Teemad, mida iga autori kohta lugedes silmas pidada. Marx: 1. Hegel ja Marx Marx on üle võtnud Hegeli sulase-isanda käsitluse. Asendanud indiviidid kollektiividega ja nii saanud kodanlus-proletariaat käsitluse. Peab Hegelit dialektika loojaks. Hegeli käsitluses Die Dingheit (asi) on Marxil kapital. Ka sulane muutub isanda silmis asjaks. Kaob interaktsioonivõimalus. Isanda teadvuse areng peatub, sulasel aga areneb pidevalt – siit võimalik SR. Igasugune DOMINEERIMINE saab tugineda ainult teatud nõusolekule alluva poolt. 2. Ühiskonna materialistlik käsitlus. Tootlikud jõud ja tootmissuhted. Kogu ühiskonna aluseks on MAJANDUS. Tootlikud jõud (inimene+tehnika+organisatsioon+tooraine) ja tootmise käigus tekkinud
..........................................................................15 SISSEJUHATUS Otsustasime uurida kuulsa majandusteadlase Karl Marxi elu. Tõuke selleks andis eelmisel kursusel läbitud aine ,,Sotsiaalteadused". Nimelt käsitlesime seal põgusalt Karl Marxi teooriad, kuid käsitlemata jäi tema elulugu. Usume, et Marxi maailmavaateid on kergem mõista, kui teada tema elukäiku, sest tema esimesed mõtted, arvamused ja tõekspidamised hakkasid välja kujunema juba lapsepõlves. Karl Marxil tuli oma elus palju raskusi ületada. Ta ei otsinudki kergeid teid. Ta oli kõigepealt võitleja. Võitlus tööinimeste vabaduse ja õnne eest, võitlus ekspluateerijate ja nende teenrite vastu oli tema elu eesmärk. Juba noorusaastail astus ta kahevõitlusesse isevalitsusega, poliitilise ja sotsiaalse rõhumisega. Marx valis poliitilise pagulase raske saatuse, katkestas sidemed oma keskkonnaga ning oli sunnitud lahkuma kodumaalt, kusjuures ta teadis, et teda, tema naist ja lapsi ootab
majandusteadlaste jaoks oli kaup inimtöö produkt. Me teeme tööd ja selle tagajärjel valmib produkt-kaup. Marxi jaoks aga toimub kauplemises produkti võõrandumine (Entfremdung). Miks nii? Lihtsalt öeldes, kauplemisel ei lähe kogu töö tasu mitte selle produkti tegijale töötajale, vaid kaupmehele, või kapitalistlikus ühiskonnas kapitalistile. Kapitalist aga ainult omab töötegemise vahendeid, ega tee tööd. Seega saab ebaõiglaselt tasu, sest Marxil inimene, kes vahetult ei töödelnud mateeriaga (vaimutöö nt) ei osale tootmisprotsessis. See on oluline vahetegemine kui me hiljem räägime Gramscist. Kuna töö produkt on töö teisel kujul, seega on võõrandumine samas ka töö võõrandumine. Kuna aga Marxile tähendas töö inimese loomust, siis tähendab siit lähtuvalt töö võõrandumine inimloomuse võõrandumist inimesest, mis ilmneb
tagab kultuuri, teaduse, usu, moraali jne. Marxi arvates on eraomandust soodustavatel seadustel hullutav mõju massidele. Kui omanike klass ise ei ole valmis muudatusi omandisuhetesse viima, siis peab seda tegema revolutsioon. Kuna kapitalism kui klassisüsteem ei ole võimeline arenema, oli tööliste võit ja klassivaba ühiskonna loomine ilmne. Kapitalism on sotsialismi tekkeks vajalik eeltingimus, kuna sotsialismi kehtestamiseks on vajalik materiaal-tehniline baas. Marxil ei tulnud Venemaa meeldegi, ta pidas oma eluajal isegi revolutsiooni Saksamaal ennatlikuks, kuna ainult 4% meestest töötas tootmissfääris. Revolutsioon pidi alguse saamaInglismaalt, levima Prantsusmaale ja alles sealt Saksamaale. Marxi ajalooliste formatsioonide teooriad: · ürgkogukondlik eraomandit pole · orjanduslik Vana-Kreeka, VanaRooma · feodaalne keskaegne Lääne Euroopa kuni 19. sajandini
meetod on mõistelisajalooline. Näiteks toob ta välja raha mõiste sisu raha ajaloo kaudu (Saarinen, 1996, lk 301-303). Marx on dialektik. Tema ajaloomine lähenemisnurk ühineb sooviga välja selgitada käsitletava majandusliku mõiste sisemise loogika. Marx tahab näidata, kuidas näiteks kauba rahaline vorm väljendab sügavamat paratamatust. Sellepärast väljendab Marxi Kapitalis esitatud kauba rahalise vormi ajalugu samal ajal dialektilised arengutasemed (Saarinen, 1996, lk 301-303). Marxil dialektiloogiline vaatenurk liitub ajaloolisega, ja vastupidi. Ning loomulikult usub Marx, et samas on ta toonud hegeli dialektika tagasi maa peale. Dialektika ei ole enam osa ratsionalistlikust piiblist, kus koos kõige muuga võib leida ka ,,müsteeriumid", ,,jumaluse rüpest välja kistud saladused" ja ,,ilmutused". Marx kinnistab dialektika majandussuhete ja ühiskondlike realiteetide külge; nii toimides usub ta, et on leidnud Hegeli ebaselge ja abstraktse meetodi ratsionaalse tuuma. See,
töölised omad (a/ü, kutseliidud, parteid). Seepärast on Eu roopas klassid valdavaks nähtuseks. 4. EBAVÕRDSUSE TASANDID M. WEBER'I ( 1864 1920 ) KÄSITLUSES Saksa kõrgeliit, koos kõigi selle juurde kuuluvaga. Ühiskonnateadlane, kes tundis ajalugu, õigusteadust, eetikat, bürokraatiat. Tema vaimseks isaks oli filosoof E. Kant. Marxi heatahtlik kriitika. Aktsepteerib Marxi majandust ja vastuolusid, kuid see on vaid osa tõest. Klasside puhul on Marxil põhimõtteliselt õigus, kuid see vaid klassisituatsioon. Weber arendas edasi Marxi: tootmissuhted loovad eelduse klassi tekkeks, kuid vaja on veel muud, vaja on klassiteadvust/eneseteadvust, et nad identifitseeriks end kui klass. Vaja on subjektiivset faktorit. Marx alahindas subjektiivset komponenti. Weberi arvates on Marx'i klassikäsitlus, klass iseeneses tasemel . Klass iseeneses (objektiivne klassiline seisund
Kiunats - Siga, kes on Napoleoni hääletoruks ja propagandistiks. Ta õigustab sigade ülemvõimu ja vassib rääkides, et kõik on loome ühise hüvangu nimel. Kiunats esindab seda, kuidas võimul olijad tõde väänates ja manipuleerides oma positsiooni kindlustavad. Vana Major Kult, kes nägi nägemuse, et loomad saavad elada vabalt ja inimese ikketa. Ta oli ülestõusu vallandajaks ja Loomade farmi idee autor. Tegelaskuju põhineb Karl Marxil ja Leninil. Ristik - Keskeale lähenev kogukas mära ja Tümpsa lähedane sõber. Sarnaselt Tüpsale ei ole eriti intelligentne. Ta kahtlustab sageli, et sead rikuvad algselt paika pandud seitset käsku, aga süüdistab end valesti mäletamises. Benjamin Eesel, farmi vanim ja tusaseim loom. Ta on isepäine ja ei lähe ületõusu vaimustusega kaasa uskudes, et elu läheb sama halvasti edasi olenemata, kes võimul on.
ee Kokkuvõte Karl Marx ,,Kapital" ptk 8 ,,Tööpäev" Marx on oma teose ,,Kapital" kaheksandas peatükis kirjeldanud antud ajastu põhilisemaid probleeme seoses tööaja, -jõu ja -päevade kestvusega. Marx kirjeldab nii tööandjate kui ka tööliste endi seisukohti seoses lisatöö ning laste tööjõu kasutamisega. Mõiste tööjõud võrdub Marxil töölistega ja kapitalist on tänapäevasemas sõnastuses tööandja. Peatükile lähtudes ostab tööandja endale tööjõudu ehk palkab inimesi, kes teenivad temale kasumit. Kapitali seisukohast on oluline, et toimuks pidev protsess ning Marx on toonud illustreeriva näite võrreldes kapitali vampiiriga. Tema sõnutsi saab see toimida vaid siis, kui on olemas elavat tööd, mida pidevalt sisse imeda. Igasugune seisak ja tootmisvahendite mittekasutamine on kapitali aja raiskamine
seadusandlusest? Marxi arvates on eraomandust soodustavatel seadustel hullutav mõju massidele. Kui omanike klass ise ei ole valmis muudatusi omandisuhetesse viima, siis peab seda tegema revolutsioon. Kuna kapitalism kui klassisüsteem ei ole võimeline arenema, oli tööliste võit ja klassivaba ühiskonna loomine ilmne. Kapitalism on sotsialismi tekkeks vajalik eeltingimus, kuna sotsialismi kehtestamiseks on vajalik materiaal-tehniline baas. Marxil ei tulnud Venemaa meeldegi, ta pidas oma eluajal isegi revolutsiooni Saksamaal ennatlikuks, kuna ainult 4% meestest töötas tootmissfääris. Revolutsioon pidi alguse saama Inglismaalt, levima Prantsusmaale ja alles sealt Saksamaale Karl Marx leidis, et inimene on hea, koostööaldis ja mugav ning et ühiskonnavormi määrab majandus kui ühiskonna domineeriv institutsioon. Marxi käsitlus inimesest rõhutab heatahtlikkust ja koostöövalmidust
Ilma teooriata jääksid infokillukesed omavahel seostamata. Sotsioloogia rajajaks peetakse 19.saj elanud prantslast Auguste Conet'e Samal ajal tekkis ka seisukoht, et teadus võib olla väärtustevaba ja objektiivne- POSITIVISM. 22.09.2011 (vaesus, koolivägivald, perevägivald, jne) referaadi teemad. Determinism - midagi ei toimu juhuslikult, pooldavad põhjalikkust. Karl Marx (laste võõrandumine koolist) 1818-1883 Marxil on sotsioloogiselt teooria arendamisel 3 ... 1.käsitles ühiskonda kui oraanilist tervikut kus igal osal on täita oma kindel funktsioon. Täätas välja ühiskonn akeerulise mudeli kus erinevad valdkonnad mõjutavad üksteist.nt kuidas maj.mõjutab perekonda. 2. majandusliku sektori tähtsuse, ta nim majandussüsteemi baasiks millel rajaneb pealisehitus- poliitiks,kunst,haridus,uskumused,perekond jne. Tähtsamaks pidas majandust,eriti omandisuhteid, sest see mõjutab pealisehituse arengut. 3
. . 1.9 Karl Marx Tema puhul on probleem, et keegi ei tea enam täpselt, mida Marx tegelikult ütles, sest sellest on lihtsalt liiga palju interpretatsioone. Kindlasti oli Marxi loomingus mingeid arenguetappe ja see teeb asja veel keerulisemaks. Meil on harjutud Marxi loomingut käsitlema ühtse tervikuna. On siiski ajalooline sotsioloogia, mida võib Marxi puhul suhteliselt sel- geks teemaks pidada. Isegi külma sõja ajal pidasid ameeriklased Marxi üheks sotsioloogia rajajaks. Marxil oli üks suur pluss — tuhanded ajaloolased said pikka aega pal- ka Marxi teooriate kontrollimise eest läbi terve ajaloo. Loomulikult ei ela- nud need eriti kaua, kes seda kiiresti kritiseerima hakkasid. . . 20ndatel– 30ndatel oli tõesti terve hulk ajaloolasi, kes sellesse teooriasse uskusid.20 Oli muidugi mingi hulk inimesi, kes pooldasid seda võimu, pärast ei olnud aga enam eriti kritiseerijaid. Samas ei ole ühelgi ajalooteoreetikul olnud aja- loos nii head võimalust. 1.9
Oluline osa selles on lisaks mõistusele keelel. Ligi 2 sajandit enne Sapir- Whorfi hüpoteesi sõnastas Herder idee, et keel determineerib inimese mõtlemist. Keel ja kultuurilised traditsioonid omakord kujundavad rahva ja rahvusliku vaimu (Geist). Herderi ajaloofilosoofia tugineb inimese ajaloolisusele ja küsib nii korraga inimese olemuse järele, tema erinevuse järele loomadest kui ka tema keelelisuse ja rahvuslikkuse järele. Inimese loomusest (ja oluline, et mitte vastupidi nagu Marxil näiteks) on tingitud tema sotsiaalsus, vajadus elada ühiskonnas, mida seob ühine kultuur, keel, kombed. Rahvuskarakter on pakkunud huvi nii filosoofidele, ajaloolastele, antropoloogidele kui ka sotsiaalteadlastele. Sellest kõneles juba Thucydides Antiik-Kreekas ning hiljem Giambattista Vico, Montesquieu ja Karl-Friedrich Moser. Herderit või pidada esimeseks, kes andis sellele kontseptuaalse tähenduse, st hakkas rahvuskarakterit
92. Kuidas selgitavad/põhjendavad ebavõrdsust funktsionalistid, konfliktiteoreetikud? KONFLIKTITEOREETIKUD: SARNASELT MARXILE NÄGI WEBER ÜHISKONNA EBAVÕRDSUSE ÜHEKS OSAKS KONFLIKTI VÕIMU JA RESSURSSIDE PÄRAST, KUID LISAKS SELLELE NÄGI TA ÜHISKONNA EBAVÕRDSUST MULTIDIMENSIONAALSEMALT. SOTSIAALNE KIHISTUMINE EI SEISNE AINULT KLASSIS JA MATERIAALSEL ALUSEL, VAID SEAL ON OLULINE ROLL KA STAATUSEL JA PARTEIL. KUI MARXIL TULENEVAD ERISUSED TOOTMISVAHENDITEST, SIIS WEBER VÄIDAB, ET OSKUSED, KVALFIKATSIOON JA TEHTAVA TÖÖ TÜÜP ON ERISUSTE ALUSEKS. FUNKTSIONALISTID: KUI OSKUSED ON INIMESTE SEAS EBAVÕRDSELT JAOTUNUD, SIIS ON NENDE INIMESTE HUVIDES KASUTADA OMA VÕIMEID TEISTE KASUKS. VASTUKAALUKS VÄÄRIVAD NEED INIMESED SUUREMAT TASU. TASU SAAMISE EELDUSEKS ON SEE, ET NAD EI RISKI VÕI EI KASUTA OMA OSKUSI MUIDU, KUI NAD EI SAA TASU, MIS ON VAEVA VÄÄRT. SEEGA
viimase ajani etnilisusel, Ameerikas ideoloogial, Suurbritannias ajalool ja geograafial): prantsuse kodanikult ei tohi ankeedis küsida ei rahvust ega religiooni. Kultuuridevaheline suhtlemine ja võim Siinne võimukäsitlus põhineb suuresti prantsuse sotsioloogi Pierre Bourdieu' (1930 2002) lähenemisviisil, mida on kohati edasi arendatud. Bourdieu' üks olulisemaid uuendusi: kapital pole mitte üksnes 1. materiaalne/majanduslik (nagu varasemas sotsioloogias, sh Marxil), vaid võib olla ka 2. sotsiaalne (suhetevõrgustik, kuulumine teatud sotsiaalsesse ringkonda, positsioon hierarhias), 3. kultuuriline (haridus, teadmised/oskused, sh keel) 4. sümboolne (reputatsioon, prestiiz, maine tunnustus) Erinevad kapitali liigid on üksteiseks konverteeritavad, vahetatavad või täpsemalt võivad üksteist genereerida (nt hea haridus võib viia hästimakstavale töökohale eriti Prantsusmaal
Oluine osa sellises riigis orjadel, sõltlastel. Kinnitab ka oma võimu religioosselt. Teenistuses preestrid, kes ideoloogiat aitavad välja mõelda ja kinnitada. Tekib usk jumalatesse ehk esivanematesse st valitsevate klasside jumalad tõusedvad kõrgemale ja seega ülim jumal on karm( kes kasutab nuja kui vaja). Selline, sõjaline riik, erinevates vormides püsis kuni industrialiseerimiseni. Spencer ja marksism on samas suht sarnased, sest riik kujuneb vägivallast. Erinevus see, et Marxil riik pealisehitus, mis tootmisega ei tegele vaid kaitseb ainult eksplataatoreid. Spenceril aga riik see, mis sunni inimesed tööle. 20 saj alguses pea sama jutt saksa sotsioloogilt F. Oppenheimerilt??. Peatöö 1908 ....... seisukoht on lihtne ehk vallutus tekitab riigi. Inimesel on teatud tungid, üks neist enesesäilitamine ja tunnustamisvajadus, mis sünnitavad tungi rikkuse järele. Selle hankimiseks 2 viis: töö-majanduslik vahend ja röövimine- poliitiline vahend. Riik on röövi
Sotsiaalses süsteemi püsimiseks on vajalik koostöö erinevate organite vahel. Spencer võrdles superorgaanilist ühiskonda kultuuriga. Tänu kultuurile on kordineeritud inimtegevus võimalik. Struktuurfunktsionalismis on laenatud Spenceri mõisteid struktuur, funktsioon, organims ning evolutsionism. Karl Marx (1818 1883) - Juudi päritolu Saksa filosoof, majandusteadlane ja revolutsionäär. Marx ei olnud ainult sotsioloog ja politoloog vaid ka aktiivne revolutsiooni organiseerija. Marxil oli suur panus majandusteaduse arengusse. Marxi ühiskonnakäsitluse tunnusjooneks on arusaam, et sotsioloogia kui ühiskonnateaduse eesmärk on ühiskonna paremaks muutmine. Ühiskonna uurimisel pole mõtet, kui tegelikkuses midagi ei muutu. Selleks, et ühiskonda oleks võimalik paremaks muuta, on vaja selgitada sotsiaalsete probleemide põhjused ning need kõrvaldada. Ühiskonda tuleb uurida kriitilisest perspektiivist lähtudes
industrialiseerimise tase, teaduse ja tehnika edusammud) huvi religiooni ja kunsti vastu Marksistlik esteetika · On kujunenud Marxi ja Engelsi teemakohaste tähelepanekute põhjal · Karl Marx (1818-1883) saksa filosoof, ühiskonnateoreetik, poliitiline ajakirjanik, töölisliikumise juht. · Kummalgi neil pole esteetikaalaseid kirjutisi, need on pillutud laiali teistesse töödesse. Kui rääkida Marxist siis kirjad, kus avaldab mõtteid kunstiga seoses. Marxil 2 teksti: Teesid Feuerbachi kohta (1845) ja Lois Bonaparte´i kaheksateistkümnes brümäär. Koondatud teoseks ,,Kunstist" · Marx/engels võtsid Hegelilt üle mitmeid konseptsioone: 1. Ajalooline perspektiiv kunstivormidele 2. Kunsti loomise ühiskondlikud tingimused kunst ei sünni vaakumis või kusagil ideaaltingimustes vaid teatud ajahetkel teatud ruumis, vastavalt tingimustele on ka kunst selline. 3
Engels oli samuti pärit protestantide perest, tema vanemad olid töölised. Ka tema oli kokku puutunud Berliini intellektuaalidega, aga siis läks õppima Manchesteri, kus tnägi tööliste rasket olukorda. Hakkaski sellele tähelepanu juhtima. 1847 astusid Marx ja Engels ühte sotsialistliku ringi liikmeteks, mida vedas tolleaegne saksa esikommunismi teoreetikuid Weitling. Ringi nim Õiglaste Liit, mis üritas tegeleda sotsialismi/kommunismi ideede edasiarendamisega. 1848 paluti Marxil ja Engelsil koostada sellele liidule programm. Põhiliselt tegi seda Marx ja tegi Brüsselis. Seega 1848 Kommunistliku Partei manifest. Mingit parteid ei rajatud! Väga ideoloogiline dokument, mis andis edasi marksistlikke õpetusi. Uus ühiskondlik kord lõik kaks uut klassi: töölisklassi ja kapitalistide klassi. Selge tunnus on see, et burzuaa kurnab proletariaati. Kurnamist ei põhjusta muud kui kodanluse ahnus suurema kasumi järele.
a. kaastunne). Kultuuri, keele, kunstiga, ühiskonnavormide arenguga loomulik=laguneb. Hea muutub isekuseks (amour propre). Oluliseks lõikepunktiks on tööjaotuse ja eraomanduse väljakujunemine. Omandisuhted paiskavad inimesed konkurentsivõitlusesse. "Kultuur andis nõrkadele uued ahelad ja rikastele uue võimu." Mõistus ja teadus on nõrgendanud inimese loomulikku kombelisust. Toob sisse mõiste "võõrandumine" (esinenud Hegelil, noorel Marxil). Sotsiaalne inimene elab pidevalt väljaspool iseennast - teiste mõjusfääris. Vabadusideaal, teeks vabadusele kasvatusideaal ("Emile"). Vältida ühiskonna halba mõju. Eesmärk südamekasvatus. Laps peab koguma kogemusi, peab harima (kunst, kirjandus, religioon, teadused, käsitöö, lugeda "Robinsoni"). Teine tee vabadusele - ühiskonna ja riigi filosoofia. Ühiskondliku lepingu mõiste (contract social, 1762). Me allutame selle, mis meil on, ühise tahte kõrgema juhtimise alla
Kilp * KUS 2010 vahetusvahendite teataval arenguastmel ei vastanud suhted, milles feodaalühiskond tootis ja vahetas, maaviljeluse ja tööstuse feodaalne organisatsioon, ühesõnaga, feodaalsed omandussuhted ei vastanud enam arenenud tootlikele jõududele. Nad takistasid tootmist, selle asemel, et seda edendada. Nad muutusid tootmise kammitsaiks. Need tuli purustada ja nad purustati." Kapitalistlik ajastu on arengus väga kõrge staadium, mille tõttu Marxil on ka teatud `lugupidamine' kodanluse vastu, kuna tänu kapitalismile ja kodanlusele on maailmast saanud üks süsteem ning klassivõitlus on omandanud oma kõige selgemad piirjooned: "Kodanlus on etendanud ajaloos äärmiselt revolutsioonilist osa. Seal, kus kodanlus on võimule pääsenud, on ta purustanud kõik feodaalsed, patriarhaalsed, idüllilised vahekorrad. Ta on halastamatult puruks kiskunud kirevad feodaalköidikud, mis sidusid
ühiskond" peetakse siiski klassianalüüsiallikaks. Weberi stratifikatsioon põhineb Marxi analüüsil, kui Weber täiendas ja arendas seda edasi. Sarnaselt Marxile nägi ta ühiskonna ebavõrdsuse üheks osaks konflikti võimu ja ressursside pärast, kuid lisaks sellele nägi ta ühiskonna ebavõrdsus multidimensionaalsemalt. Sotsiaalne kihistumine ei seisne ainult klassis ja materiaalsel alusel, vaid seal on oluline roll ka staatusel ja parteil. Kui Marxil tulenevad erisused tootmisvahenditest, siis Weber väidab, et oskused, kvalfikatsioon ja tehtava töö tüüp on erisuste aluseks. Ta pakub välja kolm omavahel kattuvat jaotust, mis mõjutavad kihistumist (sotsiaalse kihistumise dimensioonid): 1. klass 2. staatust 3. võim Klassi moodustavad inimesed, kel on sarnane positsioon majanduslikus mõttes + turul müüdavad oskused. Weber eristab kolme tüüpi klasse: 146 1
Marx oli evolutsiooniteooriast väga mõjutatud, aga võttis revolutsioonilise vaatenurga. Leidis, et konflikt ja võitlus peaksid olema sotsiaalse progressi mootorid. Marxi teooria e marksism sai mõjule Vene Revolutsioonis Lenini õhutusel 1917dal aastal. Westrum on öelnud, et vähesed sotsiaalteoreetikud on nii suurel määral kujundanud maailma ajalugu. Marxi teooriad ja kontseptsioonid on toitnud revolutsioone, algatanud liikumisi jne. Marxil oli tugev võitluses allajäänu (alaväärsus?) kompleks. Ta tahtis humanistina sotsiaalset pööret, kuid tema sõnade järgijad on olnud marxismi nime all brutaalsed ja ebainimlikud. Marxi tööd esitavad kompleksseid ideid abstraktsel tasemel, kuid paljud järgijad on olnud küündimatud ja paindumatud. Marx oli parem kapitalismi kritiseerija ja analüüsija kui kommunismiplaneerija. Mis on Marksism? Marxi puhul kipuvad segi minema poliitiline ja intellektuaalne marksism.
reageerivad. Juba vana-kreeklased mõtlesid, et ajalooline protsess toimub läbi vastandumiste. Tsükliliselt. Hegel: Iga tendents, mis jõuab oma täiuseni, kannab endas vastandlikku tendentsi, mis selle purustab. Mõlemal poolel on osa tõest ja osa valest ning kui neid õieti kaaluda, siis ilmneb kolmas positsioon, mis ühendab mõlema tõesed osad. Hegelil on eelkõige olulised ideed, mitte materiaalsed jõud, töösuhted jms nagu Marxil. Ühiskond areneb tema seesmiste jõudude järjepideva vastandumise ja pinge läbi, ratsionaalselt ümber kohandudes. Selline on der Gang der Sache selbst. Perekond, tsiviilühiskond ja riik Riik ja perekond (abielu) pole lepingulised suhted. Lepingud tehakse võõrandavate, müüdavate, ostetavate asjade kohta. Perekond: Abielu on eetiline elu, mitte kasu eesmärgil Seisneb kohustustes, õigused tulevad alles abielu lõppedes (pärand, alimendid, vara jaotus jms)
annaabi.ee 
