"Kas Tiina on kaotaja või võitja" Tiina on August Kitzbergi draama "Libahunt" peategelane. Tiina oli tüdruk, kes ilmus Tammarude ukse taha samal õhtul, kui hukati ta ema, kes oli väidetavalt nõid. Tammarud võtsid tüdruku enda juurde ja aastaid hiljem, kui perepoeg Margusel oli aeg hakata naist võtma (pere soov oli, et Marguse naiseks saakas Mari, kuid Margus ihkas Tiinat naiseks), pöördus Mari Tiina vastu ning süüdistas teda libahundiks olemises. Tiina jooksis metsa. Hiljem, loo lõpus, Laseb Margus Tiina hundi pähe maha. Tiina on nii kaotaja kui ka võitja. Kaotusi oli üsna erinevaid. Minu arvates oli suurim kaotus talle tema ema surm. Ta kaotas kodu (sattus Tammarude juurse). Ta kaotas ka Marguse , kes ei soovinud/ ei julgenud Tiinaga kaasa minna
tõekspidamised konflikte hästi läbi saada nõidasid ja libahunte Eesmärk Saavutada Saada Marguse Rahulik elu Teha nii, et Teha nii, et pojal vabadus; naiseks perekonnal (Margusel) kõik Margusega läheks hästi ja hästi läheks koosolemine konfliktideta Käitumine Põgenemine Vaikib; välgib Ei ütle otse, Elukogemustest Tõe välja otsustaval konfliktiga mida mõtleb. lähtuv ütlemine hetkel seotud inimesi
kinni. Kuid siiski pooldab, et vanemate vastu ei saa ja mida nad Tiinast teavad midagi et põlvest põlve on naised olnud blondid ja sinisilmsed, mitte kuumaverelised nagu Tiina. Et ei saa kõike, millest süda sonib. Pere hakkab sööma, isa ütleb Margusele, et see ei norutaks ja võtaks Mari hoopis omale naiseks. Lävelt astub sisse Tiina, näljane ja räsitud. Peremees on Tiina peale vihane, ei lase Margusel temale vastu joosta. Perenaine pilkab teda, vanaema kurjustab, peremees süüdistab Marguse ära nõidumises. Peremees neab tundi, kui Tiina enda majja elama võttis. Tiina vihastab, karjub kõik oma mõtted inimeste peale ja kutsub Margust enesega kaasa. Margus ei tule ja Tiina lahkub pisarsilmi kodust. 5.vaatus Viis aastat hiljem. Rehetarus istub Mari ja ketrab, ahju nurgas konutab Jaanus, noor sulane Märt läheb tulevasele pruudile vastu
suurema pojaga üles kasvatada. Hiljem, kümne aasta pärast oli pojal vaja naist võtta, kuid selle juures oli üks asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam, arukam, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust endaga metsa elama. Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema. Viis aastat oli möödunud. Ema-isa olid surnud. Mari oli Marguse naine, kuid abielurahva suhted olid halvad
suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma, kuna Tiina oli tumedat verd. Oli kätte jõudnud jaanipäev ning kõik mängisid lõbusaid mänge, kuid järsku ühel tühisel mängul, nuku jooksul, sai kõigile selgeks, et Margus eelistab Marile tiinat, kuna kasuõde Tiina oli ilusam, arukam, südamlikum ja kirglikum. Kuid pererahvale ning Marile see eriti ei meeldinud ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvale eriti ei meeldinud Tiina ning uskusid Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes olevat rünnanud ühte utekarja. Mari kuulis seda kõike ise pealt ning tunnistas isegi et ta on sel juhul libahunt ning jooksis ära metsa. Viis aastat oli möödas, ema-isa olid surnud ning Mari oli Marguse naine, kuid nende suhted olid üsna halvad. Ühel ööl olid hundid tulnud lauda juurde ulguma, ning Margus võttis püssi ja otsustas
Saabus Jaanipäev kus kõik mängisid nukku ja seal selgus kõigile, et Margus eelistab Tiinat. Mari rääkis kõigile, et Tiina olevat libahunt kuna nägi ükskord, et Tiina olevat muutunud libahundiks metsas ja rünnanud. Tiina ise tunnistas, et ta on libahunt ja läks nuttes metsa. Ta oli umbes 4-5 päeva kadunud. Margus väga muretses ta pärast. Parajasti sõid kõik laua taga ja nägid kuidas Tiina tuppa astus. Lauas olijate vahel puhkes tüli ja Tiina palus Margusel, et ta temaga kaasa tuleks mägedesse ja rabade taha kust keegi neid kätte ei saa. Margus aga istus mõtlikult laua taga ja ta keeldus kaasa minemast. Möödus 5 aastat. Marist ja Margusest oli saanud paar. Korraga tuli ühel õhtul Margus hilja kõrtsist koju. Kogu pere ootas Margust. Nad mõtlesid, et too on kaduma läinud. Margus jõudis ikka lõpuks koju. Jälle sellel õhtul oli huntide ulgumist kuulda. Margus võttis püssi ja jooksis õue. Ta nägi mingit tumedat kuju ja
Kui viivitad, läheb kauem aega. Rukki-Maarja toob palju marju, Pärt pähkleid ka. Rukki-Maarja päev 15. august, sel ajal saab palju marju. Pärtlipäev on 24. August, millal valmivad pähkild. 3. Millal kelle nimepäev. Jaanil - jaanipäev, 24.juuni Jaagul - jaagupipäev, 25.juuli Toomal - toomapäev, 21.detsember Maril - paastumaarjapäev, 25.märts Maretil - maretapäev, 13.juuli Martinil - mardipäev, 10.november Margusel - markusepäev, 25.aprill Tõnisel - tõnisepäev, 17.jaanuar Annikal - annepäev, 26.juuli Mallel - madlipäev, 22.juuli Andrusel - andrusepäev, 30.november Peetril - peetripäev, 22.veebruar Katrinil - kadripäev, 25.novermber Jaanal - rukkimaarjapäev, 15.august Laural - lauritsapäev, 10.august Jüril - jüripäev, 23.aprill Olevil - olevipäev, 29.juuli Kadril - kadripäev, 25.november Maarikal - paastumaarjapäev, 25.märts 4. Uskumused
Ja räägib Margusele kõike, mis tema vanusena endal juhtus. Margus lösutas voodis, ta oli kurb, et Tiina minema jooksis. Mari käib Marguse juurest läbi, näeb teda, kuid ei lausu sõnagi. Lõpuks tuleb peremees rääkima, et teeks Mariga pulmad, aga Margus ei vasta midagi. Pere saab laua taga kokku ning asuvad sööma, keegi suurt midagi ei räägi. Kui lõpuks märkab esimesena, et Tiina on ukse lävel. Margus kargab püsti ning jookseb Tiina juurde. Peremees käseb Margusel lauda tagasi istuda. Tiina läks vanaema juurde ja hakkas temaga rääkima. Tiina rääkis Margusega, et kui ta temaga tuleb, paneb neid paari jumal. Kuid Margus ei läinud. Tiina jättis Margusega jumalaga. Viis aastat hiljem. Margusele on kasvanud habe ning Mari on nüüd tema naine. Vanaema on õige vanaks jäänud ja kokku langenud. Margus on tuisuga väljas. Kodus oodatakse teda, Margust ei tule ega tule. Jaanus arvab, et
· Hiljem, kümne aasta pärast oli pojal vaja naist võtta, kuid selle juures oli üks asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam,temperamentsem, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. · Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust endaga metsa elama. Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema. · Viis aastat oli möödunud. Ema-isa olid surnud. Mari oli Marguse naine, kuid
Kindlasti olid ühetedeks olulisteks teguriteks seal ka ajastu, uskumuste ja traditsioonide erinevus. Margus oli noor poiss, kellel oli kasuõde Mari ning veel üks kasuõde Tiina. Suurt rolli mängis Tiina ja tema ema minevik. Kuna Tiina ema peeti nõiaks ja ta põletati tuleriidal. Tammaru pere võttis Tiina lahkesti oma perre ja nad kasvatasid teda nagu oma last. Aja möödudes muutusid tunded tugevamaks. Tiina ja Mari hakkasid mõlemad Margust armastama. Aga Margusel jätkus silmi vaid Tiina jaoks. Kui Mari teada sai, et Margus armastab vaid Tiinat, hakkas Marguse ja Tiina jaoks kõik allamäge minema. Mari pööras nende vastu algul oma pere ja siis terve küla. Tiina ei suutnud seda enam taluda ja põgenes metsa ja jäi sinna väga pikaks ajaks. Muidugi pärast seda oli Mari ülimalt õnnelik aga Margus oli väga kurb ja ainult nukrutses. Kui Tiina tagasi tuli ja tahtis
02.2015 8. Mida veel soovid selle teose kohta öelda? Kas miski jäi arusaamatuks? Rohkem ei oska ma teose kohta midagi öelda, kui veel kiita autori suurepärast sõnalist väljendusoskust. II Näidend 1. Näidendi autor, pealkiri, ilmumisaeg. August Kitzberg „Libahunt“, 1911a 2. Mis on Sinu arvates näidendi põhiprobleem? Näidendi põhiprobleemiks on see, et Margusel ja Tiinal ei lubata koos olla, sest Marguse perekonnas on traditsiooniks abielluda omasugustega, heledaverelistega, nagu selleks on Mari, kuid Tiina on teistsugune ning teda arvatakse olevat libahunt. 3. Kes on tegelased? Iseloomusta kahte tegelast. Tegelased on Tammaru peremees, Tammaru perenaine, vanaema, Margus, Mari, Tiina, Jaanus, Märt, külarahvas. Tiina oli ülejäänud rahvast teistsugune ning neile võõrapärane. Ta oli tõmmu, rõõmsameelne,
Margus tahab just Tiinaga abielluda, kuid peremees ja naine tahavad, et poiss hoopiski Mariga ühte heidaks. Samuti tunnistab Tiina jaaniõhtul, et äkki ta ongi libahunt ja isegi kui ta on siis on metsas huntide keskel on palju parem elada, kui inimestega, kuna hunt murrab ainult nälja pärast ja hunt hunti ei murra. Nende suhtumise muutumine väljendub selles, et perenaine haarab Margusel käest, kui ta nukumängu ajal Tiinat taga ajab ja küsib talt, mis see nüüd siis olgu, ta küsib seda sellepärast, et ta ei suuda uskuda, et Margus Tiinat kinni püüda tahab, kuigi Mari on juba mitmeid kordi tema haardeulatuses olnud. Samuti ei hoia nad Tiinat tagasi jaaniõhtul metsa jooksmast. Neljandas vaatuses ei salli nad Tiinat enam silmaotsaski, ja siis on nende käitumine väga hoolimatu, kohatu ja ükskõikne
Tiina hakkas nutma ja rääkis Marile et hoopis Margus ajab teda taga ja temal pole sellega midagi pistmist kuid Mari ei uskunud Tiinat. Ning jäi oma ähvardusele kindlaks. Jaanipäeval jooksid lapsed tule ümber ja vanemad nautisid suurt jaanituld. Noored mängisid aga sellist mängu nagu (nukku jooksma) ja selle põhimõte oli endale jaaniõhtuks kaaslane leida. Õhtu jooksul tulid mängu ka Margus, Tiina, Mari ja veel üks poiss. Kui mäng pihta algas siis lasi Mari end Margusel mitu korda kinni püüda, kuid Margus ei teinud seda vaid jahtis Tiinat . Kui mäng läbi sai siis sai Maril hing täis ja ta otsustas kõigile oma valet rääkida. Ta lausus kõva häälega et Tiina on libahunt. Kõik kohkusid ja Tiina hakkas nutma ning läks metsa. Peale seda oli Margus masendunud ning kui jaanituli kustus läksid kõik kartlikult koju kuid Margus jäi veel hõõguvate süside juurde seisma ning mõtles Tiinale. Möödus üks päev ja Margus ootas
tundeid. Kuid ema-isa jutt on õige, et Tiina ei sobi Margusele, et kokku ei sobi nii erinevad. Ja et Tammaru tõug on alati võtnud omale elukaaslasi omade seast, Tiina veri on aga võõras. Et Tammaru tõug ongi alandlikult oma rasket elu elanud ja koormat kandnud ning orjalik. Et nemad pole ka saanud seda, mida süda soninud on. Ning Tammaru veri ongi puhtaks jäänud. Et kõik on ikka kollaste peade ja siniste silmadega, et nii on lihtsalt õige. Tiina tuleb koju. Margusel on hea meel, aga pererahvas ei lase teda Tiinale ligi. Kuid perenaine ja peremees ei võta teda enam tagasi peremees on tulivihane ta peale ja perenaine ei usu kohe üldse enam seda juttu, et Tiina end suurest meeleheitest ja vihast inimeste vastu meelega libahundiks nimetaks. Tiina vihastab uuesti, et mis ema ja isa need inimesed küll on, et toitu on andnud, aga armastanud ei ole. Tiina kutsub Margust endaga, et mees jätab oma
7 Autorist Raamatu ,,Nullpunkt" autor on Margus Karu. Ta sündis 1984 aastal, 11. septembril Tallinnas. Pärast õpinguid filmirezii erialal töötas ta peamiselt reklaami- ja filmiprodutsendina. 2008. Aastal pakkis Margus oma asjad ja rändas kaks aastat mööda võõramaa radasid. Sellel retkel valmis tema esimene romaan ,,Nullpunkt." Praegu on Margusel pooleli uus raamat. Selle aasta jaanuari lõpul kolis Karu Uus-Meremaale. Loodame, et raamat valmib seal. ,,Mul on kogu südamest hea meel, et Margusest on saanud mu kolleeg kirjandusmaastikul. Ja ma olen kindel, et ma pole ainus. ,,Nullpunkt" räägib teile täpsemalt, miks" Sass Henno, kirjanik 8 Järelsõna
Margust endaga ühes kutsuda, et koos mägedes elama asuda, kaugel kõigest muust. Margus keeldus ja Tiina jooksis taas minema. Mitu aastat hiljem, kui Mari ja Margus elasid koos, peremees ja perenaine olid surnud, kuulis poolpime vanaema öösel väljas huntide ulgumist. Margus haaras püssi ja läks välja ning lasi. Kuuli sai aga hoopis Tiina. Margus oli enese peale nii vihane, ta oli oma enda eluarmastuse hundi pähe maha lasknud. Niipalju õnnetust vaid seetõttu, et Margusel ja Tiinal ei lubatud nooruses õnnelikud olla ning abielluda. Kitzbergi teine tähtis näidend "Kauka jumal" jutustab Mogri Märdi raha ahnusest. Selle loo tegelasteks on Mogri Märt, Mari (Märdi naine), noor Märt (Märdi poeg), Miili (Märdi tütar), Mäidu (Miili viie-aastane poeg), Masa Ants, Leena (Antsu tütar, abiellus noore Märdiga), Peeter Pärn (abiellus Miiliga, Mäidu isa), Anu, Marjapuu, Urjadnik.
Magdaleena pole otsusega rahul ja pöördub kohtusse. Kuidas peaks tekkinud vaidluse lahendama õiguse rakendaja? Lex superior derogat legi inferiori- hierarhiliselt kõrgem norm tühistab madalama. Täitsa nõus 4. Lahenda ülesanne Karistatavate tegude seadusega kriminaliseeritakse 2003.a 1.augustist kalliskivide vahendamine. Margus M on kalliskivide vahendustegevusega tegelenud ajavahemikul 1997 november kuni 2003 juuli. Tegevuse eesmärgiks oli Margusel elatise teenimine. Enne eeltoodud seaduse vastuvõtmist ei olnud kalliskivide vahendustegevus seadusega keelatud tegevus. Kas piisavate tõendite olemasolu korral on võimalik Margust karistada 20. detsembril 2002 aset leidnud vallasvara vahendustegevuse eest? Karistusseadustik § 173. Kalliskivide vahendamine isikliku kasu saamise eesmärgil (1) Kalliskivide kokkuostmine ja selle edasimüümine isiklikku varalist kasu taotlemise
sotsiaalse elu korraldusi, mis puudutavad kõiki ühiskondi. Sotsiaalsed institutsioonid moodustavad ühiskonna sotsiaalse struktuuri. Filmi tegelased on mõjutatud mitmetest sotsiaalsest institutsioonidest, milleks on perekond, kultuuride vahelised erinevused ja majandus. Filmi tegelasteks on kaks eesti rahvusest talupidajat, kes elatuvad mandariinide kasvatusest. Filmi peategelane on Ivo, kes valmistab mandariinide transpordiks vajalikke kaste ja filmi teisel peategelasel Margusel on mandariinide istandus. Marguse soov on korjata kogu mandariini saak enne sõja puhkemist ära ja selle kaudu raha teenida, et seejärel Eestisse teistele järgi minna. Sellest saab järeldada, et just mandariinid on üheks institutsiooniks, mis filmis kajastamist leiab. Teine institutsioon, mis filmis kajastamist leiab, on perekond, ja see tuleb aeg-ajalt terve filmi vältel välja. Kõik osalised teevad oma tegusid ainult oma perekonna pärast. Näiteks Ivo ei soovinud
Selleks peaks ta endale uue passi tegema ja selle siis kohe esitama ning saama pensionit tagasiulatuvalt ka selle aja eest, kui ta veel uut passi polnud kätte saanud, aga ta oli juba pensioniikka jõudnud. 4. Lahenda ülesanne . Karistatavate tegude seadusega kriminaliseeritakse kalliskivide vahendamine. Margus M on kalliskivide vahendustegevusega tegelenud ajavahemikul 1997 november kuni 2003 juuli. Tegevuse eesmärgiks oli Margusel elatise teenimine. Enne eeltoodud seaduse vastuvõtmist ei olnud kalliskivide vahendustegevus seadusega keelatud tegevus. Kas piisavate tõendite olemasolu korral on võimalik Mihklit karistada 20. detsembril 2002 aset leidnud vallasvara vahendustegevuse eest? Karistusseadustik § 173. Kalliskivide vahendamine isikliku kasu saamise eesmärgil (1) Kalliskivide kokkuostmine ja selle edasimüümine isiklikku varalist kasu
lõplikult Tiina poole hoida. Margus polnud harjunud vabadusega nii nagu seda oli Tiina ja see on ka üks põhjustest miks ta ei läinud koos Tiinaga ära. See oli otsus mida Margus pidi hiljem kahetsema. Peale Tiina lahkumist abiellus Margus Mariga. Selle abieluga ei olnud ta kunagi rahul, aga ta tegi seda kuna ta ei näinud teist võimalust. Oma vanemate pideva surve tõttu pidi ta lõpuks tegutsema nende tahtmise järgi, Margusel polnud piisavalt palju julgust, et neile vastuhakata ja erineda kõigist teisest ja saada samamoodi laimualuseks nagu Tiina oli. Ühel hilisel talveõhtul saabus Margus koju, ta tuli kõrtsist. Neil tekkis Mariga väike sõnelus. Nad ei saanud enam väga hästi läbi. Sellel samal õhtul oli hundikari nende maja lähedal. Margus võttis püssi ja lasi ühe lasu, aga tema ehmatuseks tegi hunt naise häält. Tuli välja, et Margus oli Tiinat tulistanud
See , et on mõnus sõita, kui päike paistab ja on mõnus sõita , kui vihma sajab. Meil on selline oma lahe seltskond, kellega me koos käime ja igasugu huvitavaid uusi kohti näeb, mida pole varem näinud. Mõnes mõttes on see ka nagu väljakutse , sest kolm päeva rattaga sõita, telgis magada ja järves pesta on ikkagi suhteliselt ekstreemne , aga väga lahe . 9)Mis on halvim asi , mis on mõnel retkel juhtunud? Margusel oli puuk , siis oli küll väga jube , sest ma terve õhtu muretsesin , et pärast tuleb mingi haigus . Paha on veel see tunne , kui sa järgmisel hommikul sadula peale istud , aga see käib asja juurde ja võib-olla teeb seda veel lahedamaks. 10)Kas sul on midagi korraldajatele ette heita ? Ööbimiskohad võiks olla alati kuskil veekogu lähedal ,et oleks mingi võimalus ennast pesta , aga muidu ma ei tea öelda
tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. hiljem lahkub ta mingil põhjusel ikkagi, kas siis neiu teadmata või Kuna kasuõde Tiina oli ilusam, temperamentsem, südamlikum ja nõusolekul. Kui ta valed ei lähe läbi või kui tal ei õnnestu kohe kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega tüdruku südant võita, siis on Nipernaadi kurb ja valetab veelgi nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina rohkem, kuid kui lõpuks naise sümpaatia saab, mängib tunnetega vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord veel veidi ja siis jätab suhte nagu oli ning lahkub hoolimatult. Aga varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. kui mees näeb, et seis on lootusetu ja tal pole võimalustki neidu
JAANUS (raskelt). Jah! Ega taha tulla! Vaikus. Peremees ja perenaine pööravad kambrisse minema. LAPS (ahju peal tõuseb istukile ja pahvatab nutma. Esimene sõna tuleb tema suust - südantlõhestav hüüd). Ema! Surmavaikus. Peremees ja perenaine on kui tarretanud. Eesriie. 7 TEINE VAATUS Kümme aastat hiljem. Margus, Tiina ja Mari on juba täiskasvanud inimesed. MARGUSEL pikad piiratud juuksed, kaapkübar, kaukaga hame, rinna eest väikese vask-sõlega koos, keerdkaltsad, valged jalarätikud ja rihmadega pastlad. Mustaverd TIINAL ja valgetverd MARIL kehvad kirjud rahvariided. Maril hõbeprees, kaelaehted ja litritest pärg juuste peal; Tiinal metsalilledest pärg peas, hõbeehteid temal ei ole. - Kevadine mets, täis päikesepaistet; vint tiltsub, kaugelt kuuldub kägu. Näitelava kes-kel jämeda tüvega tamm. - Pühapäev, enne lõunat.
kasvatada. Hiljem, kümne aasta pärast oli pojal vaja naist võtta, kuid selle juures oli üks asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam,temperamentsem, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust endaga metsa elama. Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema. Viis aastat oli möödunud. Ema-isa olid surnud. Mari oli Marguse naine, kuid abielurahava suhted olid halvad
Hiljem, kümne aasta pärast oli pojal vaja naist võtta, kuid selle juures oli üks asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam,temperamentsem, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust endaga metsa elama. Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema. Viis aastat oli möödunud. Ema-isa olid surnud. Mari oli Marguse naine, kuid abielurahva suhted olid halvad
ning koos samaealise kasutütre ja suurema pojaga üles kasvatada. Hiljem, kümne aasta pärast oli pojal vaja naist võtta, kuid selle juures oli üks asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam, temperamentsem, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust endaga metsa elama. Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema. Viis aastat oli möödunud. Ema-isa olid surnud. Mari oli Marguse naine, kuid abielurahava suhted olid halvad
Hiljem, kümne aasta pärast oli pojal vaja naist võtta, kuid selle juures oli üks asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam,temperamentsem, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust endaga metsa elama. Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema. Viis aastat oli möödunud. Emaisa olid surnud
Kaastöötajad: Margus, Liisa, Kristiina, Sven, Martin. Vahetuste ajad: 1. vahetus kl. 7.0010.00 2. vahetus kl. 10.0013.00 3. vahetus kl. 13.0016.00 4. vahetus kl. 16.0019.00 Palun kandke oma tulemus alltoodud vahetuste ajaplaani! Vihjed: 1. Martin ja Kristiina ei talu üksteist ning seepärast ei ole nad kunagi üksteisele järgnevates vahetustes. 2. Margusel ei ole teisipäeviti aega, sellepärast töötab ta kolmapäeviti ja neljapäeviti 3. vahetuses. 3. Liisa töötab kohvikus ettekandjana reedeti terve päeva ning esmaspäevast neljapäevani alates 16.30st. 4. Martin töötab esmaspäeviti, teisipäeviti, neljapäeviti ja reedeti esmaspäeval 2. vahetuses, neljapäeval 1. vahetuses. 5. Kristiina töötab kolm korda nädalas 2. vahetuses. 6. Margus ja Sven töötavad esmaspäevast reedeni ühes vahetuses. 7
ning koos samaealise kasutütre ja suurema pojaga üles kasvatada. Hiljem, kümne aasta pärast oli pojal vaja naist võtta, kuid selle juures oli üks asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam, temperamentsem, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust endaga metsa elama. Margus aga 11 kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema. Viis aastat oli möödunud. Ema-isa olid surnud.
annaabi.ee 
