sellel aastal ka varakult maha -enamus tööst oli juba tehtud ja eriti millegi vana pärast muretseda ei tulnud. Juss nägi tee ääres vedelemas 2 viljavihtu ja viis need öösel tallu- arvas et saab veel sealt neid(pererahvas oli selle üle õnnelik). Kaarel rääkis Maile et 3 too läheks sealt töölt ära ja nad saaks siis ka koos olla. Mai sai aga lõpuks aru et see mis nende vahel
asendus sai koht nimeks Vargamäe (mees, kes seda tegi ütles mõisnikule et tuul murdis kuusiku maha). Sinna ehitati peale seda talu. IX Muutused Suvel ei saadud erilist saaki- kaer, oder, rukis ega lina polnud piisavalt. Kuigi vaatamata sellele pidid nad midagi ära müüma, sest talu oli võlgu ostetud. Juhul kui nemad nad võlgu tasa ei teeniks jääks see laste kanda aga seda nad ei tahtnud. Lumi tuli sellel aastal ka varakult maha -enamus tööst oli juba tehtud ja eriti millegi vana pärast muretseda ei tulnud. Juss nägi tee ääres vedelemas 2 viljavihtu ja viis need öösel tallu- arvas et saab veel sealt neid(pererahvas oli selle üle õnnelik). Kaarel rääkis Maile et too läheks sealt töölt ära ja nad saaks siis ka koos olla. Mai sai aga lõpuks aru et see mis nende vahel toimus oli ainult kevade ja suve armastus- midagi sellest enam välja ei tuleks, sest mees
Vautrin talle meelde oma plaani ja Eugene hetkeks isegi läheb sellega kaasa, võrgutades Viktorine (enne seda laenab Vautrin Eugene´ile märkimisväärse summa raha, et oma plaani veelgi kinnitada). Vautrin, nähes oma edu lasebki tappa Viktorine´i venna, aga Eugene ei taha sellest enam midagi teada ja plaan jääb katki. Salapolitsei inspektor, kes on juba aastaid taga ajanud Vautrinit ehk "surmanarritaja" Collinit, räägib augu pähe preili Michonneau´le, et vanatüdruk Vautrini paljastaks. Delphine ja isa Goriot´ valmistavad Eugene´ile ette esmaklassilise poissmehekorteri, kuhu noormees koos Goriot´ga kolima peaks. Preili Michonneau paljastabki Vautrini. Vautrinile korraldatakse varitsus ja ta võetakse vahi alla. Isa Goriot jääb murest väga haigeks, sest ta tütardel on palju probleeme oma abikaasade ja varaga. Rastignac viib Delphine`i ballile ja on väga nördinud sellest, et Goriot´ tütardele isa
Jaak ei tahtnud nii kaua Virvest eemal olla, kuid see oli paratamatus. Üheteistkümnes peatükk Jaak nägi öösel jubedat unenägu ta maadles Suure-Tiiaga, kuigi soovis, et teine oleks olnud Virve. Sellest sai alguse tema halb päev. Hommikusöögilauas küsis ema, mis ajal Jaak oli koju tulnud. Jaak valetas, et tuli varem kui päriselt aasta eest poleks ta uskunud, et suudab valetada ilma punastamata. Kooli minnes sai halb päev oma tuurid sisse. Nimelt küsis preili Jakovleva inglise keele tunnis Jaaku vastama poiss polnud aga midagi õppinud ning mõtles esituse kokku luuletada asjadest, millest olid tal õhkõrnad teadmised. Jaagu õnneks tuli aga täpselt enne seda klassi inspektor Ambel, kes kutsus tema, Laasiku ja Trulli kaasa. Kellelgi polnud aimugi, mis saama hakkab. Ka teistest gümnaasiumiosa klassidest kutsuti õpilasi ning kontrolliti, et kõik oleksid viksid ja viisakad. Seejärel mindi vastasmajja, härra Wikmani koju.
Jaak ei tahtnud nii kaua Virvest eemal olla, kuid see oli paratamatus. Üheteistkümnes peatükk Jaak nägi öösel jubedat unenägu ta maadles Suure-Tiiaga, kuigi soovis, et teine oleks olnud Virve. Sellest sai alguse tema halb päev. Hommikusöögilauas küsis ema, mis ajal Jaak oli koju tulnud. Jaak valetas, et tuli varem kui päriselt aasta eest poleks ta uskunud, et suudab valetada ilma punastamata. Kooli minnes sai halb päev oma tuurid sisse. Nimelt küsis preili Jakovleva inglise keele tunnis Jaaku vastama poiss polnud aga midagi õppinud ning mõtles esituse kokku luuletada asjadest, millest olid tal õhkõrnad teadmised. Jaagu õnneks tuli aga täpselt enne seda klassi inspektor Ambel, kes kutsus tema, Laasiku ja Trulli kaasa. Kellelgi polnud aimugi, mis saama hakkab. Ka teistest gümnaasiumiosa klassidest kutsuti õpilasi ning kontrolliti, et kõik oleksid viksid ja viisakad. Seejärel mindi vastasmajja, härra Wikmani koju.
Jaak ei tahtnud nii kaua Virvest eemal olla, kuid see oli paratamatus. Üheteistkümnes peatükk Jaak nägi öösel jubedat unenägu ta maadles Suure-Tiiaga, kuigi soovis, et teine oleks olnud Virve. Sellest sai alguse tema halb päev. Hommikusöögilauas küsis ema, mis ajal Jaak oli koju tulnud. Jaak valetas, et tuli varem kui päriselt aasta eest poleks ta uskunud, et suudab valetada ilma punastamata. Kooli minnes sai halb päev oma tuurid sisse. Nimelt küsis preili Jakovleva inglise keele tunnis Jaaku vastama poiss polnud aga midagi õppinud ning mõtles esituse kokku luuletada asjadest, millest olid tal õhkõrnad teadmised. Jaagu õnneks tuli aga täpselt enne seda klassi inspektor Ambel, kes kutsus tema, Laasiku ja Trulli kaasa. Kellelgi polnud aimugi, mis saama hakkab. Ka teistest gümnaasiumiosa klassidest kutsuti õpilasi ning kontrolliti, et kõik oleksid viksid ja viisakad. Seejärel mindi vastasmajja, härra Wikmani koju.
" Jane Eyre" C. Bronte Väike tüdruk Jane Eyre oli orb, kelle vanemad olid surnud. Ta elas mrs. Reedi juures. Mrs Reed oli Jane`i vastu väga halb. Mrs Reed elas koos oma lastega: Eliza, Johni ja Georgianaga Gatesheadis. Majas oli Jane`i ainukeseks sõbraks teenija Bessie, kuigi ka tema pahandas tihti Jane`iga. Ükskord kutsus mrs Reed Gatesheadi ühe mehe. See mees oli mr Broklehurst, kes oli Lowoodi vaestekooli juhataja. Mrs Reed tahtis Jane`ist lahti saada ning teda vaestekooli saata. Mr Broklehurst oli nõus Jane`i oma kooli vastu võtma ning tüdruk oli väga õnnelik, et ta sai Gatesheadist ära minna. Jane pakkis oma asjad ja sõitis Lowoodi. Talle tutvustati koolikorda- mis oli väga karm ning ta asus seal õppima. Lowoodi vaestekool oli kool, kus õpilasteks olid ainult tüdrukud. Elamistingimused olid koolis halvad, sest tihti olid seal halvad söögid ning väga külm. Iga päev loeti palveid ning kõik pidid tegema nii nagu õpetaja ütles. Koolis sai Jane sõbraks Hele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
