Kallis Maret Kõigepealt sooviksin vabandada sinu ees, et ei rääkinud sulle oma naisest. Olin sinusse sügavalt armunud, ja olen seda veel praegugi. Kartsin, et kui räägin sulle oma naisest, ei taha sa minust enam midagi kuulda. Nautisin iga hetke mille sain veeta koos sinuga. Olen õnnelik selle aja eest, mil sain elada sinu juures. Võlusid mind juba meie esimesel kohtumisel. Kui aus olla, siis pole mul oma praeguse naisega just kõige paremad suhted. Need pole juba ammu enam endised. Tunded on muutunud ja tema kõrval aastaringselt olla on võimatu, sellepärast ka minu ringi rändamised. Eks elu näitab, mis meie suhtest naisega saab. Kui lubad, siis tulen suve saabudes sulle uuesti külla ja siis seletan sulle pikemalt. Loodan et sa pole väga pahane ja andestad mulle. Olend mulle väga kallis! Toomas.
Katku Villu oli saanud just vanglast vabaks, kuna ta tappis ühe mehe ära. Kui ta tagasi Katkule tuli, siis kõik rääkisid tema saabumisest. Villu oli pool pime, sest kunagi lapsepõlves, Marert( kes oli ka Kõrboja perenaine), kes temaga metsas mängis jooksis mingi ork käes ja sellega jooksis ta Villu silma pihta. Sellest ajast ei näe ta enam parema silmaga. Rein ehk kõrboja endine peremees, Mareti isa nägi palju vaeva, et Kõrboja pärandada Maretile ja et Maret ka sellega nõus oleks. Kui Maret ohjad oma kätte võttis, siis korraldas ta Kõrbojal Jaanitule ja ka samas oma sünnipäeva. Ta kutsus terve küla elanikud kohale. Ka Katku inimesed. Katkust tuli ainult Villu, tema vanemad ei tahtnud Kõrbojale tulla, kuna nad pidasid mingisugust viha Kõrboja vastu, kes tahtsid kunagi Katku talu karjamaid ära osta. Seal jaanipäeval olid kõik kohal. Terve õhtu tantsis Villu Maretiga.
Tuli kevad ja linnud hakkasid siristama, puud läksid õide. Elli kutsub Andrest õisi vaatama, Andres seletab aind surmast ja siis hakkab mingit tööd tegema. Andres tegi elus esimest korda tühja tööd ja istutas kuuski. 11. (114) Indrek alustas nüüd kraavi kaevamisega ning Tiina tuli tagasi maale. Indrekule see ei väga ei meeldinud aga keelata ka ei saanud. Tüdruk tunneb end Indreku juures sanusad nagu kodus.Isa pakub välja, et Tiina võiks Maretile abiliseks minna. 12. (124) Tiina üritab asjalik olla ja hakkab tegutsema kuid kukutab ämbri kaevu. Tiina saabki Mareti ja Sassi juurde tüdrukuks. Indrek mõtles selle üle järgi ja sai aru, et talle ikka see ei meeldi. Oskarile hakkab Tiina meeldima ja ta ei käi enam õega nii tihti väljas. Ellile Tiina ei meeldi üldse. 13. (134) Lapsed ja Tiina muutuvad rõõmsamaks, plikad laulavad ja Eedi nukrutseb sest tüdrukud ei taha teda, kuid lõpuks kisab kaasa
Jaak. Moormaa lubas peagi sinna tulla. Nipernaadi lahkus Hansuoja talust. Seeba kuninganna. Sadas lund. Toomas jõudis Sirvastesse ja asus seal propse lodjale laadima. Tema paarimeheks sai Jaanus Roog. Jaanus viis ta Siimon Vaa onni. Siimonil oli tütar Maret. Toomas valetas, et on madrus ja ootab laeva. Ta sai sadamas tööd. Tegi töid kaluri onnis. Jaanus rääkis Siimonile, et ei salli Toomast ja tahab, et too läheks ära ja tema pruudi Mareti rahule jätaks. Toomas rääkis Maretile, et ta tädi Katarina Jee elab Peipsi ääres Mustvee rannas ja tal on uhked laevad, võrgud, lodjad. Toomas oli tõsisemaks muutunud, ei rääkinud palju. Ütles, et ühel päeval peab ta minema, aga tuleb aasta pärast kindlasti tagasi. Ta kutsus Maretit kaasa, kuid too keeldus. Maret lootis, et meri kannab ühel päeval rannale hunniku pärleid. Ta oli samasugune fantaseerija nagu Toomaski. Maret ei uskunud Toomast. Toomas ei tahtnud kauaks jääda, sest arvas, et tädi ootab teda.
- Põlluotsa Roosi- Jaagupi salajane armuke, kuid tal oli veel teisigi - Leena (talutüdruk)- talle meeldis Jaagup kuid see ei pannud teda tähelegi - Sauna Miina- lahkub kuna jaagup oli teinud ta rasedaks - Laulu-Lullu- tegi Andresest ja Marist laulu, et and olid juba enne oma kaaslaste surma üksteise vastu huvi tundnud - Aaseme ja Hundipalu rahvas - Hundipalu Tiit- Indreku ristiisa - Karjapoiss Atu- Liisile ja Maretile meeldis temaga mängida - Oru(Pearu) poisid (Karla ja Joosep)- Liisi ja Maret tegid nendega kaupa - rätsep Taari- Pearu polnud rahul oma pükstega ja lubas uue rätsepa otsida - vana Jaska – Kassiarult, tal suri talvel kuus last, ellu jäi vaid tütar Maali - Kingu Priit- naist ega ka lapsi polnud - Riia-(Pearul) madal ja matsakas plika, kes karjas käis - Liisi ja Joosep- neist sai paar ja nad lahkusid Vargamäelt
Mees oleks nagu midagi või kedagi kartnud, sest küsis kogu aeg, kes väljas liigub. Muretses oma pambu pärast. Jakobi sõjakaaslane kirjeldas ka haavu teisiti, Mareti poja haavad polnud üldse nii suured ja rasked. Sõber ütles, et Jakob oli hakanud koju tulema peaaegu tervena ja nägu polnud ülenisti must. 3. Missuguseid mõtteid või mida arvata sellest noormehest, kes leiti jõe lähedalt metsast? Võib arvata, et mees, kes esitas ennast Maretile Jakobina, oli tegelikult tema riided ära võtnud. Kes teab, ilmselt ka tapnud, näiteks raha pärast. Mees, kes leiti, oli ju alasti ning haavad, sh ka põlenud must laik näol, vastasid täpselt Jakobi sõbra poolt antud kirjeldusele. Kust ikkagi oli tulnud raha? Kelle oma see tegelikult oli? Arvan, et just raha pärast kartis see võõras mees teisi inimesi kogu aeg. Tema oli raha kuskilt varastanud, näiteks Jakobi köest ning Jakobi tuttavad teadsid raha olemasolust.
Kuid paar päeva enne kirjutas Jaak talu Mareti nimele, et näha kas siis Mimm teda ikka tahab. Hiljem tuligi välja, et Mimm ei tahtnud enam Jaaku, kui sai teada, et talu on Jaagu tütrele kirjutatud. Sheeliow hakkas kahtlema ka oma ettepanekust Maretit kosida ja kui Maret läks talle oma jaatavat vastust ütlema. Nii ei kosinudki Sheelohow Maretit. Juhan ja Maret läksid ka tülli, kuna Maret ütles, et ta ei kõlba talle meheks. Jaak pani Maretile aru pähe ja kui Juhan hakkas talust lahkuma jooksis Maret talle järgi ja nad suudlesid. Juhan kosis siiski Mareti. Enn ja silvia lahkusid talust, samuti ka Sheelohow ja Mimm.
Tüdrukule meeldisid väga loomad, samuti oli ta pärit vaesest perest. Kuna mees rääkis talle, oma uhkest talust, kus on palju loomi, uskus ta, et Nipernaadi viib ta oma tallu, kuid see ei olnudki tema talu. Kui Toomas hakkab sealt edasi liikuma, annab ta Kati vabaks. Tüdruk saab õnnelikuks koos Jaaguga. Kes naistest ja kuidas oli Nipernaadiga sarnane? Maret oli temaga võrdlemisi sarnane, ei uskunud too naine Nipernaadi juttu. Süüdistas teda pidevat valetamises. Maretile meeldis ja unistada nagu Toomasele. Toomase unistus oli leida oma Sheeba kuninganna ja Mareti unistuseks oli leida rannast pärlid, et saada rikkaks ja ehitada mere-äärde loss. Mõlemad olid unistajad ja otsekohesed. Isegi kui Toomas lahkus Mareti majast, jäid alles neile nende unistused lossist, madrusest ja pärlitest. Missugune naine on Nipernaadi abikaasa Inriid, et säärast meest juba aastakümneid talub?
Toomas Nipernaadi Pärlipüüdja- Nipernaadi kohtab kõõrdsilmset Trallat, kes on talu teenija ja karjane. Nipernaadist saab selle talu sulane. Siis kohtab Toomas Nipernaadi Ellot, kes on talu peretütar ning on just mehele minemas kirikhärrale. Ellole ütleb, et on kalur ja rätsepp. Nipernaadi ütleb enne Ello abiellumist talle, et armastab teda, kuid tüdruk ei tee välja. Siis jookseb Nipernaadi Tralla juurde, räägib talle ka, et armastab teda jne. Kui Nipernaadi teatas, et on muinasteadlane hoopis ja hakkab jõge kaevandama, siis mõlemad tüdrukud Ello ja Tralla ütlesid, et tahavad temaga kaasa tulla. Järgmisel hommikul enne päiksetõusu oli Nipernaadi kadunud... ilma tüdrukuteta. Valged ööd- Toomas Nipernaadi kohtab Anne-Mari, kelle mees on vangis. Nipernaadi esitles ennast sookuivataja eksperdina. Pidevalt mainib Nipernaadi, et armastab tüdrukut ja hõõrub nina alla, et tema mees on vangis. Ühel õhtul lähe...
peaaegu tõtt ja avaldab talle oma käitumise põhjused. Kui teistele Nipernaadi lihtsalt vihjab, et ta ei ole see, kes ta paistab olevat (ning sageli on sellel hoopis vastupidine efekt), siis Mareti puhul tunnistab ta oma nn kahte poolust. Samuti on Maret ainuke, kellega Toomas hüvasti jätab, mistõttu sai naine ilmselt rahus edasi elada. Lisaks annab Nipernaadi naisele oma kandle pulmakingiks/mälestuseks. Nad lahkuvad üksteisest nii, et Maretile meeldib Nipernaadi sellisena, nagu ta on, mitte sellisena, nagu ta (esialgu) väitis end olevat. 8)Nipernaadi eitab vabaduse nimel kõike tavalist, reegleid--see väide on tõsi, olgugi et ta täielikku vabadust ei saavuta (kuna talvel tal seda siiski pole). Nimelt rändab ta suvel ringi, rääkides inimestele kõike, mida sülg suhu toob, ei pelga lepinguid sõlmida ja taluperemeest mängida ega ka lageda taeva all ööbida. Ta laulab siis, kui tahab, ja seal, kus tahab
Ta leidis ka omale öömaja Siiman Vaa juures raha ja toidu eest. Siiman Vaa elas koos oma tütre Maretiga mereääres väikses onnis. Jaanus käis Maretit otsimas kodus ja kohtus seal Nipernaadiga. Jaanusele ei meeldinud et Nipernaadi elab seal, kuna Jaanus tahtsi Maretit omale naiseks. Maret sellest ei hoolinud ja unistas sellest kuidas ta leiab kaldalt pärleid ja saab väga rikkaks kunagi. Maret ja Nipernaadi rääkisid oma unistustest. Nipernaadi rääkis Maretile oma tädist Katarina Jeest, kes on väga rikkas. Maret muidugi ei uskunud Nipernaadi lugusid. Maret uskus rikka tädi juttu alles siis, kui ta paneb oma käe piiblipeale ja vannub, et see on tõsi. Jaanus tegi metsas tööd, tulles tagasi ähvardas Nipernaadit, et kui ta ei lahku annab kerepeale. Järgmisel päeval plaanis Nipernadi lahkuda ja andis Maretile teada, et on oma rikka tädile kirja kirjutanud. Maret sai väga pahaseks Nipernaadi peale. Kaks inimest tuli pooljoostes
Kuid paar päeva enne kirjutas Jaak talu Mareti nimele, et näha kas siis Mimm teda ikka tahab. Hiljem tuligi välja, et Mimm ei tahtnud enam Jaaku, kui sai teada, et talu on Jaagu tütrele kirjutatud. Sheeliow hakkas kahtlema ka oma ettepanekust Maretit kosida ja kui Maret läks talle oma jaatavat vastust ütlema. Nii ei kosinudki Sheelohow Maretit. Juhan ja Maret läksid ka tülli, kuna Maret ütles, et ta ei kõlba talle meheks. Jaak pani Maretile aru pähe ja kui Juhan hakkas talust lahkuma jooksis Maret talle järgi ja nad suudlesid. Juhan kosis siiski Mareti. Enn ja silvia lahkusid talust, samuti ka Sheelohow ja Mimm.
vägistada, aga Tiina suutis lahti rabeleda, torgates Eedit tema pussiga jalga. Lisaks aitas ka veel Mulla. Nii pistis Eedi kodupoole jooksu. Varsti jõudis ka Indrek karjumise peale kohale. Tiina ainult nuttis ja ei tahtnud asjast rääkida, ja tahtis et ka Indrek seda edasi ei räägi. Verise noa mis Tiina käes oli peitis Indrek puu otsa, sest mättast leidis Mulla selle alguses üles. Ja nüüd läksid nad kahekesi üles ja seletasid asja ka Maretile. 19) Varsti teadis seda lugu kogu Vargamäe. Oskar püüdis Tiinalt teada saada, et mis täpsemalt juhtus, Tiina aga ikka ei rääkinud. Ühel päeval ilmus Pearu Indreku juurde kraavile, kus nad rääkisid Tiina ja Eedi loost ja sellest et Oru vajab pärijat. Ja miks mitte ei võiks Eedi Tiina ära võtta. Sellised plaanid olid Pearul. 20) Indrek ei teinud sellest kosjajutust eriti väljagi. Kosjaasi puutus ka Oti kõrvu kes tahtis teada, mis õige toimub
toimumise hetkel. Sissejuhatuses kujutab vaimusilmas Maret oma poega ette palju suurema, uhkema ja tugevamana kui tegelikkuses. Hetk hiljem joonistab mõttes pildi, kus tema poeg on raskelt haavatud, agoonias ja võõrail väljail suremas. See kõneleb Mareti tohutust südamevalust ja sügavast emaarmastusest oma poja vastu. Hetkekski ei suuda ta oma mõtteid pojast eemale viia ning pidev mure närib ema südant. Teema hakkab jõulisemalt arenema kui juhuslik soldat andis Maretile kukru, mille tema poeg oli saatnud. See tõi Mareti murelikku ellu lootusekiiri teades, et tema poeg on elus ja sammub kodu suunas oma põlenud näoga. See teadmine pani ema muretsema, kas poeg on ikka terve ning tõstatas veelgi küsimusi ning lootusi. See annab veelkordse kinnituse sügavaimale emaarmastusele ning -murele. Mareti olek ning käitumisviis tundus olevat üsna loomulik sellises olukorras.
merelained. Ja siis astus ta võitjana võõrastesse linnadesse, mis olid kui päikeses Maret kuulas seda kõike hirmust vabiseva süda-mega. säravad kristallmetsad. Ta ei mõistnud pooli asju, mida räägiti, ega saanud aru sõja keerdkäikudest. Kõik Ikka suurem ja suurem näis poeg Maretile, otsekui oleks ta kõik sõja-aastad peitus talle julma möllu. ühtesoodu edasi kasvanud. Kuid mida suuremaks sai poeg, seda väiksemaks tun-dus Ainult ühte mõistis ta: aastaid kestnud sõda lähenes lõpule. Ja ta hakkas ootama, et Maret iseenesele jäävat. Ta tõmbus kokku kui koonal, tal polnud raskust rohkem kui tema poeg tuleb nii-sama äkki, võõrana ja kõhutavana, kuid niisama arm-sana, nagu nukul
purjus, hakkas ta pulliga kaklema ja too suskas teda. Toomas Nipernaadi ravis ta terveks ning Jaak oli väga tänulik. Samas hakkas mees himustama Katit, kes oli kõva tööinimene. Nipernaadi ei tahtnud näiliselt naisest alguses loobuda, kuid lõpuks ta siiski tegi seda ning Jaak ja Kati abiellusid. Nipernaadi läheb jälle oma teed. Viimases novellis satub ta mere äärde, kalurikülla. Ta hakkab seal tööle. Tema partner Jaanus tutvustab Nipernaadit oma pruudile Maretile. Mees asub Mareti ja tema isa juurde elama. Naisel on tema vastu üsna ambivalentsed tunded: ta korraga vihkab ja armastab Nipernaadit. Kuid suvi on mööda saanud, samuti ka sügis ning talv on käes. Toomas Nipernaadil on tegelikult abikaasa olemas, Inriid Nipernaadi, kellele on ta lubanud talveks koju minna ning kes tuli talle Mareti onnikesse järgi ning Nipernaadi läks tagasi koju. Kes siiski oli Toomas Nipernaadi? Kahtlemata oli ta suur luiskaja, kelm. Tema väiksed valed
Indrek mõistetakse õigeks. Karin tunnistas oma truudusetuse üles. Lõpp: Juhtub see: karin arvab et kui indrek teda lasi, siis indrek ikka armastab teda. Karin jookseb indrekule järele, selles suures kiiruses, ei vaata ta kuskile ja jääb trammi alla. Indrek hoiab karinit oma käte vahel indrek tunneb oma süüd. V osa . algab sellega, et Indrek on tulnud tagasi Vargamäele. Vana andres on loobunud tööst, elab saunas, talu on andnud tütrele Maretile nemad suhtuvad talupidamisse tänapäevasemalt. IV osas oli müstiline tegelane, saab siin peategelaseks, see on Tiina, kes oli I ja K juures teenijaks. Karin oli ta peale armukade, kuna T ja I said hästi läbi. Tiina armastas Indrekut, aga ta ei surunud seda peale. V osas tunnistas üles, et armastab teda. Tuleb ka välja, et ta on sama väike tüdruk, kes väiksena ei saanud käia, see lombakas tüdruk, kelle juures I oli üüril olnud. (I oli
Usutavasti vastas mees küsimusele jaatavalt vaid selleks, et abi saada. 2. Kui nad onni ukseni jõudsid, tahtis ´Jakob´edasi minna. Ta püsis vaevalt jalul, kuid sihtis visalt lagedale maanteele. Maret arvas lihtsalt, et pojakesel on mäluga probleeme ning ei teinud sellest suurt numbrit. 3. ´Poeg´ oli suur, ta näis veelgi olevat kasvanud sest saadik, kui kodunt lahkus. 4. ´Jakob´ vaatas raha, mille ühe mehe sõnul oli Maretile ta poeg saatnud, tõmbilt otsa otsekui seda tundmata. 5. Matustel kohtus Maret mehega, kes talle poja antud kukru oli andnud. Mees kirjeldas Mareti poega pärast sõda ning tuli välja, et too kirjeldus ei ühildunud üldse tolle mehe välimusega, kelle Maret just äsja maha oli matnud.
Uskus Nipernaadi valesid, kui ta rääkis Katile, et tal on samas lähedal suur talu loomadega. Kati oli väsinud ning ei jaksanud kõndida. Tutvus Hansuoja talus hoopis peremeha Jaaguga, kes armus Katisse ning Kati ei tahtnudki sealt talust enam ära tulla, teda ei huvitanud siis Nipernaadi jutt ega midagi. Seeba kuninganna: Inriid- Nipernaadi naine, läks Nipernaadit otsima Sirvaste kõrtsi, kust juhatati ta edasi Vaade koju, kus pidi olema Toomas. Naist nähes tahtis Nipernaadi teda kohe Maretile tutvustada. Inriid ja Nipernaadi läksid koos siiski rongile. Maret- Vaese kaluri tütar. Ta isa soovis, et Maret abiellus korraliku mehe Jaanus Rooga, kes oli aus ja korralik töömees, kuid Maret oli väga pettunud, kui kuulis, et Nipernaadil on naine olemas. V TEOSE ÜLESEHITUS.SÜZEE JA FAABULA Teose lugu ongi see, kuidas Nipernaadi rändas erinevates Eesti paikades, otsides inspiratsiooni. Kirjanik räägib sellest nagu igas novellis eraldi, kus on jälle uued tegelased ja
körti. Kuid kelle viga see siiski oli, et kandimees on kandimees, kas see on tõesti vaid jumala teha? Mina ei ole sellega nõus. Novell ,,Inimese vari" rääkis Maretist, kelle poeg oli sõtta läinud. Maret oli oma poega aastaid oodanud, kui järsku ühel ööl kuulis ta kedagi karjumas. Ta mõistis, et see oli tema poeg. Maret aitas poja tuppa, ta vigastused olid suured. Ta ei tundnud oma poega äragi. Maret lasi doktoril poja üle vaadata. Härra ütles Maretile: ,,Jah, ta on haige. Kuid hoidke teda, siis ta saab terveks!". Järgmise päeva õhtul, suri poeg. Maret lasi poja matta. Peale matuseid näeb ta võõrast, kes ta poega tundis. Võõras aga ütleb, et ta poja haavad olid ravitud. Ning Maret jääb mõttesse, keda ta ometigi matnud ja leinanud oli? Vastust oma küsimusele ta ei saanudki. Sama küsimus tekkis ka minul. Kes oli see mees kelle ta oli matnud? Või oli see siiski ta poeg? Sel juhul, mida tegi poeg peale sõjast pääsemist
Liisi ja Mariga ; Pearu ja Andres jälle kohtus ; Vargamäe tütarde kohta levitatakse laimujutte ; Liisi on Joosepist rase Andres väga vihane Andres viskab Liisi kodust välja Liisi läheb sauna XXXVI lk.545 Madise vestlus Liisiga ; Liisi ja Joosep kihluvad ; Joosepi ,,kosjaskäik" ; Joosepi ja Liisi pulmad ; Joosepil ja Liisil sünnib poeg (Joosep) noored asuvad oma tallu elama XXXVII lk.578 tisleriSass Maretile kosja ; Indreku raamatulugemised ja mõtisklused ; Indrek ja kirikumehe tütar Milli Indreku tunded, mida ta ei mõista ; Indrek vallakirjutaja abiliseks XXXVIII lk.618 noore Andrese ja Mätliku Eedi kaklus ; noor Andres kiindunud Kassiaru Maalisse ; Antsu konnakorjamine ja vähipüük ; kirjutaja läheb jõkke kahvade järele ; Andrese ja Madise mõtisklused Vargamäe tulevikust XXXIX lk
Maie, Ants lähevad aita, heatujuline Silvia kepsleb Mimmiga õuele, tulevikuplaanide tegemine Mimm ja Silvia lahkuvad naerdes, Maie ja Ants tulevad aidast välja, Maie jookseb minema Emsi ja Seeliohw tulevad järvelt Jaak ja Maret tulevad õuele, Maret ei ole rahul külalistest muidusööjatega. Jaak räägib tütrele Seeliohwist kui heast partiist. Juhan toob peremehele ajalehed, nõuanne peremehele, Maretile Mimm, Silvia, Seeliohw tulevad õuele, eelmised. Maret läheb tuppa ja kutsub Juhani end abistama. Seeliohw räägib talumajandusest Mimm ja Seeliohw lahkuvad, Silvia vestleb Jaaguga, kiidab tema poega, kaupleb Jaagule naist Mimm tuleb Jaagu juurde, Silvia lahkub, Jaak puikleb vastu, Mimm lubab talumajanduse selgeks õppida Kriimud. Mimm lahkub, Jaak üllatunud, Seeliohw tuleb Jaaguga rääkima. Tööriietes Mimm tormab õuele, annab Seeliohwile reha kätte, kamandab tööle
Lapsi tal ei olnud. 5) Kesksed tegelased, võrdlus teiste autorite tegelastega. - Ullo Paerand: raamatus on kirjeldatud Ullo elu ja tema elu mõjutanud sündmusi ning tegelasi, võib öelda et sarnaselt Krossi elulooraamatule kujutatakse Ullo kaasteelasi. Ullo elust on veidi raske lugeda, sidumata seda Krossi enese eluga, minnes isegi nii kaugele, et eri inimeste sündmused hakkavad segunema. Tabavalt kõlab Ullo küsimus Maretile, et kas neil on õigus põgeneda, kui tuhanded küll lähevad, aga miljon peab jääma. - Maret Paerand: Ullo abikaasa, kellega Ullo kohtus, kui viis vanamees Velgrele, Mareti isale, koju viiekroonilist. Maret oli kannatlik abikaasa, kes ootas samal ajal, kui Ullo oli vangis või tegeled Vabariigi taassünni katsega. Samas oli ta piisavalt tark ja suutis teha otsuseid nii enda kui ka Ullo eest - tema ettepanekul asusid nad koos Eestist põgenema.
Veedab öö saunas ja läheb hommikul jälle tagasi, rahu saamata. Ta vist ise ka ei teadnud, miks end Vargamäele vedas. Kuid mõne aja pärast ilmub Tiina jälle kohale, seekord jäädavalt. Ta oli juba varem kurtnud et ta ei saa linnas vanaprouaga läbi ja tuli sealt lihtsalt ära. Indrek ei taha eriti, et Tiina sinna jääks. Tüdruku enda ja ka võimalike tekkivate probleemide pärast. Tiina on aga viisakas ja visa ja talle omase abitu ilmega räägib end Maretile tüdrukuks. Alguses on nad Elliga suured sõbrad, kuid Ellis tekib vimm Tiina vastu, kui Oskar enam temaga ei taha niiväga mööda naaberalasid ringi sõita ja simmanitel käia. Tiina pärast tahab noormees rohkem kodus olla. Oskari vanemadki teeb see murelikuks, kuid siiski ei saadeta Tiinat ära, kuigi ta on kleenuke ja nõrk. Siis tuleb Eesperre uus sulane - Ott, kes on spordimees ja muidu-mees, paras niisama-praalija. Tema vaated elule on sootuks erinevad tavapärasest
Veedab öö saunas ja läheb hommikul jälle tagasi, rahu saamata. Ta vist ise ka ei teadnud, miks end Vargamäele vedas. Kuid mõne aja pärast ilmub Tiina jälle kohale, seekord jäädavalt. Ta oli juba varem kurtnud et ta ei saa linnas vanaprouaga läbi ja tuli sealt lihtsalt ära. Indrek ei taha eriti, et Tiina sinna jääks. Tüdruku enda ja ka võimalike tekkivate probleemide pärast. Tiina on aga viisakas ja visa ja talle omase abitu ilmega räägib end Maretile tüdrukuks. Alguses on nad Elliga suured sõbrad, kuid Ellis tekib vimm Tiina vastu, kui Oskar enam temaga ei taha niiväga mööda naaberalasid ringi sõita ja simmanitel käia. Tiina pärast tahab noormees rohkem kodus olla. Oskari vanemadki teeb see murelikuks, kuid siiski ei saadeta Tiinat ära, kuigi ta on kleenuke ja nõrk. Siis tuleb Eesperre uus sulane - Ott, kes on spordimees ja muidu-mees, paras niisama-praalija. Tema
päris hea töö et kui juba need kraavid jõkke ulatuks jookseksid pooleliolevatest kraavidest veed ära. Inderk teeb talle ettepaneku hakata jõge süvendama ja puhastama kuna siis saaksid kindlasti maad kuivaks . sassi saab ta esialgu nõusse et too ümberkaudsetele meestele selelst ideest räägib kui endal jääb sisse närima kahtlus kas ta ikka päriselt tahav seda jõu süvendamist ni räägibki ta sellest oma naisele maretile , kes ütles et indeks teeb seda kuna lapsepõlvest saati on onlnud see ni itema ku itema isa unistus et vargamäe soost saaksid viljakandvad põllud. V Kui sass tuli indrekuga rääkima jättid viimane oma töö katki ja jäi labidale nõjatuma, tundes seda kuidas külmavärin üle ihu käis. Peale sassi lahkumist hakkas indrek nagu hull kaevama kuna lihased olid krampis ja tahtis saada ennast uuuesti töökorda ja higiseks lõpuks see õnnestusgi
juurde T-särki võtma. Uksele ilmus varajastes 40-ndates ema jäätisekausiga. ,,Kullake, sinu lemmik- shokolaadijäätis. Mõtlesin, et tahad täna end vabamalt tunda ja algavat suve sisse õnnistada." Kersti huulile ilmus veel suurem naeratus, kui ta kausi enda kätte haaras ja arvuti taha istus. ,,Emake, sa justkui loeksid mu mõtteid," tänas tütar. Seejärel vaatas ema kella ning sõnas: ,,Olgu, mina lähen nüüd tädi Maretile külla. Onu Viktor ja tädi Maie tulid tagasi, teeme neile väikese grillpeo." Juba interneti-vestlusesse süvenenud Kersti pobises vastuseks midagi umbmäärast, mis kõlas nagu ,,Mhm, tsauki. Ahjaa, tervita neid minu poolt ka." Väljas paistis päike, ilm oli juuni alguse kohta väga soe ning seepärast otsustaski Kersti sõbrannade Marili ja Lauraga kesklinna kohvikusse sööma minna. Jäätisekokteili rüübates jälgisid kolm neiut mööduvaid inimesi
Nipernaadi lahkub üksi. 7. SEEBA KUNINGANNA. Nipernaadi külmetab metsas. Leiab kõrtsi, kust natukeseks sooja saada. Sealsamas sadamad leiab ka tööd. Paadimees Jaanus palub tal Mareti juurde kannelt mängima tulla, aga naist pole kodus. Mehed joovad neiu isaga viina. Kui Jaanus lahkub, jõuab Maret koju ja räägib, et talle ei meeldi Jaanus, sest ta lõhub isa kalavõrke. Nipernaadi ööbib Mareti juures - Jaanus on vihane. Nipernaadi jutustab Maretile Seeba kuningannast ning kuidas ta ei tohiks oma aega raisata pärlite otsimisele. Räägib neiule tädi Katarina Jeest, aga Maret ei usu teda. Jaanus ähvardab Nipernaadit. Nipernaadi lubab järgneval päeval lahkuda. Mareti ja Nipernaadi tüli. Nipernaadi naine tuleb kaasat Sirvastesse otsima. Nipernaadi kingib Maretile pulmadeks kandle. Inriid ja Toomas Nipernaadi lähevad rongiga koju. 6) Seosed tänapäevaga
Nipernaadi lahkub üksi. 7. SEEBA KUNINGANNA. Nipernaadi külmetab metsas. Leiab kõrtsi, kust natukeseks sooja saada. Sealsamas sadamad leiab ka tööd. Paadimees Jaanus palub tal Mareti juurde kannelt mängima tulla, aga naist pole kodus. Mehed joovad neiu isaga viina. Kui Jaanus lahkub, jõuab Maret koju ja räägib, et talle ei meeldi Jaanus, sest ta lõhub isa kalavõrke. Nipernaadi ööbib Mareti juures - Jaanus on vihane. Nipernaadi jutustab Maretile Seeba kuningannast ning kuidas ta ei tohiks oma aega raisata pärlite otsimisele. Räägib neiule tädi Katarina Jeest, aga Maret ei usu teda. Jaanus ähvardab Nipernaadit. Nipernaadi lubab järgneval päeval lahkuda. Mareti ja Nipernaadi tüli. Nipernaadi naine tuleb kaasat Sirvastesse otsima. Nipernaadi kingib Maretile pulmadeks kandle. Inriid ja Toomas Nipernaadi lähevad rongiga koju. 6) Seosed tänapäevaga
Pearu tahtis täispeaga nii väga oma miniaga rääkida, aga ei saanudki tarviliku öeldud. Liis jäi algul sauna, aga juba sügisel läksid noored Joosepi onu juurde, kus sündis ka väike Joosep. Joosep läks koju oma kaasavarale järgi ja seda nägi ka Andres. Ta käskis Maril anda Liisile kaasavara. Kui noored Eesperre järgi tulid oli jälle Andres kodust ära läinud. XXXVII Vargamäel oli nüüd vaikne ning naabridki ei kiskunud riidu. Karla saadeti kroonuteenistusse ja Maretile tuli tisleri- Sass kosja. Algul küll Andres ei tahtnud leppida, et tütar lombakale läheb, aga nõustus lõpuks. Noort Andrest ootas aasta pärast kroonu. Indrek tegi suvel tööd ning talvel käis köstri juures õppimas. Vana köster oli ära surnud, kõik käisid saatmas v.a rätsep Taar. Indrekule meeldis väga igasuguseid raamatuid lugeda ning kuulata täiskasvanute juttu. Sel ajal, kui Indrek koolis käis ela ta kirikumehe juures. Seal käis vahest külas Milli linnast koos emaga.
........................................................................................... 10 2.1. Lydia Koidula näidendid...............................................................................................13 2.1.1. Saaremaa onupoeg .............................................................................................. 14 2.1.2. Maret ja Miina ehk kosjakased............................................................................... 15 Vastupidiselt Maretile saab Miinat pidada täiesti eeskujulikuks tegelaseks. Kõrtsinaine Liisu iseloomustas teda nii: ,,Kõige armsam, kaunim ja tasasem laps kõiges Suti külas, ent vaene nagu hiirepojuke ja sellepärast pool-teed Mareti ori.'' (Sõgel 1957: 236). Oma vaesusest hoolimata pidas aga Miina tähtsaimaks jääda iseendaks. Siiski ei arvanud ta end Hansu vääriline olevat just nimelt oma seisuse pärast ning Mareti üleolek suurendas neiu alandlikkust veelgi
selle vastu.Pearu soovis et tema pojast saaks Orutalu peremees ja Andres ei tahtnud oma tütart naabritele anda. Isa viskas Liisi kodust välja ja ta pidi koos Joosepiga sauna elama minema. Mispärast ei jätnud Andres siiski Liisit kaasvarata ?- Andrese süda pehmeneb alles siis, kui Joosep ja Liisi juba abielus on ja hakkavad Vargamäelt lahkuma. Siis annab Andres Liisile kaasavara, kuna leiab, et paljaste kätega ei tohi tema tütar minna. Mispärast annab Andres Maretile järele elukaaslase valikul ? -Maretit ei hakka ta pikalt keelamagi, kui too lihtsale tislerile mehele minna tahab, kindlameelsusega isa veendes. 9 Iseloomustage lähemalt Indrekut. Hella hingega(ei mõitsa karmust ja vaenu, mis valitsevad kahe talu vahel) Mõistlik(temast ei saa Pearu-vastase võitluse jätkajat) Isepäine(oma ideedes kinni) Emotsionaalne(süütunne visatud kivi pärast)
pulmapäevaks kodust ära. Pearu tundis end võitjana. Pulmad peeti Orul, kuid pärast pulmi läksid Liisi ja Joosep sauna elama. Sügisel läks noorpaar Joosepi onu poole, kes andis neile talveks ühe toa. Siin sündis ka nende esimene laps Joosep. Lõpuks otsustas ka Andres Liisile natuke kaasvara anda, sest Pearu ju andis. Siis tulid Liisi ja Joosep koos lapsega kaasavarale järele. Andrest ei olnud sel ajal aga kodus, ja talle ei saanudki last näidata. Talvel tuldi ka Maretile kosja. Peigmees oli tisler, kes oli paremast jalast vigane ja kes jällegi ei olnud Andresele meelejärele, sest ei olnud peremees. Lõpuks andis Andres siiski järele. 27. Indrek (XXXVIII ptk.) Indrek käis talviti noore köstri juures koolis. Mõnikord juhtus nii, et ta üldse ei vaadanud, mis teised liumäel tegid, vaid süvenes mõne raamatu lugemisse. Kaks esimest aastat köstri juures koolis käies oli Indrek vana lese kirikumehe juures korteris. Neil oli
Pulmade ajaks sõitis Andres kodust ära. Esialgu jäi Liisi ka peale pulmi sauna elama. Sügisel kolisid noored Joosepi onu juurde vabasse tuppa elama. Seal sündis neil poeg, kelle nimeks sai Joosep. Kui Andres nägi, kuidas Joosep Vargamäelt lahkus, heldis ta süda ning lasi ka Liisile kaasavara valmis otsida. Liisi külastas Vargamäed oma pojaga ning tundis nüüd, et kodu on talle väga armas paik, kuigi ta varem oli seda lausa vihanud. Ta lahkus sealt suure nutuga. XXXVII Nüüd tuldi Maretile kosja. Esialgu oli Andres lombakale Sassile vastu, kuid Mareti lepliku loomuse tõttu saavutati lõpuks nõusolek. Peale Mareti lahkumist oli Maril taas suur töökoorem õlgadel. Indrek pandi kooli, kus ta saavutas huvi lugemise vastu. Salaja luges ta isegi õdede raamatuid, kuid nendes kirjutatu oli talle raskesti mõistetav. Üle kõige meeldis talle aga ,,paavsti"- raamat, mille ta õpetaja vennalt lugeda oli saanud. Samuti meeldis talle kuulata õdede vestlusi ja laulmist
sündmustele. Sisemonoloogid, tagasivaated. Nt: Vilde ,,Mäeküla piimamees," 2) Novelli sissejuhatus määrab koheselt ära äreva ning ruske ja rõhuva meeleolu. Sissejuhatus suudab lugeja häälestada, ootamatuse ning salapärasuse lainele, mis kestab läbi teose. Kirjutise peategelaseks on vanem naine Maret, kes ootab koju oma poega. Poeg on aastaid kodust eemal olnud sõdimas ning see on jätnud ema hinge suure haava. Teema hakkab jõulisemalt arenema kui juhuslik soldat andis Maretile kukru, mille tema poeg oli saatnud. See tõstis Mareti lootusi arvates, et tema poeg on elus ja sammub kodu suunas oma põlenud näoga. Mõni päev hiljem ei saa Maret korralikult magada ning jookseb jõele, kus näeb teisel pool kallast meest ning arvab, et too on tema poeg, sest mehe nägu on söestunud ning kere haavu täis. Ta viib mehe oma tarekesse, kus ravitseb ta haavu. Emaarmastus, lootus ja meeltesegadus ei lase Maretil selgelt mõelda. Mees, keda
Veedab öö saunas ja läheb hommikul jälle tagasi, rahu saamata. Ta vist ise ka ei teadnud, miks end Vargamäele vedas. Kuid mõne aja pärast ilmub Tiina jälle kohale, seekord jäädavalt. Ta oli juba varem kurtnud et ta ei saa linnas vanaprouaga läbi ja tuli sealt lihtsalt ära. Indrek ei taha eriti, et Tiina sinna jääks. Tüdruku enda ja ka võimalike tekkivate probleemide pärast. Tiina on aga viisakas ja visa ja talle omase abitu ilmega räägib end Maretile tüdrukuks. Alguses on nad Elliga suured sõbrad, kuid Ellis tekib vimm Tiina vastu, kui Oskar enam temaga ei taha niiväga mööda naaberalasid ringi sõita ja simmanitel käia. Tiina pärast tahab noormees rohkem kodus olla. Oskari vanemadki teeb see murelikuks, kuid siiski ei saadeta Tiinat ära, kuigi ta on kleenuke ja nõrk. Siis tuleb Eesperre uus sulane - Ott, kes on spordimees ja muidu-mees, paras niisama-praalija.
,,Tõde ja õigus" V osa Indrek tagasi maal, määras end sunnitööle Vana Andres sauna kolinud Sass tahab uut talu ehitada Indreku ja vana Andrese arutelu kivil jumala üle Külas elab napakas Eesi, Pearu muretseb oma talu hääbumise pärast Tiina tuleb linnast, hoidan Indreku ligi Tiina külvab tohutult intriige Pearu tahab Eedi ja Tiina paari panna Tiina räägib oma loo Maretile Jumal olevat halvasti talitanud, kui laskis Andresel ja Krõõdal abielluda, Krõõt oleks pidanud abielluma Pearuga Pearu pidi tõestama, et ka tema on mees Maret rääkis omakorda loo Indrekule Indrek u oleks muutus 5. Osa lõppeb sellega, et Tiina ja Indrek astuvad Vargamäelt alla 2. Kohal olev motiiv, mis võtab kokku, mis elu tegelikult on Maret tahab anda kingituse Tiinale
I osas mainiti, et Pearu ja Andrese vahel on tülid, seal on vihje, miks tülid tekivad, aga V osas öeldakse välja mille pärast täpselt tülitseti. Pearu oli kade, et Andresel on selline naine nagu Krõõt. Pearu arvas, et Krõõt oleks pidanud tema naine olema ja tema enda naine oleks pidanud Andresel olema. Pearu armastas Krõõta. Ta tahtis Krõõdale näidata, et on ka mees. V osa lõpplahendus: Tiina räägib oma loo Maretile, kes räägib selle omakorda Indrekule. Osa lõpeb sellega, et Tiina ja Indrek lähevad Vargamäelt alla. Enne minekut viib Maret nad aga aita, kus ta kingib Tiinale linase rätiku, mille Krõõt Maretile oli andnud. Seal oli ka kirst, millega seoses meenuvad mälestused. Indrekule aga ei meenu tema enda mälestused, vaid need, mis talle jutustatud on (kellegi teise mälestused) Indrek mäletab ainult seda, mida teised inimesed Krõõdast mäletavad. Elu ongi üks mälestus
Ses võitluses ei puudunud öised haarangud, vinguvad kuulid, konfiskeeritud sõidukid ega muidugi ka ohvrid. On veider, et rahvasuu kuldab peaaegu et kangelasteks nii panga-, mere- kui maanteeröövleid; piiritusevedajatega on sama lugu. Olles õiglased, tuleks hea sõnaga meenutada ka nende püüdjaid, nagu Toomas Roo. 6. osa: armastusest ja sõprusest Jätkub 1925. aasta suvi, mis eduka piiritusevabrikandi külaliseks olles kulgeb nii Toomale, Indrekule, Maretile kui Adelele esialgu üsnagi idülliliselt. On aega jalutada pargiteil, harrastada suplemist sportlikkus oli moes ja vestelda kirjandusest. Tõepoolest, selsamal aastal 5. veebruaril oli riigikogu võtnud vastu kultuurkapitali seaduse, millega hakati riigi otsese sekkumiseta toetama loovisikuid. Kultuurkapital jagunes kirjanduse, ajakirjanduse, helikunsti, näitekunsti, kujutava kunsti ja kehakultuuri sihtkapitaliks.
loomad ei jõudnu ka eriti palju vedada- laadida ei saanud eriti palju. Kevadel alustati ehitust. Liisi ja Maret hakkasid Oru poistele- Karlale ja Joosepile saepuru ja laaste viima. Asjad anti üle aia august, kõik toimus aga siis kui töömehed olid söömas või siis töö lõpetanud. Ühel päeval hakkas Liisi kahtlema kas ikka poistele viia saepuru. Poisid küll lubasid siis vastu tuua kui Pearu ehitama hakkab kuid Liisi kahtles siiski. Ta ütles Maretile et tema ei hakka enam vedama. Suvel lubasid poisid ka nisuleiva vastu oma leiba 13 tuua aga ikkagi ei toonud. Maret viis edasi kuid ütles poistele et õde tal enam ei vea. Selle peale lubasid poisid et toovad neile kohe ema tehtud odrakaraskit. Seda nad ka tegidki ning tüdrukud hakkasid uuesti saepuru vedama. Nad jäid aga õhul emale vahele ja rääkisid kõik ära nagu on. Mari ütles et ta ei ole
palju vedada- laadida ei saanud eriti palju. Kevadel alustati ehitust. Liisi ja Maret hakkasid Oru poistele- Karlale ja Joosepile saepuru ja laaste viima. Asjad anti üle aia august, kõik toimus aga siis kui töömehed olid söömas või siis töö lõpetanud. Ühel päeval hakkas Liisi kahtlema kas ikka poistele viia saepuru. Poisid küll lubasid siis vastu tuua kui Pearu ehitama hakkab kuid Liisi kahtles siiski. Ta ütles Maretile et tema ei hakka enam vedama. Suvel lubasid poisid ka nisuleiva vastu oma leiba tuua aga ikkagi ei toonud. Maret viis edasi kuid ütles poistele et õde tal enam ei vea. Selle peale lubasid poisid et toovad neile kohe ema tehtud odrakaraskit. Seda nad ka tegidki ning tüdrukud hakkasid uuesti saepuru vedama. Nad jäid aga õhul emale vahele ja rääkisid kõik ära nagu on. Mari ütles et ta ei ole pahane kui ta kõigest kuuleb ja mingit salatsemist ei ole
annaabi.ee 
