Malaaria (0)

MALAARIA
Malaaria levib emase hallasääse hammustusega. Inimese verre sattunud haigustekitaja liigub maksarakkudesse, kus ta paljuneb, hävitab maksarakke ning satub vereringesse, kus tungib punastesse verelibledesse ja purustab neid. . Malaariat põeb kaks või kolm miljardit inimest ja see põhjustab 1-2 miljonit surmajuhtu igal aastal. Malaariasse sureb 3000 alla 5-aastast last päevas – see tähendab ühte surmajuhtu igas 30 sekundis. Enim on ohustatud inimesed, kes elavad piirkonnas või reisivad piirkondadesse, kus esineb malaariat.
Malaaria peiteaeg on 2 kuni 4 nädalat. Malaaria tüüpilisem sümptom on punaliblede lagunemisest põhjustatud külmavärinatega hoogudena esinev palavik . Kõrge palavik kestab paar tundi ning sellele järgneb higistamine ja palaviku kiire langus. Palavikuhood korduvad kindla intervalliga. Lisaks palavikule ja külmavärinatele võib esineda ka peavalu, lihasvalusid, iiveldust, oksendamist, kõhuvalusid ning kõhulahtisust. Maks ja põrn suurenevad, kujuneb kehvveresus . Raskematel juhtudel tekivad teadvusehäired kuni koomani. Õigeaegse ravita võib malaaria põhjustada surma. Levinuim malaariaravim on klorokviin. Enne malaariapiirkondadesse reisimist soovitatakse manustada profülaktiliselt ravimeid, kuid need ei taga täielikku kaitset.Lähtuvalt malaariasse nakatumise riski iseloomust on tõhusateks malaariavastasteks ennetusmeetmeteks kas sääsehammustuste vältimine või selle kombinatsioon kemoprofülaktikaga. Üldjuhul alustatakse malaaria kemoprofülaktikaga üks nädal enne malaariapiirkonda jõudmist, preparaatide võtmist jätkatakse kogu reisi vältel ja vähemalt nelja nädala jooksul pärast reisilt naasmist. Samuti on oluline välja selgitada ravimi sobivus ja võimalikud kõrvaltoimed juba enne reisile minekut. Peab siiski arvestama sellega, et malaariavastane profülaktika vähendab oluliselt malaariasse haigestumise riski, kuid ei taga 100%-list kaitset. Malaariapiirkonnad on Aafrika, Lõuna- ja Kagu- Aasia , Kesk-Ameerika ning Lõuna-Ameerika põhjaosa. 80% malaariajuhtumitest esineb Sahara -taguses Aafrikas. Igal aastal haigestub malaariasse 300...500 miljonit ja sureb sellesse 1,5...2,5 miljonit inimest.Eestis oli malaaria (nn halltõbi) arvatavasti levinud vähemalt keskajal; kindlaid teateid on alates 18. sajandist, kuid haiguse tekkepõhjus oli siis teadmata. Halltõve põhjustajaks arvati kurje vaimusid, halba õhku, vale toitu, külmetust ja ehmatust. 1827–1830 levis Lõuna-Eestis ulatuslik malaariaepideemia ning ohvrite arv ulatus 5%-ni kõigist haigusjuhtumitest (muidu 0,3...0,4%). hinnangute kohaselt on malaariast ohustatud umbes 40% maakera elanikest .