7 2. Romaan ,,Martin Eden" 2.1. Peategelased · Martin Eden Noor, tugev ning piiritult aus mees, täis elujõudu ja siirast usku inimestesse ning iseendasse. Ta saavutab eluraskuste kiuste kirjanikukuulsuse ja rikkuse. Spenceri ja Nietzsche filosoofiast innustust saades arvab te, et on tugev üksikisik, ning kaotab täielikult sideme töölisklassiga, kelle hulgast on võrsunud. Armub keskklassist pärit Ruthi. · Ruth Morse Noor keskklassi kuuluv naine, kes käib ülikoolis ja kiindub Edeniss kui ta Edenile Inglise keelt õppetab. Edeni töölisklassi taust tõmbab Ruthi aga samas peletab ka eemale, siiski lõpuks Ruth otsustab, et armastab Edenit. Ruth ja Martin kihluvad, kuid saavad abielluda alles siis kui Martin jõuab samale majanduslikule ja sotsiaalsele tasemele kui Ruth.
Martin eden Jack London Peateglased Martin Eden Ruth Morse Lizzie Connolly Joe Dawson Russ Brissenden Kokkuvõte Ruth tüdineb ootamast ja enne seda Martin Eden armub Ruthi kui Eden rikkaks saab lähevad nad esimesest silmapilgust. Tänu lahku. Samal ajal sureb ka mehe sõber temale tekib mehel soov end Russ Brissenden. Eden jääb üksi. Peol harida ja ta tahab saada kohtub ta Lizziga, kes hakkab talle kirjanikuks. Sellega kaasnevat kohe meeldima ja Eden kogub veelgi kuulsust ning raha. kuulsust ja raha tahtis mees
Raamat algab tema kinnivõtmisega Austrias ühest võõrastemajast. Sealt algab ka tema tutvus Steineriga. Istuvad 2nädalat pogris:Steiner õpib seal ühe petise käest kaardimängu, Kern tunneb end alguses väga sitasti aga kui mõistab,et seal temast veel palju viletsmaid hingi on, saab uut jõudu edasi kannatada.Ta naerab hüsteeriliselt Praekana üle ja tunneb end hästi. Kui valemängija vabaks lastakse, õpetab Steiner kaardimängu ka Kernile. Koos saadetakse nad üle piiri Tshehhoslovakkiasse, Kern suundub Prahasse, Steiner kohe tagasi (enne räägib oma loo, kuidas ta naisest lahutati - mõtlemapanev ja kurb). Prahas saab Kern 14päevase elamisloa. - #Stseen viiuldajaga põgenikeabi komitee eesruumis, endise professoriga tänaval# - .Hotelliuberikus pistab ta öösel kogemata jooksu J , pärast satub valesse tuppa ja kabistab kogemata ühte tüdrukut, kes talle pärast palju tähendama saab. See on Ruth Holland
kuid pidi nüüd pettuma. Mihkel Justus pani Borisele hindeks viie, alles pärast seda luges väetuntud ajaloolase mõtteid ja leidis need Borise kirjatöös kajastuvat ilma ühegi viiteta autorile, seetõttu on õpetaja vihane ning räägib õpilasega karmilt. Boris eitab vene ajaloolase mõtete kopeerimist, mis Martin Justuse veelgi rohkem endast välja viib. · Preili Mäger, noor matemaatika õpetaja tunneb Martini vastu huvi, kuid mees pole naisega suhtlemisest eriti huvitatud. Zoloogia õpetaja looduse armastus tundub Justusele eluvõõra, vastuolulise ning surnud moraalina. · Martin kavatseb jääda suvel linna, et Sokratesest raamat kirjutada. · Martin justus elab eeslinnas kahekordse üürimaja teisel korrusel koos kuueteistkümne aastase tütre Astridi ning oma naisega. Astrid on keskpärane tüdruk, ei paista
kuueteistaastase tütre Astridiga perekonna kesklinna korteris kus Astrit näitab isale oma tunnistust kus on kõik hinded rahuldavad, vaid käsitöö, võimlemine ja laulmine on hea tasemel. Martin kurvastab, et ta tütar ei ole näidanud huvi ülesse mingi kindla aine vastu. Proua Justuse kõnetab meest kui too sööb kotletti pärides millal nad Narva-Jõesuuse suvitama lähevad. Martin ei taha minna ja rahuliku vaidluse vältel selguvad järgmised asjad: Martini naine on suhteliselt usklik ja arvab olevat patt see, et olla ebaseltskondlik ei ole arvestatud Kristliku usu 7 surmapattu hulka, naine on veidike isekas ka , sõnades, et häirida teiste suve ei ole okei kuid mees mõtleb et talle antakse rahu raamatut kirjutada on liiga palju küsida. Astrid on oma ema moodi kuid tal on vähemalt isa tumedad silmad, kui selgub, et Martin saab inspektoriks muutub naise meeleolu ja Martin saab aru, et tema kaasatuleku vajadus oli ainult ettekääne jaoks
1. 5 tsitaati, mis mulle meeldisid 1. lk.29 Van Aldin: ,, Ma ei kavatse nagu kass ümber palava pudru käia" Seda ütles ta oma tütre peigmehele, Derekile, kui nad kõnelesid. Tema eesmärk oli sekkuda nende suhtesse ja ta tahtis, et nad lahutaksid. Ta pakkus isegi Derekile 100 000 naela lahutuse eest. 2. lk. 76 Katherine: ,, Võin kinnitada, et ma ei oska võõraid mõtteid lugeda" Ta kõneles rongis Ruthiga ja mainis talle oma pärandit, mille ta oli hiljuti omanud. Ta arvas, et Ruth ei pea tema pärandit suureks, kuna tema isa on üks rikkamaid miljonäre. 3. lk. 124 politseinik: ,, Te annate meile kõigile silmad ette!" Ta ütles seda Poirotile, kui ta nägi detektiivi usinust oma tööd tehes ja arvas , et üks Poirot võrdub saja politseinikuga. 4. lk. 187 Poirot: ,,Enne, kui uusi armusuhteid alustada, tuleb vanad lõpetada" Poirot ütles seda Derekile mainides seda, et Dereki naine oli surnud aga Mirelle auto ootas teda juba
,,Pärast lõppu" Autor: David Hill Kunstnik: kaane kujundus Catherine Zarip Tegelased: Logan, Matt, Carrie, Tug, Jilly, Gretchen, Ruth, Kahla, Josh, mr. Rõvedik jpt. Logani isa on just vanglast välja saanud ning Logani sõbrad Carrie ja Matt teevad nalja selle üle, kui kaua Logani isal õnnestub vanglat vältida. Gretchen, Logani ema (Jilly) sõbranna tegeleb new age värgiga, nende aurade, kaitseinglite ja reinkarnatsioonidega, millesse Logan ei taha üldse uskuda nagu ka tema sõbrad. Nad arvavad, et see on puhas jama, sest ei ole ju võimalik rääkida surnutega.
1992 Lääne-Eesti Zara ärkas kuivatatud taimede lõhna sees. Talle tundus, et ta nägi aknast musta Volgat või BMWd ning läks paanikasse. Ta lõikas oma juukseid ja küüsi. Zara juba mõtles, et räägib Aliidele kes Pasa tegelikult on, aga veel siiski mitte. Aliid küsis kas see pole ta esimene põgenemine. Aliide hakkab vaikselt Zarat usaldama aga siiski testib teda, et ta pole ikkagi varas. Aliide rääkis, peagi tuleb tütar Talvi Soomest külla. Zara mõtles et saab koos temaga autoga Tallinna ja pärast leiab ise tee edasi Soome. Aliide ja Zara sõid seakõrvu, kurke ja tomateid. Zara kukutas hapukoorega kausi maha ja ehmus. Ta käed värisesid kontrollimatult. Aliide küsis jälle mehest- palju mehel raha on? Zara vastas, et palju. Zara oli jälle paanikas ja ei osanud enam valet välja mõtelda ning rääkis ausalt ära, et ta pole ettekandja
Raamat on jagatud peatükkideks, mis on 5- 12 lehekülge pikad. Lisaks on ka kaks suuremat osa- raamatu alguses ja 168. leheküljel. Pilte on raamatus väga vähe ja need on teinud Marion Undusk. Raamat on kirjutatud mina-vormis. 6 Lühikokkuvõte I osa algus Joonas ja Martin läheksid suve alguses kolmeks nädalaks vabaajalaagrisse. Esimesel päeval tegid nad kohaliku talumehe juures tööd. Kuna töö oli raske ja ilm soe otsustasid nad kohalikku külla poest jäätist ostma minna. Tee peal kohtavad nad Miat. Nad lähevad kõik koos poodi otsima. Kohale jõudes saavad nad teada, et pood oli just kinni pandud, aga poe ees istub kamp lapsi, kellega nad kaasa otsustavad minna. 7 Mindi jõe äärde lõbutsema. Joonas märkab silmapiiril kahtlast maja ja küsib selle kohta. Kohalikud lapsed ei taha sellest rääkida ja vaid keelavad sinna minna. Mia kaob pundi juurest. Joonas ja Martin lähevad teda otsima
Miia palus seda lugemiseks ning leidis, et see on väga hea. Ta sai raamatust teada, et Helmutil on kunagine armastus Berta Narruste, keda ta siiani armastab. Miia uuris seda asja natuke ning sai teada, et Berta töötab siin samas lähedal poes. Üks päev kõndis ta jälle oma isa aia taga ja astus sisse. Ta sai oma isa Meelisega vesteldes teada, et tal on poeg Rasmus ja naine. Meelis oli väga üllatunud kuuldes, et Miia ema on surnud. Järgmine kord, kui Miia Meelisele külla läks kohtus ta ka Meelise naise Silvia ja Rasmusega. Miia sai teada, et Meelisel on vähk ja Rasmus ei taha, et Miia Meelisega suhtleb, sest see koormab isat veel rohkem. Mõne aja pärast saigi Miia teada, et Meelis suri ära. Miia oli väga kurb, kuid siiski õnnelik, et ta vähemalt nägi oma pärisisa. Miia läks Helmuti juurde ning rääkis talle kõik ära. Miia mõtles, et Helmut võiks ülikonna selga panna ja Berta juurde poodi minna ning temaga rääkida. Helmut tegigi seda
Sokratesest ja tema filosoofia kasvatuslikust mõjust inimestele. Naine ning tütar on pettunud, ent lepivad siisk.möödub 2ndl,raamat on nii kaugel et sokrates ootab surma, kuid sealt edasi ei oska ta kirjutada, Jälgib aknast kapsausse, kes naabri aia on ära rüüstanud. Üks uss on ka tema raamatu peal. Näeb 49 a. tuletõrjuja matuseid. Räägib jalutama minnes naabriga matustest ja kuidas too tahab end lasta matta Ühe jalutuskäigu ajal kohtab ta juuditari Isabellat,( ta ema väidab, et ka Prantslane) kelle ema on kirjatarvete poes müüja. , kes on ümbruskonnas tuntud kui "juudipoe omaniku tütar", kellega neil areneb väga sügav ja intiimne vestlus. räägivad Sokratesest. Martin on neiust vaimustuses, kuigi too sobiks talle tütreks Tahab teda kasvatada ja juhtida jne. Nad jalutavad mere äärde, nimetavad ühte purjekat ohvrilaevaks, Ohvrilaev
hariduskorraldusele. Seega, et aru saada tema ideedest tuleb tutvuda tema elulooga. 1.1. Lapsepõlv Martin Luther sünnib 10. Novembril 1483. aastal Saksamaal Eislebeni linnas sünnib Hans ja Margarete Luderite (või Ludher, Lüder; alles hiljem saab nime kujuks Luther ) peres poeg Martin. Martin on vanim laps pere 4 poja ja 3 tütre hulgas. Järgmise päeva hommikul Martin ristitakse Eislebenis Peeter-Pauluse kirikus. Ta saab omale nime päeva pühaku, Tours'i St. Martini, järgi. Kui Martin on veel imik, tema isa Hans Luther olles pettunud Eislebeni majanduslikes väljavaadetes läheb Mansfeldi, kus ta loodab edu saavutada vase kaevandamise alal. Visa hoole ja range kokkuhoiuga see tal tõepoolest ka õnnestub. Temast saab vasesulatusmeister, mõningate väiksemate kaevanduste omanik ja Mansfeldi linna raehärra. Lutheri isa pärineb Tüüringimaalt põlisest vaba talupoja soost. Tema esivanemate kohta on
hakkavad teda austama. (3) ,,Imesid juhtub harva" raamat on tüdrukust nimega Rebeecca. Ta isa Valdo on ärimees ja on suhteliselt rikas. Rebecca elab koos isa ja oma vanatädi Elleniga. Rebecca ema suri vähki. Rebeccal on olemas kõik mis ta soovib väljaarvatud tema isa aeg talle. Ta isa unustab ta pidevalt ära ja tänu sellele otsustas Rebecca ära põgeneda ühte juhuslikult valitud väikelinna. Seal kohtab ta Pillet kes on kodutu ja õpib et kõik ei kaota oma kodu laiskuse ja joomise pärast. Ta ei ole enam solvunud oma isa peale ja Rebecca läheb oma vanavanemate juurde kes elavad seal kandis. Kui Rebecca oma isa uuesti näeb jääb ta auto alla kuna ei pannud autot tähele. Kui Rebecca haiglas ärkas ei tundnud ta oma jalgu ja arvas et ta ei hakka enam iial kõndima aga see polnud nii. (4) ,,Liblika lein" on tüdrukust nimega Miia. Tal oli parim sõber nimega Martin. Tal oli kõik
mängib- rolli? PKS § 152 lg 5 – kui on holdusõigus ära võetud, siis pole nõusolekut vaja. Muudel juhtudel on vaja nõusolekut. 7. teema – Kaasused Perekonnaõigus, TÜ 2016 MA Haldi Koit 11. Ülalpidamiskohustused perekonnas Abikaasade Kaisa ja Martini abielust sündisid kolm last. Abielu lahutades sõlmiti kokkuleppe, et pere ühine maja jääb Kaisale, kes jääb sinna lastega elama, ning Martini osa majast katab tema edaspidise ülalpidamiskohustuse laste ees. Paari aasta möödudes jääb Kaisa töötuks ning pöördub seetõttu kohtusse taotledes igale lapsele (2a, 4a ja 10a) elatist 100 eurot igakuiselt täisealiseks saamiseni ja endale 100 eurot 2a-se lapse hooldamise eest
temas tema vanaemale saata. (,,Tüdruku nägu kattus spermaga. Teine mees lükkas oma riista tüdrukusse ja hakkas ohkima. Pasal läks lahti, soe lima valgus piki Zara reisid. Hõõru see vittu laiali. Hõõru korralikult. Zara heitis pikali ja hõõrus Pasa spermat laiali. Pasa võttis fotoka ja tegi pilti ning lausus, et tüdruk teab küll, mis nende videodega ja fotodega juhtub, kui sa mul trikke tegema hakkad. Need saadetaks su baabuskale. Ja siis saadetakse need Sasale ja tema vanematele. Nende nimed ja aadressid on meil olemas.") ( 193) Zara tahtis sellest kõigest vabaneda, kuid ta ei teadnud kuidas. Zara alandus. (,,Boss pani veide käima ja nõudis seda sama mis ekraanil. Sa ju tead, et oled libu? Tean. Ütle seda. Olen libu ja seda igavesti. Olen alati olnud libu ja jäängi selleks. Ja kus on libu kodu? Vladivostokis. Mida? Vladivostokis. Nüüd läks küll valesti. Libu kodu on siin. Libu kodu on seal, kus on peremees ja peremehe munad
on otsustanud iga hinna eest saada kirjanikuks ja kes oma sihi ka saavutab.Kodanlusest on tal väga idealiseeritudv ettekujutlus.Talle näib, nagu elaksid need inimesedv puhtalt, rahulikult ja õnnelikult, pääsedes juurde kõigile kultuurivaradele, mida inimesed kunagi loonud.Saanud tunnustatud kirjanikuks ja hakates liikuma kodanluse ringkondades, näeb Martin tegelikkust.Ta põrkab kokku kodanluse müüdavusega, vaimsetehuvide puudumisega, väikluse ja alatusega.Isegi Ruth, tema ideaalide kehastus, osutub samasuguseks kui teised.Martin on kulutanud oma eesmärgile jõudmiseks kõik energiavarud, ta on kaotanud sideme rahvaga ja ta ei leia muud väljapääsu kui lahkumine elust. Suurepärase osa J.Londoni loomingus moodustavad tema loomajutud ("Valgekihv" 1906, "Looduse kutse", "Jerry" jne.).Eriti meisterlikult ja suure sisseelamisega kujtab ta koeri.Kõigil neil on Londoni käsitluses eredalt individuaalne karakter.Tuntuim Londoni koeraromaan ongi "Valgekihv".
jaanuar 1929. aastal Ameerika Ühendriikides oli USA ühiskonnategelane ja vaimulik ning mustanahaliste õiguste eest võitleva liikumise juht. King kasvas perekonnas, kus aktiivne võitlus neegrite õiguste eest oli ammune traditsioon. Tema vanaisa oli Georgia osariigis värvilise elanikkonna progressile kaasaaitamise rahvusliku assotsiatsiooni asutajaid. Ta organiseeris Atlantas ajalehe boikoteerimise, mis astus välja neegrite valijate nimekirjadesse võtmise vastu. Martini isa võitles neegerõpetajatele valgetega võrdse palga maksmise eest. King õppis väga hästi ja astus 15-aastasena kolledzisse. Vanemad tahtsid, et ta omandaks perekonnas juba traditsioonilise pastorikutse. Õppimise lõpetanud, asus King elama Alabama osariigi pealinna Montgomerysse ja temast sai Dexteri avenüü kiriku pastor. Rikas kogudus, andekast lauljatarist võluv naine mida on heaoluks veel vaja... Paraku olid King juba lapsepõlvest saati tunnetanud rassilist ebavõrdsust
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu
polnudki tal enam maad. Ta hakkas kõrtsmikuks. Siis kohtus ta Martin Vaiglaga. Tahtis talle kõrtsi anda, poiss ütles, et ei taha niimoodi, ta tahtis maksta igal aastal Kadrile ühe summa. Kadri oli juba 50, kui sündis tema neljateistkümnes laps poeg. Kuna see poeg oli isa nägu, tahtis ta selle endale jätta ja lapse nimeks sai Toomas. Kadri Parvi oli loonud küla. Mõned korrad aastas kutsus ta oma küla kokku ning hakkas laste nimesid meenutama, kuid tal ei tulnud kõik meelde. Külla oli siginenud palju uut rahvast, tal polnud õrna aimu ka, kes on kes. Ta tegi oma Terikeste küla peal tutvumisringe, mis külarahvale ei meeldinud. Siis tuli Kadri sünnipeäv, sai 70. Mitu sündmust tähistati koos sel päeval Meos Martini pojapoja ristimine, Toomas Parvi laulatuse päev. Meos Martin tahtis üle trumbata Kadrit. Külalised olid kutsutud laupäeva hommikuks. Kava oli välja töötatud, et Kadri teema hommikul, ristimine peale seda ning siis pruutpaar. Siis hakkas
Ta hakkas kõrtsmikuks. Siis kohtus ta Martin Vaiglaga. Tahtis talle kõrtsi anda, poiss ütles, et ei taha niimoodi, ta tahtis maksta igal aastal Kadrile ühe summa. Kadri oli juba 50, kui sündis tema neljateistkümnes laps poeg. Kuna see poeg oli isa nägu, tahtis ta selle endale jätta ja lapse nimeks sai Toomas. Kadri Parvi oli loonud küla. Mõned korrad aastas kutsus ta oma küla kokku ning hakkas laste nimesid meenutama, kuid tal ei tulnud kõik meelde. Külla oli siginenud palju uut rahvast, tal polnud õrna aimu ka, kes on kes. Ta tegi oma Terikeste küla peal tutvumisringe, mis külarahvale ei meeldinud. Siis tuli Kadri sünnipeäv, sai 70. Mitu sündmust tähistati koos sel päeval Meos Martini pojapoja ristimine, Toomas Parvi laulatuse päev. Meos Martin tahtis üle trumbata Kadrit. Külalised olid kutsutud laupäeva hommikuks. Kava oli välja töötatud, et Kadri teema hommikul, ristimine peale seda ning siis pruutpaar
varsti polnudki tal enam maad. Ta hakkas kõrtsmikuks. Siis kohtus ta Martin Vaiglaga. Tahtis talle kõrtsi anda, poiss ütles, et ei taha niimoodi, ta tahtis maksta igal aastal Kadrile ühe summa. Kadri oli juba 50, kui sündis tema neljateistkümnes laps poeg. Kuna see poeg oli isa nägu, tahtis ta selle endale jätta ja lapse nimeks sai Toomas. Kadri Parvi oli loonud küla. Mõned korrad aastas kutsus ta oma küla kokku ning hakkas laste nimesid meenutama, kuid tal ei tulnud kõik meelde. Külla oli siginenud palju uut rahvast, tal polnud õrna aimu ka, kes on kes. Ta tegi oma Terikeste küla peal tutvumisringe, mis külarahvale ei meeldinud. Siis tuli Kadri sünnipeäv, sai 70. Mitu sündmust tähistati koos sel päeval Meos Martini pojapoja ristimine, Toomas Parvi laulatuse päev. Meos Martin tahtis üle trumbata Kadrit. Külalised olid kutsutud laupäeva hommikuks. Kava oli välja töötatud, et Kadri teema hommikul, ristimine peale seda ning siis pruutpaar
polnudki tal enam maad. Ta hakkas kõrtsmikuks. Siis kohtus ta Martin Vaiglaga. Tahtis talle kõrtsi anda, poiss ütles, et ei taha niimoodi, ta tahtis maksta igal aastal Kadrile ühe summa. Kadri oli juba 50, kui sündis tema neljateistkümnes laps poeg. Kuna see poeg oli isa nägu, tahtis ta selle endale jätta ja lapse nimeks sai Toomas. Kadri Parvi oli loonud küla. Mõned korrad aastas kutsus ta oma küla kokku ning hakkas laste nimesid meenutama, kuid tal ei tulnud kõik meelde. Külla oli siginenud palju uut rahvast, tal polnud õrna aimu ka, kes on kes. Ta tegi oma Terikeste küla peal tutvumisringe, mis külarahvale ei meeldinud. Siis tuli Kadri sünnipeäv, sai 70. Mitu sündmust tähistati koos sel päeval Meos Martini pojapoja ristimine, Toomas Parvi laulatuse päev. Meos Martin tahtis üle trumbata Kadrit. Külalised olid kutsutud laupäeva hommikuks. Kava oli välja töötatud, et Kadri teema hommikul, ristimine peale seda ning siis pruutpaar. Siis hakkas
mullikat naabrile annetada) ja luisates kui suured rikkused tal enesel on. Habahannes läks selle jutu peale väga vihaseks ja ta lubab muretseda selle eest, et kiidukukk lapikuks lüüakse. Jõudnud koju, hakkab vana Habahannes tütre mõjutamisel kahtlema võimalik tõesti, et Nipernaadi ongi rikas, ehk olid ka need parvepoisid, kes enne teda kiiruga mööda läksid, tema alluvuses. Nii läheb ta tagasi Nipernaadi juurde lepitust otsima ja kutsub viisakamalt Nipernaadi endale ja tütrele külla. Nipernaadi naaseb nende juurest mullika ja riidekompsuga, öeldes Lokile, et Habahannese puuk tõi Lokile need asjad, mille peale tüdruk oli väga rõõmus. Vana Kudisiim on aga pidevalt Nipernaadi ja muu suhtes kahtlev. Ühel päeval jõuab kätte aeg, mil Nipernaadi teatab, et õhtul ta lahkub, sest on aeg edasi liikuda. Alguses ütleb Nipernaadi kui möödaminnes, et Lokil pole vaja kurvastada, varsti on ta tagasi. Pärast seda jutuajamist käis aga Mall Lokit mõjutamas, nimetades
Lühike mitmuse osastav -ism ismuse asemel - mask vorm -tet lõppudega sõnad -tatud asemel - no genitiv Uued sõnad: relv, siiras, laup, süüme, kolp Ruth : on provotseeriv novell, aavik on esimene eesti kirjanik kes vaatleb naist lähedalt. ON kujutatud ideaal naine, kuid mitmes kohas on näha ka Aaviku iseendaga vastuollu minekuid. Ta kirjutab, et naine peab alluma täielikult mehele ja on temast madalam, samas kirjeldab ta Ruthi naise välimusega kui seesmiselt kui mehena. Ruth paneb naistele justkui mingid standardid paika. Aavik liigub Ruthis Antifeminismist feminismini. Rut´hi novell aga näib nagu mitte kuhugi jõudvana. Ruth on justkui Aaaviku pihtimuslik essee, on näga ka etteheiteid eesti kirjandusele. Ta üritab rahva tuua ueendusele näidates, et ruth oli arenenud, loeb maailma kirjandust, ta on kõrgelt mõtlev naine. Ruthis kirjeldab ta nagu ideaalset kirjandust, selline milline peaks olema Eesti kirjandus
osaliseks, kuid sellest kõigest hoolimata, ei anna nad Hansu jõududele üles. Lõpuks leiab Aliide väljapääsu, ta abiellub parteiorganisaator Martin Truuga. See toob kaasa endaga teiste põlguse, kuna nüüdsest on nad mõlemad punaste poole peal, kuid niiviisi päästab Aliide iseenda naha. Samas müüb ta maha oma õe ja tema lapse, et ise olla võimalikult Hansu lähedal, kes jääb ka pärast naise ja lapse lahkumist aastateks peidikusse. Martini ja Aliide käsi on mängus, et Ingel lapsega küüditatakse ja ei lasta hiljemgi Eestisse tagasi tulla. Samal ajal on Aliidel plaan kunagi Hansuga ise koos elu alustada ning selleks muretseb ta mehele passi (kino põlengust varastas töölise taskust, hoolikalt valitud). Et aga Hansu meelt lohutada seoses küüditatud naise ja lapsega, kirjutab Aliide talle Ingli nimega kirju, kus räägib, et kõik on korras. Kui Aliidel tuleb
Santa Maria oli aeglane laev, mis oli mõeldud kauba vedamiseks . Lipulaev kaalus umbes 100 tonni. Teine laev oli Pinta, selle kapten oli Martin Alonson Pinzón . Pinta oli karavell, väiksem, kergem ja kiirem laev kui Santa Maria. Ta kaalus umbes 70 tonni. Pinta pikkus oli umbes 17 meetrit ja sügavus oli 2 meetrit. Tal oli ka kolm masti. Kolmas laev oli Niña, selle laeva kapten oli Vicente Yáñez Pinzon , Martini vend. Niña oli ka karavell, mis kaalus umbes 50-60 tonni. Nial oli neli masti. Laeva pikkus oli 15 meetrit ja sügavus 2 meetrit. Santa Maria Pinta Niña Laevade kiirus sõltus tuule kiirusest. Kolmest laevast oli Santa Maria kõige aeglasem ja Pinta kõige kiirem. Laevadel oli kokku umbes 120 meremeest . Peaaegu kõik olid pärit lähedal olevatest linnadest. Meremeeste keskel olid
tegelikult sai Zarast hoopis prostituut. Ta pidi kannatama peksmist ja sõimamist ning magama võõraste meestega. Zara lootis, et ehk õnnestub talt sealt kunagi pääseda. Ta tahtis ju vaid oma perekonda aidata. Kui Zaral ükskord Eestisse õnnestus põgeneda, siis jõudis ta välja oma vanatädi õuele, kes leidis takuste blondeeritud juustega ning määrdunud kleidiga neiu oma akna alt. Zara üritas iga hinna eest oma tegelikku minevikku varjata, sest ta kartis, et vastasel juhul saadetakse ta lihtsalt minema. Zarale meeldis see koht väga ja ta oli huvitatud kõigest, mis Aliide tegi. Zara ei olnud uhke linnapreili, vaid häbelik vaikne tütarlaps. Ta oli hea inimene, kes saatuse tahtel lihtsalt palju kannatama oli pidanud. Tal oli Aliidega väga palju ühist. Ingel Pekk Ingel oli Aliide õde ja Hansu abikaasa. Iseloomult väga abivalmis ja sõbralik neiu, kes armastas korda. Tema käes tulid kõik asjad väga hästi välja. Tema oli see, kelle seebid
,,Üle rahutu vee" August Gailit Martin Vaidel oli oma paat olemas ja täidetud asjadega, kuid ta ei suutnud kodust lahkuda. Ka ta naine, Liis, ei soovinud kodumaja maha jätta ning seetõttu tegi ta selle säravalt korda, enne lahkumist, et mälestustesse jääks maja maha ilusa ja puhtana. Külas oli ka teine mees, kel oli suur paat. Too tassis paadi vana mööblit ja asju täis ning lubas kõigile, et võtab nemadki kaasa ent ühel ööl oli ta lihtsalt märkamatult kadunud koos paadiga. Saabus hetk, mil kõik olid juba sunnitud lahkuma, kostis plahvatusi ning hävitustööd. Siis tormas ka Martin Vaidel paadi juurde, soovimata näha kuidas ta naine kodumajaga hüvasti jätab. Paadis oli endine pastor Enn Tormet, kes oli ameti maha pannud, ning sellega teeninud külaelanike eemalhoidva hoiaku. Tema pere küüditati. Enn Tormet oli metsas Juhan Raidiga, kes oli üks sõduritest, kelle naine ja la
Ta hakkas kõrtsmikuks. Siis kohtus ta Martin Vaiglaga. Tahtis talle kõrtsi anda, poiss ütles, et ei taha niimoodi, ta tahtis maksta igal aastal Kadrile ühe summa. Kadri oli juba 50, kui sündis tema neljateistkümnes laps – poeg. Kuna see poeg oli isa nägu, tahtis ta selle endale jätta ja lapse nimeks sai Toomas. Kadri Parvi oli loonud küla. Mõned korrad aastas kutsus ta oma küla kokku ning hakkas laste nimesid meenutama, kuid tal ei tulnud kõik meelde. Külla oli siginenud palju uut rahvast, tal polnud õrna aimu ka, kes on kes. Ta tegi oma Terikeste küla peal tutvumisringe, mis külarahvale ei meeldinud. Siis tuli Kadri sünnipeäv, sai 70. Mitu sündmust tähistati koos sel päeval – Meos Martinipojapoja ristimine, Toomas Parvi laulatuse päev. Meos Martin tahtis üle trumbata Kadrit. Külalised olid kutsutud laupäeva hommikuks. Kava oli välja töötatud, et Kadri teema hommikul, ristimine peale seda ning siis pruutpaar
oma kongi seinale numbrid: 20,60,15,20,16. Alguses ei pööratud nendele numbritele tähelepanu, kuid kui vanatädi suri kahekümne aastasena, vanaisa kuuekümnesena, Taneli õde tegi viieteistkümne aastaselt enesetapu ja vend sai kahekümne aastasena surma autoavariis, arvasidki Taneli vanemad, et kuna Tanel on ainus nende suguvõsa edasiviia ja pole veel kuusteist, siis on tema viimane Bismarck. Kuna Heidi jäi rasedaks, olidki nad nii õnnelikud, et suguvõsa jätkub. "Kuule ma lähen Martini juurde," lausu Tanel. "Tule varsti tagasi," vastas Heidi. Tüdruk otsustas Taneli tagasitulekuni magada. Kahe tunni pärast tüdruk ärkas, saamata aru, mille peale. Ta tõusis uniselt püsti, unisus aga kadus kohe, kui ta nägi poisi mobiili ja veel paari asja , milleta ta kunagi kodus ei lahkunud. Heidi aimas halba ja jooksis trepist alla. Ta nägi politseinike ja Martinit, ta küsis," kus Tanel on?" Talle vastati, et poiss sai surma autoavariis ja talle sõitis otsa Reimo. "Ma armastan ju
keelatud. Sokrates kirjutab hümni Apollonile, ja hakkab luuletama enne surma. Siis jookseb Justusel mõte kinni ja ta ei tea enam ,millest kirjutada. Näeb B. Mändi unes. Ptk. 4 Raamat on täpselt samas seisukorras, seda pole edasi kirjutatud. Jälgib aknast kapsausse, kes naabri aia on ära rüüstanud. Üks uss on ka tema raamatu peal. Näeb 49 a. tuletõrjuja matuseid. Räägib jalutama minnes naabriga matustest ja kuidas too tahab end lasta matta. Kohtab juuditari Isabellat , kelle ema on kirjatarvete poes müüja. Lähevad jalutama, räägivad Sokratesest, Justus on hämmastuses Isabellast, kes on 22a. ja sobiks talle tütreks. Tahab teda kasvatada ja juhtida jne. Jalutavad mere äärde, kutsuvad mingit purjekat ohvrilaevaks, mis läheb 3+ päevaks Delosele, Isabella hakkab Justusele meeldima, viskab teda takjaga. Arutavad, et keegi ei tohi sellest kohtumisest teada saada, sest kohe saadakse valesti aru. Kui edaspidi kohtuvad, siis salaja
keelatud. Sokrates kirjutab hümni Apollonile, ja hakkab luuletama enne surma. Siis jookseb Justusel mõte kinni ja ta ei tea enam ,millest kirjutada. Näeb B. Mändi unes. Ptk. 4 Raamat on täpselt samas seisukorras, seda pole edasi kirjutatud. Jälgib aknast kapsausse, kes naabri aia on ära rüüstanud. Üks uss on ka tema raamatu peal. Näeb 49 a. tuletõrjuja matuseid. Räägib jalutama minnes naabriga matustest ja kuidas too tahab end lasta matta. Kohtab juuditari Isabellat , kelle ema on kirjatarvete poes müüja. Lähevad jalutama, räägivad Sokratesest, Justus on hämmastuses Isabellast, kes on 22a. ja sobiks talle tütreks. Tahab teda kasvatada ja juhtida jne. Jalutavad mere äärde, kutsuvad mingit purjekat ohvrilaevaks, mis läheb 3+ päevaks Delosele, Isabella hakkab Justusele meeldima, viskab teda takjaga. Arutavad, et keegi ei tohi sellest kohtumisest teada saada, sest kohe saadakse valesti aru. Kui edaspidi kohtuvad, siis salaja
polnudki tal enam maad. Ta hakkas kõrtsmikuks. Siis kohtus ta Martin Vaiglaga. Tahtis talle kõrtsi anda, poiss ütles, et ei taha niimoodi, ta tahtis maksta igal aastal Kadrile ühe summa. Kadri oli juba 50, kui sündis tema neljateistkümnes laps – poeg. Kuna see poeg oli isa nägu, tahtis ta selle endale jätta ja lapse nimeks sai Toomas. Kadri Parvi oli loonud küla. Mõned korrad aastas kutsus ta oma küla kokku ning hakkas laste nimesid meenutama, kuid tal ei tulnud kõik meelde. Külla oli siginenud palju uut rahvast, tal polnud õrna aimu ka, kes on kes. Ta tegi oma Terikeste küla peal tutvumisringe, mis külarahvale ei meeldinud. Siis tuli Kadri sünnipeäv, sai 70. Mitu sündmust tähistati koos sel päeval – Meos Martinipojapoja ristimine, Toomas Parvi laulatuse päev. Meos Martin tahtis üle trumbata Kadrit. Külalised olid kutsutud laupäeva hommikuks. Kava oli välja töötatud, et
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
