Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Marco Polo - sarnased materjalid

marco, khaan, khaani, polo, paavst, veneetsia, hubilai, provints, vaala, reisid, palus, akka, saarele, peapiiskop, saratseenid, parun, vahepeal, kristlased, vaat, 1295, kaupmehed, levandi, tatarlaste, rooma, legaat, sultan, alluvad, niccolo, genova, vangis, linnriigis, pärsia, vääriskivid, maadest, teekond, paljudele, buhhaara, lausus, meelsasti
thumbnail
3
doc

Marco Polo

Marco Polo Marco Polo oli itaalia maadeuurija. Ta sündis 15. semptembril 1254 aastal rikka Veneetsia kaupmehe perekonnas. Aastatel 1271–1274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas Marco Polo paljusid Hiina piirkondi. Marco suri Veneetsias 1324. aastal 70 aasta vanuselt. Marco Polo koos enda onu ja isaga läksid otse Akkasse. Nad palusid legaadilt luba minna Jeruusalemma, et võtta sealt Kristuse haual põlevast lambist õli, mida soovis suurkhaan. Suurkhaan tahtis õli ema jaoks, kes oli kristlane. Legaat koostas neile ka kirjad, milles tõendas, et Niccoló ja Maffeo tahtsid oma ülesannet täita, kuid ei saanud seda teha paavsti puudumise tõttu. Saanud kirjad kätte, asusid Polod jälle teele, kuid vaevalt olid jõudnud nad Aiaseni, kui

Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
14
odt

Keskaja suured maadeavastajad

kaugemal avamerel. Suurteks merereisideks kujunes neil välja ka uus laevatüüp - karavell. Karavell oli kerge, kiire ja kolmemastiline laev. Samuti paranesid ka navigatsiooniseadmed: kompass täiustus ja leiutati astrolaab (tähekõrgusmõõtja). XV sajandil jõuti lõpule ka sellega, et vallutati islamiusuliste käest tagasi Pürenee poolsaar, kus oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele. Uutele avastustele aitas kaasa ka veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast, mis tekitasid suurt uudishimu kaugete maade vastu. Ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette. Taasavastati ka Maa kerakujulisus. Uusi maadeavastusi toetasid Portugali prints Henrique Meresõitja ja Hispaania kuningakoda. Henrique Meresõitja sai oma hüüdnime selle järgi, et organiseeris väsimatult piki Aafrika läänerannikut lõunasse suunduvaid mereretki. Ta ei käinud ise

Ajalugu
112 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Keskaja suured maadeavastajad

oma meeskonda, leidsid oma kindlust La Navidad põletuna. 1496. aastal 10. märtsil pöördus Kolumbus tagasiteele. Kolmas retk toimus 1498 aastal, mille tagajärjel avastas Lõuna- Ameerikat. Neljandat reisi korraldati 1502. aastal, mis oli kõige ebaõnnestunum mereretk, sest tagasi kodumaale jõudis kõigest üks laev. Kolumbus suri 20 mail, aastal 1506. Kolumbuse luid maeti kokku üheksa korda. 3 Marco Polo (1254 ­ 1324) Marco Polo oli Veneetsia kaupmees ja maailmarändur, sündis 1254. aastal Veneetsias ja suri 1324. aastal ka Veneetsias. Ta pärines kaupmeeste perekonnast. Aastatel 1271-1274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse. Marco Polo saabus umbes 1275. aastal Shangdusse Hubilai hoovkonda. Temast sai suurkhaani lemmik ja ta saadeti mitmetele diplomaatilistele missioonidele. Ta reisis khaani asju ajades Pärsias ja Indias ning õppis soravalt rääkima mongoli ja pärsia keelt. Ta viibis seal

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Maadeavastamised

von Bellingshausen. Pärast Ameerika avastamist püsis maadeavastajate peamine huvi Loodeväila ja Kirdeväila otsinguil. Esimesena jõudis Põhjapoolusele Robert Peary aastal 1909. 19. sajandi alguseks olid kõigi mandrite, v.a Antarktise kontuurid selged. Sisemaade viimased "valged laigud" kaotati 20 sajandil. Üheks põhjuseks, miks ei saanud neid ennem avastada, oli ohtlikkus. Euraasia mägede ja kõrbete avastamine kestis tuhandeid aastaid. Marco Polo avastas Tiibeti juba 13. sajandil, kuid teadmine Tiibeti asukoha kohta jäi teadmatuks kauaks ajaks. 19. sajandil kaardistas sealseid mägesid George Everest. Sven Hedin uuris Sise-Aasiat. Aastatel 1894-1897 läbis ta 19 000 km ja tegi 552 lehekülge kaarte. Lõuna-Ameerikat uuris teadlane Alexander von Humboldt. Ta kogus rikkaliku materjali Orinoco jõgikonnast, avastas mandri läänerannikul külma Peruu hoovuse.

Geograafia
30 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Marco Polo

KOSE GÜMNAASIUM MARCO POLO Marco Polo sündis 1254. aastal Veneetsias. Tema isa ja onu olid kaupmehed ja meresõitjad. Marco ema suri peale poisi sündi. Marco elas enamuse oma lapsepõlvest tädi juures, sest isa pidi kaubanduse tõttu palju reisima. 1271. aastal, kui Marco oli 17- aastane, suundus ta koos oma isa Niccolo ja onu Maffeoga läbi Rum Seljuki, piki Tigrise jõge Cathay'sse. Sinna jõudmiseks pidid nad läbima veel Mosuli, Bagdadi, Hormunze, Kermani, Baldri, Kasgani, Hotani ja Hsiliangi. Sinna jõudmine võttis aega 4 aastat. Cathay imperaatoriks oli sel ajal khaan-Hubilai, kellega Marco isa ja onu varemgi olid kohtunud ning seetõttu temaga hästi läbi said. Marco isale ja onule anti Hiina õukonnas tähtsad kohad ning nad elasid 17 aastat Hiinas

Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Keskaja Suured Maadeavastajad

Parksepa Keskkool KESKAJA SUURED MAADEAVASTAJAD Referaat Koostaja: Tauri Udras 7. klass Juhendaja: Liia Luik Parksepa 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Marco Polo 3. Vasco Da Gama 4. Christoph Kolumbus 5. Amerigo Vespucci 6. Fernão de Magalhães 7. Kokkuvõte 8. Lisa 9. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Sajandeid oli Euroopasse toodud idamaiseid kaupu: vürtse, pipart, kaneeli, luksuskaupu ja palju teisi kaupu. Idamaade kaubad veeti laevadega araabiamaadesse, sealt mööda maismaad Vahemere idarannikule ja siis üle mere Euroopasse. Vahemerelt toimetasid edasi kaupu

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Referaat - maadeuurija Marco Polo

MAADEUURIJA MARCO POLO Referaat Sisukord Sissejuhatus ­ lk 3 Marco Polo ­ lk 3 Marco Polo seiklused Siiditeel ­ lk 4 Tõesti juhtunud või väljamõeldis? ­ lk 5 Pärast suurt reisimist ­ lk 5 Kokkuvõtteks ­ lk 6 Kasutatud kirjandus ­ lk 7 Sissejuhatus Minu referaadi teemavalik langes Marco Polo peale, sest tema kohta oli huvitav lugeda ning mul oli ahvatlus tema kohta kirjutada. Loodan, et mul on õnnestunud koostada huvitav ettekanne lugejale. Võtan endale eesmärgiks aidata selgust tuua Marco Polo eluloo kohta erinevate allikate kombineerimise näol. Mulle on tähtis ka tuua tsitaate, mida ta on öelnud erinevates kohtades ning erinevates olukordades. Marco Polo Marco Polo elutee sai arvatavasti alguse 15. septembril 1254. aastal rikka Veneetsia kaupmehe perekonnas

Geograafia
28 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Maadeuurija Marco Polo

Varstu Keskkool 8.klass Robin Soe Maadeuurija Marco Polo Referaat Varstu 2017 1 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2 1. Sissejuhatus Minu referaadi teema on Marco Polo, sest tema kohta oli väga huvitav lugeda ja tema kohta on hea kirjutada. Minu töö eesmärk on tuua selgust Marco Polo eluloo kohta ja äratada teiste huvi tema kohta. Küsimustele millele ma otsin vastust on: Miks sai Marco Polo rikkaks ja prestiizikaks kaupmeheks? Kas Marco Polo on vangis istunud? 3 2. Marco Polo Marco Polo elutee sai arvatavasti alguse 15. septembril 1254. aastal rikka Veneetsia kaupmehe perekonnas. Kuigi Internet ütleb, et Marco sündis Horvaatias, Korulas, siiski leiavad paljud teadlased, et ta kodulinn on Veneetsia

Geograafia
1 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Maadeuurija Marco Polo

Maadeuurija Marco Polo Sissejuhatus Minu referaadi teema on Marco Polo, sest tema kohta oli väga huvitav lugeda ja tema kohta on hea kirjutada. Minu töö eesmärk on tuua selgust Marco Polo eluloo kohta ja äratada teiste huvi tema kohta. Küsimustele millele ma otsin vastust on: Miks sai Marco Polo rikkaks ja prestiizikaks kaupmeheks? Kas Marco Polo on vangis istunud? Marco Polo Marco Polo elutee sai arvatavasti alguse 15. septembril 1254. aastal rikka Veneetsia kaupmehe perekonnas. Kuigi Internet ütleb, et Marco sündis Horvaatias, Korulas, siiski leiavad paljud teadlased, et ta kodulinn on Veneetsia. Seega ei olegi teada täpne sünniaeg ja koht, ehkki see on minoorne fakt neile, kes on eelkõige huvitatud tema eluloost. Tema isa, Niccolo Polo oli kaupmees, kes tallus tihti Lähis-Ida ja Veneetsia vahelisi teid, samuti tegi ka Marco aastaid hiljem

Geograafia
1 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Ajaloo referaat

Marco Polo Marco Polo (15. september 1254 ­ 8. jaanuar 1324) oli itaalia maadeuurija ja keskaja tuntuim rännumees. Marco Polo sündis rikka Veneetsia kaupmehe perekonnas ja talle õpetati kõike, mida oli kauplemiseks vaja: kuidas hinnata vääriskive, eristada eksootilisi vürtse ja valida kõige paremat siidi. Aastatel 1271­1274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale. Oma pikast retkest kirjutas Polo raamatu oma reisikirjeldusest ning kuni 19

Ajalugu
34 allalaadimist
thumbnail
11
rtf

Maadeavastused

......3 MEREL SÕITMINE..........................................................................................................4 BUSSOOL JA KOMPASS ................................................................................................5 VIIKINGID........................................................................................................................6 CRISTOPH KOLUMBUS.................................................................................................7 MARCO POLO.................................................................................................................8 KOKKUVÕTE..................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS...........................................................................................10 Sissejuhatus

Maateadus
2 allalaadimist
thumbnail
17
doc

Maadeavastajad ja reisimehed

...............................3 Vanaaja reisimehed........................................................................4 1. Hanno....................................................................................5 2. Pytheas Massaliast.......................................................................5 Keskaja maadeavastajad..................................................................6 3. Ibn Battuta...............................................................................7 4. Marco Polo..............................................................................7 5. Al Idrisi...................................................................................7 Uusaja maadeavastajad....................................................................8 6. John Cabot ( Giovanni Cabot).........................................................9 7. Christoph Kolumbus....................................................................9 8. Amerigo Vespucci............................

Geograafia
69 allalaadimist
thumbnail
94
pdf

Hiina uuem ajalugu ja kultuur

üleolevusega. Eriti Yuani dünastia ajal kui riigis hakkavad tekkima reeglid, oli näha et rahvas oli jagatud klassideks, etnilised hiinlased olid kõige madalamal astmel. Hiina ajaloo kroonikad väga erinevad, osaliselt kahjulikud ja kehvad, teisest küljest vb ei maini seda mis oli positiivne. Mongolid olid arvatavasti ainukesed kes ei hakanud hiina väärtusi omaks pidama mingil hetkel. Algusest lõpuni olid üleolevad, väljaarvatud mõned kasulikud asjad. Kui Hubilai keisrina troonile astus proovis veel riike allutada.Jaapan saareriigina eemal, 1274 – enne Hiina vallutamist ja 1281 teine kord kui üritasid. Mõlemal korral see ebaõnnestus. Mongolid lõpuks tegid endale ka merelaevu, aga jõelaevastiku järgi ehitatud nii et mitte väga hea laevastik. Teisel korral tuli taifuun Jaapanile appi, hävitas poole Mongoli sõjalaevastikust. Ka Kagu-Aasia riigid osutasid vastupanu. Osa Nanzhaost suutsid vallutada, sellest edasi partisanisõjad

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Venemaa kesaeg

rahumeelselt lahkuda) hävitati nad peaaegu täielikult. Peale võitu Kalkal suundusid mongolid Kesk volgamaale bulgaaride aladele kus said aga lüüa ja kaotasid osa sõjasaagist kuid vaatamata sellel õnnestus neil 1225 Mongooliasse tagasi jõuda. 27. Batu retked Vene aladele (Sergejev, Vseviov 2002, 237­248). Peale tsingis-khaani surma jaotati maa poegade vahel ja läänepoolne uluss kuhu kuulusid maad kuni volgani läksid Dzutsi le kas aga enne Khaani suri ja nii sai need maad hoopis tema poeg Batu, lisaks läksid talle kõik ida-euroopa alad kuhu mongolid jõuavad.1235 aastal toimunud mongolite peakorteris Karakourmis suur kurultai kus otsustati väed ühendada ja läänt vallutama asuda. Vägede juhiks sai Batu ja tema peamiseks abiliseks Subedei. 1236 astal valluati Volga-Bulgaaria, ellujäänud põgenesid Vladimis-Sustalimaa vürstilt luba asuda elama Volga parempoolsele kaldale. 1237

Ajalugu
105 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Indoeuroopa rahvad, Hiina ja India

nn. terrakota sõdurid (u. 8000 tükki). Hani dünastia (220. eKr. - 220. pKr.), kukutasid Qini dünastia. Arenes teadus. Õpiti valmistama paberit. Leiutasid kompassi ja seismograafi. Hiinlaste leiutis on ka must püssirohi, mida esialgu kasutati meditsiinis ja ilutulestiku jaoks. Tangi ja Songi ajastu (7-13. saj.) oli Hiina kultuuri kuldseks ajastuks, võeti kasutusele trükikunst. 1271-1368. a. valitsesid Hiinat mongolid Yuani dünastia nime all, selle rajajaks oli Hubilai-khaan. Veneetsia seikleja Marco Polo, olevat tema teenistuses olnud ligikaudu 20 aastat. Mingi dünastia (14-17 saj.) ajal ehitati Pekingis keisrite residents - Keelatud linn. Viimane dünastia oli mandzude päritolu Qingi dünastia (1644-1912). Viimane keiser oli Pu Yi. Tõugati troonilt kommunistide poolt. Elas ülejäänud elu aednikuna.

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Neljas Ristisõda

Neljas ristisõda Pärast Kolmanda ristisõja läbikukkumist huvi uue moslemitevastase ristisõja vastu vaibus. Neljas ristisõda oli viimane suur ristisõda, mida otseselt juhtis paavst. Hiljem pidid paavstid loovutama suure osa võimust SaksaRooma riigi keisrile ja teistele ilmalikele valitsejatele. Hilisemaid ristisõdasid juhtisid konkreetsed monarhid. Juba Neljaski ristisõda libises kiiresti paavsti kontrolli alt välja. Neljas ristisõda oli viimane suur ristisõda, mida otseselt juhtis paavst. Hiljem pidid paavstid loovutama suure osa võimust SaksaRooma riigi keisrile ja teistele ilmalikele valitsejatele. Hilisemaid ristisõdasid juhtisid konkreetsed monarhid

Ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Referaat Christoph Kolumbus

õnneloosiks, kuna temast sai nüüd tähtsa Portugali perekonna hõimlane, keda sidusid sugulussidemed meestega, kes ise olid osalenud prints Henrique Meresõitja ning tema eelkäijate korraldatud meretagustel retkedel. Ka Felipa isa oli kuulunud nooruses Henrique Meresõitja kaaskonda. Kolumbus sai juurdepääsu ürikutele, milles oli jäädvustatud Portugali Atlandi meresõidu ajalugu. Kolumbus õppis vabal ajal geograafiat, matemaatikat ja ladina keelt. Eriti köitis teda meremees Marco Polo raamat, milles rääkis Sipangu (Jaapani) kullaga kaetud paleedest, suur-khaani õukonna luksusest ja särast, ning vürtside kodumaast Indiast. Kolumbus ei kahelnud, et Maa on kerakujuline, kuid ta mõtles, et see kera on tegelikult palju väiksem , kui arvatakse. Seetõttu jõudis ta järeldusele, et Jaapan asub üsna Assoori saarte lähedal. 5 Elades Portugalis, pakkus Kolumbus oma projekti jõuda Indiasse lääne poolt,

10.klassi ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Vene keskaeg

6.-7. sajandi paiku jõudsid Assoovi mere äärde bolgarite rahvas (bulgaarlased). Olid rändrahvad, turgi keelsed. Umbes 670 tuli sinna uus rändrahvas ­ kassaarid, nad purustasid bolgarite hõimud ja olid sunnitud lahkuma. Üks osa liikus Volgat pidi üles, tulid Kesk-Volga aladele ja võtsid võimu enda kätte. Tekkis bolgarite riik (Volga-Bulgaaria riik). Enamus soomeugrilased, valitsejad bolgarid. Teine rühm tänapäeva Bulgraaria aladele, võtsid võimu üle kohalikelt slaavlastelt. 681 khaan Asparuh rajas Bulgaaria riigi, neid käputäis aga nende järglased õppisid ära slaavlaste keele. Andsid nime slaavlaste riigile. Frangid andsid nime, normannid andsid Normandiale nime. Ka russid võisid Venemaale nime anda, olles pärit Skandinaaviast. ,,Venelasi ei tohi usaldada, isegi siis mitte kui nad tõtt räägivad." Karl Ristikivi Rjuriku tegevuse kohta suurt infot pole. 862 Rjurik tuli ja suri 879. Rjurikul poeg Igor aga 879 alaealine

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Ajalugu Kordamine KT, 10. kl

Johann Gutenberg - oli saksa trükkal, keda peetakse liikuvate metalltähtedega trükikunsti leiutajaks.1445. aastal trükkis ta 200 eksemplaris saksakeelse Piibli. Karl IV / Karel I ­ Kuningas Karel I valiti 1355. a ka Saksa-Rooma riigi keisriks Karl IV nie all. Ta tunnustas osalismaade valitsejate kuninglikke eesõigusi ja Tsehhit iseseisva kuningriigina. Liitis Tsehhi Moraavia, Pfalzi, Saksamaa aladega. Pidas tähtsaks kaubanduse arengut, haridust. Asutas 1348. Praha ülikooli. Marco Polo - oli itaalia maadeuurija. Aastatel 1271­1274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale. Oma pikast retkest kirjutas Polo raamatu oma reisikirjeldusest ning kuni 19. sajandini oli see üks tähtsamaid geograafilisi allikaid Sise-Aasia kohta.

Ajalugu
222 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Keskaeg kordamine

Johann Gutenberg - oli saksa trükkal, keda peetakse liikuvate metalltähtedega trükikunsti leiutajaks.1445. aastal trükkis ta 200 eksemplaris saksakeelse Piibli. Karl IV / Karel I – Kuningas Karel I valiti 1355. a ka Saksa-Rooma riigi keisriks Karl IV nie all. Ta tunnustas osalismaade valitsejate kuninglikke eesõigusi ja Tšehhit iseseisva kuningriigina. Liitis Tšehhi Moraavia, Pfalzi, Saksamaa aladega. Pidas tähtsaks kaubanduse arengut, haridust. Asutas 1348. Praha ülikooli. Marco Polo - oli itaalia maadeuurija. Aastatel 1271–1274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ning siirdus Pärsia kaudu kodumaale. Oma pikast retkest kirjutas Polo raamatu oma reisikirjeldusest ning kuni 19. sajandini oli see üks tähtsamaid geograafilisi allikaid Sise-Aasia kohta.

Ajalugu
18 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Ajalugu (keskaeg, varauusaeg)

2) Kirik varakeskajal Kristlus oli põranda alune religioon. Neil ei lubatud avalikult tegutseda. 4.sajandi alguseks tohtisid nad avalikult tegutseda. 4.sajandi lõpuks sai ristiusust Rooma riigi ametlik usk. Sotsiaalabi tähendab, et riik tegeles vaestega, leskedega ja kodututega. Hoolitseti haigete eest, säilitati antiikkultuuri. Hariduse andmine oli kiriku käes. Kiriku hoone andis varjupaiku. Kiriku hierharhia oli allumisvahekord. Kõige tähtsam oli Rooma peapiiskop. Esimene paavst oli Peetrus. Paavstile allusid peapiiskopid. Peapiiskoppidele allusid piiskopid. Neile allusid preestrid. Nemad oli kogudude vaimulikud. Piiskop oli mingi piirkonna ülevaataja. Kirikukogus arutati erinevaid asju. Eremiidid (erakud) asusid elama üksikutesse paikadesse. Nad palvetasid, paastusid, elasid onnides. Erakute vennaskonnad ehk kloostrid. 5. sajandil eKr sündis Benedictus. Aastal 530 rajas ta Monte Cassino kloostri. Ta kirjutas ka reeglid, ning nende reeglite järgijaid kutsuti

Ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Viiteistkümneaastane Kapten

Neegrite nimed olid Tom, Bat, Aekton, Austin, Nan ja Herkules ja koer oli Dingo. Nad kõik said meestega lähedasteks. Ülejäänud päevad möödusid kõik tavaliselt, ainult toit võis saada reisi lõpuks otsa. Dingo ja Negro vahel oli kogu aeg mingi imelik side. Iga kord kui Negro oma nägu tekil näitas, hakkas koer urisema ja tahtis talle kallale tormata. Edasi sõites nägid nad eemal mingit musta täppi ja siis said nad aru, et see oli vaal. Nad arutlesid kõik, mis vaal see võiks olla. Vaala teadmine on püüdmisel tähtis, sest mõni on agressiivne, aga mõni ei ole. See vaal oli nimelt just agressiivne. Kapten Hullul oli liiga vähe püüdjad, ainult tema ja viis madrust. Tavaliselt püüdis ta suurema meeskonnaga. Kapten Hull jättis ka neegrid maha ja enne minekut ütles ta Dickile, et kui temaga midagi juhtub, siis sõida minema ja vii kõik sadamasse, aga kui ta lehvitab lipuga, siis sõida lähemale. Kahjuks oli vaalal ka poeg ja see tegi ta eriti agressiivseks

Kirjandus
25 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Kes avastas Ameerika?

avastas Uue Maa. Teema valik osutus juba enne uurimistöö alustamist põnevaks. Ühes olin ma juba alguses kindel, nimelt peaks see olema seotud ajalooga, kuna ajalugu on alati olnud põnev, sündmusterohke ja kirju. Enne oma praeguse teema juurde jõudmist olin ma peast läbi lasknud mitmed huvitavad sündmused, mis oleksid olnud kindlasti väärilised Ameerika avastamisele, Näiteks olin ma mõelnud võtta: "Kes ja miks ehitas Stonehenge'i?", "Kas Marco Polo oli suur maadeuurija või suur valetaja?", "Kas Eldorado on üksnes müüt?", "Miks "Hindenburg" plahvatas?", "Kas Lee Harvey Oswald tulistas president Kennedyt?" ja valikus oli ka midagi seonduvat James Bondiga. Põhjus, miks valisin praeguse teema, seisnes selles, et ma olin vahetult enne teema väljaütlemist lugenud raamatust "Ajaloo saladused" peatükki "Kas hiinlased jõudsid Uude Maailma enne Christoph Kolumbust?". See

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Keskaeg II

· Lihtne, väheste kaunistustega, raskepärane, monumentaalne. · Ümarkaareline friis, dekoratiivne nn kääbusgalerii, liseenid, värviline kivi · Tähtsamad kirikud o Cluny kloostri kirik Burgundias o Notre-Dame-la-Grandé Poitiers's o Mains, Speyer, Worms, Laachi kloostri kirik ­ Saksamaa o Itaalia romaani stiil kergem, dekoratiivsem, saledamad sambad, värviline marmor. Veneetsia Püha Markuse kirik. o Ilmalikest Wartburgi loss Eisenachi lähedal Saksamaal (ei tehtud palju) GOOTI STIIL · Rahvaarvu ja jõukuse kasvades vajati aina suuremaid ja uhkemaid kirikuid, tulekindlaid. Teravkaar, roidvõlv, tugikaar ja tugipiit. · Teravkaar ­ suudab kanda suuremat raskust, muudab avauste kuju mitmekesisemaks. Võlvid, dekoor, jne. Gooti kiriku põhitunnus.

Ajalugu
44 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Michelangelo

6petada heaks ärimeheks sellega siis hoides Buonarotti perekonna staatust ühiskonnas.Kui Michelangelo sai 13 aastaseks shokeeris ta oma isa sellega et oli nõustunud kaasa lööma töökojas mis kuulus maalijale Domenico Ghrilandaio.Peale ühte aastat õppides fresko-t Michelangelo läks edasi õppima skulptuuri medici aedadesse ja lühikeseaja jooksul kutsutit ta isiklikult Medici elamisse. Anatoomia õpingud Nende aastatega mis ta veetis San marco aedades,Michelangelo hakkas õppima inimese anatoomiat.Võimalusest õppida päris laipade pealt ,kuna sellel ajal oli laipade kasutamine õpinguteks rangelt keelatud kiriku poolt,tegi Michelangelo puust risti kus oli kujutatud detailselt Kristuse nägu Niccolo Bichiellini-le.Aga tema "kontakt" laipadega tekitas talle endale tervise probleeme sundises teda katkestama tema tegemisi perioodiliselt. Michelangelo tegi kaks reljeefset skulptuuri " the Battle of the Centaurs"

Kunstiajalugu
60 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Tiberius

Nelja aasta pärast läheb ta Capri saarele ning ustava sõbra Seianuse võim tugevneb. 29.a.pKr sureb ta ema Livia ning ta enda tervis halveneb. Roomas levivad kuulujutud tema koletuslikest tegudest. 31.a.pKr laseb ta hukata Seianuse, kes oli teda manipullerind, et saada ainu võimu. Kaks aastat hiljem on Roomas finantskriis. Kahe aasta pärast ta reputatsioon halveneb veelgi; teda süüdistatakse arvukates mõrvades. Aasta pärast ta sureb. Pretoriaan Marco lämmatab ta ja võimule tuleb ta vennapoja poeg Gaius Caligula. Kokkuvõte Tiberius oli üks suurim ja kindlasti kõige õnnetum Rooma keiser, kes pidi impeeriumi nimel tooma ohvreid. Lahutama oma abielu naisest, keda ta armastas ja jumaldas. Abielluma keisri tütrega, et see häbise ei jääks. Ta ustav sõber Seianus kurirarvitas ta usaldust, mis viis ta perekondlikele tülidele ja mille tagajärjel kannatasid ta venna lapsed. Teda süüdistati aluseltult mõrvades

Ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Kreeka ja Rooma

linnareligioon. Maaelanikke puudustas ristiusk esmalt vähe. Alles aasta 1000 paiku võime pidada suuremat osa Euroopa elanikest kristlasteks. Kiriku kui organisatsiooni aluseks oid piiskopkondade võrgustik ja paavstivõim. Mõlemad sündisid juba hilise Rooma keisririigi ajal, kuid kujunesid lõplikult välja keskaja jooksul. Kogu kristlik maailm jagati piiskopkondadeks. Kirikupea oli Rooma piiskop ehk paavst. Paavstid pidasid end esimese Rooma piiskopi, Püha Peetruse järglaseks. Paavstide autoriteet hakkas kasvama alles pärast Frangi riigi valitsejatega sõlmitud liite. Keskajal usuelus ja ühiskonnas olid tähtsal kohal kloostrid, kus elasid ilmalikust elust eralduda soovijad ehk mungad. Euroopas aga kloostrite massiline rajamine 5-6 sajandil. Kloostrid olid tähtsad usu,

Ajalugu
12 allalaadimist
thumbnail
22
doc

Niccolo Machiavelli “Valitseja”

koormamata viia läbi julgeid ja ohtlikke ettevõtmisi; ja nii jõuab valitseja selleni, et näitab heldust üles kõigi nende vastu, kellelt ta ei võta midagi ära - neid on tõesti palju - ja kitsidust kõigi nende vastu, kellele ta ei anna midagi juurde - neid on vaid mõni üksik. 3. Meie päevil oleme näinud suuri tegusid korda saatmas vaid neid, keda on peetud kitsiks; teistest on mälestuski kustunud. Näiteks paavst Julius II kasutas paavstivõimu saavutamiseks ära helde inimese kuulsust, ent ei mõelnud hiljem hoopiski seda säilitada -, et oleks võimalik tegelda sõdimisega; praegune Prantsuse kuningas on alamaid erakorraliselt maksustamata võtnud ette nii palju sõjakäike ainult tänu sellele, et ülemäärasteks kulutusteks tarviliku on ta muretsenud pideva kokkuhoidlikkusega; ja ega oleks ka praegune Hispaania kuningas, kui teda oleks peetud heldeks, korraldanud ega viinud

Kirjandus
9 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Antiikkirjanduse kokkuvõte

selgeks saanud, et humanistide unistus liita Itaalia ühtseks riigiks ei olnud õnnestunud. Machiavelli jõudis järeldusele et itaalia suudab ühendada tugev autoritaarne juht kes ei lase end segada moraalil. "Eesmärk pühitseb abinõu"... Eesti vanasõna: "kui metsa raiud siis laastud lendavad" Vankuma oli löönud usk ühendada tegutsemine ja kõlbeline väärikus. 2. Maade avastamine. Columbus avastas Ameerika. Marco Polo. 3. Ühise Euroopa unistus. See unistus ei ole seniajani tõeks saanud. 4. Kristliku maailma lõhenemine. Martin Luther 1517 lõi oma 95 teesi kiriku uksele. See lõi Euroopa udustesse sõdadesse. Mis kestab tänapäevani. 5. Trükkipressi leiutamine. Gutenberg 1450. Muutus raamaatute tegemise palju odavamaks. 1. Sel teol tiraseeritud teoseid oli Platoni dialoogid. Renessanssi aja zarnid

Kirjandus
21 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Ajalugu II kursuse kokkuvõte

Nende ala on hiigelsuur - Atlandi ookeanist Musta mereni, nende laienemisele panevad piiri roomlased. neil ei olnud ühtset riiki ning samuti olid nad kirjaoskamatud. Vadlavaks loodususund ja suguharude juhid olid druiidid, kesu preestrid. II saj hakkas keltide ala kahanema kuni lõpuks on neid jäänud vaid Suurbritanniasse. Keltide kohta on Caesar kirjutanud raamatu "Märkmeid Gallia sõjast". 1.-3. saj on Gallia ruttu romaniseerunud Rooma provints ja siis vallutavad ala frangid, kes on germaani hõimud. Frangid jõuavad Galliasse seoses Suure Rahvasterändamisega ning suruvad keldid äärealadele. - Frankide esimene kuningas on Chlodovech Merovechi sugukonnast, kellest algab ka Merovingide dünastia. Clodovechi võimu kindlustas katoliiklikus vormis ristiusu vastuvõtmine 5. saj lõpus. Katoliikluse ettekääne lubas Clodovechil rünnata ariaanlastest burgunde ja läänegoote. Samal ajal pani ta aluse Frangi kuningriigile ja muutis

Ajalugu
216 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Niccolo Machiavelli

kodanikke koormamata viia läbi julgeid ja ohtlikke ettevõtmisi; ja nii jõuab valitseja selleni, et näitab heldust üles kõigi nende vastu, kellelt ta ei võta midagi ära - neid on tõesti palju - ja kitsidust kõigi nende vastu, kellele ta ei anna midagi juurde - neid on vaid mõni üksik. 3. Meie päevil oleme näinud suuri tegusid korda saatmas vaid neid, keda on peetud kitsiks; teistest on mälestuski kustunud. Näiteks paavst Julius II kasutas paavstivõimu saavutamiseks ära helde inimese kuulsust, ent ei mõelnud hiljem hoopiski seda säilitada -, et oleks võimalik tegelda sõdimisega; praegune Prantsuse kuningas on alamaid erakorraliselt maksustamata võtnud ette nii palju sõjakäike ainult tänu sellele, et ülemäärasteks kulutusteks tarviliku on ta muretsenud pideva kokkuhoidlikkusega; ja ega oleks ka praegune Hispaania kuningas 13, kui teda oleks peetud heldeks,

Filosoofia
22 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Tśingis-khaan

SISUKORD 1. Sissejuhatus.....................................................................................................................3 2. Temutin Tingis-khaani elust........................................................................................4 3. Tingis-khaani pojad.......................................................................................................5 4. Tingis-khaani sõjamehed, sõjaretkete peatuspaigad ja khaani hobused....................6-7 5. Esimene suur sõjakäik mongoli malevaga......................................................................8 6. Vallutused ja monolite julm käitumine...........................................................................9 7. Khaani parimad väejuhid..............................................................................................10 8. Tingis-khaani surm...........................................................................................

Ajalugu
20 allalaadimist
thumbnail
13
odt

Euroopa kesk- ja varauusaeg

tungisid riiki araablased, kuid need purustati Poitiers' lahingus aastal 732. ta hakkas jagama sõjameestele maatükke, et nood teeniksid raha ratsaväevarustuse jaoks. Martell ­ Haamer. Karl Martelli poja Pippin Lühikese valitsusajal tihenesid sidemed paavstide ja Frangi valitsejate vahel. Paavstidel oli probleeme langobardidega ja Pippin vajas Frangi riigi kuninga tiitlit. Sõlmiti poliitiline kokkulepe, mille tagajärjel paavst kuulutas Pippini 751. aastal frankide kuningaks ja Pippin kaitses oma sõjaväega Itaaliat. Peale õnnestunud retke kinkis ta paavstile Ravenna ja Rooma ümbruse ning pani aluse kirikuriigile, mille eestosas oli paavst (756. a.). Karl Suure keisririik Frankide võim saavutas haripunkti Pippini poja Karl Suure valitsusajal. Tema laiendas riigi piire kõikides suundades ja valitsusaja lõpuks allus talle suurem osa Lääne-Euroopast (v.a. Briti saared, Lõuna-Itaalia ja Hispaania)

Ajalugu
11 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun