Kliima:temp. Kõikumine on -20kuni +25 kraadi Sademed:250mm-750mm aastas , talved külmad , suved palavad jõed veevaesed põhjavesi asub sügaval veeperioodil on ohuks veeerosioon preeria:P-A , Kanada stepp-Vm , ukraina pusta ungari ja mustamere ümbrus pampa-argentiina 14.mustmullad: suur huumuse sisaldus ja suur huumus horisont (kiht) ( tume , viljakad , sügavad) 15.taimed-kevadlilled:pojeng, krookus, tulp Suvepüsikud:salvei, hiirehernes , tõrvalill Huumusega kohatunud lilled :maltsalised , poolpõõsad 16.euraasia stepp:suurhüpik , saiga , tutt-lõoke , marmortõhk Am preeria:A-piison , koiott , rohtlahaukur ehk preeriakoer Pampa:nandu, puuma , vöölased , viskatsa *erosiooni vältimiseks istutatakse põldudeümber põõsaid *põllumajandus , karjakasvaatus , sest seal on viljakas muld ja tasane maa-ala Preeria:mais nisu Pusta:nisu , suhkrupeet, viinamarjad,aed ja puuviljad Pampa:mais, nisu Stepp:nisu 17
iminõges kaheaastane Roomav madar madralised üheaastane Metsaservad, seemnetega põld võsad Kirju kõrvik huulõielised üheaastane Põllud, söödid seemnetega põld Konnatatar tatralised mitmeaastane Põllud, söödid seemnetega rohumaa Harilik tatralised üheaastane Aiad, teeservad seemnetega rohumaa linnurohi Valge maltsalised Üheaastane Aiad, põllud seemnetega põld hanemalts Kahar tatralised Ühe või Põllud, seemnetega rohumaa kirburohi kaheaastane jäätmaad Rukkiluste kõrreline Ühe või Põllul seemnetega põld kaheaastane Põldsinep ristõieline Üheaastane Teeservad, seemnetega põld põllud
Köögiviljanduse eksam. 1. Köögiviljade liigitamine rühmadesse 1) Põhiliselt liigitatakse sugukondade ja perekondade kaudu ristõielised, sarikalised, maltsalised, maavitsalised, kõrvitsalised, liblikõielised, korvõielised, liilialised, tatarlised, huulõielised, karelehelised, kõrrelised, tulikalised 2) Tootmise ja müügi seisukohtalt söödavate osade järgi leht-, juur-, viliköögiviljad, sibulad, kaunviljad ja kapsad 3) Kasutusintensiivsuse järgu *massiliselt kasvatatavad(odavad) köögiviljad. Hästisäilivad hilised kapsad, porgandid ja punapeet
Sattunud mingisse lõksu, kus tuulehood on vaiksemad, taimekerad peatuvad, kusjuures nad haakuvad sageli mitmekaupa kokku ja uue tugeva tuulehooga jätkavad niisugusel kujul oma rännakut. Nii levivad nende seemned uutesse kasvukohtadesse. Suve alguses õitsevad kõrgemakasvulised suvepüsikud: salvei, hiirehernes, tõrvalill jt. Kesksuvel lisanduvad vägiheinad, jumikad jm. Suve lõpus taimestik närbub, õitseb ainult osa neist: kuumuse ja kuivaga kohastunud maltsalised ja poolpõõsad ehk pujud. Rohtlataimede kujunemisele avaldab oma mõju ka loomastik. Mõnel taimel on enese kaitseks rohusööjate loomade eest välja kujunenud teravad astlad ja mürgine piimmahl. Teised taimed on aga kohastunud loomleviks.
Inimtegevus : põlluharimine, karjakasvatus Parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad Geograafiline asend : Põhja-Ameerikas (preeria), Ukrainast üle Venemaa ja Kasahstani Mongooliasse ning Hiinasse (stepp), Ees-Aasias (pusta), Argentinas (pampa) Kliimavööde : parasvööde, lähistroopiline Mullad : mustmullad Taimed : pojengid, krookused, tulbid, kuldtähed, salvei, hiirehernes, tõrvalill, vägiheinad, jumikad, pujud, maltsalised, stepis stepirohi, stepi-aruhein, haguhein Loomad : antiloobid, euroopa piisonid, ulukhobused, stepis - suslikud, pimerott, hamster, stepituhkur, hüpiklased, preerias ameerika piison, koiott, rohtlahaukur, pampas viskatsa, puuma, nandu, vöölased Inimtegevus : põllumajandus, karjakasvatus, Probleemid : liigse karjakasvatamise ja põlluharimisega kurnatakse pinnas ära ning see allub kergelt vee- ja tuuleerosioonile Poolkõrbed ja kõrbed
lössikõrbes areneb kevadet lopsakas taimestik(liblikõielised)tüüpilised lössikõrbed :atacama , gobi. · Soolakõrb- on nende kõrbete üldnimetus, kus on pinnase soolasisaldus suur ja kus soolad kogunevad kirmena maapinnale.(suur nõgu)soolade rohkus takistab taimedel vee vastuvõtmist.soolalembelistel taimedel on lihakad lehed ja varred ning nad kasvavad aegalselt.taimed:saksauul,raagpõõsad,maltsalised. · Kivikõrb- on maapind kaetud jämedama kivimaterjaliga enamasti teravaservaliste kivikestega .sellised kõrbed on tüüpilised mangooliale ja põhja aafrikale.kivine pinnas sisaldab tavaliselt kipsi ja taimestik on kipsi lembeline.taimed : poolpõõsad, ogamalts, läätspuu. · Liivakõrb Kõige levinum.Sademetevesi nõrgub sügavale ja moodustub vee varu . põhjavesi on saadaval ainult pikkadejuurtega taimedel
htm/ Soolakõrbed Soolakõrbed on nende kõrbete üldnimetus, mille pinnase soolsasisaldus on suur ja kus soolad kogunevad kirmena maapinnale (nt Suur nõgu PõhjaAmeerikas) Soolade rohkus pinnased takistab tavalistel taimedel vee vastuvõtmist Soolalembestel taimedel on lihakad lehed või varred ja nad kasvavad aeglaselt Taimedest on tavalisemad must saksauul, raagpõõsad, maltsalised Soolakõrbed Soolakõrbed ehk solontsakid on laiali pillatud üksikute laikudena, hõlmates enamasti madalamaid kohti kõrbes mitmesuguseid nõgusid ja laike. Peale selle arenevad nad soolajärvede kallastel. Solontsakkide välisilme on erinev ja sõltub nende sooldumise astmest ja iseloomust. Ühtedel juhtudel kujutab solontsaki pind ühtlast soolakoorikut, mis eraldub selgelt kõrbe üldisest
Maapinnale jõuab 44% silmaga nähtavat kiirgust. 2. Mitu FAR-I on taimele vajalik kiirgus? Taimele on vajalik kiirgus 400...720nm. 3. Mis mõjutab kiirguse hulka? Kiirguse hulka mõjutab eelkõige kasvukoht. 4. Nimetage pikapäevataimi! Nimetage lühipäevataimi! Mida põhjustab madal temperatuur taimede idanemisel? Nimetage külmakindlaid köögivilju! Pikapäevataimed on ristõielised, sarikalised, maltsalised, hernes, liilialised, põlduba. Lühipäevataimed on paprika, melon, aeduba, kurk, mais. Madal temperatuur idanemisperioodil aeglustab taimede tärkamist või lakkab see üldse. Külmakindlad köögiviljad on näiteks petersell, till, kaalikas, porgand, rõigas, kapsad, redis, porrulauk, mitmeaastased köögiviljad. 5. Nimetage soojanõudlikke köögivilju! Soojanõudlikud köögiviljad on näiteks kõrvitsad, kurk, melon, tomat. 6
Viljaks on neil kupar või luuvili. Hõimkond:Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: Kanarbikulaadsed SUGUKOND: tatralised (Polygonaceae) Tatralised on õistaimede sugukond, kuhu kuulub nii põõsaid kui ka rohttaimi. Tatraliste perekondi on 43 ringis ja sisaldades umbes 1100 liiki. Tatralised on kosmopoliitse levikuga, kuid liigirikkaimailt on neid parasvöötmes. Nt:Põld-konnatatar, rabarber Hõimkond: Õistaimed Klass: Kaheidulehelised Selts: Nelgilaadsed SUGUKOND: maltsalised (Chenopodiaceae) Maltsalised-on (endine) taimede sugukond nelgilaadsete seltsist.Traditsiooniliselt on maltsalisi käsitletud sugukonnana. Tänapäeval on molekulaargeneetilised uuringud näidanud sugukonna kuulumist rebasheinaliste sugukonda. 1500 liiku kuskil. Kõrvitsalised - sgk-a kuulub kuni 110 perekonda (u.640 liiki) pms. troopiliste alade ronitaimi, neist viljeldakse rohkem kui 50 liiki nt. kurki, melonit, arbuusi, käsnkõrvitsat ja pudelkõrvitsat
alusel. Ühte sugukonda kuuluvad köögiviljad on sarnaste kasvutingimustega, neil esineb sarnaseid haiguseid ja kahjureid. Enamik köögivilju on kaheidulehelised klassi esindajad. Liilialised ja kõrrelised on idulehelised. BOTAANILIN EKUULUVUS: · Ristõelised-kapsas, kaalikas, redis, mädarõigas · Sarikalised- till, petersell, porgand · Maavitsalised-kartul ja tomat · Maltsalised- kõik peedilised · Liilialised-sibul ja küüslauk · Korvõielised- kõik salatilised ja must juur · Liblikaõelised hernes, uba · Kõrvitsalised-kõrvits, kurk, melon, kabatsokk e. suvikõrvits, arbuus · Tatralised- Rabarber, hapu oblikas Elukestvuse järgi jaotatakse Üheaastaseks-mille elutsükkel seemnete külvist, kuni uute seemneteni, kestab üks vegetatsiooniperiood.
kasvab hästi niiskel roomavad kompostihunnikul tuulte eest varred kuni 5 m Kõrvits kõrvitsalised varjatud soojas kohas pikkused keskmise raskusega huumusrikas neutraalne või nõrgalt leeliseline Söögipeet maltsalised viljakas muld 40-100 cm Uus-Meremaa spinat maltsalised valgusküllane ja soe 10-15 cm põõsakujulise peavõrse pikkus 0,5 - 0,7 m ja
obligatoorse mükoriisana peaaegu kõikides katteseemnetaimede sugukondades, välja arvatud lõikheinalised (Cyperaceae), ristõielised (Brassicaceae) ja maltsalised (Chenopodiaceae). Vesikulaar-arbuskulaarset mükoriisat moodustavad seened kuuluvad sugukonda Endogonaceae (klass seigseened - Zygomycetes);
Sigimik alumine Õied sageli ebasarikõisikutes Vili on kupar Rohkem kui 2000 põhjapoolkeral levivat liiki Kaks alamsugukonda – nelgilised: liitlehine tupp, mis moodustab putke - vesiheinalised: tupplehed vabad, õied väikesed Eestis looduses 17 perekonda, palju liike kasvatatakse kultuuris Sugukond rebasheinalised – Amaranthaceae Kosmopoliitne sugukond, 2500 liiki, palju rohtseid umbrohtusid Nüüd kuulub siia ka sugukond maltsalised Roht- või puittaimed, vahel sukulentsed Õied väikesed, sigimik alumine, õiekate lihtne ja viietine Õiekate endise maltsaliste sugukonna liikidel roheline, rohtne või kilejas, teistel valge-roosa-punakas ja kilejas või hüaliine. Õied koondunud õisikutesse Eestis looduslikult 6 perekonda Majanduslikult olulised Beta vulgaris – harilik peet Spinacea oleracea - spinat Palju kõrbetaimi Suaeda - soodahein Salsola - ogamalts Sugukond kaktuselised – Cactaceae
· Peamised kultuurid on peakapsas ja lillkapsas, olulised on veel tomatid, piprad ja okra. USA · Köögiviljadest on olulisemad sissetulekuallikad järgmised: kartul, tomat, salat, seened, sibulad, mais, porgand, seller. · Peamiselt tuuakse sisse pipraid, kurke, kõrvitsalisi ja sparglit. Päeva pikkus on kiirgusega tihedalt seotud. Mõjutab eelkõige köögiviljade õitsemaminekut. Seda nähet nimetatakse fotoperiodismiks ja jaotatakse: pikapäevataimed: kõik ristõielised, sarikalised, maltsalised, liilialised, hernes, põlduba. Parasvöötmest pärinevad. Vajavad õitsemaminekuks päevapikkust > 12 h, alla 12 h kasvatavad ainult lehti. Lühipäevataimed): kurk, melon, aeduba, paprika, mais (troopiline piirkond).Päeva pikkusele ei reageeri enamik tomatisorte, mõned kurgi, aedherne, aedoa ja aedsalati sordid. Päeva pikkusele mittereageerimine on oluline ainult kuni õitsemise alguseni, peale õite moodustumist ei ole päeva pikkus enam oluline.
*tolmukapead liituvad ümber emakakaela koonusetaoliselt *vili kupar või lihakas mari (har maavits, kartul, tomat, koera-pöörirohi, harilik ogaõun) Sarikalised: *rohttaimed *vars õõnes, vaoline, sõlmine *lehed suured, liigestunud, vahelduvad, abilehtedeta, tupega *õied viietised, väikesed, õisikus *katis ja osakatis *vili kaksikseemnis (mets-harakputk, metsporgand, naat, köömen, seller, porgand, mürkputk, soo-piimaputk) Maltsalised: *lehed vastakud või vahelduvad, võivad olla lihakad *õiekate lihtne, väga väike või taandarenenud *õied õisikutes ühe või kahesugulised, lehekaenaldes *tuultolmlejad *viljad kohastunud levimiseks loomade ja tuulega (valge hanemalts, punapeet, spinat, suhkrupeet, raudmalts) Ristõielised: *rohttaimed, harva poolpõõsad *õis neljatine kuue tolmukaga, kahesuguline, õiekate kaheli *lehed mitmeti lõhestunud, sageli esinevad
kuivad kasvukohad kaljud Vastupidavus pinnase Väike Suur Suur soolsusele Näited Enamik maismaataimi Palavvöötme kõrrelised – Enamik sukulente, mais, suhkruroog, kaktuselised, maltsalised piimalillelised *Fotosünteesi saaduste liikumine taimes, erinevad võimalused. Assimilatsioonivool. (§6.9) See on vool, kus ülevalt juurtesse liiguvad sünteesitud org ained. IIc HINGAMINE Dissimilatsiooni võimalused. Rakuhingamine ja välishingamine. Rakuhingamise olemus ja tähtsus. Hingamissubstraat. Hingamisel vabanenud energia kasutamine. Bioloogilise oksüdatsiooni eripärad. Dissimilatsioon – lagundamisprotsessid
liituvad ümber emakakaela koonusetaoliselt *vili kupar või lihakas mari (har maavits, kartul, tomat, koera-pöörirohi, harilik ogaõun) Sarikalised: *rohttaimed *vars õõnes, vaoline, sõlmine *lehed suured, liigestunud, vahelduvad, abilehtedeta, tupega *õied viietised, väikesed, õisikus *katis ja osakatis *vili kaksikseemnis (mets-harakputk, metsporgand, naat, köömen, seller, porgand, mürkputk, soo-piimaputk) Maltsalised: *lehed vastakud või vahelduvad, võivad olla lihakad *õiekate lihtne, väga väike või taandarenenud *õied õisikutes ühe või kahesugulised, lehekaenaldes *tuultolmlejad *viljad kohastunud levimiseks loomade ja tuulega (valge hanemalts, punapeet, spinat, suhkrupeet, raudmalts) Ristõielised: *rohttaimed, harva poolpõõsad *õis neljatine kuue tolmukaga, kahesuguline, õiekate kaheli *lehed mitmeti lõhestunud, sageli esinevad kõrvakesed,
N: harilik maavits, harilik ogaõun, koera-pöörirohi. Sk. Sarikalised Rohttaimed. Vars õõnes, vaoline, sõlmine. Lehed suured, liigestatud, vahelduvad, abilehtedeta, tupega. Õied viietised, väikesed. Õisikus (tavalisim liitsarikas) katis ja osakatis. Vili: kaksikseemnis. N: metsporgand, naat, heinputk, mets-harakputk, emaputk, mesiputk, köömen, aedtill, mürkputk, täpiline surmaputk, harilik vesiputk, hiid-karuputk, soo-piimputk, euroopa metsputk, harilik aruputk. Sk. Maltsalised - Lehed vastakud v. vahelduvad, võivad olla lihakad või puududa. Õiekate lihtne, väga väike või taandarenenud. Õied õisikutes ühe- v. kahesusgulised, lehekaenaldes. Tuultolmlejad. Viljad kohastunud levimiseks loomade ja tuulega. N: valge hanemalts, aedmalts, harilik malts, randmalts, rand-ogamalts, harilik soolarohi, spinat, punapeet, saksauul. Sk. Liblikõielised - ühe- ja mitmeaastased rohttaimed, põõsad, puud. Juuremügarad sümbiootiliste mügarbakteritega seovad lämmastikku
kliimaga kasvukohtades on C3 tüüp efektiivsem kui C4 ja CAM. C3 tüüp on valdav enamus taimi. (ntks nisu, rukis, raihein, kerahein, põlduba, aeduba, valge ristik, lutsern, tamm, pöök, kask, mänd) CAM tüüpi: paksulehelised taimed (kõrbe sukulendid). Fotosünteesi ööpäevane rütm muutub: öösel C4 ja päeval C3. C4 tüüpi: esmased produktid peamiselt nelja süsinikuga orgaanilised happed. (ntks mais, suhkruroog, hirss, sorbo, kukekannus, rebasheinad, portulakid, maltsalised). On olemas ka segaperekondi. Nii on C3 ja C4 tüüpi liike Euphorbia perekonnas. Looduses on intensiivseim fotosüntees üheaastastel kõrbetaimedel ja rohtudel pärast vihma. Need on nn oportimistlike liikidega sellistes kasvukohtades. Pikaealised taimed kõrbes on valmis kohe alustama fotosünteesi kui hakkab vihma sadama. Kiirgus on selline ressurss, milles esinevad nii ööpäevased kui sessoonsed kõikumised. Just
ümbritseb üldkatis, vili: seemnis, I alamsuguk. 6 putkõielised - õisikus ainult putkõied või ainult lehterõied või putk- ja keelõied; II alamsuguk. keelõielised - õisikus ainult keelõied. kellukalised - Viietine õis korrapärane, sinine, valge v. kollane, liitlehise tupe ja krooniga, piimmahl, vili: kupar; Eestis kellukas, rapuntsel, sininukk. maltsalised - Lehed vastakud v. vahelduvad, võivad olla lihakad või puududa, õiekate lihtne, väga väike või taandarenenud. Õied õisikutes ühe- v. kahesusgulised, lehekaenaldes, tuultolmlejad, viljad kohastunud levimiseks loomade ja tuulega; valge hanemalts. nelgilised - Rohttaimed, putuktolmlejad; vars sageli jämenenud sõlmekohtadega; lehed kitsad, terveservalised, vastakud, abilehtedeta; õied kahesugulised, õiekate kaheli, korrapärane, viietine; õieneelus lisakroon; tolmukaid
· Naat, perek putk (heinputk, mets-harakputk, mesiputk, emaputk, mürkputk, surmaputk, hiid-karuputk, euroopa metsputk), köömen, aedtill, petersell · Sugukond teelehelised · Perek teeleht (suur teeleht, süstlehine teeleht, keskmine teeleht) · Sugukond tatralised · Perek oblikas (hapuoblikas, tömbilehine oblikas), vesi- kirburohi, harilik tatar · Sugukond maltsalised Lehed vastakud või vahelduvad Lihtne õiekate, õied õisikutes (ühe- või kahesugulised), lehekaenaldes Tuultolmlejad · Valge hanemalts · Perek peet (söödapeet, suhkrupeet, punapeet), spinat, rand-ogamalts · Sugukond liblikõielised Ühe- või mitmeaastased rohttaimed Juuremügarad Liitlehed Viietine õis, liblikjas kroon, õisik nutt või kobar
emaputk, mürkputk, surmaputk, hiid-karuputk, euroopa metsputk), köömen, aedtill, petersell Sugukond teelehelised Perek teeleht (suur teeleht, süstlehine teeleht, keskmine teeleht) Sugukond tatralised Perek oblikas (hapuoblikas, tömbilehine oblikas), vesi- kirburohi, harilik tatar Sugukond maltsalised Lehed vastakud või vahelduvad Lihtne õiekate, õied õisikutes (ühe- või kahesugulised), lehekaenaldes Tuultolmlejad Valge hanemalts Perek peet (söödapeet, suhkrupeet, punapeet), spinat, rand-ogamalts Sugukond liblikõielised Ühe- või mitmeaastased rohttaimed Juuremügarad Liitlehed
pole aga üldse täidisõielised. Nende puhul pole muutunud õie osade arv ega pole muundunud üks õie osa teiseks. Nendel on muundunud üks õie tüüp teiseks - putkõis keelõieks. Seega tuleks neid nimetada täidisõisikulisteks. Kuna aga vahel on korvõielistel (kellede esindajad kõik ülalloetletud on) keelõied isasõied või emasõied või hoopis steriilsed, siis ei saa alati garanteerida ka selliste taimede normaalset viljumist. 63. Sgk. nelgilised ja sgk. maltsalised. Varuained. Sugukond maltsalised- Chenopodiaceae. Umbes 1500 liiki (100 perekonda). Levinud kogu maakeral, kuid peamiselt kuuma ja kuiva kliimaga nind sooldunud muldadega aladel. Õied väikesed, silmapaistmatud, tsüklilised või hemitsüklilised, aktinomorfsed, viietised (peale emakkonna), mõlemasugulised või lahksugulised vastassoo elundite redutseerumise jälgedega. Õiekate lihtne, tupetaoline, isasõitel vahel taandarenenud. Tolmukkond tavaliselt viiest tolmukast, emakkond
Orgudes niiskuslembene mätasjas rohustu Tasasematel mägiplatoodel paksemal mullal kõrge rohustu Nõlvadel õhemal mullal madal rohustu. väga liigirikas. 1 m 2 89 soontaime liiki. Madala rohustu serval nagu Eesti loopealsel. · OHT: võõrliigid · Kõrbepiirkonnas on sademeid 80-250 mm/a. o Palju jõed lõppevad soolajärvedes mitte ookeanis. Soolajärvede ümber paksulehelised maltsalised. o Kuivalembesed põõsastikud. o Lehed on väikesed ja nahkjad, et minimiseerida vee aurumist. o Juured on hästi arenenud. o Oaasid puuvilja- ja viinamarjakasvatus. o Leidub naftat. · Andide eelmäestikes on poolkõrb. o Viigikaktused, puhmastel võivad puududa rohelised varred ja lehed selleks, et vett kokku hoida. o Mägede vahel tugevad tuuled, mis tõstavad õhku tolmusambaid.
dekoratiivtaimena), perek nelk (kultuurnelgid on aretatud peamiselt habenelgist ja aednelgist, mille täidisõielised sordid on eriti hinnatud, Eestis on levinud aasnelk, nurmnelk, nõmmnelk. 33. SUGUKOND MALTSALISED: VARRE JA JUURE EHITUS * Kuulub hk katteseemnetaimed, klassi kaheidulehelised, seltsi nelgilaadsed. * Liike umbes 1500 liiki. Peamiselt kõrbe- ja poolkõrbealadel, kus nad kasvavad ka sooldunud muldadel. Hulk liike on levinud mererandade soolakutele või tulnuktaimedena ning umbrohtudena asulate läheduses. * Enamasti rohttaimed, harva poolpõõsad, põõsad või isegi puud. * Varieeruvad, enamasti tuultolmlejad, üksikud putuktolmlejad, viljad on mitmeti kohastunud
Efektiivsem, kui C4 ja CAM taimedel jahedates ja niisketes tingimustes normaalses valguses, vajab vähem ensüüme, pole vaja anatoomia erisust ◦ Enamik taimeliikidest, riis, oder C4 taimed ◦ Õhulõhed päeval avatud ◦ Fotosüntees toimub seesmistes rakkudes ◦ Fotosüntees toimub kiiremini rohkes valguses ja suurtel temperatuuridel, parem vee kasutuse efektiivsus, kuna õhulõhed on lühemat aega avatud ◦ Mais, mitmed1idulehelised, maltsalised, rebasheinad CAM taimed ◦ Õhulõhed avatud öösel ◦ Parem vee kasutuse efektiivsus põuastes tingimustes, õhulõhed võivad üldse kinni jääda ja taim kasutab enda toodetud CO2 ja O2, muutudes seega “igiliikuriks” ◦ Sukulendid, orhideed Vee ja mineraalainete kättesaadavus Taimede peamine koostisosa on vesi ◦ 85-90% ◦ Kõik füsioloogilised protsessid on veest sõltuvad ◦
· Liigid kuuluvad 113 sugukonda ning 443 perekonda. Uusi sugukondasid väga ei leia · Naturaliseerunud (kodunenud) liike on 82 · Tulnukliike ja kultuuripäritoluga liike kokku 718 (hõlmab ka naturaliseerunud liigid) · Looduskaitse all on 215 soontaimeliiki Eesti floora koosseis taksonite järgi Eesti flooras on vaid ühe liigiga esindatud sugukondi 37 (ga selline sugukond, s.t. ka liik hõlmab üldfloorast 0,1%). Umbes 20-30 liigiga sugukonnad on veel: karelehised, maltsalised, kanarbikulised, loalised, tatralised, penikeelelised, madaralised, paljulised, kannikeselised. Eesti liikide koguarvust 24,6% hõlmab enda alla korvõielised. Sugukondade suhtes meil ei ole väga suur mitmekesisus. Floora koosseis kultuurisuhte alusel: · Kultuuripagejad ehk hemerofoob inimtegevust mitte taluvad. Nt lehitu pisikäpp, harlik laanelill, harlik harakkuljus, mets-tähthein · Hemeradiafoorid inimtegevuse suhtes teatud piirini ,,ükskõiksed"
pole aga üldse täidisõielised. Nende puhul pole muutunud õie osade arv ega pole muundunud üks õie osa teiseks. Nendel on muundunud üks õie tüüp teiseks - putkõis keelõieks. Seega tuleks neid nimetada täidisõisikulisteks. Kuna aga vahel on korvõielistel (kellede esindajad kõik ülalloetletud on) keelõied isasõied või emasõied või hoopis steriilsed, siis ei saa alati garanteerida ka selliste taimede normaalset viljumist. 40. Sugukond maltsalised- Chenopodiaceae. Umbes 1500 liiki (100 perekonda). Levinud kogu maakeral, kuid peamiselt kuuma ja kuiva kliimaga nind sooldunud muldadega aladel. Õied väikesed, silmapaistmatud, tsüklilised või hemitsüklilised, aktinomorfsed, viietised (peale emakkonna), mõlemasugulised või lahksugulised vastassoo elundite redutseerumise jälgedega. Õiekate lihtne, tupetaoline, isasõitel 32 vahel taandarenenud
pole aga üldse täidisõielised. Nende puhul pole muutunud õie osade arv ega pole muundunud üks õie osa teiseks. Nendel on muundunud üks õie tüüp teiseks - putkõis keelõieks. Seega tuleks neid nimetada täidisõisikulisteks. Kuna aga vahel on korvõielistel (kellede esindajad kõik ülalloetletud on) keelõied isasõied või emasõied või hoopis steriilsed, siis ei saa alati garanteerida ka selliste taimede normaalset viljumist. 40. Sugukond maltsalised- Chenopodiaceae. Umbes 1500 liiki (100 perekonda). Levinud kogu maakeral, kuid peamiselt kuuma ja kuiva kliimaga nind sooldunud muldadega aladel. Õied väikesed, silmapaistmatud, tsüklilised või hemitsüklilised, aktinomorfsed, viietised (peale emakkonna), mõlemasugulised või lahksugulised vastassoo elundite redutseerumise jälgedega. Õiekate lihtne, tupetaoline, isasõitel vahel taandarenenud. Tolmukkond tavaliselt viiest tolmukast, emakkond tsönokarpne, 2-3 (4-5) viljalehest
vitamiini ja mineraalaineid, mille poolest nad ületavad kõiki teisi toiduaineid, peale puuviljade ja marjade. Nad on seedimist soodustava toimega, madala kalorsusega ja raviomadustega. Köögiviljad jagunevad botaaniliste tunnuste järgi sugukondadeks. Eestis kasvatatavad köögiviljad, umbes 30 liiki, jagunevad peamiselt 9-sse sugukonda: ristõielised (kapsas, kaalikas, mädarõigas, naeris, redis, rõigas), sarikalised (porgand, petersell, seller, pastinaak, till), maltsalised (peet, spinat), maavitsalised (kartul, tomat, paprika), liilialised (sibul, küüslauk, murulauk, porrulauk, spargel, liblikõielised (aedhernes, aeduba), kõrvitsalised (kõrvits, kurk), korvõielised (salat, maapirn, artisokk) ja tatralised (rabarber, oblikas). Maailmas kasvatatakse laialdaselt üle 600 liigi köögivilja, kuigi nende koguarv ületab tuhandet. Toiduks tarvitatava osa ning keemilise koostise alusel liigitatakse köögiviljad
Kõik need jahenemise ja soojenemise vaheldumised on kaasa toonud nii jääga käetud alade kui ka merede pinna suurenemised ja vähenemised. Vastavad muutused on toimunud ka taimkattes. Soojematel perioodidel teatud taimeliikidega hõivatud alad on sageli ebasobivate ilmastikutingimuste kujunedes oma algsest kasvukohast mujale, sobivamatesse kasvutingimustesse taandunud. 28 000-25 000 aastat tagasi nägi maastik Itaalia keskosas välja üsna stepi moodi, seal kasvasid näiteks pujud, maltsalised, mitmesugused kuldkannalised, keset lagedat üksikud puusalud, valdavalt küpressilised. Umbes 13 000 aastat tagasi kujunes välja mõõdukam, juba meie praegusega rohkem sarnanev kliima. Järkjärgult hakkasid Lõuna-Euroopas stepid taanduma metsamaastike eest. Umbes 10 000 aastat tagasi oli metsadega käetud pea kogu Kesk- ja Lõuna-Euroopa. Kuigi vaheldusid veel teatud jahenemise ja soojenemise perioodid, olid need lühemad ja üldine soojenemine liikus üha rohkem
Liigid kuuluvad 113 sugukonda ning 443 perekonda. Uusi sugukondasid väga ei leia Naturaliseerunud (kodunenud) liike on 82 Tulnukliike ja kultuuripäritoluga liike kokku 718 (hõlmab ka naturaliseerunud liigid) Looduskaitse all on 215 soontaimeliiki Eesti floora koosseis taksonite järgi Eesti flooras on vaid ühe liigiga esindatud sugukondi 37 (ga selline sugukond, s.t. ka liik hõlmab üldfloorast 0,1%). Umbes 20-30 liigiga sugukonnad on veel: karelehised, maltsalised, kanarbikulised, loalised, tatralised, penikeelelised, madaralised, paljulised, kannikeselised. Eesti liikide koguarvust 24,6% hõlmab enda alla korvõielised. Sugukondade suhtes meil ei ole väga suur mitmekesisus. Floora koosseis kultuurisuhte alusel: Kultuuripagejad ehk hemerofoob – inimtegevust mitte taluvad. Nt lehitu pisikäpp, harlik laanelill, harlik harakkuljus, mets-tähthein Hemeradiafoorid – inimtegevuse suhtes teatud piirini „ükskõiksed“
annaabi.ee 
