laamad. Laam suur tükk maast ehk litosfääri hiigelpangas. Mandriline maakoor on tunduvalt paksem kui ookeaniline (70-75km) Võrdlus: Mandriline maakoor Kuni 70 km paks Vanem kui 4 miljardit aastat vana Kergem Settekivimid, graniit, basalt. Ookeanline maakoor Kuni 20 km paks Noorem, kuni 180 miljonit aastat vana Raskem Settekivimid basalt Subduktsioon · Ookenalise laama vajumine astenosfääri, sukeldumine mandrilise laama alla ja ülessulamine · Kaasnevad maavärinad, vulkaandi, svikud, vulkaanilised kaarsaared, kurdmäestiku teke Laamade liikumine külitsi · Kui laamad nihkuvad üksteisse suhtes piki kokkupuutejoont, siis nad takistavad teineteise liikumist. · Tugevate pingete vallandudes tekivad tugevad maavärinad · Esineb Californias Kahe mandrilise laama põrkumine: · Laamade servad purunevad, painduvad ja kerkivad kõrgeks mäeahelikuks.
docstxt/1313476508129285.txt
rabakivi) Kivimite ringe protsesside ahel, mille käigus kivimid moodustuvad, moonduvad ja murenevad. Maavarade kaevandamine toob kaasa mudade hävimise, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostuse ja ka õhusaaste. Laama litosfääri plokk , mis triivib astenosfääril. Laamade lahkneminetoimud okeanide keskmäestikes, toimud rift emaakoore eemaldumisel ekkinud lõhe. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumineookealiline maakoor sukeldub mandrilise alla, tekib süvik. Subduktsioon e ookealilise ja mandrilise laama põrkumine mandrilise ja mandrilise maakoore põrkumine servad purunevad ja painduvad kõrgeteks mäeahelikeks. Ei esine vulkaani purskeid. Ookealiline ja ookealiline põrkuminaüks laama teise alla, süvik
põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eemaldumist. See toimub enamasti ookeanide keskmäestikes. Lõhesid mööda tungib maakoorde magama, tardub seal ning moodustab uue ookeanilise maakoore. Esinevad vulkaanipursked, maavärinad, tekivad vulkaanilised saared.Tekivad pangasmäestikud ookeanite keskmäestikes. Tekivad riftiorud- pikk ja kitsas nõgu, paikneb ookeani keskaheliku keskel või maismaal. b.)ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- Ookeaniline laam on raskem ja vajub mandrilise laama alla vahevöösse, kus see sulab või toimub kivimite moondumine kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu. Tekkinud magma tungib pragudest pinnale ning tekivad vulkaanid. Ookeanilise laama sukeldumisel tekib süvik, kivimite pinge tõttu tekkivad maavärinad. Samuti tekivad laamade põrkumisel kurdmäestikud. N: Andide mäestik kokkupõrkel kurrutatakse mandrilaama serva mäestik.
Kurrutused- laamade kokkupõrgetel toimuvad kivimite kurrutused , kuna kivimeid mõjutavad suured jõud. Kivimite teke- laamade liikumise tagajärjel pääseb magma pinnale, mille jahtumisel tekivadki kivimid Ookeaniliste laamade eemaldumine- (ookeanide keskahelikud) magma pääseb tekkivast lõhest pinnale, jahtub ning tekkib uus maakoor. Kuna magma tungib pinnale tekivad vulkaanid ja vulkaanilised saared. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- Ookeaniline laam on raskem ja vajub mandrilise laama alla vahevöösse, kus see sulab või toimub kivimite moondumine kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu. Tekkinud magma tungib pragudest pinnale ning tekivad vulkaanid. Ookeanilise laama sukeldumisel tekib süvik, kivimite pinge tõttu tekkivad maavärinad. Samuti tekivad laamade põrkumisel kurdmäestikud. N: Andide mäestik kokkupõrkel kurrutatakse mandrilaama serva mäestik. Kahe mandrilise laama põrkumisel topeldub maakoor ning tekkivad kurdmäestikud
paekivi - valge/kollakas/rohekas karbonaatne kivim, nt lubjakivi ja dolomiit liivakivi - valge/punakas ja kihiline settekivim tsementeerunud liivast põlevkivi - must/pruun ja peenkihiline settekivim graniit - hall/roosakas/punakas ja jämedateraline tardkivim või moondekivim Laamad on maakoore lõhenenud osad. Nende liikumist tekitab vahevöös sulanud magma, mis kuumenedes maakoore suunas tõuseb. Laamade servades võib toimuda põrkumine või lahknemine. Kahe mandrilise laama lahknemisel moodustub tühimik, mis omakorda surub kivimassi maapinnale moodustades vulkaane. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel sukeldub ookeanilaama serv mandrilise alla, millest tekib tühimik merepõhjas ning mäestik mandri servas. Ookeanilaama kivimid sulavad ning tekitavad vulkaane. Tekib ka maavärinaid. Kahe ookeanilise laama põrkumisel sukeldub samuti ühe laama serv vahevöösse, millest tekivad kas veealused vulkaanid või vulkaanilised saared.
liikumise tulemus. Laamad koosnevad tahketest kivimitest, mis kokku põrgates painduvad looka ja kurrutuvad, justkui oleks tegu sooja saviga. Seda mägede moodustumist nimetatakse orogeneesiks (mõiste tuleb kahest kreekakeelsest sõnast, mis tähistavad vastavalt mäge ja kasvamist). Mäestikke on kolme tüüpi. Kurdmäestikud Vulkaanilised mäestikud Pangasmäestikud Kurdmäestikud Kurdmäestikud tekivad kahe mandrilise laama kokkupõrkel. Justkui riidest salvrätik, kui seda tasasel pinnal kokkupoole lükata, nii kortsub ka mõlema kokkupõrganud laama pind. Need tekivad seal, kus iganes kaks mandrilist laamat üksteist rammivad, surudes ja kergitades seda kivimit, mida nad endal kannavad. Sõltuvalt kivimitüübist ja kokkupõrke tugevusest võib kurrutus ulatuda mõnest meetrist kuni mitme kilomeetri kõrguseni. Kurdmäestikud Tekivad 2 laama kokkupõrkel
kergitab maakoort pangastena ülespoole, tekivad ookeani keskmäestikud. Kahe ookeaanilise laama eemaldumisel tekib lõhe, kust magma pääseb pinnale, jahtub tekib basalt, kujuneb uus ookeaniline maakoor. Samuti tekivad magma pinnale tungmisel kilpvulkaanid. Kui ookeani keskmäestik ulatub veest välja tekivad vulkaanilised saared (nt: island). Kaasnevad tavaliselt ka nõrgad maavärinad. · Ookeanilise ja mandrilise laamade põrkumine ookeaaniline laam, mis on raskem vajub mandrilise laama alla vahevöösse, kus kõrgem rõhk ja temperatuur põhjustab kivimite moondumist või sulamist. Kivimite liikumise ja kivimitevaheliste pingete tõttu toimub palju tugevaid maavärinaid. Laamade põrkumine põhjustab ka kivimite segi paiskamist ehk kurrutumist ning kurdmäestike teket (nt Andid) · Kahe mandrilise laama põrkumine kahe mandrilise laama põrkumisel
Maakoorepragude või vulkaani kraatri kaudu välja surutud magma jahtub, moodustades tardkivimeid. Ilmastiku mõjul hakkavad kivimid kuluma väikesteks osadeks. Need osakesed kanduvad merre ja hakkavad settima. Ülemised kihid lasuvad oma raskusega allolevatele, muutes need lõpuks settekivimiks. Kui mandriline laam kerkib ülespoole, võib moondekivim lõpuks maapinnal paljanduda. Seal, kus kohtuvad ookeaniline ja mandriline laam, sukeldub raskem ookeaniline laam mandrilise laama alla. Seeläbi satuvad sette-ja tardkivimid sügavale maakoore sisemusse, kus muutuvad moondekivimiteks. Piisava kuumuse korral sulab kivim magmaks ja moodustab uuesti jahtudes tardkivimi. 3. Oskad võrrelda mandrilist ja ookeanilist maakoort (paksus, vanus, kivim kihid ) Mandriline maakoor: Kergem, õhem, 4 miljardi aasta vanune, vanem ja ei teki juurde, levinum kivim- graniit, paksus kuni 80 km, koosneb mitmesugustest tard-, sette-, ja moondekivimitest. (4 kivimit)
plastilisel astenosfääril; · laamade liikumine üksteise suhtes on väga aeglane: 2-20 cm/a; · liikumist põhjustavad astenosfääri ainese konvektsioonivoolud. Laamade vastastikustest liikumistest tulenevalt on kolm laamadevahelist piiri: divergentne e. lahknemispiir (eemaldumine); konvergentne e. kokkupõrkepiir s.o. kahe laama põrkepiir, mis jaotub: 1) kahe ookeanilise laama kokkupõrge; 2) ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge; 3) kahe mandrilise laama kokkupõrge; transformne e. kahe laama nihke piir. LAAMTEKTOONIKA Laamade teineteisest eemaldumine toimub Atlandi ookeanis, kus Põhja-Ameerika ja Euraasia laamad lahknevad ja lükkavad eemale ka mandrid, ookean laieneb; magma tõuseb mööda lõhesid vahevööst üles, tardub tardkivimeiks ja moodustub õhuke ookeaniline maakoor; tasapisi kerkib veealuste vulkaaniliste mäeahelike vöönd - ookeaniline rift; veest
Subtuktsioonivööndites transporditakse ookeanilist koort ja setteid suurtesse sügavustesse vahevöösse. Kontinentaalne maakoor on aga väikese tihedusega ning seetõttu ei ole tavaliselt kontinentaalse maakoore sukeldumine subduktsioonivööndis võimalik. Kui kaks konvergeeruvat kontinenti lõpuks kohtuvad, lõpeb ka subduktsioon- kontinendid põrkuvad, ehk toimub kollisioon. Tagajärjed: mäeahelike tekkimine, kivimite üksteise otsa kuhjumine, vähesed vulkaanipursked, maavärinad. 12. Mandrilise ja ookeanilise maakoore põrkumisel raskem ehk ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ookeanisse tekib sellesse kohta süvik. Sukeldunud laama sügavamale nihkudes hakkab tõusma temperatuur ja rõhk, mis viib kivimite moondumisele. Kivimite sulamistemperatuur alaneb olulisel määral, mistõttu hakkavad kivimid sulama ning tekkinud magma hakkab taaskord ülespoole tungima. Magmatilgad koonduvad ja moodustavad lõpuks magmakambreid. Tagajärjed: Vulkaanipursked ei ole nii
vanus vanem, ~4 miljardit aastat noorem, ~180 miljonit aastat kivimikihid sette-, graniit-, basaltkivimid sette-, basaltkivimid Laamtektoonika: Ookeanilaamade lahknemine * ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks * tekib juurde uut maakoort tekib ookeani kaskahelik * võivad tekkida saared * esineb pangasmäestikke * aktiivne vulkaanitegevus, maavärinad * Island Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine * raskem ookeanilaam sukeldub kergema mandrilaama alla ja hävib * tekivad kitsad ja sügavad süvikud * mandrilaama servas olevad kivimid pressitakse kurdudeks, tekib kurdmäestik * vahevöösse vajunud kivimid sulavad osaliselt üles ja tekivad magmakolded * põrkumispiirkonnas esineb tugevad maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid Laamade liikumine külitsi * laamad nihkuvad üksteise suhtes piki kokkupuutejoont, siis nad takistavad teineteise liikumist
tahke aine. Mineraali mõiste ei ole siiski selgepiiriline. Ükski mainitud tunnustest ei ole mineraalidele alati kohustuslik. Maak- mineraalne maavara, mille kaevandamine on majanduslikult otstarbekas. Kivim- mineraalidest koosnev looduslik tahke kogum. 14.1.Mandriline maakoor on väga vana , ookeanilise maakoore vanus ei ületa 200 miljonit aastat. 2. Mandriline maakoor on kergem, tihedus on väiksem kui ookeanilisel maakoorel. 3. Mandrilise maakoore osatähtsus on läbi Maa ajaloo tõusnud, ookeanilise koore osatähtsus langenud. 4. Ookeanilise maakoore paksus on mandrilise koore paksusest palju väiksem, 5...7 km. Mandrilise maakoore paksus on 25-70 km. 15. Litosfäär on ülemine vahevöö ja see on plastilises olekus. Vahevöö ülaosa koosneb tugevatest kivimitest. Maakoor jaotatakse pealmiseks settekivimite kihiks(stratosfäär). Litosfäär hõlmab ka ülemist osa vahevööst kuni astenosfäärini
Litosfääri mõiste- Maa väline tahke kivimkest. Missuguste meetoditega uuritakse Maa siseehitust?(6) · Puuraugud · Katsed äärmiselt kõrge rõhuga · Maavärinalainete uurimine · Vulkaanipursked · Meteoriitide sisemuse uurimine · Temperatuurimuuutused Astenosfääri mõiste- Maakoorealune nõrk plastne kest Mandrilise ja ookeanilise maakoore erinevus 3+3p. · Erinevalt ookeanilisest maakoorest, on mandriline maakoor väga vana. · Mandriline maakoor on väiksema tihedusega kui ookeaniline maakoor. · Mandriline maakoor moodustab vaid 40% kogu maakoorest. Ookeanilise maakoore paksus on mandrilise koore paksusest palju väiksem. Litosfääri koostiselemendid · Hapnik · Räni · Alumiinium · Raud · Kaltsium · Naatrium · Magneesium
nt. marmor 4. number 2 kivimite moondumist põhjustavad: - kõrge rõhk/surve – kõrged temperatuurid/kuumus Moondekivimid on näiteks gneiss, marmor Laamade liikumisest tulenevad geoloogilised protsessid: - ookeanilise maakoore sukeldumine vahevöösse/ookenilise maakoore hävimine – ookenilise laama servale tekib laama – mandrilise laama servale kurrutatakse mäestik – piirkonnas leiavad aset maavärinad ja vulkaanipursked 5. joonis iseloomustab Cpiirkonda 6. Nazca ja Ameerika (Lõuna Ameerika) laama kokkupõrkel pressitakse mandrilise laama serv mäestikuks ning ookeanilise laama serv sukeldub ja sulab vahevöös. Tekkinud magma pressitakse laamade kokkupõrkel üles, maakoorde, tekitades tegutsevaid vulkaane 1. a) himaalaja teket iseloomustab joonis B
Litosfäär 1.Mandriline maakoor Mandriline maakoor ehk kontinentaalne maakoor on mandrite ja mandrilavade alune maakooretüüp. Mandrilise maakoore paksus on 25 kuni 70 km, keskmine umbes 40 km, mis on tüüpiline settelavadele ehk platvormidele. Oluliselt paksem on maakoor mäestike ehk orogeensete vööndite piires kontinentaalne maakoor kolmest selgesti eristuvast kihist lasuvast settelisest pealiskorrast ja lamavast kristalsest aluskorrast, mille all omakorda on gabroidse koostisega kivimkiht. Keskmine kiht koosneb mitmesugustest moondekivimeist (peamiselt gneiss, migmatiit ja amfiboliit). Ookealine maakoor
4. Kirjelda geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) ja too näiteid konkreetsetes piirkondadest laamade erinevatel servaaladel: a) ookeaniliste laamade lahknemine e spreeding- vulkaanid, maavärinad, riftilõhed e. riftiorg, ookeanide keskmäestiku teke (keskahelik), uue ookeanilise maakoore teke, vulkaaniliste saarte teke nt: Põhja-Ameerika laam ja Aafrika laam b) ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- maavärinad, vulkaanid, kurdmäestike teke, süviku teke, ookeanilise maakoore hävimine, kivimite moondumine nt: Indo- Austraalia laam ja Euraasia laam c) kahe mandrilise laama põrkumine- maavärinad, kurdmäestike teke, kivimite moondumine nt: India laama ja Euraasia laam (Himaalaja mäestik) d) kahe ookeanilise laama põrkumine- maavärinad, vulkaanid, saarkaarte teke, üks
LAAMADE LIIKUMINE Laam = maakoor + vahevöö ülaosa. Suur plokk, mis liigub astenosfääri peal. Astenosfääris on aine plastiline ning erineva temperatuuri ja tihedusega, selle liikumisest tekkivad pöörised panevad laamad liikuma. Selle avastas Alfred Wegener. Pangaea suur manner, mis eksisteeris enne lagunemist. Lauraasia ja Gondvana kaks osa, mis tekkisid Pangaeast. Laamasid on kokku 7 suurt ja 20 väiksemat. Geoloogilised protsessid laamade liikumisel: 1. ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge Lõuna-Ameerika ja Nazca laam a) ookeaniline maakoor hävib (sest on õhem, läheb mandrilise alla) b) maavärinad c) vulkaanipursked d) kurdmäestike (kõrged mäestikud) teke e) Süvikute teke 2. kahe laama lahknemine Atlandi ookeani keskosas (Islandi juures) Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika, Euraasia, Aafrika a) tekib juurde uus maakoor (laava tuleb maa seest välja) b) maavärinad
* Mandrid triivivad, kuna toimub konvektsioon, mille tõttu hakkavad laamad liikuma (lahknema ja põrkuma) ning sellega kaasneb mandrite triiv. * Aafrikas on vanemad kivimid, kuna Aafrika, kui maa, on kauem olnud, kui Atlandi ookeani keskosa, mis on alles kerkinud ja mille maakoor on veel õhem. * Kahe mandriliselaama kokkupõrkel on tekkinud Andide mäestik. * Mariaani süvik on tekkinud kahe ookeanilise laama põrkumisel. * Jaapani saared on tekkinud ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel. * Island on selle koha peal, kus ookeanilised laamad lahknevad. Jaapani juures aga ookeaniline ja mandriline põrkuvad. * Kuna Andid asuvad ookeanilise ja mandrilise laama äärealal, kus toimuvad nii maavärinad, kui vulkaanipursked, Himaalaja mäestik asub aga 2 ookeanilise laama äärealal, kus vulkaanipurskeid ei toimu, on ainult maavärinad. * Vulkaani omadused on väga tihedalt seotud, teda toitva magma sulami koostise, gaaside sisalduse ja temperatuuriga
180mlj aastat Mandriline maakoor - ulatus: 35-45 km; kivimid: tard-, sette- ja moondekivimid; vanus 4mlj aastat. Kilpvulkaan - sügavus: 5,8km; voolab suhteliselt rahulikult pinnale, magma on räni ja gaaside vaene ja väikese viskoosusega. Tekivad ookeanties. Nt Mauna Loa. Kihtvulkaan - laavavoolud lühikesed ja harvad või puuduvad üldse. Magma on ränist ja gaasidest rikastunud ja suure viskoosusega. Tekivad mandril. Nt Etna. Kontinentaalne rift - on rift, mis on tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel. Nt: Reini jõe oru rift. Kurdmäestik - on mäestik, mis on tekkinud kurrutuse käigus. Kui põrkuvad kaks ookeanilise maakoorega laama või ookeanilise ja mandrilise maakoorega laam, siis tihedamast ainest koosneva ookeanilise laama serv sukeldub teise laama serva alla. Teise laama serval tekkivad kurrud, mis moodustavad kurdmäestiku. Mandrilise maakoore teke Tekib ookeani laamade vahevööse vajumise
tingitud pingete tõttu; selle ulatuses on kivimid tugevasti deformeerunud ja moondunud vulkaaniline saar – ookeanilise maakoore kohale moodustunud saar, mille tekkepõhjuseks on laamade lahknemise, laamade põrkumise või kuuma täpiga seotud vulkanism kuum täpp – vahevöö tõusva soojusvoo kohal paiknev vulkaaniliselt aktiivne ala laama siseosas kontinentaalne ehk mandriline rift - vulkaaniliselt aktiivne maakoorerebend, mis on tekkinud venituspingete tõttu õhenenud mandrilise maakoorega alal magma - sulanud olekus kivimimass Maa sisemuses; kui magma jahtub, tekivad tardkivimid laava - maapinnale tunginud magma kihtvulkaan - keeruka segakihilise ehituse ning valdavalt koonilise kujuga vulkaan, mis purskab või on pursanud enamasti plahvatuslikult; koosneb nii laava- kui ka settinud vulkaanilise tuha (tefra) kihtidest kilpvulkaan - lameda kujuga vulkaan; koosneb peamiselt basaldikihtidest, mis on tekkinud rahuliku laavavoolu tulemusena
Selle põhjuseks on see, et kilpvulkaanid purskavad tavaliselt aluselist laavat, mis võrreldes ränirikaste laavadega on tunduvalt vedelam. Tänu sellele saab laava voolata kraatrist kaugemale, moodustades lameda kilpvulkaani. Tänu sellele on kilpvulkaanid tavaliselt märksa suuremad ülejäänud vulkaanidest. Tuntud kilpvulkaaniks on vulkaan, mille ülemine osa moodustab Hawaii saare. Neid on ka Islandil ja Uus-Meremaal. Kihtvulkaan ehk liitvulkaan tekib enamasti ookeanilise ja mandrilise laama kokkupuutealal. Laava on vähevoolav ja kuhjub lõõri lähedale, moodustades valdavalt suhteliselt suure koonilise kujuga vulkaani. Pikaealised. Kihtvulkaan ehk liitvulkaan on kõrge ja koonilise kujuga vulkaan, mis tekib enamasti ookeanilise ja mandrilise laama kokkupuutealal. Kihtvulkaan on järsunõlvalisem kui kilpvulkaan, sest väljapaisatav materjal on happeline, ränirikas ja vähem voolavam.
vahevöö pealmisest tahkest osast. 50-200km. Litos. on lõhenenud laamadeks. Eristatakse kahte tüüpi maakoort: mandriline maakoor(3-kihti- settekivimid, graniidikiht, basaldikiht), ookeaniline maakoor(2-kihti- settekivimid, basaldikiht) Maakoor Ülemine vahevöö 350 Alumine vahvevöö 2900 Välistuum(vedel) Sisetuum(tahke) 5140 Maa keskpunkt 6370 MÄESTIKE TEKE Kivimikihid alluvad külgsurvele, toimub KURRUTUS. Kivimikihid surutakse kurdudesse, tekib kurdmäestik Kurrutused tekivad: *kahe mandrilise laama kokkupõrkel NT!Himaalaja *ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrkel NT!Andid PANGASMÄESTIK maakoores toimuvad suured murrangud, mille tagajärjel liiguvad suured maakooreplokid erinevatel kõrgustel kujunevad pangasmäestikud(ülang,alang, murrangu lõhe). NT! Draakonimäed VULKAAN- koonusekujuline mägi, mille sees on lõõr, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid maapinnale tõusevad. *Vaikse ookeani tulerõngas.
Laamad on suured maakoore plokid mis liiguvad üksteise suhtes. 7 suurt ja 20 väikest laama. Laamade liikumine ehk laamtektoonika. 1. Lahknemine- eemalduda saavad ookeanilised laamad 2. Põrkumine- kahe ookeanilise laama kokkupõrkumisel tekivad süvikud 3. Põrkumine- ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine 4. Põrkumine- kahe mandrilise laama põrkumisel tekivad mäestikud Maa sisejõudude tõttu tekivad: 1. Kivimi kihid lükatakse kurdudesse (tekivad kurdmäestikud) 2. Tekivad murrangulõhed (tekivad ülangud, alangud ja pangasmäestikud) 3. Kurdpangasmäestike teke (tekib siis kui kurdmäestik kulutatakse ja samale kohale tekivad murrangulõhed ja pangasmäestikud. Maavärin on kiire kivimite liikumine maakoore sisejõu mõjul. Maavärina kolle on koht maakoores, kus toimub kivimite liikumine.
voolanud laavast. Moondekivimid kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes moondunud kivim. 3. Mandriline maakoord vanus 4 miljardit aastat, paksus kuni 80km, levinum kivi graniit. Ookeaniline maakoor vanus 180 miljonit aastat, paksus kuni 10km, levinum kivi basalt. 4. Konvektsioonivoolud vahevöös suurema tihedusega ainemassid liiguvad planeedi sisemuse, väiksema tihedusega massid aga maapinna suunas. 5. Kui põrkuvad kaks mandrilist laamat, tekib kurdmäestik. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumisel tekivad vulkaaniderohked kõrgmäestikud. Kui vastastikku satuvad kaks ookeanilist laama, tekivad vulkaanilised saarestikud. Maavärin on maapinna võnkumine. Kurrutus kivimite plastiline deformeerumine. Murrangud kivimkehade nihkumine üksteise suhtes. 6. Mandrite triiv on mandrite liikumine üksteise suhtes. Kontinentaalne rift tekkinud mandrilise maakoorega laama rebenemisel ja osade lahknemisel. Kuum
vulkaanilin mäestik. (Vaikse ookeani tulerõngas). Uus mandriline maakoor võib tekkida siis, kui ookeaniliselt koorelt "kraabitakse" isa kivimeid mandriääre külge. Toimub kivimite tardumine. See omakorda põhjustab ookeaninõo ahenemist ja kurdmäestike teket. Kuum täpp on vulkaan, mis tähistab süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohta. See võib tekitada ookeanilaama kohale vulkaanide aheliku. (Havai, Mauna Loa vulkaan). Kui kuum täpp paikneb paksu mandrilise laama all, tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles ka mandrilise maakoore kivimeid. Võib tekkida kontinentaalne rift. Nimetatud protsesside tulemsuena toimubki mandriliste laamadae lõhkumine ja uute ookeaninõgude moodustumine. Mandrilise koorega laamaosad ei vaju vahevöösse. 3.3 Vulkaanid Vulkaan on maakoorde tekkinud lõõr, lõhe või nende süsteem, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside
laam) või mandrilisest ja ookeanilisest (Euraasia, Aafrika jt.) maakoorest laamade liikumisega seotud geoloogilised protsessid: vulkanism, maavärinad, maakoore nihked, murrangud ja kurrutused, kivimite teke Geoloogilised protsessid laamade äärealadel Ookeanilaamade eemaldumine ehk laamade lahknemine (spreeding)-divergents Laamade põrkumine konvergents - ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine - kahe ookeanilise laama põrkumine - kahe mandrilise laama põrkumine Laamade liikumine küljetsi-transformatsioon Ookeanilaamade lahknemine · Ookeanide keskahelikud on nn litosfääri venituspiirkonnad, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. · Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Laamad liiguvad üksteisest eemale kiirusega 2 15cm aastas.
Maavärinad, vulkaanipursked. üles. Maavärinad, Himaalaja mäestik. vulkaanid. N: Andid 1) Ookeanliste laamade eraldumine - Ookeanide keskahelikud, kus ookeaniline maakoor rebitakse kaheks teineteisest eemale triivivaks pooleks. Nii algab ookeaninõo laienemine ehk spreeding. Selles piirkonnas on pangasmäestikuline reljeef, toimuvad paari kilomeetri sügavuse kolletega maavärinad. Aktiivne vulkaaniline tegevus. Nt Island. 2) Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine - Raskem ookeanilaam sukeldub kergema mandrilaama alla ja hävib. Tekivad kitsad ja sügavad süvikud.Tekib kurdmäestik. Põrkumispiirkonnas esineb tugevad maavärinaid ja sagedasi vulkaanipurskeid. Nazca laam. Nt: Andid 3) Nihkumine e. Laamade liikumine külitsi - Laamade liikumine küljetsi, toimub laamade äärealadel, kus erinevad laamad liiguvad erinevates suundades, tagajärjeks maavärinad ja murrangud. Nt: P-Ameerika lääne rannik ( San
vulkaane; Mandriliste laamade teineteisest eemaldumine · IdaAafrika mandriline riftide süsteem koos Punase mere ja Surnumerega, Baikali järve piirkond; · mandriliste laamade lahknemine toob kaasa uue ookeani avanemise: IdaAafrika suurte järvede (Alberti, Tanganjika, Njassa) piirkonnas; · Reini jõe org, ühel pool Vogeesid ja teisel Ardennid; · http://www.gi.ee/geomoodulid/ IdaAafrika murrangute vöönd Reini jõe org Ookeanilise laama ja mandrilise laama põrkumine http://www.gi.ee/geomoodulid/ süvikud Kurdmäestike teke vulkaan magmakolle Mandrilise Ookeanilise maakoorega maakoorega laam laam Maakoor sulab ja vahevöö vahevöö hävib
Vulkaanipursked Pursketüübid Tavaliselt jaotatakse vulkaanipursked kaheks plahvatuslikuks ja efusiivseks. Plahvatuslikud vulkaanipursked on raevukama iseloomuga - magma on suurema ränisisalduse tõttu paksem ja ei pääse nii kergelt kraatrist välja. Plahvatuslike pursetega kaasnevad maavärinad, lõõm- ja vulkaanilise tuha pilved, aga ka erineva koostisega laavavoolud. Plahvatuslik vulkanism on omane eelkõige vulkaanidele, mida toitev magma on segunenud ränirikkama mandrilise koore materjaliga. Sageli ongi vastav magma mandrilise koore osalise ülessulamise tulemiks. Tüüpilisel juhtumil on plahvatuslik vulkanism seotud subduktsioonivöönditega. Kõige võimsamad ja kuulsamad vulkaanipursked on seotud just seda tüüpi vulkaanidega. Reeglina tegutsevad nad lühikest aega, millele järgneb pikem paus. Ränivaesem ehk aluseline magma on aga oluliselt vedelam ning voolab kraatrist välja rahulikumalt. Tüüpiliseks purskeproduktiks on basalt
on Barringeri kraater Arizonas Kaali kraater Meteoriidi langemisel ja sellele järgnenud plahvatusest tekkinud kraater Saaremaal 9 meteoriidikraatrist koosneva kraatrivälja peakraater Kraatri läbimõõt on 110 m ja sügavus 16m kraatrit ümbritseb 3...7 m kõrgune vall Kraatris asub Kaali järv, mille läbimõõt on veeseisust olenevalt 40...60 m Mäestik Piklik ja enamasti laamade põrke- piirkonnas asuv positiivne pinnavorm Tekivad kas kahe mandrilise laama kokkupõrkel või ookeanilise laama sukeldumisel mandrilise alla Koosnevad enamasti moondekivimeist Jagatakse vanadeks ning noorteks Alpid On Euroopa kõrgeim mäestik (4808 m) Lääne-Euroopa peamine veelahe Suurimad järved paiknevad eelmäestiku nõgudes Ala on tähtis turismi-, talispordi- ja puhkepiirkond Paljandid Ala, kus paljanduvad aluspõhjakivimid Puudub pinnakate Paljandit ja paljandumist tuleb eristada avamusalast
Näiteks lubjakivi muutub kõrgel temperatuuril ja rõhul marmoriks. Moondekivimite teket võib võrrelda savinõu kuumutamisega. See võib tekkida nii tard- kui ka settekivimist. Moondekivim ei saa kunagi lõplikult valmis. Moondekivimid on väga vastupidavad. 5. Mandriline maakoor (5lauset) Mandriline maakoor on kergem. See koosneb enamasti heledamadest ja kergematest kividest. Need on peamiselt graniidid a teised olemuselt sarnased kivimid. Mandrilise maakoore paksus on 25-70 kilomeetrit. Oluliselt paksem on maakoor mäestike piires. 6. Ookeaniline maakoor (5lauset) Ookeaniline maakoor on õhem. See on vaid 5-10 kilomeetrit. See koosneb enamasti tumedamatest, raskematest ja tihedamatest kivimitest. Näiteks basalt ja teised selle sarnased kivimid. Võrreldes mandrilise maakoorega on ookeaniline tunduvalt noorem. 7. Vulkaanid (10 lauset) See kujutab endast suurt koonuse kujulist tulemäge. Selle pursete
gaasidest kaotanud magma. · Seismoloogia teadus, mis tegeleb maavärinate ja nendega seoses olevate nähtuste uurimisega. · Epitsenter koht maapinnal, mis asub otse maavärina kolde kohal. · Hüpotsenter maavärina tõuke lähtekoht maasees. · Rekultiveerimine uuesti kasutuskõlblikuks muutmine, toimub pärast maavara kaevandamise lõpetamist maapealsest kaevandusest. · Magnituud Richteri skaala ühik, mis näitab maavärina tugevust. 2. Mandrilise ja Ookeanilise maakoore võrdlus: Mandriline maakoor Ookeniline maakoor Paksem Õhem Kergemad kivimid Raskemad kivimid Vanem Noorem Väiksema tihedusega Suurema tihedusega Sette, moonde ja tardkivimid Settekivimid ja tardkivimid (basalt) 3. Kuidas tekib juurde maakoort? Maakoort tekib juurde kahe ookeanilise maakoore eemaldumise kohal, näiteks ookeanite keskmäestikes, kus laamade eraldumisel tõuseb kahe laama vahelt üles magma, mis tardub ja muutub maakooreks. 4. Kuidas liiguvad laamad?
tahketest kivimitest. tuuma; Välistuum ulatub 5100 km sügavusele, vedelatest kivimitest. Sisetuum ulatub Maa tsentrini 6371 km sügavusele ja on tahke. 8. selgitada kivimite tekkeviise, tuua nende kohta näiteid, Kivimid jaotatakse kaheks - 1) tardkivimid, näiteks graniit ja obsidiaan 2) settekivimid, näiteks paekivi. kirjeldada kivimiringet; 9. iseloomustada erinevaid laamade liikumise viise (5); 1) Kahe mandrilise laama põrkumine 2) Ookeanilise- ja mandrilise laama põrkumine 3) Kahe ookeanilise laama põrkumine 4) Laamade küljetsi liikumine 5) Lahknemine 10. võrrelda kiht- ja kilpvulkaane; Kihtvulkaan - Tekivad mandritel ja laamade sukeldumisvööndites, toituvad graniitsest magmast, mõõtmetelt väiksemad kui kilpvulkaanid. Kilpvulkaan - Kerkivad ookeanist, toituvad enamasti basaltsest magmast, mõõtmetelt palju suuremad kui kihtvulkaanid. 11. kujutada vulkaani osi joonisel; 12. nimetada vulkaane;
Eestis on paraskontinentaalne kliima (merelise ja mandrilise vahepealne). Mereline kliima on sademeterohke ning väikese temperatuurikõikumisega, mandrilist kliimat iseloomustab sademete vähesus ning õhutemperatuuri suur kõikumine. Talvel on merelise kliimaga aladel soojem kui mandrilise kliimaga aladel, suvel vastupidi. Geograafiline laius 57º-59º pl. määrab, millises kliimavöötmes Eesti asub ning samuti päiksekiirguse hulga. Eestis on geograafilistele laiuskraadidele vastav õhutemperatuur maailma keskmisest suvel mõnevõrra madalam, talvel aga oluliselt kõrgem. Mida rohkem Läänemere või ookeani poole, seda pehmem on kliima. Valitsevad lääne- ja edelatuuled, mis seostuvad eelkõige sagedaste tsüklonitega. Novembrist jaanuarini on tsüklonaalne tegevus kõige
laamad. tuum Vahevöö - maakoore ja tuuma vahele jääv Maa kivimikest, kus sisetuum tahke kivimid on vedelas olekus. Maa tuum - Maa keskossa jääv metalse koostisega (peamiselt raud) piirkond, mis jaotatakse tahkeks sisetuumaks ja vedelaks Joonis 1. Maa siseehitus välistuumaks. Tabel 1. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus Näitaja Mandriline maakoor Ookeaniline maakoor Maakoore paksus Kuni 70km Kuni 20km Maakoore vanus Kuni 4 miljardit aastat Kuni 180 milj. aastat Maakoore tihedus 2,7 (kergem) 3,0 (raskem)
suured koonusjad mäed Etna, Vesuuv, Cotopaxi (kõrgeim vulkaan), Fujijama Hetkel maailmas 1400 tegevvulkaani, neist 600 aktiivset Kasulikkus Kahjulikkus: hävitab- maavärinad, mõjutab Geotermaalenergia, saab uurida maa sisemust, kliimat, mürgised gaasid ehitusmaterjal, ilus vaadata, 80%vulkaanidest paiknevad laamade kokkupõrkealadel. 15% eemaldumis vööndis. 10 000 maavärinat aastas 6000 inimene märkab 140 purustavat Kurdmäestikud- tekivad kahe mandrilise laama kokkupõrkel(Alpid, Himaalaja,Kaljumäestik) Pangasmäestikud- 2 eemalduva laama eralduspiiril, seal tekivad murrangud Uus maakoor tekib ookeanide põhjas kus laamad üksteisest eemalduvad, seal on seega ka maakoor kõige noorem. Süvikud tekivad sinna kus ookeaniline maakoor põrkub ja sukeldub mandrilise alla. Maa tuumad: välistuum- raud, nikkel ja hapnik. Sisetuum- raud nikkel. Temp ja rõhk suur.
suri 1919. See kontseptsioon põhines suurte gravitatsioonianomaaliate olemasolul mandrilises maakoores, millest ta järeldas, et maakoores peab olema kõva ülemine kiht, mis saab voolata mööda pehmemat alumist kihti. Joseph Barrel Litosfäär Nagu maakoort, nii ka litosfääri on kaht liiki: ookeaniline litosfäär, mis on seotud ookeanilise maakoorega, ja mandriline litosfäär, mis on seotud mandrilise maakoorega. Paksus 30-70 km 15- 20 km Vanus 4 miljardit 180 miljonit Tihedus 2,7 g/cm 3,0 g/cm Kivimkihid Settekivimid, Settekivimid, basalt graniit, basalt Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus Geoloogilised protsessid Uue maakoore teke Vulkaanilised saared Vulkaanipursked Maavärinad
Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum, mis looduses esineb kivi, tardunud laavavoolu jt tüüpi kivimkehana. Miks laamade kokkupõrkel ookeaniline maakoor vajub alla, sukeldub vahevöösse? Kuna ookeaniline maakoor on tiheduselt suurem seega raskem Otsusta, kas väide on tõene või väär ning vastavalt sellele esita üks argument või näide selle väite toetuseks või ümberlükkamiseks. Rift võib esineda nii mandrilise kui ka ookeanilise maakoore all. T - Riftid(maakoore rebenemisel tekkinud suur murrangulõhe) tekivad laamade lahknemisel. Ookeanilise maakoorega laamade lahknemisel tekivad ookeanilised riftivöötmed, kus piki keskahelikku kulgeb pikk ja kitsas alang. Fossiil on moondekivim…V-fossiil on settekivim (settekivimid tekivad organismide elutegevuse saadustest) 2. oskab iseloomustada laamade liikumist ja selgitada laamade liikumisega
Kamardumine. Viljakad mustmullad. o KÕRB Aurumine suur. Mullad on sooladerikkad. Sooldumine. Kõrbe hallmullad oVIHMAMETS Palav ja niiske kliima. Paks mullakiht. Huumust mullas vähe, sest aineringe kiire. Ferraliitmullad (kolla- ja punamullad) MULLA HÄVIMIST MÕJUTAVAD TEGURID EROSIOON, tuuleerosioon-deflatsioon KÕRBESTUMINE SOOLDUMINE HAPESTUMINE RASKMETALLID MULLAS INIMTEGEVUS · LITOSFÄÄR maakoor ja vahevöö ülemine osa Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus · Paksus 30-70 km 15- 20 km · Vanus 4 miljardit 180 milj · Tihedus 2,7 g/cm 3,0 g/cm · Kivimikihid settekivimid settekivimid graniit basalt LAAMAD KAHE OOKEANILISE LAAMA PÕRKUMINE Kivimitevahelised pinged põhjustavad maavärinaid. Lõhede pinnale tungiv magma tekitab vulkaane ning vulkaanilisi saari. Maakiire hävimine(üks ookeaniline maakoor sukeldub vahevöösse. Süvikute teke
Vulkaanipursked: Pursketüübid: Tavaliselt jaotatakse vulkaanipursked kaheks plahvatuslikuks ja efusiivseks. Plahvatuslikud vulkaanipursked on raevukama iseloomuga - magma on suurema ränisisalduse tõttu paksem ja ei pääse nii kergelt kraatrist välja. Plahvatuslike pursetega kaasnevad maavärinad, lõõm- ja vulkaanilise tuha pilved, aga ka erineva koostisega laavavoolud. Plahvatuslik vulkanism on omane eelkõige vulkaanidele, mida toitev magma on segunenud ränirikkama mandrilise koore materjaliga. Sageli ongi vastav magma mandrilise koore osalise ülessulamise tulemiks. Tüüpilisel juhtumil on plahvatuslik vulkanism seotud subduktsioonivöönditega. Kõige võimsamad ja kuulsamad vulkaanipursked on seotud just seda tüüpi vulkaanidega. Reeglina tegutsevad nad lühikest aega, millele järgneb pikem paus. Ränivaesem ehk aluseline magma on aga oluliselt vedelam ning voolab kraatrist välja rahulikumalt. Tüüpiliseks purskeproduktiks on basalt
Vedelas olekus. Vedela metalli pöörisvoolud tekitavad Maa magnetvälja. Ulatub 29005100km sügavusele. e. sisetuum: 5200km sügavusel muutub tuum kõrge rõhu tõttu taas tahkeks, ehkki ta on ilmselt sulamispunktile väga lähedal. Koosneb peamiselt niklist ja rauast, umbes 51006378km sügaval. 4. Maakoor, selle jagunemine mandriliseks ja ookeaniliseks. Mandrilise ja ookeanilise maakoore võrdlus? Maakoor koosneb peamiselt aluselistest kivimitest. Jaotatakse koostise, arengu ja ehituse järgi ookeaniliseks ja mandriliseks maakooreks. Ookeaniline Mandriline 310 km(u. 7 km) 2580 km(u
graniit settekivimid maapinnal murenenud kivimitest tekib lubjakivi ja liivakivi moondekivimid kõrgetel tempraturidel kristalliseeruvad tardkivimid ja settekivimid mineraalide koosluseks. Tekib gneiss laamade liikumine; maismaa laamade põrkumine; laamade nihkumine, moodustavad pikki sirgeid murrangujooni. Kogunenud pingete äkiline vabanemine tekitab maavärinaid. ookeanilise ja maismaa põrkumine; kui ookeaniline laam põrkub mandrilise laamaga, sukeldub see mandri alla ja sulab. Kerkiv suland aine tungib läbi mandrilise laama ja moodustab vulkaane ookeani laamade põrkumine; kui kaks ookeanilist laama põrkuvad, siis sukeldub tihedam ja raskem teise laama alla. Sukeldunud laam sulab ja tõusev kivim moodustab saare laamade eraldumine kuum täpp kuumade kivimite ülessulamiskallete tõusukoht maapinnal ehk laama keskosas vulkaaniline ala, mis pressib end maakoorest läbi. kontinentaalne rift kolmeharuline rebend
Maa kliima tervikuna määravad globaalse ja kosmilise ulatusega keskkonna elemendid. 3. Mereline kliima kujuneb paraskliimavöötmes ookeanide kohal ja mandrite läänerannikutel. Sellele kliimale on iseloomulikud positiivsed aasta keskmised õhutemperatuurid ning väike ööpäevane ja aastane õhutemperatuuride amplituud. Aastane õhutemperatuuri miinimum ja maksimum on kuu võrra hiljem (vastavalt põhjapoolkeral veebruaris ja augustis, lõunapoolkeral vastupidi) kui mandrilise kliimaga piirkondades. Selle põhjuseks on vee suur soojusmahtuvus. Talv on pehme, sest vesi jahtub aeglaselt ja õhku eraldatakse suve jooksul saadud soojust. Suvi on jahe ja vihmane, sest talve jooksul jahtunud vesi soojeneb aeglasemalt kui maismaa. Jahedamat õhku kandub ka ookeanidelt rannikule. Iseloomulik on suur sademete hulk ja õhuniiskus. 4. JUTUSTA ühest õhkkonna kihist Stratosfäär paikneb troposfääri kohal u 50-55 km kõrgusele, mille alaosa on külm,
3.2. Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine ehk ookeanilaama sukeldumine (subduktsioon) mandrilaama alla Laamade sukeldumine (subduktsioon) - ookeanilise laama vahevöösse vajumine. Ookeani laama ( raskem) ja mandrilise laama (paksem aga kergem) põrkumine. Vahevöössevajumine algab sügaviku tekkega ookeani ääres. (trench) Vajunud laama kivimid sulavad ja tekitavad sügaviku kõrvale vulkaanide rea – vulkaaniline saarkaar. Kui laam läheb mandri serva alla (mandriline maakoor on paksem aga kergem), siis tekib mandri äärele vulkaaniline mäestik. Kivimitest, mis jäävad mandriääre külge, ei sukeldu vahevöösse, tekib ka uus mandriline maakoor. Nt. Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam. - Andid
talved külmemad, sademeid on vähem ja need jaotuvad aastaaegade vahel ebaühtlaselt. Mandrilisele kliimale on iseloomulikum kuum suvi ja külm talv, väike sademete hulk ja üsna suured õhutemperatuuri kõikumised ööpäeva jooksul. Merelise kliima riigid- Briti saared, Prantsusmaa, Madalmaade ja Saksa rannik, Jüüti poolsaar ja Norra läänerannik. Üleminekulise kilim riigid- Eesti, Ida euroopa lauskmaa kaguosa Kalmõkkia. Mandrilise kliima riigid- Venemaa, Ukraina. 10.Mille alusel saab öelda et Eestis on paraskontinentaalne (merelise ja mandrilise vahepealne) kliima? Mereline kliima on sademeterohke ning väikese temperatuurikõikumisega, mandrilist kliimat iseloomustab sademete vähesus ning õhutemperatuuri suur kõikumine. Talvel on merelise kliimaga aladel soojem kui mandrilise kliimaga aladel, suvel vastupidi. 11
Millisel laamal asub Eesti? Euraasia, Aafrika, Põhja-Ameerika, Vaikse-Ookeani, Lõuna-Ameerika, Antarktika, Indo-Austraalia 13.Kuidas laamad liiguvad? Lahknevad,põrkuvad, üks vajub teise alla, nihkuvad üksteise suhtes. 14.Mis põhjustab laamde liikumist? Astenosfääri peal oleva vahevöö plastilisusest. Maa sisejõududest toimuv pidev aine ringlev liikumine 15.Kus algab laamade üksteisest eemaldumine? Ookeani keskmäestikust 16.Mis juhtub, kui ookeanialune laam põrkub mandrilise laamaga? Ookeanialune laam sukeldub mandrilise alla ning sulab seal. 17.Mida esindab laamade põrkumise piirkonnas? Vulkaane, süvikuid, saarkaarestike, kurrutisi 18.Mida kujutavad endast ,,kuumad täpid"? Nendes kohtades leiavad vahevöös aset tõusvad magmavoolud. Maakoor on õhuke. 19.Kus esineb vulkaane? Laamade kokkupõrke aladel, Vahemerevöödel, laamade lahknemisaladel 20.Iseloomusta kilpvulkaane. Too näiteid. Tekivad väikse viskoosusega basaltsest magmast
maakoore osasid eemale. Tarduvast laavast tekib uus ookeaniline maakoor, kaasnevad vulkaanipursked. Selline protsess toimub praegu Ida- Aafrikas. Laamad põrkuvad JAAPAN ANDID I JAAPANI MERI SAARED NAZCA LAAM LÕUNA-AMEERIKAEURAASIA VAIKSE OOKEAN LAAM LAAM LAAM Ookeaniline Ookeaniline maakoor põrkub maakoor põrkub mandrilise ookeanilise maakoorega maakoorega Laamad põrkuvad, sest vahevöö ainese ringvoolud liiguvad üksteise suunas. Vaata Põrkumisel toimuvad protsessid 6 5 1 7 2 3 4 Mis protsessid või nähtused on numbriga tähistatud? Kuidas leiad looduskaardil taoliste protsessidega ala? Too näiteid. Ookean kaob ... HIMAALA
sügavusel. Vahevöö: alumine, ülemine (kuni 2900 km’ni) Astenosfäär: vahevöö ülemine osa, kivimite mõningase ülessulamise piirkond, millel triivivad laamad, ookeanides 50 km sügavusel, mandritel 200 km sügavusel Maakoor: ookeaniline ja mandriline piir vahevööga. Litosfäär: maakoor ja astenosfääri peale jääv vahevöö tahke ülaosa, on liigendatud laamadeks 3. Mandrilise ja ookeanilise maakoore erinevus: ehitus, paksus, vanus, tihedus Mandriline maakoor: Ookeaniline maakoor: Paksem (30-70km) Õhem (15-20 km) Vanem (4 miljardit) Noorem (180 milj.) Väiksema tihedusega (2,7 g/cm) Suurema tihedusega (3,0 g/cm) Sette, moonde ja tardkivimid Settekivimid ja tardkivimid (basalt). 4. Laamade liikumine (4 võimalust), liikumisega kaasnevad geoloogilised protsessid:
vahevööst kerkivad üles tulikuumad magmavood, mis põhjustavad maakoore rebenemist ja laamade teineteisest eraldumist. Näiteks Vaikse ookeani laam ja Nazca laam). · Ookeaniliste laamade põrkumine (ühe laama serv sukeldub vahevöösse, sukeldumisjoont tähistab süvik, tekivad ka vulkaanilised saared (Väikesed Antillid ja Mariaani saared) Näiteks Vaikse ookeani ja Filipiini laam). · Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine (raskem ookeaniline maakoor sukeldub mandrilise maakoore alla, ookeanis tekib sellesse kohta süvik. Ookeaniline maakoor hävib ja selle tulemusena tekivad magmakolded, mis omakorda põhjustavad vulkaane, mandrile tekib vulkaaniline mäestik. Tekivad maavärinad ja vulkaanid. Nt. Nazca laam ja Lõuna-Ameerika laam). · Mandriliste laamade põrkumine (tekivad kõrged mäestikud, vulkaane ei esine. Nt Euraasia ja India laam).
annaabi.ee 
