edelast Sahhaliniga. Edelas on Ohhoota meri La Pérouse'i väina ja Nevelskoi väina kaudu ühenduses Jaapani merega. Mere kogu ülejäänud rannik peale Hokkaido kuulub Venemaale, nimelt Habarovski kraisse, Kamtsatka oblastisse, Magadani oblastisse ja Sahhalini oblastisse. Mere pindala on 1 580 000 km². Meres on tugevad looded kõrgusega kohati üle 13 meetri. Kliima on jahe. Talvel merevesi suuremalt osalt külmub, suvel on meri jäävaba. Ohhoota meri asub üldiselt mandrilaval ja sellepärast on tema sügavus valdavalt alla kilomeetri. Piki Kuriile asub Kuriili nõgu, mis ei asu mandrilaval. Seal on ka mere kõige sügavam koht, 3521 meetrit. Keskmine sügavus on 891 meetrit. Meres asuvad Santari saared. Kui mitte arvestada Sahhalini ja Kuriile, mis ei asu täielikult Ohhoota meres, siis Santari saared ongi Ohhoota mere ainsad suured saared. Ohhoota ja Jaapani mere piirile suubub Amuur, Kui see maha arvata, siis ei suubu Ohhoota merre suuri jõgesid
Lõuna-Hiina meri Lõuna-Hiina meri on Vaikse ookeani osa, saarte vaheline meri. Meres on palju saari. Asub poolenisti mandrilaval. Põhjas ja läänes piirneb Indohiina poolsaarega, edelas Malaka poolsaare ja Sumatraga, kagus Kalimantaniga, idas Filipiinidega ja kirdes Taiwaniga. Edelas ühenduses Andamani merega Malaka väina kaudu, lõunas Karimata väina kaudu ühenduses Jaava merega, kirdes Taiwani väina kaudu ühenduses Ida-Hiina merega. Sügavus kuni 5061 meetrit. Pindala on 3 500 000 ruutkilomeetrit . Lõuna-Hiina mere põhjas on palju naftat. Ja meretransport on väga suur. See on maailma teine enim laevatav meri
Lõuna-Hiina meri Lõuna-Hiina meri on Vaikse ookeani osa, saarte vaheline meri. Meres on palju saari. Asub poolenisti mandrilaval. Põhjas ja läänes piirneb Indohiina poolsaarega, edelas Malaka poolsaare ja Sumatraga, kagus Kalimantaniga, idas Filipiinidega ja kirdes Taiwaniga. Edelas ühenduses Andamani merega Malaka väina kaudu, lõunas Karimata väina kaudu ühenduses Jaava merega, kirdes Taiwani väina kaudu ühenduses Ida-Hiina merega. Sügavus kuni 5061 meetrit. Pindala on 3 500 000 ruutkilomeetrit . Lõuna-Hiina mere põhjas on palju naftat. Ja meretransport on väga suur. See on maailma teine enim laevatav meri
c 1 Jaava meri on meri Euraasia mandrist kagu pool Vaikses ookeanis Sumatra, Jaava ja Kalimantani vahel. 2. Jaava meri on vaikse ookeani osa. 3. Tegemist on saarevahelise merega.Jaava meri on Aasia mandri juures ja Bawean,Madura ja Laut saartega ümbritsetud. Jaava merd ühendab teiste meredega Karimata, Makassari ja Sunda väin. 4. Mere pindala on 320 tuhat km², aga põhiosas on ta madal, sest paikneb mandrilaval. Mere soolsus on umbes 32 promilli. 5. * 6. * 7. Püütakse tuunikalu ja Pärle. Kohati leidub korallrahusid, Rannik valdavalt madal, kattunud mangroovtihnikuga 8. See meri ei ole nii soolane kui teised ookeanid, sellel merel on mangroovtihnikud 9. Mere rannikul paikneb Indoneesia riik. 10. Jaava mere rannikud on üldiselt asustatud. Jaava saar on asustatud väga tihedalt ja Jaava mere kaldal on seal neli miljonilinna: Banteni provintsis Tangerang, Jakarta provintsis Jakarta, Kesk-
Kollane meri Kollane meri on Vaikse ookeani osa. Kollane meri on ääremeri, mida ümbritseb Ida- Hiina meri ning Jaapani meri. Mandritest ümbritseb Kollast merd Hiina ning Lõuna- ja Põhja-Korea. Kollase mere pindala on umbkaudu 416 000 km. Suurim sügavus on 106 m. Vesi on magedam kui ookeanis ehk umbes 32 promilli. Kollane meri on selfimeri, mis tähendab, et ta asub mandrilaval. Self on Kollasel merel lai. Kollane meri sai oma nime selle järgi, et jõed kannavad hõljumina peeneteralist setet, lössi, merre. Sete koosneb tavaliselt peenest liivas või saviosakestest ning on helekollast värvi. See värvibki mere kollakaks. Kollase mere idarannikul on väga tugevad looded, suurim kõrgus on 8 meetrit. Ida- Hiina meres on Kuroshio hoovus, mis on maailmas suuruselt teine soe hoovus. See mõjutab ka Kollast merd.
töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütteks ning viimase kätte toimetamisega tarbijale. 3. NAFTA, GAASI JA KIVISÖE TOOTMISPIIRKONNAD Nafta – Põhja-Ameerika, Pärsia laht, Mehhiko laht Maagaas – Mehhiko laht, Venemaa, Austraalia Kivisüsi – ei leidu vees, Euroopa, Hiina Venemaa piir, Põhja-Ameerika 4. NAFTA TÖÖSTUS: AMMUTAMINE, TÖÖTLEMINE JA RAHVUSVAHELISED FIRMAD Nafta ammutamine: puuraukude kaudu, millest purskab ta vahel gaasi survel, kuid enamasti kompressorimeetodil; mandrilaval mere põhjast. Nafta töötlemine: töödeldakse tööstusriikides; eeltöötlemine (vesi, mineraalsoolad, gaasid, happelised ühendid; destilleerimisseadmes jaotatakse keemistemperatuuri järgi fraktsioonideks; jääk (masuuti) destilleeritakse uuesti. Firmad: Exxon Mobile, Royal Dutch Shell, BP 5. ALTERNATIIVSED ENERGIAALLIKAD, NENDE KASUTAMINE JA LÜHI ISELOOMUSTUS Tuul – tuleb kasutada koos teiste energia allikatega või salvestada
uppunud ning saared on moodustunud mäeahelike veepealsetest tippudest. Murdlainetus on vaid kõige välimiste saarteni, saarte vahel ei esine murdlainetust. Tegemist on kulutusrannikuga. Pil t 2. Laguunrannik Aadria mere põhjarannik. Seal asub laguun- looduslik veekogu, mis on osaliselt või täielikult maasäärega põhiveekogust eraldatud. Laguun asub mandrilaval ja seega on ta madal. Laguunis murdlainetust ei esine. Selline rannikutüüp on tekkinud, sest meri kuhjab setteid, tekitades maasääre. Laguun kasvab ajapikku kinni ning sinna võivad tekkida soolalademed, sest vesi aurab ära. Pilt 3. Pankrannik Sitsiilia idarannikul asub pankrannik. Rannik on käänuline, enne rannikut läheb meri sügavamaks. Pankranniku sein on järsk. Pankrannik on kulutusrannik, mis on tekkinud lainetuse kulutava tegevuse tulemusena
Kr. Tööstuslikult hakati seda tootma USAs 1860 aastail. Esimene nafta puurauk puuriti 1859. 1973 aastani kahekordistus maailma nafta toodang umbes iga 10 aastaga, hiljem kasvas see vähe. 1989 toodeti maailmas 3112 miljonit tonni naftat ja gaasikontsentraati. Nüüdisajal toodetakse naftat eranditult puuraukude kaudu, neist purskab ta mõnikord gaasi survel, kuid enamasti pumbatakse või ammutatakse teda kompressorimeetodil. Rohkesti ammutatakse naftat mandrilaval mere põhjast, näiteks Kaspia merel ja Põhjamerel. Kogu toodetav nafta töödeldakse vedelkütusteks, määrdeõlideks ja teisteks nafta saadusteks, näiteks parafiiniks, bituumeniks, lahusteiks, tehnilisteks õlideks, ning seda kasutatakse ka toorainena nafta keemias. Naftat töödeldakse peamiselt tööstusriikides, kuhu toornafta toimetatakse tankerlaevadega ja torujuhtmetega. Eeltöötlemisel veest, mineraalsooladest, lahustunud gaasidest ja happelistest
vastandid - võitlus nende vahel. Oluline koht joovastaval joogil haomal. Peajumal Ahura-Mazta, kellele ahhemeniidid kõik pühendunud olid. Preestritel ja maagidel oluline mõju ühiskonnale, kuigi täpne roll teadmata. Uusaastapidustused tähtsad. Pärsia Laht. Ühendatud Omaani lahega Hormuze väina kaudu. Lahe pindala on 239 000 km². Laht on madal, asub mandrilaval, suurim sügavus on 102 meetrit. Lahe vesi on soolasem kui ookeanis, kuni 40 promilli. Loodete kõrgus on kuni 3,5 meetrit. Valitseb kuum ja kuiv kliima. Tuntuim, kuid suuruselt alles kolmas saar Pärsia lahes on Bahrein. Temast suuremad on Iraanile kuuluv Qeshmi saar ja Kuveidi Bbiyni saar.
Maria Suumann 8.B Kollane meri · Kollane meri (hiina keeles Huanghai, korea keeles Hwanghae) on Vaikse ookeani ääremeri. · Kollane meri piirneb lõunast Ida-Hiina merega, läänest Hiina riigiga, idast Põhja- ja Lõuna-Koreaga. Mere kirdeosas asub Bo Hai laht. · Kollanemeri on ühenduses Ida-Hiina merega ja Korea väina kaudu ka Jaapani merega. Üldandmed · Kollasemere pindala on 380,000 km². Kuna meri asub täies ulatuses mandrilaval, on see võrdlemisi madal sügavaim koht on ainult 152 m sügav, keskmine sügavus on 60-80 m. · Kollase mere vesi on magedam kui ookeanis, keskmiselt 32. · Mandrilava on lai. Hoovused, tõus ja mõõn ·Kollase mere soe · Tõus toimub kaks korda hoovus on osa päevas. Hiina rannikul on nende amplituud umbes Kuroshio hoovusest, 0.9 ja 3 meetri vahel,
ÜRO rahvusvahelise mereõiguse konventsiooni väljatöötamise eesmärgiks oli luua kõigile riikidele võrdselt kehtiv mereõiguse normistik. , sest peale Genfi konvetnsioone üritati endiselt oma territoriaalmerd ühepoolselt või kahepoolselt laiendada. Laiendamise põhjuseks olid muidugi kalavarud ja muud ressursid. Samamoodi üritati saavutada monopoolset seisundit majandusvööndis ja mandrilaval. SISEVEEKOGUD – mandri siseveekogud (järved, jõed, kanalid) + sisemeri Konvntsioon art 8 – siseveed moodustavad territoriaalmere lähtejoonest maismaa poole jäävad veed. (Saarestikuriikidel vähe teisiti). Siseveed on riigi territooriumi lahutamatu osa mille üle riik teostab ülemvõimu samas mahus nagu kuival maal. Erandiks on teise riigi sõjalaevad, mis omavad puutumatust ja alluvad vaid lipumaale
Iraagi vallutamisega said nad enda valdusesse suurel hulgal nafta- ja gaasitrosse. Peamisteks pingeallikateks ongi Pärsia lahel läbi ajaloo olnud suured nafta- ja gaasivarud. Geograafiline asend ja iseloomustus Pärsia laht asub Lääne-Aasias. Ta on India ookeani pikendus. Teda ümbritsevad, põhjast Iraak, Iraan ja Kuveit, läänest Saudi Araabia ja Katar, lõunast Araabia Ühendemiraadid ja Omaan. Lahe pindalaks on ligikaudu 251 000 km². Laht on madal, ta asub mandrilaval. Suurim sügavus on 102 meetrit, keskmiseks sügavuseks 50 meetrit. Lahes paikneb palju väikseid saari. Suurimad saared on Bahrein, Queshmi ja Būbiyān. Idast on laht Hormuze väina kaudu ühendatud Omaani lahega. Läänest suubub Pärsia lahte Shatt al-Arabi jõe suue. See on Eufrati ja Tigrise liitumiskoht. Pärsia laht Kliima ja veebilanss Rannikualadel on valitsevateks tingimusteks kuivad ja palavad kõrbepiirkonnad. Kuiv ja kuum kliima on ka lahe peal.
Norra majandus põhineb suuresti teenindusel, nafta- ja maagaasitootmisel ning kerge- ja rasketööstusel. Traditsioonilised tegevusvaldkonnad on olnud kalapüük ja metsandus. Norra tööstus toetub peamiselt kodumaistele toorainetele ja loodusvaradele nagu nafta, puit, metallid, kala, mets. Looduslike energiavarude hulk ühe elaniku kohta on Norras väga suur, millest olulisim on hüdroenergia, sest see on odav. Teine oluline ressurss kodumaise energiavarustuse jaoks on Norra mandrilaval leiduv nafta. 1. Joogivee kvaliteet Põhjavett on Eestis pikka aega peetud kvaliteetseks joogiveeks, kuna enamasti on põhjavesi hästi kaitstud inimtekkelise reostuse eest. Et aga joogivee, eriti keemiliste näitajate, kvaliteedinõuded on aastatega rangemaks muutunud, on nüüdseks tekkinud olukord, kus Eesti põhjavesi tihtipeale ei vasta joogivee direktiiviga kehtestatud kvaliteedinõuetele.
Euroopa Liidu osa Norra väliskaubanduses on hetkel umbes 75%. Naftatööstus on Norrale väga oluline tööstusharu. Sealt pärineb koguni kolmandik riigi tuludest (2005. aasta andmetel). Naftaga seotud ettevõtetes töötab ligi 80 000 inimest, lisaks mõjutab selles valdkonnas toimuv olulisel määral ka teisi tööstusharusid. Norra on suuruselt kolmas nafta- ja gaasieksportija maailmas. 2006. aasta riigieelarves hinnati Norra mandrilaval peituvate naftavarude jäägi väärtuseks 4210 miljardit Norra krooni. Tänaseks on Norra arvatavatest naftareservidest ära kasutatud vähem kui kolmandik. Norra mandrilaval käib kibe tegevus: 2005. aastal toodeti 250 miljonit standardkuupmeetrit õliekvivalenti, millega saab katta rohkem kui 100 miljoni Norra majapidamise aastase tarbimisvajaduse. Peaaegu 40 aastat väldanud nafta ja gaasi tootmisega merel, kus ilmastikuolud on pidevalt
Shetlandi saartega, kagus Skandinaavia poolsaarega. Norra mere ja Põhjamere piir kulgeb tinglikult mööda 61. laiuskraadi. Sügavus on kuni 3960 meetrit. Mere pindala on 1 380 000 km² ning soolsus 35. Merel valitseb jahe kliima, ent merd läbiva Põhja-Atlandi hoovuse tõttu ta ei külmu. Norra meres on palju naftapuurauke. Kara Meri Piirneb läänes Novaja Zemljaga ja Franz Josephi maaga, idas Taimõri poolsaare ja Severnaja Zemljaga. Asub mandrilaval, sügavam vagumus on Franz Josephi maast idas. Merre suubuvad Ob ja Jenissei, seetõttu on rannikualadel riimvesi. Looded on nõrgad. Meres on suvelgi jääd. Laptevite meri Piirneb läänest Taimõri poolsaarega ja Severnaja Zemljaga, idast Uus-Siberi saartega. Laptevite merre suubub Leena, seetõttu on rannikualadel riimvesi. Looded on nõrgad. Jääd leidub meres suvelgi. Laptevite meri on nime saanud Dmitri ja Hariton Laptevi järgi. Ida- Siberi Meri
kasvades hakati üha enam täiustama ka nafta saamisviise. Kui pinnapeale imbunud naftast enam ei piisatud, rajatigi 1859. aastal Hiinas esimene puurauk. Enam-vähem tänapäevane puurtorn lasti käiku USA-s Pennsylvanias 1855. aastal. Tööstuslikult hakati seda tootma USA-s 1860. aastail. 1973. aastani kahekordistus maailma nafta toodang umbes iga 10 aastaga, hiljem kasvas see vähe. Tänapäeval toodetakse naftat enamasti puuraukude kaudu, rohketi ammutatakse naftat ka mandrilaval mere põhjast. Nafta tekkimine Nafta algaineks on arvatavasti olnud elusaine ehk miljoneid aastaid tagasi nii meres kui ka maal elanud loomad ja taimed. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist ning protistidest, sellised on näiteks sinivetikad ning foraminifeerid. 4 Elusaine mittetäielikult lagunenud jääkide põhja sadenemisel tekkisid merepõhja paksud
Rannikualadel ja mägedes on tuuled tihti vägagi tugevad. 5 Birgit Bucht Norra loodus ja majandusgeograafiline ülevaade Naftatööstus on Norrale väga oluline tööstusharu. Norra on suuruselt kolmas nafta ja gaasieksportija maailmas. 2006.aasta eelarves hinnati riigi mandrilaval peituvate varude jäägi väärtuseks 4210 miljardit NOK'i. Peaaegu 40 aastat väldanud nafta ja gaasi tootmisega merel, kus ilmastikuolud on pidevalt rasked, on riik omandanud varude tõhusaks ja turvaliseks ammutamiseks vajalikud teadmised ja kogemused. Snohvit on Hammerfesti nõos 340m sügavusel laiuv kondensaati sisaldav gaasiväli, mille all asub naftaala.
Palja silmaga on nähtav isegi 0,0003 mm paksune naftakiht. Seda tingib nafta omadus muuta polariseeritud valguse tasapindu, mis on tingitud nafta tekkel settinud organismide kolesteriini lagunemissaadused. Tootmine Nüüdisajal toodetakse naftat eranditult puuraukude kaudu, neist purskab ta mõnikord gaasi survel, kuid enamasti pumbatakse või ammutatakse teda kompressorimeetodil. Rohkesti ammutatakse naftat mandrilaval mere põhjast, näiteks Kaspia merel ja Põhjamerel. Tavalise nafta puhul pumbatakse maa sisse vett, kuna nafta on veest kergem siis koguneb ta kõrgematesse kohtadesse ja on seega kergemini kättesaadav. Nafta puurimine hävitab tuhandete ruutkilomeetrite ulatuses looduslikke ja kultuurmaastikke. Samas põhjustab see ka kohalikke pingeid: Siberis hävitab see paljude põlisrahvaste ja kohalike elanike elualasid ning jätab nad ilma traditsioonilisest elatisest. Sama probleem on
a.). (Eesti Entsüklopeedia nr. 6, 1992) Esimese tööstusliku naftadestilleerimisseadme ehitasid 1829.a Venemaal vennad V., G., ja M. Dubinin. Suuremal hulgal hakati naftat destilleerima alles 19.saj. lõpus, kui kasutusele võeti sisepõlemismootorid. (Eesti Ensüklopeedia nr 6. , 1992. a) Nüüdisajal toodetakse naftat eranditult puuraukude kaudu, neist purskab ta mõnikord gaasi survel, kuid enamasti pumbatakse või ammutatakse teda kompressorimeetodil. Rohkesti ammutatakse naftat mandrilaval mere põhjast ( nt. Kaspia merel ja Põhjamerel). (Eesti Entsüklopeedia nr. 6, 1992) Kasutamine Nafta põhiliseks töötlemisvõtteks on destillatsioon. Suuremal hulgal hakati naftat destilleerima alles 19. sajandi lõpus, kui võeti kasutusele sisepõlemismootorid. Nüüdisaegsele tehnoloogiale pandi alus USA-s 1920 aastail, kui konstrueeriti toruahjud. Aastast 1912 hakati USA-s rakendama nafta termilist ja aastast 1936 katalüütilist krakkimist
Pinnamood Maismaa keset merd Maakera suurimad pinnavormid on mandrid ja ookeaninõod. Mandrid jagunevad: Euraasia, Aafrika, Austraalia, Põhja- Ameerika, Lõuna-Ameerika, Antarktis. Euraasia ja Aafrika moodustavad Vana Maailma. Ameerikat kutsutakse Uueks Maailmaks. Maailmajaod jagunevad: Euroopa, Aasia, Ameerika, Antarktika, Austraalia ja Okeaania, Aafrika. Veealused mäestikud Mandrite ja madalamate äärealade üleujutatud alasid nimetatakse mandrilavaks. Mandrilaval on vee sügavus enamasti alla 200 meetri, vahel harva suurem. Mandri ja ookeani geoloogiliseks piiriks on mandrinõlv- kitsas riba, kus maailmamere põhi laskub kaunis järsku umbes 200 meetrilt 2 kilomeetri sügavusse. Kõige sügavamaid kohti maailmameres nimetatakse süvikuteks. Kivimid Erinevaid aineid, millest maakoord koosneb nimetatakse kivimiteks. Kivimid võib jaotada tekke järgi kolme rühma: • tardkivimid • settekivimid • moondekivimid
olulisim on hüdroenergia. Riigi topograafia ja hüdroloogiline olukord põhjustavad läänepoolsetel aladel palju sademeid, mistõttu kosed ja jõestikud on veerohked. Hõredalt asustatud või täiesti asustamata mägistes piirkondades leidub hulgaliselt looduslikke järvi ja muid veekogusid, mis võimaldavad tammide ja reservuaaride abil kevadel, suvel ja sügisel eesseisva talve jaoks vett koguda. Teine oluline ressurss kodumaise energiavarustuse jaoks on Norra mandrilaval leiduv nafta. Norra naftavarude suuruseks hinnatakse 13,2 miljardit Sm3 oe (standardkuupmeetrit õliekvivalenti). Suurem osa Norra naftatoodetest eksporditakse. Kuid kodumaal kasutatakse seda sõidukikütuse tootmiseks, majapidamiste kütmiseks, tööstussoojuseks ning petrokeemiatööstuse toorainena. Kivisütt kaevandatakse Svalbardi saarestikus Spitsbergenis, kuid see ei oma maismaa energiaga varustamisel olulist rolli. Lisaks hüdroenergiale kuuluvad Norra taastuvate energiaressursside
asustuse (6,68 mln elanikku) ning pindala poolest suurim linn. Euroopas on London suuruselt teisel kohal Moskva järel. Teised suured linnad on Birmingham, Manchester ja Liverpool. Kogu saarel on 58.1 mln inimest, kellest 82% on inglased, ülejäänud on sotlased, uelslased (waleslased) ja iirlased. Rahaühikuna on käibel naelsterling ja penn (1 nael = 100 penni). Riigikeeleks on inglise keel ja uelsi (walesi) keel. See saareriik asub Atlandi ookeani põhjaosas, Euroopa lääneosas mandrilaval. Suurbritanniast itta jääb Põhjameri ning Euroopa mandrialast lahutab teda La Manche'i väin (Inglise kanal) ja selle kitsam idaosa Calais' väin (Doveri väin). Mandriga on saar ühenduses La Manche'i tunneliga. Põhja-Iirimaad eraldab Iiri meri koos Saint George'i väina ja Põhjaväinaga. (LISA 1) Saar on peamiselt ühtlase pinnamoega, loe pool on pinnamood mägisem (Cumbria), järvede piirkond (Lake District) ja maa keskosas asuv Penniini mäeahelik, mida nimetatakse
Aasia vahele jääv sisemeri. Merest lõunas on Väike Aasia vahele jääv sisemeri. Merest lõunas on Väike-Aasia, idas Kaukaasia, põhjas Ida-Euroopa lauskmaa ja läänes Balkani poolsaar. [4] Egeuse mere ja Vahemerega ühendavad seda Bosporuse väin, Marmara meri ja Dardanellid ning Aasovi merega Kertsi väin. Mõnikord arvatakse ka Aasovi meri Musta mere koosseisu. Must meri asub järskude äärtega nõos. Selle loodeosa, mille sügavus on 30-60 m, asetseb mandrilaval. Musta mere pindala on 422 000 km2 (teistel andmetel 436 400 km2 ). [1] 2 Musta mere ja Aasovi mere pindala on kokku 461 000 km2, mis moodustab kuuendiku Vahemere pindalast. Keskmine sügavus on 1315 m, maksimaalne sügavus 2210 m. Pikkus ida-lääne suunas 1150 km, laius põhja-lõuna suunas kuni 580 km. [2] Nime andmine Kõige vanemates iraani tekstides nimetati merd axsaina see tähendab tume, mitteläbipaistev, must
Samas impordib Norra ka ise erinevaid metalle ja elektrit. 4.7.1 Nafta ja gaasitööstus Naftatööstus on Norrale väga oluline tööstusharu. Sealt pärineb koguni kolmandik riigi tuludest (2005. aasta andmetel). Naftaga seotud ettevõtetes töötab ligi 80 000 inimest, lisaks mõjutab selles valdkonnas toimuv olulisel määral ka teisi tööstusharusid. Norra on suuruselt kolmas nafta- ja gaasieksportija maailmas. 2006. aasta riigieelarves hinnati Norra mandrilaval peituvate naftavarude jäägi väärtuseks 4210 miljardit Norra krooni. Tänaseks on Norra arvatavatest naftareservidest ära kasutatud vähem kui kolmandik. Norra mandrilaval käib kibe tegevus: 2005. aastal toodeti 250 miljonit standardkuupmeetrit õliekvivalenti, millega saab katta rohkem kui 100 miljoni Norra majapidamise aastase tarbimisvajaduse. Peaaegu 40 aastat väldanud nafta ja gaasi tootmisega merel, kus ilmastikuolud on pidevalt
Nad moodustavad hiigelsüsteemi, mis hõlmab 75 000 km pikkuse vööndina kõiki ookeane. Pildil vasakult: Süvik, Ookeanide keskmäestik, Nõgu, Tasandik, Vulkaan. Mandrilava - Veealune tasandik, mis ääristab mandreid, selle laius võib ulatuda kohati 1300 kilomeetrini ning sügavus võib olla mõnekümnest meetrist 500 meetrini. Mandrilava on tekkinud peamiselt mandrite äärealade vajumisel ning mere pealetungi ja üleujutuste tagajärjel. Mandrilaval on avastatud mitmesuguseid maavarasid, merepõhjast toodetakse naftat ja maagaasi, mitmeid metallimaake, fosforiiti. Samuti on kalapüük koondunud mandrilava piirkonda. Mandrinõlv - Piirab mandrilava peaaegu kõikjal. Mandrinõlva kaldenurk võib olla kohati kuni 30°. Järsaku jalam jääb enamasti 1500-3000 m sügavusele. Tihti lõikuvad mandrilavasse sügavad orud ning aeg-ajalt toimuvad mandrinõlval ja selle jalamil maavärinad ning tegutsevad veealused vulkaanid.
Külgvöönd algab peale territoriaalmerd ja ulatub kuni 12 meremiili kaugusele lähtejoonest. Külgvööndis ei ole täielikku suveräänsust, kuid on teatud kontrolli- ja sekkumisõigus. Majandusvöönd ulatub kuni 200 meremiili kaugusele lähtejoonest ning annab riigile õigusi loodusvarade ekspluateerimiseks. 16 Mandrilava on mandri loomulik jätk vee all. Kaldariigil on mandrilaval teatud õigusi, ent mitte territoriaalset suveräänsust. Avameri on kogu see mere osa, mis ei kuulu eelnimetatude hulka ja on vabas kasutuses kogu inimkonnale. Avamerel on vabadus: Laevatamiseks Kalastamiseks Ülelennuks Paigaldada juhtmeid ja torusid Jälitamine on lubatud avamerel siis, kui see algas siseveekogul, territoriaalmeres või külgvööndis ning pole vahepeal katkenud.
Külgvöönd algab peale territoriaalmerd ja ulatub kuni 12 meremiili kaugusele lähtejoonest. Külgvööndis ei ole täielikku suveräänsust, kuid on teatud kontrolli- ja sekkumisõigus. 24 Majandusvöönd ulatub kuni 200 meremiili kaugusele lähtejoonest ning annab riigile õigusi loodusvarade ekspluateerimiseks. Mandrilava on mandri loomulik jätk vee all. Kaldariigil on mandrilaval teatud õigusi, ent mitte territoriaalset suveräänsust. Avameri on kogu see mere osa, mis ei kuulu eelnimetatude hulka ja on vabas kasutuses kogu inimkonnale. Avamerel on vabadus: Laevatamiseks Kalastamiseks Ülelennuks Paigaldada juhtmeid ja torusid Jälitamine on lubatud avamerel siis, kui see algas siseveekogul, territoriaalmeres või külgvööndis ning pole vahepeal katkenud.
Kaladel on rahulik ujumine uimedega, kiiremad sööstud kehaga (oluline voolujooneline keha, et veetakistus oleks väike, ka limane pind vähendab ja hüljestel karvad). Veest raskemad looomad on pealt kumerad, kergemad alt kumerad. Kammkarbid ja kiili vastsed hüppavad. Eupaigad ja eluvormid veekogudes Elu tekkis vees, ¾ taksonitest tekkis vees. Umbes pool olemasolevatest taimede klassidest on vees. Loomadest suurem osa, sh neist enamik meres. Meres tõuseb temperatuur mandrilaval ja veepinna ligidal POOLUSTELT EKVAATORI SUUNAS. Soolsus. Füsioloogilise lahuse (imetajete vere sooluse võrdne lahus) soolsus on 5-8 promilli. Põhjameres (35 promilli) umbes 1500 hulkrakse looma liiki., Soome ja Botnia lahes (6 promilli) 52 liiki. Taimedele mõjub soolsus vähem. Mageveekogudes enamasti sekundaarsed elanikud (kuivalt sinna tagasi pöördunud, meredes sellised nt vaalalised). Optimaalsed tingimused järve elustikule Eestis: harilikud kalgiveelised järved (0,1-1 g
Maismaal on selged klimaatilised muutused. Globaalse kliimamuutusega tuleb kaasa merepinna tõus, sest sooja vee maht on suurem kui külma vee oma liustikud hakkavad sulama Soojem vesi lahustab vähem hapnikku. Antarktikas külmadel talvedel suureneb jää pindala, maht oluliselt ei suurene. Merevee looted on suure tähtsusega mere kasvukohtades (ehk habitaadid) olevate organismide jaoks. Madalas vees (ehk mandrilaval) elavad organismid annavad ligi 90% primaarproduktsioonist. Mandrilava suurus aga muutub vägagi palju, kui merevee tase tõuseb. Kaasneb ka rüsijää toime elustikule madalas rannikutsoonis. Jää kraabib kogu selle põhja segamini ja loob uue situatsiooni. Jäämassid liiguvad sealt tuulte mõjul edasi tagasi. See aga loob uue habitaadi uutele liikidele. Esimesed tugevad signaalid tulid 1916-tänapäev. Teaduslikud uuringud näitavad, et keskmine
Ookean toidab seda pinnase kaudu järjest soolase veega ja soo pinnalt toimub pidev aurustumine. Tekib tugevalt sooldunud ala. Suurem osa merre kantud setetest pärineb jõgedest. Kokku ligi 20 mlrd tonni aastas. Vulkaaniline aines, tuul ja liustikud igaüks ca 2 mlrd t/a. Lainetus kulutab ära alla miljardi tonni aastas. Avamere sedimentatsioon: self süvaookean. Ookeanipõhjas esineb eri tüüpi setetega alasid, mis vastavad ookeani sügavusele. Rannast eemale liikudes toimub mandrilaval üleminek jämedamadelt setetelt mudale. Veetaseme muutumise tõttu ajas võib see olla ka rikutud. Lubisetted ja riffid esinevad soojades meredes ja ainult madala terrigeense sissekande korral. Valdavalt karbonaatne mude või organismide kodade detriit. Mandrinõlval esineb mudasetete kuhjumisel turbitiide, ehk allavarisevaid settemasse. Mandrijalamil kuhjuvad setted kihiliselt. Abüssaalsed tasandikud/pelaagilised alad + keskahelikud.
Kui veekogu nõlv on järsk, hakkavad setted mööda nõlva sügaviku poole nihkuma – SETETE FOKUSSEERIMINE. Põhjas setteid lisandub ja keerutatakse uuesti üles. Horisontaalsuunaline vee liikumine etendab suurt osa mõnes ookeani piirkonnas (Peruu ja Tšiili läänerannik ja Aafrika edelarannik) Biomassi levik süvavees: Madalates rannaalades on bioproduktsioon mitukümmend korda kõrgem kui hästi sügaval. Madalate eutrofeerunud järvede profundiaalsetetes ja merede mandrilaval allpool sesoonset termokliini kõigub makrofauna biomass 10g- 10 grammini märgkaalus/m2. Eutrofeerunud piirkondades põhjaloomastiku biomass kümneid kordi madalam (O2 defitsiit). Oligotroofsetes järvedes biomass tavaliselt madal. 4 km sügavusel biomass 0,1 g/m2. Populatsiooni produktiivsus sügavees Bentilistel makroselgroogsetel on eriproduktsioon 5 ühe generatsiooni jooksul (mitu järglast on ühe aasta jooksul). See näitaja on suurem meiofauna (kiirem generatsiooni aeg) indiviidide
Riigieelarve suurim tuluallikas on käibemaks, tulumaks on astmeline. Enne olid tähtamad majandusharud kalandus, merekaubandus, laevaehitus ja metsatööstus, nüüdisajal on tähtsaim naftatööstus. Nafta ja maagaas moodustavad peaaegu poole väljaveokaupadest. Tööhõive on väga suur ja võõrtöölisi rakendatakse peamiselt teeninduses ja lihtsamatel töödel. 99% elektrienergiast annavad hüdroenergiajaamad ning Norra on selle toodangult Euroopas I kohal (maailmas 6.). Norra mandrilaval paiknevad naftavarude all suured söevarud, mida praegune tehnoloogia ei võimalda veel kaevandada. Kaevandatakse kivisütt ja sulatatakse alumiiniumit, tsinki, niklit ja vaske. Põllumajandusmaad on vaid kohati orgudes ja fjordide ning järvede ääres. Kasvatatakse otra, kaera, nisu ja kartulit. Põhilised tegevusalad on kalapüük ja töötlemine, samuti jätkab Norra vaalapüüki. SKT-st põllumajandus 2%, tööstus 42% ja teenindus 56% (2005). Ungari
3. Nafta ja selle tulevik Nafta (kreeka k naphta), ka maaõli, põlev maavara, harilikult tume õlitaoline, enamasti fluorestseeriv iseloomuliku lõhnaga vedelik. Nafta on tekkinud tõenäoliselt mereloomade ja taimede ning alamate organismide miljonite aastate vältel sadestunud jäänustest. Toodetakse naftat eranditult puuraukude kaudu, neist purskab ta mõnikord gaasi survel, kuid enamasti pumbatakse või ammutatakse teda kompressorimeetodil. Rohkesti ammutatakse naftat mandrilaval mere põhjast, näiteks Kaspia merel ja Põhjamerel. Kogu toodetav nafta töödeldakse vedelkütusteks, määrdeõlideks ja teisteks nafta saadusteks, näiteks parafiiniks, bituumeniks, lahusteiks, tehnilisteks õlideks, ning seda kasutatakse ka toorainena nafta keemias. Suuremal hulgal hakati naftat destilleerima alles 19. sajandi lõpus, kui võeti kasutusele sisepõlemismootorid. Nüüdisaegsele tehnoloogiale pandi alus USA-s 1920 aastail, kui konstrueeriti toruahjud
annaabi.ee 
