Romano poolt kavandatud Palazzodel Te`d (1526-1535) Mantuas. Teistest hoonetest võib nimetada Julius III kuuluvat VillaGiulia`t (Vasari ja Vignola 1558-1562) ja Caprarolas paiknevat Villa Farnese`t (Vignola 1559-1575) Prantsusmaal renoveerisid itaallased 1527 Francois I tellimusel Fontainebleau lossi. 16.saj. lõpul kujuneb manerismi keskuseks Saksa-Rooma keisri Rudolph II Praha õukond. Põhja-Euroopas 16.saj. lõpus 17. saj. alguses oli maneristliku kunsti tellijaks jõukas inimene teostajaks käsitööline, kes kasutas arhitektuuri mustri- ja embleemiraamatuid-seda loomingumeetodit kutsuti kunstiteaduses inventsiooniks(leiutamiseks). Läänemere äärsetes maades said eeskujuks Cornelis Florise Antwerpeni raekoda (1561- 1568) ja Lieven de Key Lendeni raekoda(1597-1604) ja vaekoda (1602-1603) Maneristliku arhitektuuri põhitunnused olid sarnased renessansiaegse ehituskunstiga: ka siin olid põhjaks Vitruviuse
Prantsuse kunst 17.sajandil Riti Pajula Loo 2010 Arhitektuur Jätkus Fointainebleau maneristliku koolkonna mõju Francois Mansart(1598-1668).kõrge katuse alla lisakorrus(mansardkorrus) Ehitati edasi Louvre´i lossi idakülge Alguses Itaaliast Bernini, kuid tema stiil ei sobinud kuningale Usaldati 1665. Aastal mitmele arhitektile, nende hulgas ka Claude Perrault(1613-1688) Louvre´i idafassaad on kolmekorruseline. Alumine korrus on lihtne, sellele toetuvad üle kahe korruse ulatuvad paarissambad. Fassaadi keskel oleva värava kohal on
muusikaloo suur legend. Ja ometi on põhiline osa tema muusikast täna tundmatu.Tema loomingus leidis viimase kõrgpunkti juba kaduma hakkav muusikastiil Madalmaade muusika. Võrreldes Palestrinaga, on Lassuse väljenduslaad palju impulsiivsem, dünaamilisem ja värvirohkem.Tal on piiritult leidlikkust kasutamaks julgeid võtteid,mis ei vasta vanadele polüfooniareeglitele.( Tema väljenduslaad seostub maneristliku stiiliga tolleaegses maalikunstis.) Giovanni Pierluigi da Palestrina Giovanni Pierluigi da Palestrina ( 1525 või 1526-1594) oli itaalia helilooja.Ta oli Rooma koolkonna tähtsaim esindaja. Ta sündis väikeses Itaalia kohas nimega Palestrina.Varajases nooruses laulis Palestrina kirikukooris, kus hiljem 19-aastaselt sai samas kirikus organistiks ja koorijuhiks. Pärast oma venna, naise ja laste surma oli valmis astuma vaimulikuseisusse, kuid siiski abiellus uuesti
Prantsuse kunst 17.sajandil Sajandi alguses jätkus prantsuse ehituskunstis Fontainebleau (fontenbloo) maneristliku koolikonna mõju .Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused .Arhitekt FRANCOIS(franssuaa)MANSART (1598-1668) tegi katuste alla lisakorruse ja tema järgi on hakkatud neid kutsuma mansardkorrusteks. Suur muutus kogu kunstielus hakkas sajandi keskel,kui võimule tuli Louis 16-mnes.Kunst muutus ülistamise ja jäädvustamise vahendiks .Pariisis otsustati edasi ehitada Louvre Lossi , tööusaldati 1665.aastal prantsuse arhitekdide kätte , kelle hulgas oli ka Claude Perrault(1613-1688)
Traagika jõuab äärmuseni maalis ,,Pimedad" . Sellel kujutab kunstnik vaimset pimedust, inimese loomastumist. (teoseid : ,,Maastik Ikarose kukkumisega" , ,,Jahimehed lumes" , ,,Talupoja pulm") Skulptuur ja arhitektuur madalmaades 16.sajandil: · Skulptorite peamisteks ülesanneteks hauamonumendid ja ehitiste kaunistused · Madalmaade arhitektuuril oli suur mõju kogu Põhja Euroopale · Kujunes välja omapärane manerismi variant · Madalmaade maneristliku arhitektuuri ja dekoratiivkunsti suurmeister oli CORNELIS FLORIS ( 1514 1575) .Tema peateos oli Antverpeni raekoda , mille renessansliku fassaadi keskel gootipärane kõrge viil. Floris on ka mitme hauamonumendi autor. Ta lõi omapärase keeruka ornamendistiili , kuhu kuuluvad näiteks puuviljavanikud, kartusid, kõrvalesta meenutavad väänlevad vormid jne. · Madalmaade stiilist võtsid eeskuju Põhjamaade lossiehitajad, eriti Taanis (Kronborgi
suunas, mistõttu on sellisele kunstile raske anda ühist nimetajat. Levinum nimetus on manerism. Mida taotlesid maneristid. Maneristid võtsid renessansist üle , veendumuse, et kunstli on väärtus tema enese jaoks. Omaette väärtusena hinnati keeruliste tehniliste ülesannete lahendamist ja materjali virtuoosliku valitsemist. Sagedane oli peenutsev ilustamine ja elegantsusetaotlus. Paljud maneristid olid kireva elukäigu ja äärmuslike iseloomujoontega. Mis iseloomustab maneristliku maali.Maneristide maalidele on omane ruumikujutuse ähmastumine, ebatavaliste, tihti nn. mürgiste värvitoonide eelistamine ja seletamatu päritolu valguse kujutamine. Inimeste anatoomiat kujutatakse moonutatult, näiteks on kehad ebaloomulikud pikad. TINTORETTO(1518-1594). See Veneetsia kunstnik maalis tundeküllaseid usulise sisuga hiigelpilte. ,,Pühas õhtusöömaaja" suunab ta laua diagonaalselt pildi sisse. Perspektiiv on isegi liialdatud, kuid ruumi piirid mattuvad hämarusse
*REMBRANDT HARMENSZ van RIJN sügavasisulised hingestatud teosed peetud protestantliku kunsti ilmekamaks kehastajaks Palju Piibli ja mütoloogi ainetel kuulsuse saavutab ,,Dr. Tulpi anatoomialoeng" ,,Öine vahtkond" hilisemad teosed on vabad, lihtsad ja monumentaalsed valgus mahedam, hajuvam ja maailisem käsitluslaad ,,Kadunud poja tagasitulek" -Omapärane valgusekäsitlus Kuulus ka graafikuna Prantsuse kunst 17.saj valitsevaks baroklik klassitsism *Ehituskunstis jätkus Fontainebleau maneristliku koolkonna mõju. Iseloomulikud kõrged ja järsud katused. Franscois Mansart paigutas katuse alla lisakorruse (mansardkorrus) Louvre´i lossi idafassaad Bernini töö võttis üle CLAUDE PERRAULT 3 korruseline fassaad Versailles´i loss juhtiv arhitekt JULES HARDOUIN_MANSART Versailles´i park peamine kujundaja ANDRÈ LE NOTRE Louis 14. laskis ehitada sõduritele vanadekodu, mille juurde kavandas J. Hardouin-Mansart Invaliidide kiriku *kujutav kunst:
Tema looming? Michel Sittow- kuulsaim kunstnik. Pärit Tallinast. Sai tellimus erinevatest õukondadest. Peened teosed õlivärvidega ja peenelt viimistletud. "Aragoni Katariina" portree. 6.Võrrelda manerismi, kõrgrenssansi, erinevused ja sarnasused. Täielikult erines kõrgrenessansist.Ennem otsiti iluideaali, aga nad pöörasid selja sellele.Renesansi ideaalidest eemalduti mitmes suunas.Seda perioodi nimetatakse kunstiajaloo langusajaks. 7.Iseloomusta maneristliku maali. Ekstavakantne kujutamisviis, kasutatakse jõuliselt heleda ja tumeda kontrasti.. Värvid muutuvad tumedamaks, süngeks. Iseloomulik tusatsev ja irooniline alatoon. Figuurid sagedasti pikaks venitatud ja asendid olid ebaloomulikud.Kompositsioonis paigutatakse S-tähe kujuliselt.Taheti et laed annaks kõrgust juurde. Teemaks peamiselt mütoloogia.Värvid sinakad ja tuhmad. Palju maaliti aktimaale, haarava pilguga . 8.Võrdle Tintoretto teost "Püha õhtu söömaaeg" da Vinci teosega.
tahaplaanile. Kuid nendel kahel alal olid hispaanlased ületamatud. EL GRECO (1541-1614) Hispaania maalikunsti suurajastu teerajaja. Õppis lühikest aega Tiziani ateljees, sai mõjutusi ka Tintorettolt. 1577. aastal asus Toledosse töötama. El Greco looming on omapärasemaid nähtusi kunstiajaloos. Tormilise temperamendiga on ta oma töödes ühte sulatanud hilisbütsantsi ikoonimaali traditsioonid, maneristliku vormikäsitluse ja veneetsia koloriidi. Ta lõi äärmiselt ilmeka vormikõne, millel on palju ühist moodsa ekspressionismiga. El Greco maalilaadi iseloomulikumad jooned: irratsionaalsus, omane nägemuslikkus ja viirastuslikkus rahutu, süngelt ekstaatiline ja pidulik meeleolu portreed, figuraalsed kompositsioonid usuteemadel. (Sageli sügav usu- ja leinatunde väljendus) vertikaalsusetaotlus – figuurid pikaks
Vaatamata kriitikale sai ta palju tellimusi kirikutelt ja kloostritelt. 1580. aastal maalis ta Felipe II jaoks ,,Püha Mauritiuse martüürimui" (Corrain 1999:59). 4 2. Looming El Greco looming on omapäraseimaid nähtusi kunstiajaloos. Geniaalse tormilise temperamendiga on ta oma töödes ühte sulatanud hilisbütsantsi ikoonimaali traditsioonid, tol ajal üldiselt valitseva maneristliku vormikäsitluse ja veneetsia kolorismi; nii lõi ta äärmiselt ilmeka vormikõne, millel on väga palju ühist moodsa ekspressionismiga (Vaja 1999:556). Enamik El Greco maalidest kujutab piiblitemaatikat või legende pühakutest (Krausse 2006:25). Lisaks religioosse temaatikaga piltidele valmis EL Greco pintsli all rida suurepäraseid portreid (Corrain 1999:59). Oma portreedes esineb El Greco väga peenetundelise, kuigi subjektiivse meistrina; kõik
Prantsuse kunst 17.saj Prantsuse ehituskunst ° Fontainebleu maneristliku koolkonna mõju ° Kõrged ja järsud katused ° Francois Mansart ° Kõrge katuse all lisakorrus, tema järgi nimetati mansardkorruseks Louvre'i lossi idafassaad ° Suur muutus sajandi keskel, kui võimule sai Louis XIV ° Absolutistliku valitseja ülistamine ja jäädvustamine ° Otsustati edasi ehitada Louvre'i lossi ° Itaaliast kutsuti Bernini ° Kuningale ei meeldinud äärmuslikult maaliline kavand
Sajandi alguses jätkus prantsuse ehituskunstis Fontainebleau maneristliku koolkonna mõju. Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused. Arhitekt Francois Mansart (1598-1668) paigutas kõrge katuse alla lisakorruse, mida tema järgi on hakatud nimetama mansardkorruseks. Louvre'i lossi idafassaad. Suur muutus kogu kunstielus algas sajandi keskel, kui võimule sai Louis XIV. Kunst muutus absolutistliku valitseja ülistamise ning jäädvustamise vahendiks. Pariisis otsustati edasi ehitada Louvre'i lossi ja kujundada selle idakülg. Itaaliast kutsuti
V põlvkond ja Orlandus Lassus ·juhtival kohal itaallased ·polüfooniareeglid kaotavad oma ranguse ·suurema tundelisuse nimel kasutatakse kaugeid helistikke ja virtuoosseid kaunistusi ·kontrastne Kõige tähtsam helilooja: Orlandus Lassus (/Orlando di Lasso) Muusikast: ·impulsiivne, dünaamiline, värvirohke ·rohkelt suurendatud ja vähendatud intervalle ·polüfoonia tehnika eiramine ·mõjutas hiljem Saksa barokkheliloojaid (Shitz, Bach) Lassuse väljenduslaad seostub maneristliku stiiliga tolleaegses maalikunstis, näiteks Tintoretto ekstaatilise maalilaadiga. Lassuse elust: ·juba 12-aastasena võeti Sitsiilia asekuninga Ferrante Gonzoga teenistusse ·21-aastasena sai temast Rooma Lateraani basiilika kapellmeister ·kirjutanud ligikaudu 2000 teost ·omaaegne Euroopa imetletuim ja enimtrükitud muusik ·ühendas loomingus Itaalia, Prantsuse ja Saksa muusikale omased jooned. Hilisrenessansi kirikumuusika Gregooriuse laulu ja luteri koraali võrdlus
8. Nimeta Veneetsia kunstnikke ja nende tuntumaid töid. Giorgine. ,,Magav Venus" Teoses valitsevad unistuslik, lüüriline meeleolu ja soe koloriit. Tizian. Kuulsuse tõi talle hiigelpannoo ,,Maarja teavaminek",juubeldavat elurõõmu väljendavad ,,Taevane ja maine armastus", ,,Flora", ,,Tüdruk puuviljadega". Piibliteema ,,Maksuraha", Portreed paavst Paulus III, keiser Karl V. Paolo Veronese. ,,Pidusöök Levi majas". ,,Veneetsia triumf" 9. Milline on enamasti maneristliku maali üleskujutus, värvid, inimeste kujutamine jne. Maneristide maalidele on omane ruumikujutuse ähmastumine, ebatavaliste, tihti nn. Mürgiste värvitoonide eelistamine ja seletamatu pöritoluga valguse kujutamine. Maneristlikus kompositsioonis laotub mõnikord pildil kujutatu üle kogu pildi pinna, mõnikord suundub nurgeti illusoorsesse sügavusse. Inimese anatoomiat kujutatakse moonutatult, näiteks on kehad ebaloomulikult pikad. 10. Kes oli El Greko? Tema töö, elu.
peetakse parimaks barokliku klassitsismi maalikunstnikuks Ideaalmaastik- Sellised pildid ei kujuta ühtki tegelikku maastikulõiku, vaid neile on koondatud põnevaid, sageli antiigile viitavaid üksikasju. Kui ideaalmaastiku foonil tegutsevad stafaažina mütoloogilised kangelased, nim. seda ka heroiliseks maastikuks. 7) Prantsuse arhitektuur Louis XIV ajal. Baroklik klassitsism arhitektuuris 17.sajandi alguses oli prantsuse ehituskunstis Fontainebleau maneristliku koolkonna mõju Iseloomulikud olid kõrged ja järsud katused Arhitekt Francois Mansart (1598-1668) paigutas kõrge katuse alla lisakorruse, mida tema järgi on hakatud nimetama mansardkorruseks. • Versailles´ ansambel on baroklikum kui Louvre´i idafassaad, aga ka mõistuspärasem ja mõõdukam kui itaalia barokk, mistõttu võib Versailles´i ansamblit nimetada baroklikuks klassitsismiks
Tema hilisemad teosed on vabad, juhusliku komp. Lihtsad ja monumentaalsed. Valgus muutub mahedamaks, hajuvaks ja käsitluslaad maalilisemaks. ,,Autoportree", ,,Kadunud poja tagasitulek". Ta maalides tagab ühtsuse ja terviklikkuse omapärane valgusekasutus. Ta on kuulus ka graafikuna. Tema ofortides ja joonistustes näeme samu põhimõtteid nagu maalideski. PRANTSUSE KUNST 17.SAJANDIL · Sajandi alguses jätkus pr. Ehituskunstis Fontainebleau maneristliku koolkonna mõju. Iseloomulik olid kõrged ja järsud katused. Arhitekst Francois Mansart paigutas kõrge katuse alla lisakorruse, mida on hakatud nim. Mansardkorruseks. · Louvre'i lossi isafassaad. Louis XIV. Töö tegi Pr. Arhitektid. Claude perrault. · Fassaad on 3 korruseline. Alumisele nn soklikorrusele toetuvad võimsad, üle 2 kor. Ulatuvad paarissambad, mis loovad rahulikuja piduliku rütmi. Keskel on antiiktempli viilu meenutava katusega paviljon
Ta muusikas on iseloomulik tundeliste muusikaliste kujundite vastandamine. IV põlvkond manerismiajastu- äärmuslike tunnete kajastamine kunstis. V põlvkond ja Orlandus Lassus (/Orlando di Lasso)- Muusika on impulsiivne, dünaamiline ja värvirohke. Selles on rohkelt suurendatud ja vähendatud intervalle. Polüfoonia tehnika 8 eiramine, mis mõjutas hiljem Saksa barokkheliloojaid (Shitz, Bach) Lassuse väljenduslaad seostub maneristliku stiiliga tolleaegses maalikunstis, näiteks Tintoretto ekstaatilise maalilaadiga. Lassuse elust: juba 12-aastasena võeti Sitsiilia asekuninga Ferrante Gonzoga teenistusse. 21- aastasena sai temast Rooma Lateraani basiilika kapellmeister. Ta on kirjutanud ligikaudu 2000 teost. Lassus on omaaegne Euroopa imetletuim ja enimtrükitud muusik, kes ühendas loomingus Itaalia, Prantsuse ja Saksa muusikale omased jooned. INSTRUMENDID RENESSANSI AJAL
kinnitused küsimusteks ja ühese identiteedi mitmuslikuks. Imagoga liituvad rollid on tihtipeale signaal sellest, et esmatähtsaks saavad mingil kitsamal ideoloogilisel alusel toimuvad enesemääratlusel – Doris Kareva puhul toetudes klassikalise poeedi tüpaažile. Doris Karevat jaotatakse ka gruppi postsümbolistlik luulelaad, mis kaotab senise valitseva positsiooni. Siin toimuvatest edasiarendustest on kõige ilmekam tehniliselt viimistletud maneristliku võttestiku tugevnemine. Seda tendentsi on võimalik tõlgendada ka postmodernistliku situatsiooni huviga ajalooliste stiilijäljenduste vastu. Fakte ja väiteid. Kareva luulelaad avaldub kristalliseerunult luulekogus “Vari ja viiv” (1986) Tema luule toetub sümbolistlikule traditsioonile. Kareva sai tuntuks armastusluuletajana, lisaks on ta loomingus religioosse taustaga otsinguid ja iluelamuste peegeldusi. Doris Kareval on ilmunud järgnevad raamatud:
ühese identiteedi mitmuslikuks. Imagoga liituvad rollid on tihtipeale signaal sellest, et esmatähtsaks saavad mingil kitsamal ideoloogilisel alusel toimuvad enesemääratlusel Doris Kareva puhul toetudes klassikalise poeedi tüpaazile. Doris Karevat jaotatakse ka gruppi postsümbolistlik luulelaad, mis kaotab senise valitseva positsiooni. Siin toimuvatest edasiarendustest on kõige ilmekam tehniliselt viimistletud maneristliku võttestiku tugevnemine. Seda tendentsi on võimalik tõlgendada ka postmodernistliku situatsiooni huviga ajalooliste stiilijäljenduste vastu. Fakte ja väiteid. Kareva luulelaad avaldub kristalliseerunult luulekogus "Vari ja viiv" (1986) Tema luule toetub sümbolistlikule traditsioonile. Kareva sai tuntuks armastusluuletajana, lisaks on ta loomingus religioosse taustaga otsinguid j ailuelamuste peegeldusi. Luulenäited.
Kirjutab kahetsuspsalme, vaimulikel tekstidel madrigale (tuntuim 1594.a. valminud Püha Peetruse pisarad; kirjeldab apostel Peetruse piina peale Jeesuse eitamist), nutulaulud (2 kogumikku Jeremia kaebelaule), reekviemid. Ilmalik muusika sisaldab prantsuse sansoone, saksa liedereid nii vaimulikul kui ilmalikul tekstil ja itaalia stiilis madrigale. Vaimulik muusika hõlmab missasid ja motette, mis on väga meeleolukad ja tundliku tekstiga. Tema väljenduslaad seostub maneristliku stiiliga tolleaegses maalikunstis (Tintoretto) Lassuse mõju ulatub väljapoole oma aega oli eeskuju järgmistele, eriti saksa heliloojatele, näiteks Johann Sebastian Bachile. MUUSIKA EDASINE ARENG MADALMAADE MÕJU ALL Madalmaade koolkonna tõekspidamistest juhendus nii protestantlik muusika kui ka selle vastukaaluks tekkinud Rooma Koolkond. Ka Veneetsia koolkond toetus Madalmaade muusikale. Järgmise suure ajastu, baroki, ideaaliks sai Madalmaade
Kirjutab kahetsuspsalme, vaimulikel tekstidel madrigale (tuntuim 1594.a. valminud Püha Peetruse pisarad; kirjeldab apostel Peetruse piina peale Jeesuse eitamist), nutulaulud (2 kogumikku Jeremia kaebelaule), reekviemid. Ilmalik muusika sisaldab prantsuse sansoone, saksa liedereid nii vaimulikul kui ilmalikul tekstil ja itaalia stiilis madrigale. Vaimulik muusika hõlmab missasid ja motette, mis on väga meeleolukad ja tundliku tekstiga. Tema väljenduslaad seostub maneristliku stiiliga tolleaegses maalikunstis (Tintoretto) Lassuse mõju ulatub väljapoole oma aega oli eeskuju järgmistele, eriti saksa heliloojatele, näiteks Johann Sebastian Bachile. MUUSIKA EDASINE ARENG MADALMAADE MÕJU ALL Madalmaade koolkonna tõekspidamistest juhendus nii protestantlik muusika kui ka selle vastukaaluks tekkinud Rooma koolkond. Ka Veneetsia koolkond toetus Madalmaade muusikale. Järgmise suure ajastu,
selgus“. Vanadele traditsioonidele jääb truuks Ligier Richier (1500-1567). Itaalia mõjusid võetakse üle vähe (peamiselt dekoratiivsetesse elementidesse), peamiselt sulab vana prantsuse kunstilaadiga ühtseks –– aga Itaalia stiili Prantsusmaal esindavad Roulland le Roux, Giovanni Giusti (1485-1549) Giovanni Battista Rosso (1494-1540), Francesco Primaticcio ja Benvenuto Cellini. Rosso ja Primaticcio lõid maneristliku, antiikmütoloogiast ainest võtva Fontainebleau koolkonna stiili samanimelise lossi kaunistamisel. (Vaga 2004: 480) Itaalia vormist ammutvad inspiratsiooni nii mõnedki prantsuse suurmeistrid, nagu Jean Goujon (1510-1568). Goujoni kuulsaimaks tööks on Kreeka V sajandi meistrite laadis valmistatud Süütute kaevu reljeefid Pariisis. Teisi suurmeistreid: Pierre Bontemps (1507-1570) – tuntuimaks tööks François I hauamonument - ja Germain Pilon (1535-1590). (Vaga 2004: 482)
V põlvkond ja Orlandus Lassus ·juhtival kohal itaallased ·polüfooniareeglid kaotavad oma ranguse ·suurema tundelisuse nimel kasutatakse kaugeid helistikke ja virtuoosseid kaunistusi ·kontrastne Kõige tähtsam helilooja: Orlandus Lassus (/Orlando di Lasso) Muusikast: ·impulsiivne, dünaamiline, värvirohke ·rohkelt suurendatud ja vähendatud intervalle ·polüfoonia tehnika eiramine ·mõjutas hiljem Saksa barokkheliloojaid (Shitz, Bach) Lassuse väljenduslaad seostub maneristliku stiiliga tolleaegses maalikunstis, näiteks Tintoretto ekstaatilise maalilaadiga. Lassuse elust: ·juba 12-aastasena võeti Sitsiilia asekuninga Ferrante Gonzoga teenistusse ·21-aastasena sai temast Rooma Lateraani basiilika kapellmeister ·kirjutanud ligikaudu 2000 teost ·omaaegne Euroopa imetletuim ja enimtrükitud muusik ·ühendas loomingus Itaalia, Prantsuse ja Saksa muusikale omased jooned. Hilisrenessansi kirikumuusika Gregooriuse laulu ja luteri koraali võrdlus
saj algus). Pastoraalromaanides oli ka palju arutlusi armastuse teemal. John Lyly "Euphues"(1579), sarnane pastoraalromaanile, toob sisse kaasaegseid elemente. Paistis silma otsitud sõnavara, metafoorse väljenduslaadiga. On tulnud väljend eufueism. Manerism hilisrenessanslik stiil, äärmiselt keeruline stiil, kujundipeenus (16.saj lõpul-17.saj algus), ei olnud väga levinud. Presioosne enne klassitsismi levinud stiil, peen, kallihinnaline, kuulub maneristliku kirjanduse alla. Manerismi tipuks oli itaalia luuletaja Marino pastoraalne poeem "Adonis"(1623), väga mahukas, tugev müütiliste sümbolite kasutus. Realism Hakkab esile tulema realistlik kallak kirjanduses. Rabelais "Gargantua ja Pantagruel". Palju hispaania kirjanduses, romaani zanr avaldub rohkem kui mujal Euroopas. Fernando de Rojas (juut) "Calisto ja Melibea tragikomöödia"(1499; täiendatud 1521). 16.sajandi keskpaigast hakati seda välja andma nime all "Celestina".
Josquin Desprez ja Orlando di Lasso. Josquin Deprez (Josquin des Prés) ajastu väljapaistvaim helilooja. Ta oli Johannes Ockeghemi õpilane. Ta muusikas on iseloomulik tundeliste muusikaliste kujundite vastandamine. Orlando di Lasso muusikast: ·impulsiivne, dünaamiline, värvirohke ·rohkelt suurendatud ja vähendatud intervalle ·polüfoonia tehnika eiramine ·mõjutas hiljem Saksa barokkheliloojaid (Shitz, Bach) Lassuse väljenduslaad seostub maneristliku stiiliga tolleaegses maalikunstis, näiteks Tintoretto ekstaatilise maalilaadiga. Ilmalik laul ja seltskonnamuusika 16. sajandil Seltskonnamuusika mõiste Ettekandmisel oli oluline, et kogu seltskond saaks selles osaleda. Esituskoosseisud varieerusid: ·kõiki hääli võidi laulda ·kõiki hääli võidi mängida, kusjuures pillikoosseis oli vabalt valitav ·hääli võis vabalt jagada lauljate ja mängijate vahel ·kõiki hääli võidi laulda, neid ühtlasti pillidel dubleerides.
jäi ta põhiliselt sisekujunduse ja tarbekunsti tasandile, vähesel määral esineb teda ka aiakujunduses. (Juugendstiilis ehituskunsti näide Eestis - Ammende Villa Pärnus.) Filosoofiline vastuhakk pseudokunstile ja modernsele mehaanilisele maailmale üldse tõusis haripunkti Hispaanias kataloonia (hispaania) arhitekti Antonio Gaudi'ga (1852-1926). Mõjutatuna Ruskini kirjutistest, neogooti arhitektuurist ja art nouveau'st, ulatus Gaudi maneristliku saavutus ja originaalsus tippu Barcelonas peale 1900. a. Tema plaani järgi kujundatud Parc Güell pidi Koostanud: 156 Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a saama aedlinna keskuseks, koos vabaõhuteatriga sammaste vahel asuva turu kohal, aga sellest ei tulnud midagi välja. Maa-alast sai hoopis linnapark
annaabi.ee 
