Leidsid 25 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Malaaria". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
malaaria, plasmodium, vaktsiin, ravim, halltõbi, algloom, fourth, sagedasem, nakatumine, haigustekitaja, peiteaeg, lihasvalu, iiveldus, kõhulahtisus, põrn, kehvveresus, ravita, aasia, sahara, haigestub, surebMALAARIA Malaaria levib emase hallasääse hammustusega. Inimese verre sattunud haigustekitaja liigub maksarakkudesse, kus ta paljuneb, hävitab maksarakke ning satub vereringesse, kus tungib punastesse verelibledesse ja purustab neid. . Malaariat põeb kaks või kolm miljardit inimest ja see põhjustab 1-2 miljonit surmajuhtu igal aastal. Malaariasse sureb 3000 alla 5- aastast last päevas see tähendab ühte surmajuhtu igas 30 sekundis. Enim on ohustatud inimesed, kes elavad piirkonnas või reisivad piirkondadesse, kus esineb malaariat. Malaaria peiteaeg on 2 kuni 4 nädalat
Algloomad ja sooleparasiidid Algloomad Lisaks veekogudele on paljud algloomad leidnud elupaiga inimese organismis. Nad elavad kas inimkeha õõnsustes (sooles), kudedes või rakkudes parasiitidena ning põhjustavad mitmeid raskeid haigusi. Malaaria Malaaria ehk halltõbi on haigus, mida tekitab algloom Plasmodium. Inimesel võivad malaariat tekitada neli Plasmodiumi liiki, neist kõige sagedasem ja ka kõige ohtlikum on Plasmodium falciparum. Malaariatekitaja levib emase hallasääse hammustusega. Inimese verre sattunud haigustekitaja liigub maksarakkudesse, kus ta paljuneb, hävitab maksarakke ning satub vereringesse, kus tungib punastesse verelibledesse ja purustab neid. Malaaria sümptomid Punaliblede lagunemisest põhjustatud külmavärinatega hoogudena esinev palavik. Peavalu, lihasvalu, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ning kõhulahtisus.
levinud Skandinaavias jaPõhja-Euroopas. Kõige vastuvõtlikumad jersinioosi suhtes on 1-4 aastased lapsed. Peale haigustekitajate allaneelamist tungivad nadsoole limaskesta ning sealt edasi lümfisõlmedesse, kus nad saavad paljuneda. Lümfisõlmedes tekib põletik ning nad suurenevad ja muutuvad valulikuks. Inimene tunneb seda kõhuvaluna, mis võib olla üsna tugev ning meenutada pimesoolepõletikku. Sageli kulgeb jersinioos sümptoomideta. Peiteag (ehk aeg, mil haigustekitaja on juba organismis, kuid haigusilminguid veel ei põhjusta) on umbes 5 ööpäeva. Tekib vesine kõhulahtisus koos kõhuvaluga. Vahel võib kõhuvalu esineda ka kõhukrampidena, enamasti kaasneb ka väike palavik, iiveldus ja oksendamine. Keskmiselt kestab kõhulahtisus umbes 2 nädalat, vahel aga võib kesta mitu kuud. Vahel võib nahale tekkida punetav, laiguline lööve. Harva tekib kõrge palavik ja väga tugevad kõhuvalud.
Referaat Malaaria vaktsiin Mikk Mathisen Sissejuhatus Malaaria (nimi keskaegsest Itaaliast, ,,mala aria" - halb õhk) on haigus, millest paljud on nii mõndagi kuulnud ja enamasti seostatakse seda lõunamaadega. Selle haiguse eest hoiatavad meid ka arstid ja apteekrid, eriti kui reis läbib Aafrika, Aasia, Lõuna- või Kesk-Ameerika. Neis piirkondades on kõige tõenäolisem sellesse haigusesse nakatuda, kuna malaariatekitaja on parasiit, kes levib hallsääse (Anopheles maculipennis) kaudu inimeseni ja võib väga tõsiselt inimese tervist kahjustada
molekulaarbioloogias. koloniaalne kerasviburlane (hulkrakne) kasutatakse mudelobjektina hulkraksete organismide tekke selgitamiseks. 5) DÜSENTEERIA SISEAMÖÖB ..kuulub algloomade hulka , kulendviburloomade hõimkonda, kulendloomade alamhõimkonda. def. Inimese parasiit kasvulava: pimesoole ja käärsoole valendikud, soole limaskest, maksakude (harvem) nakatumine: 1) tsüst satub inimese soolestikku toiduga 2) tsüsti kestad lahustuvad, tekib 8 väikest amööbi, mis kasvavad väikeseks vegetatiivseks vormiks (ei ohusta veel inimest) 3) soodsates oludes (nõrga immuunsüsteemi puhul) kasvab suureks vegetatiivseks vormiks (toitub erütrotsüütidest), mis põhjustab soolestikus veritsevaid haavandeid
pole Läänepoolkeral - Põhja-ja Lõuna-Ameerikas- registreeritud ühtegi “loomulikku” (nakatumine haigelt inimeselt) polio juhust. Nakkusallikaks on viirusekandja või haige inimene, kes eritab viirust roojaga ja ülemiste hingamisteede sekreediga. Tekitajad satuvad organismi sooletrakti või hingamisteede limaskesta kaudu.[5] Nakkusohtlikud võivad olla saastunud esemed, käed, toiduained ja vesi. Nakatuda on võimalik ka vaktsineerimise kaudu, kas siis otseselt (OPV vaktsiin sisaldab elavat viirust, mis võib põhjustada haigestumist) või kaudselt (kokkupuutumine äsjavaktsineeritud lapse roojaga). Kusjuues enamus lastehalvatuse juhtumeid arenenud riikides viimastel aastakümnetel on põhjustatud vaktsineerimisest. Etioloogia Haigustekitaja esmane paljunemine toimub sooletraktis ja regionaalsetes lümfisõlmedes, seejärel tungivad viirused verre ja satuvad lisaks ka kesknärvisüsteemi, eriti just seljaaju eesmistesse sarvedesse
Mitmed parvoviirused paljunevad efektiivsemalt "abistavate viiruste" toel Sigade parvoviirus on maailmas ulatuslikult levinud ja põhjustab emistel sigimishäireid, nn SMEDI sündroomi (stillbirth, mummification, embryonic death, infertility). · Sigade parvoviirus nakatab ainult sigu. · Haiged sead eritavad viirust tupenõrega ja spermaga. Nakatumine toimub aerogeenselt või alimentaarselt. Viirus levib ka vertikaalselt läbi platsenta ja nakatab embrüoid. · Eksperimentaalselt võib sigu nakatada intravenoosselt ja intramuskulaarselt. · 15 päeva pärast emise nakatumist tekivad loodetel kahjustused. · Sigimishäired tekivad juhul, kui emis nakatub tiinuse esimesel poolel, kui viirus nakatab embrüoid tiinuse 3670 päeval, siis looted hukuvad ja mumifitseeruvad.
mis vabaneb latentse infektsiooni reaktiveerumisel; transformatsioon – rakkude kontrollimatu vohamine, rakkude transformatsiooni põhjustab viiruse esimene serotüüp, viiruse ulatuslik ekspressioon, transformeerunud rakud sisaldavad 5-15 viirusgenoomi koopiat, viiruse genoomi on inkorporeeritud onc-geenid, mis sarnanevad lindude retroviirustele. Etiopatogenees: haiged linnud eritavad viirust väliskeskkonda nõredega, organismi satub viirus respiratoortrakti kaudu ja nakatumine toimub peamiselt oronasaalselt, tekib rakuga seotud vireemia. 6. haiguspäevaks viirus tabandab lümfoidorganeid, tüümust, Fabriciuse pauna, luuüdi, põrna. 2.haigusnädalal rakuga seotud vireemiale järgneb lümfoblastide proliferatsioon (vohamine), millele nädal hiljem järgneb organite kahjustus. Kliinilised tunnused: Inkubatsiooniperiood on varieeruv, kestab 2-5 nädalat, harvemini 8-20 nädalat, maksimaalselt 60 nädalat. Enamasti nakatuvad tibud. Täiskasvanud lindudel kulgeb
Jahedad mähised, jääkuubikud, istumise alla rõngaspadi, kõhukinnisus kõrvaldamine, vaja op-ravi. Veresoone seina põletik ja seonduvad patoloogiad (nimetused)? Aneürüsm: vs seina väljasopistus,eriti sage aordil ja teistel suurematel arteritel. Põhjuseks arteri seina defekt. Võib esineda ajus, südames, kopsus, neerus. Lõhkemine verejooks, sageli surm. Põletiku üldised tunnused? Aneemia erinevad tüübid? ANEEMIA: kõige sagedasem punaverelibledega seotud häire, mille korral on erütotsüütide ja või Hgb sisaldus veres noormaalsest madalam. N: 118-150g/L, ER 4-5 . 10x10/l. Tihti mõne muu haiguse tagajärjel tekkinud muutus. Võib tekkida ka puuduliku toitumise tagajärjel. Ohud: väheneb vere võime transportida O2 kudedesse, põhjustades hüpoksia ehk hapnikupuuduse organismis. Kudede alatalitlus ja oht haigestuda. Koed ohustatud vabade radikaalide rünnakut, tekivad kiiremini rakukahjustused. Oht
jootmiskorral (kui piim on kuum), piimaasendaja ei ole hästi lahustatud, piimaasendaja vale lahjendus, suured temperatuuri kõikumised, kiired üleminekud ühest söötmissüsteemist teist, mustad jootmisnõud. Alla 4 päevaste vasikate septitseemia e nõrgad vasikad. Vasikas haigestub esimestel päevadel. On loid, ei ime. Kõhulahtisus mõnedel juhtudel tekkida ei jõua, sest sureb enne septitseemiasse. Kõhulahtisus vahutav, hallikas-kollane. Põhjus: E.coli bakteriga nakatumine. Nakatumine toimub tavaliselt kas naba või suu kaudu. On süsteemne haigus. Tekkimine: poegimishügieeni eiramine, vasikate asemed märjad, saab liiga vähe ja liiga hilja ternespiima, ternespiimas ei sisaldu piisavas koguses kaitsekehi. Esimeste elunädalate kõhulahtisus. Esineb kahesugust kõhulahtisust: lihtne seedimatus – jootmisest tingitud kerge kõhulahtisus. Roe on kollane, lahti, võib olla hapu lõhnaga. Haigustekitajat ei ole. Vasikas ei ole loid, imeb ise
suured temperatuuri kõikumised, kiired üleminekud ühest söötmissüsteemist teist, mustad jootmisnõud. Alla 4 päevaste vasikate septitseemia e nõrgad vasikad. Vasikas haigestub esimestel päevadel. On loid, ei ime. Kõhulahtisus mõnedel juhtudel tekkida ei jõua, sest sureb enne septitseemiasse. Kõhulahtisus vahutav, hallikas-kollane. Põhjus: E.coli bakteriga nakatumine. Nakatumine toimub tavaliselt kas naba või suu kaudu. On süsteemne haigus. Tekkimine: poegimishügieeni eiramine, vasikate asemed märjad, saab liiga vähe ja liiga hilja ternespiima, ternespiimas ei sisaldu piisavas koguses kaitsekehi. Esimeste elunädalate kõhulahtisus. Esineb kahesugust kõhulahtisust: lihtne seedimatus jootmisest tingitud kerge kõhulahtisus. Roe on kollane, lahti, võib olla hapu lõhnaga. Haigustekitajat ei ole. Vasikas ei ole loid, imeb ise
haavainfektsioonid, hidradeniit (higinäärmete kahjustus), mastiit. • Bakterieemia, endokardiit. • Pneumoonia, empüeem. Hematogeenne pneumoonia endokardiidile kaasuvana; KOKi, tsüstilise fibroosi pt-del aspiratsioonipneumoonia sage tekitaja, esineb ka imikutel. • Osteomüeliidile eelneb trauma/nahainf. Sümptomid: valu, palavik, 50% (+) verekülv, abstsess. Septilise artriidi sagedasem tekitaja lastel (täiskasvanutel gonokokk). diagnostika. • Uuritav materjal: nahainf-d – nahk, (veri); pneumoonia – röga, veri; endokardiit – veri; artriit – liigesevedelik, seerum, (veri); osteomüeliit – luubiopsia, (seerum); naha eksfoliatiivne sündroom – neelulima, (nahk), (veri); toidumürgistus – toit, oksemass, (roe); TSS – tupp, (veri), (nahk). • Kliinilise materjali mikroskoopia: üksikud rakud, väiksed grupid.
§ Raskeim etapp on DNA-s oleva vajaliku geneetilise info desifreerimine, bakteriaalsesse DNA-ss viimine on "suhteliselt" standardne - kloneerimine § Spetsiaalsed bakterid, sagedamini E. coli vastavad tüved, kuhu sisestatakse "kloneeritav" geen. § Tüvi ei säilu väljaspool laborit - ohutus! § E. coli generatsiooniaeg 20 min, miljonid geeni koopiat > vastavalt ka geeni produkt. § Insuliin § erütropoetiin § HBV sünteetiline vaktsiin pärmirakus jt. Infektsioon ja sellega seotud üldised tegurid Mis on infektsioon? Mõned mõisted... Infektsioon mikroobide sissetung peremeesorganismi (võib olla lühiaegne) Infektsioonhaigus kliiniliste sümptomitega kulgev haigus, mis on tekkinud mikroobi ja peremeesorganismi vastastikkuse mõjustamise tagajärjel Kolonisatsioon ja mikroobikandlus peremeesorganismi asustus mikroobide poolt, millele puudub organismipoolne
Tüüpliigiks nimetati Campylobacter fetus. C. fetus põhjustab veistel ja lammastel tiinuse katkemist. C. jejuni on üks põhiline kõhulahtisuse põhjustaja. Komakujuline. Grami järgi värvitud preparaadis on rakud kahekaupa koos nagu kajakatiivad. Liiguvad raku mõlemas otsas asuva viburiga. Toitumiselt nõudlikud. Normaalselt on kampülobaktereid alati inimese, loomade ja lindude sooles. 1973. a. avastati, et ta on patogeen. Nakatumine toimub halvasti küpsetatud toidu, just kanaliha tarvitamisel. On nakatatud ka toorest piimast ja joogiveest. Üks väheseid baktereid, kellel on näidatud, et viburid on virulentsusfaktorid. Viburiteta variandid on avirulentsed. Kampülobakterid koloniseerivad peensoole epiteeli, sisenevad epiteelirakkudesse, limaskesta pind haavandub. Väljaheide on verine. Peiteaeg 1-7 päeva. Esimene tunnus kõhuvalu, mis meenutab pimesoolevalu ja palavik. AB ravi. Erütromütsiin. See lühendab
....48 9. Molekulaarsed meetodid mikroorganismide samastamiseks ja iseloomustamiseks.............63 10. Elektroforees. Viroloogiline diagnostika.................................................................................71 2 Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem 1 A. Uuritav materjal Materjali valik toimub vastavalt haiguse patogeneesile, s.o. haigustekitaja võimalikule lokalisatsioonile organismis. B. Mikrobioloogiline diagnoosimine 1. Algmaterjali mikroskoopiline uurimine. Eesmärk: mikroorganismi morfoloogia kindlaksmääramine ja organismipoolse põletikulise reaktsiooni olemasolu määramine. Klinitsistile antakse orienteeriv vastus. Algma- terjal kantakse esemeklaasile, fikseeritakse leegil või alkoholiga, värvitakse vastavalt otsitavatele mikroorgani-
• Kultuuris ei kasva. Antikehi ei määrata (v.a. teadusuuringutes). Ravi ja profülaktika. Kosmeetilistel põhjustel eemaldatakse, kasutades krüoteraapiat või keemilisi vahendeid, kuigi taasteke on sage. Kõripapilloomide puhul võib olla vajalik kirurgiline sekkumine. Sisuliselt on nad kõik isetaanduvad. Kasutatakse loomuliku immuunsuse ja põletikuvastuste stimulaatoreid. Cidofovir võib toopilisel manustamisel tappa selektiivselt HPV-infitseeritud rakke. On valmimas uus vaktsiin, mis sisaldab kapsiidivalku viiruslaadsetes partiklites. Praegu profülaktikas parim otsese kontakti vältimine infitseeritud koega. Viirused mõmm :) 05/06 Polüomaviirus Struktuur. Väike ikosaeedriline viirus. Kaheahelaline DNA. Replikatsioon ja montaaž tuumas. Olulisemad tüübid SV40, JC, BK. Väiksemad kui papilloomiviirused (45 nm, 5000 aluspaari), vähem komplekssed.
ei teagi, et on ussiga nakatunud, sest see ei anna esialgu endast märku, hiljem võivad tekkida nt kõhuvalud. * Kuidas võib parasiit peremeest kahjustada? Kuidas parasiitussid arenevad? Parasiitusside maailm on erakordselt mitmekesine, hoolimata suhteliselt lihtsast kehaehitusest on nende elutsüklid sageli üsna keerulised. Ühtedel ussidel, nt solkmetel, on üks peremees, kelle najal nad elavad ja kelle kehas arenevad munadest vastsed ning vastsetest täiskasvanud. Peremehe nakatumine toimub ussi munade või vastsetega saastunud vee, toidu või pinnase kaudu. Teistel parasiitidel on aga eri aegadel isesugune toiduallikas ja seepärast peavad nad läbi käima mitmest organismist. Nii on see näiteks paelussidel ja maksakaanil, kel on lisaks lõpp-peremehele tarvis ka ühte või enamat vaheperemeest. Lõpp-peremees nakatub sel juhul vaheperemeest (nt inimene mõne looma liha) süües. Inimese soolestikus võivad parasiteerida mitut liiki paelussid, kel igaühel on eri
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.
annaabi.ee 
