on jala, kui mõõtühiku pikkus kõikunud vahemikus 0,28. 0,35 meetrit. Sama moodi on mõõtühikuna kasutusele võetud küünar. Ka küünar põhineb inimese kehaosal nimelt küünarvarrel. Küünar on pikkusühik.1 küünar on 12 verssokit ehk tolli (umbes 0,53 meetrit). Süld on ka samuti väline mõõdustik. Selle etaloniks on olnud laiali sirutatud käte sõrmeotste vahe. Aastal 1790. loodi Prantsusmaal Meetermõõdustik, mille põhiühikud on pikkusühik meeter, massiühik kilogramm, temperatuuri mõõtmine ja ajaühik sekund ning milles kehtib ühikute kümnekordsus. · TEMPERATUURI MÕÕTMINE Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termomeetrit (kreeka keeles tähendab thermos soe ja metro mõõdan). Joonisel on klaastermomeeter. Paisuva aine (täitevedeliku) jaoks on termomeetril reservuaar ja paisumistoru. Termomeetril on skaala, mille iga jaotis vastab 10 kraadile. Skaalalt näeme, et termomeeter
Mõõtmine/mõõteriistad 1. Vanasti kasutati mõõtühikuid, mille pikkus võis piirkonniti oluliselt erineda. Leia internetist, milliste suuruste mõõtmiseks loetletud ühikuid kasutati, ja kirjuta need õigesse lahtrisse pang, nael, küünar, karaat, penikoorem, toop, puud, jalg, vaat, süld, solotnik, kantjalg Pikkusühik Massiühik Ruumalaühik 3.
m2 V- keha ruumala r- tihedus m1 vedru m2 m1 > m2 s 1< s 2 s1 s2 Massiühik on 7.2 Keha liikumishulk 1kg m - keha mass p=mv v - liikumiskiirus 7.3 Impulss 39 cm Liikumishulga muut impulss mv2 - mv1 = p2 - p1 = Dp Æ 39 cm m
Kuressaare Ametikool Raul Kask Mehaanika Juhendaja: Ain Toom Kuressaare 2013 Mehaanika Mehaanika on füüsika haru, mis uurib kehade paigalseisu ja liikumist ning nende põhjusi. Mehaanika põhiseadused töötasid välja Galileo Galilei ja Isaac Newton. Kuni 19. sajandini arvati, et kõik füüsikalised nähtused on seletatavad mehaaniliste protsessidega. Tänapäeval on teada, et paljudes füüsika valdkondades on oma seaduspärasused, mis ei taandu mehaanikale, ning et Newtoni versioonis on mehaanika vaid tegelikkuse lähendus, mis näiteks relativistlike süsteemide puhul ei ole rakendatav, nende puhul on tarvis rakendada relatiivsusteooriat. Ometi jääb mehaanika koos oma mõistetega, nagu massi- ja jõumõiste, füüsika üheks aluseks. Uurimisobjekti järgi võib mehaanika jaotada. 1. Tahkete kehade mehaanikaks 2. Vooliste mehhaanika 3. Vedelike mehaanikaks 4. Gaaside mehaanikaks Peenema jao...
Füüsika Töövihik VIII klassile I osa 27.Kordamiseks ja Ülevaatamiseks lk62- 64 1.kuidas saadi pikkusühik 1m V:võeti 1 kümnemiljondik osa Pariisi läbivast meridiaanist. 2.kuidas saadi massiühik 1kg V:võeti 1 dm3 puhast vett temp 4*C 3. avalda valemis P=m:V mass V:m=PxV 3.1 avalda P=m:V ruumala V:V=m:P 4.antud on kuubid... V: Kuld-19.3kg, Hõbe-10.5kg,Raud-7.8 kg, ALU.-2.7kg,Parafiin- 0.9kg 5... (ülevalt alla) V:kuld,hõbe,raud,alumiinium,parafiin 6.õpetaja andis Mikule 10 keha... Keha nr 1. ... ... 2.7 3,4 ja 5 8.9 7 ja 10 on 2.7 2. ... ... 25 6. 2.5 8. 7.8 9. 0.9 Samast ainest võivad olla kehad numbriga 1,7,10 ja 3,4,5, 7
MOOL. 1. Mool on a) massiühik b) ruumalaühik c) ainehulga ühik 2. Ühes moolis on a) 6,02x1025 aineosakest b) 6,02x1023 aineosakest c) 3,01x 1023 aineosakest 3. Molaarmassi ühik on a) Mol/g b) mol c) g/dm3 d) g/mol 4. Mitu mooli on 100 grammi CH4? 5. Mitu raua aatomit on 50 moolis rauas? 6. Kui palju kaalub 30 millimooli lämmastikku (N2)? 7. Aineosakeste arvu ühes moolis kutsutakse a) Avokaado arv b) Avogadro arv c) Amadeuse arv 8. Mitu raua aatomit on 5 kilomoolis rauas? 9. Mitu mooli on 200 grammi CaCO3 ? 10. Mitu mooli on 1,2 04 x 1025 hõbeda aatomit? 11. Molaarmass on aine ühe mooli mass a) kilogrammides b) grammides c) aatommassiühikutes 12. Leia 3 mooli alumiiniumi mass 13. Mitu mooli on 3,01x1024 hapniku molekuli? 14. Mitu vee molekuli on 0,1 moolis vees ? 15. Mitu vee molekuli on 15 millim...
liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt. Nimetatakse ka inertsiseaduseks. Newtoni II seadus: kehale mõjuv jõud on võrdne keha massi ja selle jõu poolt kehale antud kiirenduse korrutisega. a= F/m ehk F=m*a. Ühik on 1N. Newtoni III seadus: kahe keha vahel mõjuvad jõud on suuruselt võrdsed ja vastassuunalised. Neid jõud ei tasakaalusta teineteist, sest nad on rakendatud erinevatele kehadele. F1=F2, m1a1=m2a2 ehk m1/m2=a2/a1. 3. Inertsus on keha omadus püüda säilitada oma liikumise kiirust. Massiühik on 1 kilogramm. Inerts on nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. Mass on keha inertsuse mõõduks. 4. Ülemaailmne gravitatsiooniseadus: kaks punktmassi tõmbavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende masside korrutisega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=G* m1m2/r', m1 ja m2 on kummagi keha massid, r on kehadevaheline kaugus, G on gravitatsioonikonstant = 6,7 *10 astmes -11. 5
N=A/t ühikuks on 1W= 1J/1s= !kg* mruudus/sruudus 4. Jõumoment 5. Ainehulk , 1mol. Antud keha molekulide arvu ja Avogadro arvu suhe. Võib defineerida ka kui aine massi ja mollarmassi jagatisena. =N/NA=m/M (N-osakeste arv, NA-Avogardo arv 6.02*1023 1mol, m-aine mass 1kg, M-molaarmass 1kg/mol. 6. Pindpinevus 7. Massiühik 8. Võnkumise liigitus 9. TD I seadus Põhineb energia jäävuse seadusel. Süsteemile juurdeantav soojushulk kulub siseenergia suurendamiseks ja mehaaniliseks tööks, mis tehakse välisjõudude vastu: Q=U+A (Q-juurdeantav soojushulk 1J, U-siseeenergia muut 1J, A-välisjõudude vastu tehtud töö 1J) 10. Ülesanded 2.9 Antud: t=5s; v0=20m/s; v=10m/s; m=3,5t=3,5*109 Leida: a=?; F=?
KEEMIA RIIGIEKSAM Proovieksam Ülesanne 1.(3 punkti) Täitke lüngad järgmistes lausetes. a.)Lihtaine on aine, mis............................ b)Alus on aine, mis................................. c)Hüdrogeenimine on reaktsioon, ................ Ülesanne 2.(3 punkti) Millised järgmistest väidetest on tõesed, millised väärad?(kastikesse + või - ) Vale väite korral parandage viga. a)Raua kontaktisolek vähemaktiivse metalliga takistab raua korrosiooni. ..................................................................................... b)Kontsentreeritud happe lahjendamiseks tuleb vett valada happesse. ...................................................................................... c)Vee karedust põhjustavad naatrium- ja kaaliumsoolad. ......................................
Kehade vastastikmõju tõttu muutub vastasikmõjus olevate kehade kiirus, kusjuures suure massiga keha kiirus muutub vähem kui väikse massiga keha kiirus. Jõud, millega kaks keha teineteist mõjutavad, on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. Keha inerstus ja mass- inertsus väljendub selles, et keha kiiruse muutumiseks kulub alati teatud aeg. Keha inertsust väljendatakse arvuliselt massi kaudu. Mida inertsem on keha, seda suurem on keha mass. Massiühik on 1kg. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele kehale. Jõuühik on 1 N. jõudu mõõdetakse dünamomeetriga. Jõud põhjustab keha kiiruse muutumise. Jõud looduses Gravitatsiooniks ehk gravitatsiooniliseks vastastikmõjuks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Gravitatsioonijõu abil iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonilise vastastikmõju suurust
Kordamis küsimused ja vastused 1. Mis vahe on seadusel ja seaduspäraseusel? Seadus on mõõtetav ja arvuliselt väljendatav üldistus Seaduspärasus on erijooni rõhutatav ja mõõtmist mitte eeldav üldistus 2. Mis on loodusteaduslik meetod? Loodusteaduslik meetod seisneb vaatluste põhjal hüpoteeside püstitamisel, nende põhjal ennustuste tegemisel ning ennustuste paika pidavuse kontrollides (ehk katsetades) 3. Mida nimetatakse füüsikaliseks suuruseks? Füüsikaline suurus on füüsikaliste objektide kirjeldus, mida saab arvuliselt väljendada 4. Millal hakatakse mingit teooriat lõppilkult tunnistama? Alles pärast seda, kuisama tulemuse on saanud paljud erinevad teadlased erinevates laborites üle kogu maailma. 5. Milline on otsene ja milline on kaudne mõõtmine? Otsene mõõtmine on mõõtmine, mille korral meid huvitab füüsikalise suuruse väärtus , ning on loetav mõõteriista skaalalt. Kaudne mõõtmine on mõõtmine, kus mõõtetulem...
Kordamis küsimused ja vastused 1. Mis vahe on seadusel ja seaduspäraseusel? Seadus on mõõtetav ja arvuliselt väljendatav üldistus Seaduspärasus on erijooni rõhutatav ja mõõtmist mitte eeldav üldistus 2. Mis on loodusteaduslik meetod? Loodusteaduslik meetod seisneb vaatluste põhjal hüpoteeside püstitamisel, nende põhjal ennustuste tegemisel ning ennustuste paika pidavuse kontrollides (ehk katsetades) 3. Mida nimetatakse füüsikaliseks suuruseks? Füüsikaline suurus on füüsikaliste objektide kirjeldus, mida saab arvuliselt väljendada 4. Millal hakatakse mingit teooriat lõppilkult tunnistama? Alles pärast seda, kuisama tulemuse on saanud paljud erinevad teadlased erinevates laborites üle kogu maailma. 5. Milline on otsene ja milline on kaudne mõõtmine? Otsene mõõtmine on mõõtmine, mille korral meid huvitab füüsikalise suuruse väärtus , ning on loetav mõõteriista skaalalt. Kaudne mõõtmine on mõõtmine, kus mõõtetulem...
Füüsika 8. klassi materjal Valemid 1) tihedus () massiühik m m = mass = tihedus tiheduseühik = ruumalaühik =V V = ruumala Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass. Näide: Jäätüki mass on 4,5 kg ja ruumala on 5 dm3. Kui suur on tihedus? m = 4,5 kg Aine tiheduse saab arvutada valemist: m V = 5 dm3 4,5 kg kg =V =m:V =? = 5 dm3 = 0,9 dm3 m=xV Vastus: jää tihedus on 0,9 kg/dm3
Galileo Galilei Caroline Sünd 101RS Sissejuhatus Galileo Galilei (15. veebruar 1564 Pisa 8. jaanuar 1642 Arcetri) oli itaalia astronoom, filosoof ja füüsik. Galilei pani aluse teaduslikule eksperimenteerimisele ja katsetulemuste matemaatilisele tõlgendamisele, mis omakorda lõid alused seletavatele loodusteadustele. Muuhulgas tegeles ta teleskoopidega, näiteks valmistas Galilei teleskoobi. Samuti eksperimenteeris Galilei temperatuurimõõtmistega ja täiustas termoskoopi. Sünd ja perekond Galileo Galilei sündis Pisas Firenze õukonnamuusiku Vincenzio Galilei ja tema abikaasa Giulia esimese lapsena. Peale Galileo Galilei elasid perekonna lastest täiskasvanueani välja vend Michelangelo ning õed Virginia ja Livia. Perekond ei olnud jõukas ega ka vaene. Galileo isa oli edumeelne ja laia silmaringiga mees, kes peale muusika huvitus muusikateooriast ja matemaatikast ning avaldas koguni pole...
Galileo Galilei 15.02.15648.01.1642 Galileo Galilei sündis Pisas Firenze õukonnamuusiku Vincenzio Galilei ja tema abikaasa Giulia esimese lapsena. Peale Galileo Galilei, elasid perekonna lastest täiskasvanueani välja vend Michelangelo, ning õed Virginia ja Livia. Perekond ei olnud jõukas ega ka vaene. Galileo isa, oli edumeelne ja laia silmaringiga mees, kes peale muusika, huvitus muusikateooriast ja matemaatikast. Esmase hariduse andis lastele isa ise, vahel ka koduõpetajaid kaasates. Kuigi isa ei hoolinud eriti religiooni järgimisest, pani ta noore Galilei parema hariduse nimel 1575 Vallombrosa kloostrikooli. Noormehele meeldis mungaelu ja ta astus noviitsina Vallombrosa ordu ridadesse. Isale selline asjade käik ei sobinud ja kui Galileid tabas silmahaigus, viis ta poisi kloostrist ära ega toonudki teda pärast paranemist tagasi. Kuigi koduõpetamist jätkasid sama ordu mungad,...
vastastikmõjus. Kui teaksime ühe keha massi, siis saaksime eelnevat suhet kasutades leida teise keha massi. Olgu meil keha massiga m1, nimetame ta massietaloniks. Kui massietalon on määratud, siis teise keha massi saab määrata kasutades seost m2=m1Xa1/a2. Kõik ülesanded taanduvad selleni, et määrata etalonmass. Massietaloniks on võetud platina ja iriidiumi sulamist valmistatud silinder. Selle silindri mass ongi rahvusvaheline massiühik 1 kg. Üsna suure täpsusega võib väita, et ühe liitri destilleeritud vee mass temperatuuril 15°C on 1 kg. Kui on teada massietalon, saab korraldada eelnevalt kirjeldatud katseid ja saada mistahes keha mass. Üheks tundmatu keha massi määramise meetodiks on kaalumine kangkaaludega. Ühele kaalukausile asetatakse tundmatu massiga keha, teisele kaalukausile aga etalonmassi abil kehaga võrdne koormus. Kaaluvihtide kogumass on võrdne tundmatu keha massiga.
ak=v2/r. Periood on aeg, mille jooksul pikki ringjoont liikuv keha teeb ühe ringi. Tähis on t ning ühik [s]-sekund. Sagedus näitab võngete arvu ajaühikus. sageduse tähis on v või f ning ühik [Hz]- hertz. Sagedus ja periood on teineteise pöördväärtused. V või f=1/t. Nr 5. Inertsus ja mass. Jõu. Newtoni seadused. Inertsiks nimetatakse keha püüet säilitada oma liikumise kiirust. Mass iseloomustab keha inertust ja vastastikust külgetõmmet. Massi saab mõõta kaalumisel ning massiühik on [kg]- kilogramm. Newtoni 1. Seadus: Keha liigub ühtlaselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. Newtoni 1. Seadust nimetatakse ka inetsiseaduseks. Newtoni 2. Seadus: Kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha massi ja kiirenduse korrutisega. F=ma. Newtoni 3. Seadus: Kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunatud vastupidiselt. F1=-F2 Nr 6. Elastsusjõud. Hooke'i seadus. Liikumine elastsusjõu mõjul.
geograafia - maateadus jagelema - vaidlema, kaklema jalakas - lehtpuu gobelään - kootud piltvaip jaunis - suursugune, õilis grafiti - seinajoonistus jaurama - mõttetut juttu ajama gümnaasium keskkool jurta - rändrahvaste telk golf - pallimäng graatsiline - sirge, õrnnõtke K gramm - massiühik kaader - üksikvõte filmilindil grammatika - keeleõpetus kaetama kurja silmaga ära tegema grandioosne - suurejooneline, võimas kai - sadamasild greip ehk greipfruut ehk kreebu - puuvili kalkuleerima - arvestama, kaalutlema gripp - nakkushaigus grimass näomoonutus; näovigur kalligraafia - ilukiri gurmaan - peente toitude harrastaja kammerorkester - väike orkester
massi ja selle keha ruumala jagatisega. Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga ainekoguse mass. Aine tihedus sõltub temperatuurist, gaaside tihedus sõltub ka rõhust. =m - tihedus aine tihedus = keha mass V m - mass keha ruumala V - ruumala Tiheduse ühikuid: 1 kg; 1 kg; 1 g tiheduseühik = massiühik m3 dm3 cm3 ruumalaühik 28. Mis on gravitatsioon? GRAVITATSIOONIKS ehk gravitatsioonliseks vastastikmõjuks nimetatakse mistahes kehade vastastikuse tõmbumise nähtust. Gravitatsioon on nähtus. Gravitatsioonijõud on füüsikaline suurus. Gravitatsioonijõu abil iseloomustatakse arvuliselt gravitatsioonilise vastastikmõju suurust. Gravitatsioonijõu suurus sõltub vastastikmõjus olevate kehade massist ja kehade kaugusest.
Ainehulk mool mol Valgustugevus kandela cd SI põhiühikud on määratletud alljärgnevalt (sulgudes on toodud määratluse kehtestanud Kaalude ja Mõõtude Peakonverentsi (Conférence générale des poids et mesures, edaspidi CGPM) järjekorranumber ja toimumise aasta): meeteron tee pikkus, mille valgus läbib vaakumis 1 / 299 792 458 sekundi jooksul (17. CGPM, 1983); kilogramm on massiühik, mis on võrdne rahvusvahelise kilogrammi prototüübi massiga (3. CGPM, 1901); sekund on 133Cs aatomi põhiseisundi kahe strUKtuurinivoo vahelisele üleminekule vastava kiirguse 9 192 631 770 perioodi kestus (13. CGPM, 1967); amper on selline konstantne elektrivoolu tugevus, mis kulgedes kahes sirges, paralleelses, lõpmatu pikas, kaduvväikese ringikujulise ristlõikega, vaakumis teineteisest ühe meetri
Mõõtetulemuseks on saadud arvu ja mõõtühiku korrutis Otsene mõõtmine – mõõtmistulemus saadakse vahetult mõõteriista skaalalt Kaudne mõõtmine – tulemus leitakse arvutuste teel otsemõõdetud suurustest Füüsikaline suurus: Kirjeldab mingi nähtuse või objekti omadust Füüsikalisel suurusel on nimi nt piikus, kiirus Peab olema mõõdetav SI süsteem: Pikkusühik – 1 meeter (m) Massiühik – 1 kilogramm (kg) Ajaühik – 1 sekund (s) Voolutugevuse ühik – 1 amper (A) Temperatuuri ühik – 1 kelvin (K) Ainehulga ühik – 1 mool (mol) Valgustugevuse ühik – 1 kandela (cd) Mõõtemääramatus: Mõõtmistulemusega seotud suurus, mis määrab mõõdetava suuruse vahemiku, kuhu selle tõeline väärtus satub Mõõtemääramatuse allikad: Riistavead Protseduurivead Mõõdetava suuruse muutlikkusest tingitud vead
1. Metroloogia teadusharuna, selle alajaotused Metroloogia on teadusharu, mis käsitleb mõõtmisi ning nende üldsuse ja täpsuse tagamise meetodid ja vahendid. Jaguneb teoreetiliseks-, rakenduslikuks- ja legaalmetroloogiaks. Teoreetiline metroloogia on mõõtmiste üldteooria. Rakendusmetroloogia sisaldab:mõõtevahendite praktilise taotlemise õpetust ja metroloogilist järelvalvet, etalonide omavahelist võrdlemist. Legaalmetroloogia hõlmab endas metroloogiaga seotud seadusandlust ja normdokumentatsiooni. Metroloogia põhiprobleemid: mõõtmise üldteooria, füüsikaliste mõõtühikute otstarbekas määramine, etalonide ja taotlevmõõtude valik, hoidmine ja reprodutseerimine; mõõtühikute ülekandmine etalonidelt toatlevmõõtudele ja viimasena töömõõtudele. Põhiühikuid üritatakse määrata looduslike objektide kaudu. 2. Mõõtmise olemus ja eesmärk Mõõtmine on antud füüsikalise suuruse võrdlemine teise sama liiki suurusega, mis on...
Tänapäeva maailmas peaksid sellised kokkulepped olema ülemaailmsed, s.t. tuleks valida sellised ühikud, mis kehtiksid kõikides maades. Tänapäeval enim levinud mõõtühikute süsteem on SI (prantsuse keeles: Système International d'Unités, tõlkes "rahvusvaheline ühikute süsteem"). See võeti kasutusele 1960 aastal, XI Rahvusvahelisel Kaalude ja Mõõtude Peakonverentsil. SI süsteemi põhiühikuteks on: L pikkusühik m M massiühik kg T ajaühik s I voolutugevuse ühik A temperatuuri ühik K J valgustugevuse ühik cd 1971.a. lisati neile kuuele veel ainehulga N ühik: N ainehulga ühik mol Rahvusvahelise süsteemi põhiühikud on defineeritud tabelis 1. Tabel 1. Rahvusvahelise süsteemi põhiühikud. Dimensiooni SI Definitsioon tähis ühik
SI – süsteem – rahvusvaheline mõõtühikute süsteem ehk meetermõõdustik Kinnitati 1960 Kaalude ja mõõtude XI peakonverentsil. NSVL-s kehtis alates 1963 Eestis kehtib määrus 17.12.2009 nr. 208 (RT I 2009 64. 438 ) SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud on määratud põhisuuruste kaudu. Põhiühikuteks on: 1. pikkuse ühik meeter; meeter on pikkus, mille läbib valgus vaakumis 299792458-1 sekundi jooksul. 2. massiühik kilogramm; mass 1 kg on võrdne rahvusvahelise massietaloni massiga. 3. ajaühik sekund; sekund on defineeritud ajavahemikuna, mis võrdub 133Cs aatomi teatud kindla lainepikkusega kiirguse 9192 631770 võnkeperioodiga 4. elektrivoolu tugevuse ühik amper; 1 amper on selline konstantne elektrivoolu tugevus, mis voolu kulgedes kahes sirges, paralleelses, lõpmatu pikas, kaduvväikese ringikujulise ristlõikega, vaakumis teineteisest ühe meetri kaugusele paigutatud juhtmes
Keskkonnafüüsika Mehhaanika Füüsikaline suurus kirjeldab mingi nähtuse või objekti omadust Füüsikalisel suurusel on nimi, nt pikkus, kiirus. Peab olema mõõdetav, omab mõõtühikut. Kokkuleppelised. (SI süsteem) Rahvusvaheline mõõtühikute süsteem, milles on 7 põhiühikut ◦ Pikkusühik – 1 meeter (m) ◦ Massiühik – 1 kilogramm (kg) ◦ Ajaühik – 1 sekund (s) ◦ Voolutugevuse ühik – 1 amper (A) ◦ Temperatuuri ühik – 1 kelvin (K) ◦ Ainehulga ühik – 1 mool (mol) ◦ Valgustugevuse ühik – 1 kandela (cd) Mehaanika harud: Kinemaatika – kehade liikumine ruumis. Dünaamika – kehade liikumist põhjustavate jõudude käsitlus. Staatika – tasakaalus olevad kehad. Ühtlane sirgjooneline liikumine: Liikumine sirgel, mille korral mis tahes võrdsetes
792 458 sekundi jooksul 133 Aeg sekund 1s Cs aatomi (tseesium-133) põhiseisundi kahe ülipeen(struktuuri)-nivoo vahelisele üleminekule vastava kiirguse ca 9 miljardi võnkeperioodi kestusega Mass kilogramm 1 kg massiühik, mis on võrdne rahvusvahelise kilogrammi prototüübi massiga 1 Temperatuur kelvin 1K /273,16 vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist Voolutugevus amper 1A selline konstantne elektrivoolu tugevus, mis kulgedes kahes sirges, paralleelses, lõpmatu
1. Vektorite liitmine ja lahutamine (graafiline meetod ja vektori moodulite kaudu). Kuidas leida vektorite skalaar- ja vektorkorrutis? Graafiline liitmine: Kolmnurga reegel – eelmise vektori lõpp-punkti pannakse uue vektori algpunkt. Vektorite liitmisel tuleb aevestada suundasid. Saab kuitahes palju vektoreid kokku liita. Rööpküliku reegel – vektorite alguspunkt paigutatakse nii, et nende alguspunktid ühtivad. Saab ainult kahte vektorit kokku liita. ax – x-telje projektsioon ay – y-telje projektsioon az – z-telje projektsioon i, j, k – vektori komponendid ⃗a + b⃗ =i⃗ ( a x + bx ) + ⃗j ( a y +b y ) + ⃗k (a z +b z ) Skalaarkorrutis: ⃗a ∙ ⃗b=|⃗a||b⃗| cosα=a x b x +a j b j +a z b z Kui suudame ära näidata, et vektorid on risti, siis võime öelda, et skalaarkorrutis on 0. ⃗ ⃗ Vektorkorrutis: |a⃗ × b|=¿ ⃗a∨∙∨b∨sinα Vektorid on võrdsed, kui suund ja siht on sama. Samasihilised võivad olla erisuunalised. ...
4.1.3. Jõud ja impulss * Newtoni 1. seadus vastastikmõju puudumisel liigub keha ühtlaselt ja sirgjooneliselt. * Mehaanika seadused ei kehti kõigis taustsüsteemides. * Inerts nähtus, kus kõik kehad püüavad oma liikumise kiirust säilitada. * Mehaanikaseadused kehtivad inertsiaalsetes taustsüsteemides. -) Maaga seotud taustsüsteem on peaaegu inertsiaalne. * Saadav kiirendus sõltub keha inertsusest. -) mass = inertsus -) Mass on inertsuse mõõt ja massiühik = [1kg] * Kiirendus on pöördvõrdeline massiga. -) a1/a2 = m2/m1 * Kiirendus on võrdeline vastastikmõju intensiivsusega. -) Jõud on vastastikmõju mõõt. -) Jõud on vektoriaalne suurus. * Newtoni 2. seadus keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. * valem: a = F/m; F = ma * Jõudu mõõdetakse tema tekitatud deformatsiooi või kiirenduse kaudu. * Jõud 1N annab 1kg massiga kehale kiirenduse 1m/s2
KOOLIFÜÜSIKA: MEHAANIKA1 (kaugõppele) 1. KINEMAATIKA 1.1 Ühtlane liikumine Punktmass Punktmassiks me nimetame keha, mille mõõtmeid me antud liikumise juures ei pruugi arvestada. Sel juhul loemegi keha tema asukoha määramisel punktiks. Kuna iga reaalne keha omab massi, siis sellest ka nimetus punktmass. Ühtlase liikumise kiirus, läbitud teepikkuse arvutamine Ühtlane liikumine on selline liikumine, kus keha mistahes võrdsetes ajavahemikes läbib võrdsed teepikkused. Sel juhul on läbitud teepikkuse s ja selleks kulunud aja t suhe jääv suurus. Ühtlase liikumise kiirus s v= . t Lähtudes ühtlase liikumise kiiruse mõistest, võime öelda, et ühtlame liikumine on jääva kiirusega liikumine, sest läbitud teepikkuse ja selleks kulunud aja suhe on jääv suurus. Kiirus on arvuliselt võrdne ajaühikus läbitud teepikkusega. Kiiruse ühikuks SI- süsteemis on m/s (meeter sekundis). Praktilises elus kasutatakse kiirusühikuna ka suurus...
a ×b =ab sin (Sin a <0) 3. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis positiivne? kui on väiksem kui 90 kraadi (I ja IV veerand) 4. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis negatiivne? kui on suurem kui 90 kraadi (II ja III veerand) 5. Millal on kahe vektori vektorkorrutis 0? Kui vektorid on paralleelsed 6. Millal on kahe vektori skalaarkorrutis 0? Kui koosinus on null ehk vektorid on risti 7. Nimetada SI-süsteemi põhiühikud. teepikkus meeter massiühik kilogramm ajaühik sekund elektrivoolu tugevus amper termodünaamiline temperatuur kelvin ainehulk mool valgusühik - kandela 8. Kirjutada kiiruse ühik põhiühikute kaudu kiirus = teepikkus/aeg (meeter/sekundiga) 9. Kirjutada kiirenduse ühik põhiühikute kaudu. a=1m/s2 10. Kirjutada sageduse ühik põhiühikute kaudu. 1 Hz = 1 / 1s 11. Kirjutada liikumishulga ühik põhiühikute kaudu. kg m s 12
iseseisvuse eest võitlejaid. Pealegi poleks kõrk Marie-Antoinette eales nõustunud kandma eelmise kuninga armukesele mõeldud kaelakeed. Juveliirid pakkusid ehet Vene keisrinnale Katariina Suurele, kuid see monarh vastas kõhklematult: ,,Jumala tahtel on mind kutsutud oma rahvast teenima, mitte paljaks varastama." Siinkohal tuleb rääkida meile huvi pakkuva ehte hinnast. Tänapäeval maksab Eestis ühekaraadine briljantsõrmus umbes 3000 eurot. Karaat on vääriskivide ja pärlite massiühik. Nimetatud kaelakee karaatide kogus oli 2840. Sooritame korrutustehte: 3000 eurot x 2840 = 8 520 000 eurot. Tolle ajastu vääringus oli kaelakee hinnaks 1 600 000 liivrit, mis oleks võimaldanud ehitada 4 lossi või 3 sõjalaeva. Muinasjutuliselt ilus ning ülikallis kaelakee tekitas kõiksugu kuulujutte. Räägiti, et kuninganna ihaldavat seda ehet, kuid tal polevat selle ostmiseks piisavalt raha. Usumees
Töö (energia), w ml2t-2 w = Fl J dzaul 1) tihti kasutatakse suhtelist tihedust näit. õhu või vee suhtes. Selliste suuruste dimensioon on muidugi alati üks. Allpool toome SI põhiühikute definitsioonid (v.a. valgustugevuse ühik kandela): meeter (m) võrdub vahemaaga, mille valgus läbib vaakumis 1/299 792 458 sekundiga (1983). kilogramm (kg) on massiühik, mis võrdub rahvusvahelise kilogrammietaloni massiga (1901). sekund (s) võrdub 133 Cs aatomi põhiseisundi kahe ülipeenstruktuurinivoo vahelisele siirdele vastava kiirguse 9 192 631 770 perioodiga (1967). amper (A) on selline muutumatu elektrivoolu tugevus, mis kahte lõpmatult pikka ja paralleelset, teineteisest vaakumis 1 m kaugusel asetsevat kaduväikese ringikujulise ristilõikega sirgjuhet läbides tekitab nende juhtmete vahel iga
5 1bar=10 Pa= 0.1MPa energia, töö E dzaul, J (Nm) kilopond-meeter (kpm) Neid kahte erinevat tabelit seob omavahel Newtoni seadus F=m×a, (jõud= mass×kiirendus, kus a=g=9.81m/s2). Mõõtühikute määratlused Mass: 1 kg SI süsteemi põhiühikute hulka kuuluv massiühik, mis võrdub Pariisis rahvusvahelises Kaalude ja Mõõtude Büroos säilitatava rahvusvahelise etaloni massiga, mis on võrdne 1dm3 destilleeritud vee massiga temperatuuril 4.2°C. 4 Jõud: 1kp jõukilogrammi nimetus SFV-s, Austrias, Rootsis jm. 1N SI süsteemi jõuühik, mis on võrdne jõuga, mis annab kehale massiga 1 kg oma mõjumise suunas
5 1bar=10 Pa= 0.1MPa energia, töö E dzaul, J (Nm) kilopond-meeter (kpm) Neid kahte erinevat tabelit seob omavahel Newtoni seadus F=m×a, (jõud= mass×kiirendus, kus a=g=9.81m/s2). Mõõtühikute määratlused Mass: 1 kg ⇒ SI süsteemi põhiühikute hulka kuuluv massiühik, mis võrdub Pariisis rahvusvahelises Kaalude ja Mõõtude Büroos säilitatava rahvusvahelise etaloni massiga, mis on võrdne 1dm3 destilleeritud vee massiga temperatuuril 4.2°C. 4 Jõud: 1kp ⇒ jõukilogrammi nimetus SFV-s, Austrias, Rootsis jm. 1N ⇒ SI süsteemi jõuühik, mis on võrdne jõuga, mis
Tegijapoiss 2010 Üldmeteoroloogia konspekt eksamiks Konspekt on tehtud Hanno Ohvril-I üldmeteoroloogia materjalide põhjal . Üsna vigu täis . Igast kasulikku infot on siin , kuid paljud asjad võivad segaseks jääda , kuna ma panin kirja enamasti selle mida ma ise ei tea ( peaaegu kõik). Valemite tuletusi ma kirja ei pannud , sest normaalsed inimesed selliseid asju ei õpi. Kasu on konspektis kindlasti. Termini meteoroloogia all peetakse harilikult silmas kindlatel kellaaegadel tehtavaid õhu temperatuuri, rõhu, niiskuse, pilvisuse, nähtavuse jt meteoelementide rutiinseid mõõtmisi javaatlusi. Klimatoloogia - Paljuaastane iseloomulik ilmastik mingis piirkonnas. Klimatoloogia on meteoroloogia ja füüsilise geograafia piiriteadus. Fahrenheiti skaala Kaks püsipunkti 1) 0 F Kraadi = -17.78 C , madalaim temperatuur mis ta laboris sai . 2) 96 F = 35.55 C , tema arvates inimese keha temperatuur. Jää sulab Fahrenheidi skaala järgi 32 F kraadi ...
1. ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED 1.1. Elementide jaotus IUPAC’i süsteemis Reeglid ja põhimõtted, kohaldatuna eesti keelele: Karik, H., jt. (koost.) Inglise-eesti-vene keemia sõnaraamat Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1998, lk. 24-28 Rühmitamine alanivoode täitumise põhjal 2. ELEMENDID Vesinik Lihtsaim, kergeim element Elektronvalem 1s1, 1 valentselektron, mille kergesti loovutab → H+-ioon (prooton, vesinik(1+)ioon) võib ka siduda elektroni → H- (hüdriidioon, esineb hüdriidides) Perioodilisusesüsteemis paigutatakse (tänapäeval) 1. rühma 2.1.1. Üldiseloomustus Gaasiline vesinik – sai esimesena Paracelsus XVI saj. – uuris põhjalikult H.Cavendish, 1776 – elementaarne loomus: A.Lavoisier, 1783 Elemendina: mõõduka aktiivsusega, o.-a. 1, 0, -1 3 isotoopi: 1 H – prootium (“taval.” vesinik) 2 H = D – deutee...
se suhteliselt halve- ja lihastele hapnikku tarniva südame ja veresoonkonna töövõimest. Laste lihased mal treenitavusel kasutavad tööks vajaliku energia saamiseks paremini ära keha rasvavarusid. Vii- on teinegi põhjus. mane on võimalik ainult hapniku juuresolekul ehk aeroobselt. Aeroobne energia Üllatavalt on selleks taastootmine on oluliselt tõhusam kui hapnikuvaeguses toimuv. See tähendab, nende suhteliselt et organism, mille üks massiühik suudab tarbida vähem hapnikku, on energia hea füüsiline vorm tootmisel ebaefektiivsem ja sellest tulenevalt madalama töövõimega, antud juhul vastupidavusega. 34 SPORDI ÜLDAINED I TASE Suhtarvudena on seega treeningut alustavate laste vastupidavusvõime parem NB! kui treeninguga alustavatel täiskasvanutel. Täiskasvanu hapnikutarbimise võime keha ühe kilogrammi kohta on suurema kehakaalu tõttu keskmiselt ma-
ning selle suhe diameetrisse d Ajavahemik on pöörleval tasandil: kus dt on inertsiaalsüsteemis olev aeg ning punktis O. Selles punktis on kellade käigud samad, mis on kellad inertsiaalsüsteemis. Aja kulgemine aeglustub gravitatsioonijõu poole minnes. Valemist võtame nurkkiiruse ära ja paneme selle asemele gravitatsioonipotentsiaali: = ( x,y,z ) Gravitatsioonipotentsiaal on võrdne tööga, mida tuleb teha, et viia massiühik sellest punktist lõpma- tusse. See on võetud välja suvalisest punktist. Siin on töö vastandmägina. Lõpmatust esitab punkt O pöörleval tasandil. Gravitatsioonijõudu ju seal ei ole ja aeg on sama mis inertsiaalsüsteemis. Kui viia punktmass ( m = 1 ) kauguselt r punkti O, tuleb teha tööd: ja kaugusel r on gravitatsioonipotentsiaal: 66 Valemis olev seos ja siit saame
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
