d. Hoida muud asjaolud konstantsena väljaarvatud mahla hind 5. Kui toodang isiku kohta kasvab: a. On vähem häid töökohti b. Hinnad kasvavad c. Elatustase tõuseb d. Elatustase langeb 6. Majandusteadlased teevad edusamme: a. Luues ja testides majandusmudeleid b. Tehes poliitikute seas lobitööd saamaks rohkem raha c. Küsitledes inimesi mida nad asjadest arvavad d. Küsitledes inimesi milles nad on paremad ja milles viletsad 7. Marginaalsete (piiril) otsuste tegemine tähendab: a. Otsustamist selle üle, kas teha midagi ühiku võrra rohkem või vähem b. Kas kõik või mitte midagi põhimõtte jälgimist c. Viimasel ajamomendil I otsuse tegemist d. Lasta kellegil valida enda eest 8. Majandusteaduse põhiline ülesanne on: a. Selgitada, mis on meie jaoks hea b. Teha moraalseid valikuid selliste asjade kohta nagu narkootikumid c. Kaitsta maailma looduslike ressursside ülemäärasest kasutamisest
b. Rahast, mille te oleks võinud teenida tööd tehes c. Rahast, mida kulutate CD-de ostmiseks d. Rahast, mida te kulutate söögile ja joogile 2. Majandusteadlased teevad edusamme: a. Luues ja testides majandusmudeleid b. Küsitledes inimesi mida nad asjadest arvavad c. Küsitledes inimesi milles nad on paremad ja milles viletsad d. Tehes poliitikute seas lobitööd saamaks rohkem raha 3. Marginaalsete (piiril) otsuste tegemine tähendab: a. Otsustamist selle üle, kas teha midagi ühiku võrra rohkem või vähem b. Viimasel ajamomendil I otsuse tegemist c. Lasta kellegil valida enda eest d. Kas kõik või mitte midagi põhimõtte jälgimist 4. Majandusteaduse põhiline ülesanne on: a. Selgitada, mis on meie jaoks hea b. Kaitsta maailma looduslike ressursside ülemäärasest kasutamisest c
Allkeel: Tiit Hennoste pakutud mõiste, sisuliselt vastab keelekuju/keelevariandi mõistele. Keel on üldisem ja abstraktsem mõiste, konkreetsed variandid on allkeeled (nt murded, sotsiolektid, rühmakeeled jne). Allkeeli ei tohi mõista hierarhiana: ükski keelevariant ei ole teisest olemuslikult parem. Piire on raske tõmmata, paljudel keelekujudel on palju ühist jne. Släng kas normiväline keelekasutus, sotsiolekt, marginaalsete ühiskonnakihtide keelevariant, salakeel, rühmakeel? PDF created with pdfFactory trial version www.pdffactory.com
Küsimus 11 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Majandusteadlsed teevad edusamme: Vali üks: a. Tehes poliitikute seas lobitööd saamaks rohkem raha b. Küsitledes inimesi mida nad asjadest arvavad c. Luues ja testides majandusmudeleid d. Küsitledes inimesi milles nad on paremad ja milles viletsad Küsimus 12 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Marginaalsete (piiril) otsuste tegemine tähendab: Vali üks: a. kas kõik või mitte midagi põhimõtte jälgimist b. Viimasel ajamomendil l otsuse tegemist c. Lasta kellelgi teisel valida enda eest d. Otsustamist selle ülea, kas teha midagi ühiku võrra rohkem või vähem Küsimus 13 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Nappus on olukord, mille puhul Vali üks: a. Midagi on ära raisatud b. On millestki puudu c. Inimesed on vaesed d
Küsimus 7 Makroökonoomika on õpetus: Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista a. Indiviidide ja eraettevõtete küsimus otsustamisest b. Kõikidest nappuse aspektidest c. Multinatsionaalsest ärist d. Rahvuslikust ja globaalsest majandusest Küsimus 8 Marginaalsete (piiril) otsuste tegemine tähendab: 2/5 Arvestustest 1.1 Hinne 1,00 / 1,00 Vali üks: Märgista a. Lasta kellelgi teisel valida enda eest küsimus b. Viimasel ajamomendil l otsuse tegemist c
Sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine tervises Tervise ja majanduse vahelised seosed on väga laialdased: halb tervis vähendab töövõimaliste inimeste arvu ning tööttavate inimeste töötundide arvu ja produktiivsust. Sotsiaalmajanduslike tervisetegurite raamistikust tulenevad ühtlasi meetmed, mis aitaksid parandada nende gruppide tervislikku seisundit. Saavutamaks olulisi muutusi on samaaegselt vajalik: Parandada inimeste elu- ja töötingimusi; Mõjutada marginaalsete gruppide tervisekäitumist sotsiaalse keskkonna muudatste kaudu; Võimestada haavatavaid gruppe ning arendada nende sotsiaalset sidusust ja sotsiaalset kapitali; Saavutada muutusi majanduspoliitikas; Parandada sotsiaalset haavatavate gruppide juurdepääsu terviseteenustele; Saavutada omavalitsuste ja paikkondade tasandil haavatavate gruppide kaasatus nende tervist puudutavate otsuste tegemisse
Jaotusseaduse omadused: monotoonsus, normeeritus, ristküliku tõenäosus. Marginaaljaotused: (ühe komponendi jaotus n.ö eraldi vaadatuna, vrdl geomeetriline tõlgendus kui'pihustus'). Tinglikudjaotused: (ühe komponendi jaotus tingimusel, et teine komponent fikseeritakse teatud väärtusel, vrdl geomeetriline tõlgendus kui 'ristlõige') Juhuslike suuruste sõltuvused: Kaht juhuslikku suurust nimetatakse sõltumatuteks, kui nende kahemõõtmeline jaotusseadus avaldub ühemõõtmeliste marginaalsete jaotustiheduste korrutisena. Kui juhuslikud suurused pole sõltumatud, on nad sõltuvad. Järeldusi: Sõltumatus on vastastikune: kui x on sõltumatu y suhtes, siis ka y on sõltumatu x suhtes; Sõltumatuse korral ühe juhusliku suuruse jaotus ei sõltu sellest, milline on teise juhusliku suuruse väärtus, st tinglikud jaotused ühtivad vastavate marginaaljaotustega; Sõltumatustingimus diskreetsete juhuslik suurus jaoks; Sõltumatuse kontroll
Juh. Vektor vektor, mille komponentideks juh.su. Olulised aspektid:komponentide arv ja vastastikune sõltuvus ning jaotusseadus Diskr 2-komp vektor jaotus antakse 2mõõtmelise jaotustabelina v valemina Pidev x ja y funktsioon, saab esitada jaotusfunkts v tihedus Marginaaljaotus 1 komp jaotus nö eraldi vaadatuna Tinglik jaotus 1 komp jaotus ting, et 2. Komp fikseeritakse teatud väärtusel. Sõltumatud: nende 2-mõõtmeline jaotusseadus avaldub 1mõõtmeliste marginaalsete jaotustiheduste korrutisena. Järeldused: 1)sõltumatus vastastikune 2)1 suuruse jaotus ei sõltu teise väärtusest 3)kontroll mahukas, kui põhj toimivad sõltumatult eeldame et on sõltumatud. Liigitus: 1) funktsionaalne seos (m ja V) 2)tõenäosuslik seos (saab prognoosida) 3)on sõltumatud Kovariatsioon iseloomust juh.su. x ja y omavah. Sõltuvust Korrelatsioon- kovariatsiooni normeeritud variant iseloomust. X ja y sõltuvust nende lineaarse seose tugevuse mõttes.
Reegli tunnustamine (väärtused). Sisemised motiivid (töörõõm). Alternatiivid: Kui üks otsus tuleb langetada kollektiivis mitmete inimeste osavõtul, siis võib nii alternatiivide tajumine kui ka hindamine indiviidide ja kollektiivi poolt olla üsnagi erinev, koos kõige siit tulenevaga Rent - parima ja talle järgneva alternatiivi kasude erinevust. Marginaalanalüüs: Mõiste ,,marginaalanalüüs" tuleneb asjaolust, et inimeste tarbimisotsused seostuvad sageli vaid hüvise viimaste ehk marginaalsete ühikutega. Marginaalanalüüs, s.o marginaalsete ühikute vaatlemine on tähtis seetõttu, et just need ühikud otsustavad, kui palju mingit hüvist nõutakse ja pakutakse ehk üldisemalt, kui palju mingit tegevust tehakse. Mõiste tuleneb asjaolust, et inimeste tarbimisotsused seostuvad sageli vaid hüvise viimaste ehk marginaalsete ühikutega. Näide õllega. Lisanduv (marginaalne) heaolu ehk piirtulu hakkab pärast paari pudelit langema
Hicksi-parendust) siis on olemas teoreetiline võimalus Pareto-parenduseks Iga Pareto-parendus on ka Kaldor-Hicksi parendus, aga mitte vastupidi. Ranges mõttes saab koostööst ja -kasust rääkida vaid siis, kui seeläbi paraneb kõigi heaolu (toimub vähemalt Pareto-parendus) võrreldes lähtepositsiooniga (LP). Marginaalanalüüs - Mõiste tuleneb asjaolust, et inimeste tarbimisotsused seostuvad sageli vaid hüvise viimaste ehk marginaalsete ühikutega. Näide õllega. Lisanduv (marginaalne) heaolu ehk piirtulu hakkab pärast paari pudelit langema. Mingil hetkel jõuab kätte punkt, kus lisapudel annab juba vähem kasu kui on tema eest makstav hind. Sel juhul ütleme, et lisapudeli piirkulu ületab piirtulu. Selles punktis lõpetab ratsionaalne indiviid joomise. Eelarvekitsendus on esmane põhjus, miks tõusvad hinnad viivad nõudluse langusele.
selle efektiivsus eelkõige poliitilisest pühendumisest ja koostööst erinevate valdkondade ja sektorite esindajate vahel. Saavutamaks olulisi muutusi on samaaegselt vajalik: parandada inimeste elu- ja töötingimusi; 1 saavutada omavalitsuste ja paikkondade tasandil haavatavate gruppide kaasatus nende tervist puudutavate otsuste tegemisse; mõjutada marginaalsete gruppide terviskäitumist sotsiaalse keskkonna muudatuste kaudu; võimestada haavatavaid gruppe ning arendada nende sotsiaalset sidusust ja sotsiaalset kapitali; saavutada muutusi makro-tasandil, majanduspoliitikas; Parandada sotsiaalselt haavatavate gruppide juurdepääsu terviseteenustele. Sotsiaal-ökoloogiline lähenemine Sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamine tervises eeldab indiviidide ja gruppide ning keskkonna omavahelise suhte mõjutamist
ettepanekuid (ei garanteeri veel arvamuste arvesse võtmist otsustes) - Osalus: huvirühmadepoolne algatus ja võimalus osaleda otsuste tegemisel, eesmärkide kindlaksmääramisel, lahendusvõimaluste analüüsimisel ja otsuse kavandi koostamisel vms. 20. Kaasamise normatiivsed, sisulised, instrumentaalsed ajendid Normatiivne - otsustest mõjutatud huvirühmad ja inimesed saavad otsuse tegemisel kaasa rääkida, sh marginaalsete rühmade võimestamine. - Sisuline - Kohalike teadmiste kasutamine sisukamate otsusteni jõudmiseks; nö tavainimesed näevad probleeme, mida teised ei näe (kohalikud teadmised) või ei pruugi oluliseks pidada (väärtushinnangud), konfliktide lahendamine. - Instrumentaalne – kaasamine teeb otsustetegemise läbipaistvamaks ja suurendab valitsussektori usaldusväärsust suhetes huvirühmade ja laiema avalikkusega. 21. Kaasamise manipulatiivsed eesmärgid
nominaaltunnuste korral. Seose olemasolu hindamiseks kasutatakse kahemõõtmelist sagedustabelit, mida vaatasime valimi graafilise kirjeldamise juures. Tunnustevahelise seose graafiliseks uurimiseks on mõistlik kasutada sagedustabelis üldisi ja tinglike osakaale, sel juhul nimetatakse tabelit jaotustabeliks. Kui tunnused on sõltumatud, siis peaksid suhtelised sagedused olema jaotunud üle ridade või veergude ühtlaselt ehk ridade suhtelised sagedused võrduma marginaalsete suhteliste sageduste reaga ja veergude suhtelised sagedused marginaalsete suhteliste sageduste veeruga. Kui nii ei ole ja vastav erinevus (ebaühtlus) on piisavalt oluline, siis on tegemist sõltuvate tunnustega. Olulise hindamiseks kasutatakse hii-ruut statistikut, tähis 2 : m k (n nij - ni. n. j ) 2 2 = i =1 j =1 n ni . n. j
tõenäosuste kogumi jaoks peavad kehtima omadused pij>=0 ja summa(pij)=1(normeeritus). Kahe juhusliku suuruse paarina (X,Y) esitatud kahekomponendilise pideva vektori jaotusseadus on kahe muutuja x ja y funktsioon, mida saab esitada jaotusfunktsioonina või jaotustihedusena. Jaotusseaduse omadused: monotoonssus, normeeritus, ristküliku tõenäosus. Kaht juhuslikku suurust nim sõltumatuteks, kui nende kahemõõtmeline jaotusseadus avaldub ühemõõtmeliste marginaalsete jaotustiheduste korrutisena. Kui juhuslikud suurused pole sõltumatud, on nad sõltuvad. Juhuslike suuruste vastastikune sõltuvus: *kaks juhuslikku suurust on determineeritud/funktsionaalses seoses *kaks juhuslikku suurust on tõenäosuslikus seoses: ühe järgi saab oletada teise kohta *kaks juhuslikku suurust on tõenäosuslikult sõltumatud. Regressioon näitab mingi juhusliku suuruse keskväärtuse sõltuvust mingist teisest suurusest.
savanne. Õistaimede evolutsioneerumise varane faas on dokumenteeritud fossiilsete leidude põhjal Marylandis Atlandi ookeani tasandikul. Sealsetes setetes on kajastatud umbes 10 miljonit aastat Kriidi ajastust. Sealt pärit fossiilsete lehtede kui ka õietolmu mitmekesisust saab otseselt jälgida. Varasemad lehed on lihtsamad siledate piirjoontega ja nende rootsud on korrapäratu mustriga. Hilisemad on mitmekesistunud paljude marginaalsete hõlmade ja soontega, mis jälgivad korrapärast geomeetrilist mustrit. Tõenäoliselt andis lehtede selline ehitus suuremat vastupidavust rebenemisele. Vanim õietolm on lihtsa vormiga, millel on ainult üks idanemis vagu. Hilisem õietolm on juba kolme idanemisvaoga, mis tõstab nende viljastumise tõenäosust (joonis 4). Ülem-Kriidi ajastu fossiilsed õistaimed olid paleoontoloogidele suureks mõistatuseks. Charles Darwini jaoks oli selline liikide paljusus "õudne müsteerium"
ettepanekuid (ei garanteeri veel arvamuste arvesse võtmist otsustes) - Osalus: huvirühmadepoolne algatus ja võimalus osaleda otsuste tegemisel: eesmärkide kindlaksmääramisel, lahendusvõimaluste analüüsimisel ja otsuse kavandi koostamisel vms. 20. Kaasamise normatiivsed, sisulised, instrumentaalsed ajendid. - Normatiivne - otsustest mõjutatud huvirühmad ja inimesed saavad otsuse tegemisel kaasa rääkida, sh marginaalsete rühmade võimestamine. - Sisuline - Kohalike teadmiste kasutamine sisukamate otsusteni jõudmiseks, nö tavainimesed näevad probleeme, mida teised ei näe (kohalikud teadmised), ei pruugi oluliseks pidada (väärtushinnangud); konfliktide lahendamine. - Instrumentaalne – kaasamine teeb otsustetegemise läbipaistvamaks ja suurendab valitsussektori usaldusväärsust suhetes huvirühmade ja laiema avalikkusega. 21. Kaasamise manipulatiivsed eesmärgid
Pidev kahekomponendiline vektor - Kahe juhusliku suuruse paarina (X,Y) esitatud kahekomponendilise pideva vektori jaotusseadus on kahe muutuja x ja y funktsioon, mida saab esitada jaotusfunktsioonina või jaotustihedusena. Jaotusseaduse omadused: monotoonssus, normeeritus, ristküliku tõenäosus. Kaht juhuslikku suurust nim sõltumatuteks, kui nende kahemõõtmeline jaotusseadus avaldub ühemõõtmeliste marginaalsete jaotustiheduste korrutisena. Kui juhuslikud suurused pole sõltumatud, on nad sõltuvad. Juhuslike suuruste vastastikune sõltuvus: kaks juhuslikku suurust on determineeritud/funktsionaalses seoses kaks juhuslikku suurust on tõenäosuslikus seoses: ühe järgi saab oletada teise kohta kaks juhuslikku suurust on tõenäosuslikult sõltumatud. Regressioon näitab mingi juhusliku suuruse keskväärtuse sõltuvust mingist teisest suurusest.
Sajandi lõpul 3.vabariik, pärast II ms 1956-58 4.vabariik, praeguseni 5. Radikaalse vasakpoolsuse ja konservatiivide pidev vastandumine, samas pole partei nii suure poliitilise osatähtsusega ja püsiv kui nt Suurbritannias. Väikeste huvigruppide pidev olemasolu suurte parteide kõrval, sarnane Weimari vabariigi korraldusele huvigruppide demokraatia. Omane vähemusvalitsuste kaudu valitsemine, parlamendis tihti palju väikeseid parteisid. President marginaalsete volitustega. (3.-4.vabariik) Partei kui tugeva poliitiku taustajõud ja olemuselt isikustatud! Maailmasõdadele järgnevad Indohiina ja Alzeeria konfliktid. Charles de Gaulle presidendiks valimise järgselt institutsiooni tugevnemine (1958-1969). 5.vabariigis president kui kaitsepoliitika juht jne, erinevalt varasemast väikesest rollist. De Gaulle'i parteisüsteemi kujundamise ambitsioon (vrd Lääne-Saksamaaga, keskse
Ovaalse v pikliku põhiplaaniga pos pinnavorm, pikitelg on orienteerunud jää liikumise suunas. kus jää kohtus tugevama materjaliga, seal jää voolis nii, et liustikupoolne on järsem, vastasnõlv on laugem. Max kõrgus Es 20 m. Kirbla, salevere, lihula, vilsandi jne. 19. Mis on otsamoreen? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited jmt) Glatsiaalne kuhjevorm. Pos pinnavorm, mis kooneb moreenist ja markeerib kunagist jääserva asendit. Kuulub marginaalsete kuhjevormide hulka, moodustudes jääservga paralleelselt. Mõõtmed on väga varieeruvad ulatudes mõnesajast m kuni mõne km. Otsamoreenidele on iseloomulikuks tunnuseks ristlõike asümmeetria- proksimaalne külg on järsk ning distaalne külg lauge. Survelised otsamoreenid, kuhjelised e puistelised om. 20. Mis on oos? (teke, siseehitus, kuju, suurus, levimus Eestis, näited) Glatsiofluviaalne kuhjevorm.
loomingu kõrgtaseme - "Pühapäev" ja "Kontsert", mõlemad 1924 – kusjuures tookord valminud maalides pole kübetki provintslikkust. Paraku liikus kunstnik vähemalt maalijana sellelt saavutatud positsioonilt ainult allamäge. F. Rendeli ’’Kontsert’’ F. Rendeli ’’Pühapäev’’ Graafika ENSV ajal Enno Ootsing on graafik, kelle loominguline ampluaa on tohutult lai, ulatudes tänapäeval marginaalsete vanade graafikatehnikate nagu puugravüür, idapärane laudpuulõige ja vaselõige viljelemisest ja õpetamisest digitaalgraafika viljelemise ja õpetamiseni. E. Ootsing on esinenud eesti graafikamaastikul kolmkümmend kuus aastat. Ta on osa võtnud kõigist toimunud üheteistkümnest Tallinna graafikatriennaalist ja teistest olulistest graafikasündmustest. Samuti tegeleb ta raamatukujundusega – ta on kujundanud ja illustreerinud ca 40 raamatut
Kui elimineeritud on jämedalt võttes 2/3 mängijatest, siis muutuvad pimepanused suuremaks ning lähenemas on rahamull. Nüüd võid oma mängu veidi lahtisemaks muuta. Enamus halbadeks mängijatest on nüüdseks juba väljas ja sinu kinnine imago peaks võimaldama sul kokku korjata vähemalt mõned pimepanused, kui leiad selleks õiged hetked. Kuna rahakohad tulevad järjest lähemale, siis paljud mängijad keskenduvad pelgalt rahadesse jõudmisele ning ei võta marginaalsete kätega erilisi riske. Säilita aga tähelepanelikkus - kuigi oled jõudnud üsna kaugele, tähendab praeguses faasis väljalendamine ikka seda, et lahkud tühjade kätega. Seega, ära ole ka liiga loominguline. Kui rahamull lõhkeb ja sa oled sellega endale juba rahalise auhinna garanteerinud, võib hakata võtma suuremaid riske. Kui sinu käsutuses on üle keskmise suurusega stäkk, siis proovi rohkem käia pinda väikestele stäkkidele ning väldi vastasseise suurte stäkkidega, välja
he ja sama riigi sees tekivad justkui kaks teineteisega mittelbisaavat riiki rikaste riik ja vaeste riik. Selline riik on kerge saak vlisvaenlasele. Oligarhid ei usalda anda relvi rahva vaese enamuse ktte kartes, et need vidakse prata nende endi vastu. Ise moodustavad nad aga vikese ja heast elust rahellitatud rhma, kes ei suuda moodustada tugevat sjalist judu. hiskondliku dnaamika heks oluliseks ilminguks on oligarhia tingimustes ka veel vaesunud endised rikkad. Nad moodustavad n marginaalsete isikute rhma, kes oma pritolu jrgi peaksid olema valitsejad, kuid majandusliku laostumise tttu seda olla ei saa, ja nii puudub neil igasugune positiivne roll hiskonnas. Nagu jrgnevalt selgub kujunevad nad dnamiidiks hiskonna vundamendis. Jrgmiseks valitsemiskorraks on demokraatia. Seda sna tlgitakse tavaliselt vastega rahva vim, demos thendas aga tpsemalt just lihtrahvast. leminek demokraatiale toimub siis, kui vaesel enamusel nnestub kukutada rikkad oligarhid
13. Kui Tim ja Tom spetsialiseeruvad nende toodete tootmisele, milles neil kummalgi on suhteline eelis ja nad vahetavad tooteid, siis kumbki toodab toodete kombinatsiooni, mis asub võimaliku tootmise piirist väljaspool. 14. Joonis näitab Rogeri võimaliku tootmise piiri. Punkt A on saavutatav ja tootmine on ebaefektiivne. 15. Käies koolis, teil tekivad alternatiivkulud, mis koosnevad: rahast, mille te oleks võinud teenida tööd tehes. 16. Marginaalsete (piiril) otsuste tegemine tähendab otsustamist selle üle, kas teha midagi ühiku võrra rohkem või vähem. 17. Kui te ostate purgi cocat, siis: mõlemad võidate. 18. Nappus on olukord, mille puhul vajadused ületavad neid rahuldavaid ressursse. 19. „Ceteris paribus“ tähendab: muude tingimuste samaks jäämist. 20. Tegemist on efektiivse tootmisega, kui : mingi koguse toote enam tootmine nõuab mingi teise toote vähem tootmist. 21. Beti sööb lõunaks takosid
- orustatud moreentasandikud (n Tartu ümbrus kuni Põlvani). - lainjad moreentasandikust (positiivsed ja negatiivsed vormid moreentasandikul ei oma orientatsiooni ja paiknevad korrapäratult) - künklikud moreentasandikud - need on tasandikud, milled pinnal kõrgub hajusalt v rühmiti selgeilmelisi künkaid ja kühme. b) otsamoreenid - positiivsed pinnavormid, mis koosnevad moreenist ja markeerivad kunagist jääserva asendit. Kuuluvad marginaalsete kuhjevormide hulka moodustudes jääservaga paralleelselt. Nende mõõtmed on väga varieeruvad ulatudes mõnesajast meetrist kuni mõne km. Otsamoreenidele on iseloomulikuks tunnuseks ristlõike asümmeetria - proksimaalne külg on järsk ning distaalne külg lauge. Otsamoreene liigitatakse: a - survelised otsamoreenid. Teke - edasitungiv aktiivse jää serv lükkab enda ees kivimimaterjali positiivseks pinnavormiks. Sealjuures surub liustik kokku igasugust materjali, mis ta teele satub
Selline riik on kerge saak välisvaenlasele. Oligarhid ei usalda anda relvi rahva vaese enamuse kätte kartes, et need võidakse pöörata nende endi vastu. Ise moodustavad nad aga väikese ja heast elust ärahellitatud rühma, kes ei suuda moodustada tugevat sõjalist jõudu. Veel üheks ühiskondliku dünaamika oluliseks ilminguks oligarhia tingimustes on isikud, kes ebaõnnestunud majandustegevuse tõttu vaesusid. Nad moodustavad nö marginaalsete isikute rühma, kes oma päritolu järgi peaksid olema valitsejad, kuid majandusliku laostumise tõttu seda olla ei saa, ja nii puudub neil igasugune positiivne roll ühiskonnas. Nagu järgnevalt selgub kujunevad nad dünamiidiks ühiskonna vundamendis. Järgmiseks valitsemiskorraks on demokraatia. Seda sõna tõlgitakse tavaliselt vastega “rahva võim”, demos tähendas aga täpsemalt just lihtrahvast. Üleminek
· Välisuudistes keskendutakse lähemalasuvatele, rikkamatele ja võimsamatele riikidele · Teemade valik, väljendatud arvamused ja maailmakäsitlus on natsionalistlikult (patriootiliselt) ja etnotsentriliselt kallutatud · Uudised peegeldavad meesteühiskonna väärtusi ja võimu jaotust · Vähemusi ignoreeritakse, näidatakse marginaalsete või negatiivsetena · Kuritegevust käsitletavates uudistes edastatakse ebaproportsionaalselt palju vägivaldsust ja isikuvastast kuritegevust, ei kajastata tegelikke võimalikke riske ühiskonnas 44. Sotsiaalsed kõrvalekalded Fiktsiooniliste tekstide tüüpilised kõrvalekalded sotsiaalsest reaalsusest · Elukutsete esindatus on tugevasti kallutatud kõrgema staatusega valdkondade suunas nagu
paroodiat. 14. 1970.-1980. aastad, postmodernism ja minimalism (Louis Andriessen, Glass, Adams). Postmodernismi iseloomustavad (+1970. aastad): • Progressi, evolutsiooni eitamine • Tööstuses ja tehnilistes vahendites ka ohu nägemine (ökoloogia, sõjad jms.) • Individuaalsus universaalsuse asemel • Huvi üksikelemendi vastu • Terviku lagundamine (dekonstruktsioon) • Hierarhia eitamine ja autoriteedile mitteallumine • Huvi marginaalsete (“äärealade”) nähtuste vastu (ala Tallinn, Riia, Vilnius) • Kõik (stiilid) on lubatud, nende paljusus • Uustonaalsus ja igasugused neo-voolud • Kõike võib küsimärgi alla seada • Elektronmuusika (tänapäeval elektroakustiline) Kuna postmodernismis on kõik lubatud, ei välista see ka modernismi ilminguid – vastavalt heliloojate individuaalstiilile. Louis Andriessen (s. 1939) hollandlane Postmodernistliku vaate esindaja. On Luciano Berio õpilane.
individuaalseid iseärasusi, 2. Sotsiogeneetiline. Lähtuvad ühiskonna struktuurist ja sotsiologiseerimise meetodeist. K.Lewin- väljateooria. Käitumine on isiksuse ja keskkona seos. Kõikide komponentide ühtsust nim. Isiksuse eluväljaks. Noorukiea raskused tulenevad sellest, et ta on laste ja täiskasvanu vahepeal. Kuulub 2 erinevasse gruppi ja ta ei tea kummasse ta kuulub. Sellest tulenevadki konfliktid. Vaatles noorust kui sotsiaalpsühholoogilist nähtust. Vaatles murdeealisi kui marginaalsete isikute gruppi. 3. Psühhogeneetiline. Ei eita biogeneetilist ja sotsiogeneetilist lähenemist ja nihutab esiplaanile psüühiliste protsesside arengu. Olemas 3 voolu: 1. Psühhodünaamiline kontseptsioon- seletavad käitumist emotsioonide, tungidega. Erik Erikson. 8 arengufaasi inimese arengus. Tähelepanu isiksuse kujunemise ajaloolistele aspektidele. Seletab isiksuse arengut sisemiselt omaste tungide kaudu. 1. Usaldus või mitteusaldus 0-1,5 a. +Usaldustunne keskonnapoolsest toetusest
Konneksioonide maksimum Konneksioonide mahasurumine, üksainuke tähistaja, perekonda tagasilangemine, kogu poliitilis-sotsiaalse välja neutraliseerimine Homoseksuaalne tundelisus. Teisikute, vendade või Oidipaalne homoseksuaalsus bürokraatide homoseksuaalsus. Skisoanalüüs on seotud marginaalsete gruppide teooria loomisega, kus need grupid on tunnistatud esmasteks igasuguste kollektiivsuse vormide suhtes; samuti ettekujutusega keelest kui mittekeelelise välja (mis on antud kontseptsioonis esindatud nn "iha masinatega") ebaolulisest osast. Soovide/ihade maailm, mida S. ülistab, on maailm, kus kõik on võimalik. S-s on nii filosoofia kui skisofreenia protsess, aga mitte eesmärk, tootmine, aga mitte väljendus. Skisofreenik on dekodeeritud, deterritorialiseeritud olevus
-) Niisiis isegi töölisklassi juures pole mingeid kriitilisi ideid ega mingit revolutsioonilist mentaliteeti. -) Niisiis proletariaadile ei saa lootust panna. Kui kriitika olemasoleva süsteemi suhtes kusagilt tõuseb, siis kriitilise intellekti "suure keeldumise" (the great refusal'I) läbi. *) Seda kannaks üliõpilaskond, kellega ühinevad töötud, rõhutud rassid, õiguseta vähemused. Niisiis peaks üliõpilaskond ühinema kõikvõimalike marginaalsete gruppidega. -) Marcuse andis siin imposantse analüüsi ühiskondliku aparaadi varjatud kontrolli ja manipulatsiooni võimalustest. -) Valitsev kord näib olevat ratsionaalne, kuid tegelikult on see korratuse korrastatus. See on sügavalt irratsionaalne. -) Mis siis on tegelikult ratsionaalne ja mis irratsionaalne? Kui Marx õpetas, et töö tegi inimesest inimese. Inimene on põhimõtteliselt tööline. *) Ta on HOMO FABER, olend, kes midagi toodab fabritseerib. Sellepärast oligi
Foucault' kirjutiste temaatika on peamiselt sotsiaalne. Ta näitab, et võim ei keskendu poliitilisse aparaati, vaid imbub keelestruktuuridesse. Tekib normaliseeriv keel, mille abil kooliõpetajad inimesi normaliseerivad. Kliinikus, koolis ja vanglas on võimustruktuuridel väga suur võim. Ainsana säilib inimesel võim oma keha ja alateadvuse üle. Seksuaalsus on vabastav alge. Tegeleb ka unenägudega. Ta näitab, kuidas toimub marginaalsete alade allutamine võimule. Keskseks mõisteks on enesehool eriti oluline kreeka-rooma kultuuris, kus inimese areng on harmooniline ja seksuaalakti tähendus on tõlgendatav laiemas sotsiaalses ja poliitilises kontekstis. Uuemad suunad: narratoloogia. Jutustuse analüüs. Narratiivi peetakse peamiseks kogemuse ja taju ajakorrastamise vahendiks. Argielu sündmused põimuvad erinevate jutustamistega ja aitavad orienteeruda kultuuriruumis. Psühholoogid avastasid, et
keskkonda, mille raamidesse ta formaalselt kuulub. Ühiskond kui elumaja, mille kolm korrust. 3. korrus on üemkiht, keskmine keskkiht ja alumine almakiht. Igal korrusel elab teatud hulk isikuid ja teatud hulk sotsiaalseid gruppe. Korruste vahel toimub liikumine. Mõningatel juhtudel võib esineda olukord, kus lift jääb kinni ning igasugune liikumine korruste vahel ei ole võimalik. Lifti kinni jäänud inimesed kuuluvad marginaalsete isikute hulka. See toob kaasa probleeme käitumises, nii et võiks öelda, et käitumine on hälbiv. Stratifikatsioon ja mobiilsus võib toimuda nii üksikisikute tasandil kui ka gruppide tasandil. Kollektiivne käitumine institutsioonideväline reageering ühiskonnas toimuvatele siiretele ja muutustele Dimensioonid: · organisatsiooniline spontaansus vs struktureeritus · lühiajaline vs pikaajaline orienteeritus · eesmärkide ekspressiivsus vs instrumentaalsus
annaabi.ee 
