lähemal. Sinna me viime näiteks: jääkõlid ja õlifiltrid, õlised pühkmematerjale, värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäätmed jaepakendis, kemikaalide ja pestitsiidide jäätmed, rehvid. Vanad patareid ja akud me viime poodi, poodides on tavaliselt sellised kastid kuhu pannakse vanad patareid ja akud, aga kui poodi ei saa vii mingisel põhjusel siis viime need jäätmejaama. Kui meil on vanarauda siis sellle me viime vanarauda ja saame selle eest raha. Igal ühistul või üksikul majapidamisel on kohustus sõlmida jäätmevedajaga jäätmekäitlusleping. Prügikonteinereid tuleb tühjendada sellise sagedusega, et oleks välditud konteinerite ületäitumine ning haisu ja kahjurite teke. Vastavalt jäätmeseadusele tuleb tiheasustusalal konteinerit tühjendada vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. Seetõttu tuleks valida sobiva suurusega konteiner (eramajade puhul on lubatud kasutada jäätmekotti), mis vastaks tekkivate jäätmete hulgale. 4
MÕIS JA TALU EESTIS VARAUUSAJAL 17-19 SAJAND Agraarolud varauusajal 17-18.Saj oli Eestis umbes 100 mõisa. Kõige rohkem neist oli rüütlimõisasid ( e. Eramõisad ), need kuulusid peamiselt baltisakslastele. Siis olid kroonumõisad ( e. Riigimõisad ). Kolmandaks olid pastoraadid ( e. Kirkikumõisad ). Mõisade majapidamisel muutus tähtsaks teraviljaeksport. Peamiseks teraviljakultuurideks olid talirukis ja oder. Vähem kasvatati kaera ja nisu. 18.Saj sai tähtsaks viinapõletamine. Sellega kaasnes hoogne metsaraie. Eestis valmistatud viin turustati peamiselt Venemaale. Viinapõletamise õigus oli ainult mõisnikel. Talupoegadele oli see kõik keelatud. Talusid oli varauusajal Eestis u. 40 000. Taludes kasvatati ka vilja. Ning seal olid ka
hõlmata ka eri usulisi või maagilisi kombetalitusi ja rituaale matused-on surnu ärasaatmise tseremoonia, mis toimub enamasti kalmistul puusärgiga mulda sängitamise näol. Matusetalituse kombed on erinevatel religioonidel ja rahvastel erinevad. Matuse tseremoonia võib olla kiriklik või ilmalik. talgud-on talupojakultuurist pärit ühine ettevõtmine millegi ärategemiseks, mis nõuab rohkem tööjõudu, kui on ühel perel või majapidamisel või talul. Ühise tegevuse edasiarendatud vormiks on ühistegevus. Talgud lõppesid ühise söömaaja ja kiikumisega, mõnikord ka simmaniga. Tähpäeva toidud Aastavahetuse pühad mis kestsid toomapäevast (21.12) - kolmekuningapäevani (06.01). toidud on traditsiooniliselt liha kartulite ja kapsaga. Kalatoidud ( räim , heeringas )tangu ja verivorsti, rukkileib , odrajahust leib Tõnisepäeval 17 ndal jaanuaril söödi seapead või seakõrvu hapukapsaste , ubade või hernestega
kujundusega haljasala. Kodumajapidamised Talukompleksid, (kus aga tegelikku talumajandust enam ei peeta) asuvad suure maantee ja Ambla poole viiva tee ääres või "Võhmuta linnas". Enamik maju on eraomandis, elamispinda ei üürita. Elumajade juures varem aida või lauda funktsiooni täitnud hooned seisavad enamasti kas tühjana või on ümber ehitatud garaaziks. Vesi ja reovesi Kuna majad on ammu ehitatud, on igal majapidamisel oma puurkaev ning vett võetakse põhjaveest. "Võhmuta linnas" ehk uuemate majade piirkonnas on pumbamaja, mille kaudu "linna" nelja majja vett saadakse. Pumbamajas on puurkaev, mis ammutab vett põhjaveest. Tamsalu vallas kehtivad kommunaalteenustele järgmised hinnad: Tasu võetud vee eest (füüsilised isikud) - 1,08 /m3; Tasu reovee ärajuhtimise eest (füüsilised isikud) - 2,40 /m3; Küte ja elekter Majad on kas puu- või elektriküttega
Kodumajapidamises tekkivatest jäätmetest suurema osa moodustavad pakendid, toidujäätmed ja vanapaber. Vähemalt vanapaberi, pakendid, toidujäätmed ja ohtlikud jäätmed peaks iga elanik oma muust prügist eraldama, et säästa looduslikke ressursse. NB! Pannes pakendid prügikasti, maksad topelt, sest pakendi käitlemise hind on tootele juba lisatud! Prügiveo reeglid Igal ühistul või üksikul majapidamisel on kohustus sõlmida jäätmevedajaga jäätmekäitlusleping. Prügikonteinereid tuleb tühjendada sellise sagedusega, et oleks välditud konteinerite ületäitumine ning haisu ja kahjurite teke. Vastavalt jäätmeseadusele tuleb tiheasustusalal konteinerit tühjendada vähemalt üks kord nelja nädala jooksul. Seetõttu tuleks valida sobiva suurusega konteiner (eramajade puhul on lubatud kasutada jäätmekotti), mis vastaks tekkivate jäätmete hulgale.
4. Millised tagajärjed olid rüütliseisuse muutumisel pärilikuks aadliseisuseks (2)? Rüütliks saamine oli raskem. Rüütli seisus muutub tähtsamaks. Tegevust hakkab reguleerima kirik. (püüdis neid panna teenima ristiusu ideaale ja andes nende seisusele religioosse tähenduse) 5. Sõnastage kokkuvõtvalt rüütlieetika juhtmõtted (2 näidet). Ustavus kuningale kuuluv poliitile ustavus, vasalli ja isanda vaheline feodaalne side, sidemed, mis põhinesid sugulusel ja ühisel majapidamisel. Heldekäelisus- Sõjakäikudel ja turniiridel saadud saaki tuli jagada perekonnaga Vahvus rüütel võitles vastavalt reeglitele, sangarlikult ja ausalt. 6. Iseloomustage rüütliväe taktikat (2 tunnusega). Rüütliväetakstika oli enamasti lihtne:vaenuväed rivistuvad pikkadesse viirgudesse, liikusid kiirenevas tempos teineteise vastu ja põrkasid lahinguvälja keskel suure hooga kokku. Piigid purunesid ja lahing kasvas üle mõõgavõitluseks. Sadulast
jäätmeveo eest maksta. Seega kokkuvõttes tuleb prügi sorteerimine tarbijale odavam. Kodumajapidamises tekkivatest jäätmetest suurema osa moodustavad pakendid, toidujäätmed ja vanapaber. Vähemalt vanapaberi, pakendid, toidujäätmed ja ohtlikud jäätmed peaks iga elanik oma muust prügist eraldama, et säästa looduslikke ressursse. NB! Pannes pakendid prügikasti, maksad topelt, sest pakendi käitlemise hind on tootele juba lisatud! Prügiveo reeglid Igal ühistul või üksikul majapidamisel on kohustus sõlmida jäätmevedajaga jäätmekäitlusleping. Prügikonteinereid tuleb tühjendada sellise sagedusega, et oleks välditud konteinerite ületäitumine ning haisu ja kahjurite teke. Vastavalt jäätmeseadusele tuleb tiheasustusalal konteinerit tühjendada vähemalt üks kord kuus.Seetõttu tuleks valida sobiva suurusega konteiner (eramajade puhul on lubatud kasutada jäätmekotti), mis vastaks tekkivate jäätmete hulgale.
G.H.Merkel- Liivimaa koduõpetaja- tema raamat- „Lätlased, eriti Liivimaal, filosoofilise saj. Lõpul.“- milles esitatud otsekohene ja avameelne käsitlus Liivimaa talurahva olukorrast. 16. Mõis ja talu Agraarolud varauusajal 17-18.Saj oli Eestis umbes 100 mõisa. Kõige rohkem neist oli rüütlimõisasid (e. Eramõisad), need kuulusid peamiselt baltisakslastele. Siis olid kroonumõisad (e. Riigimõisad). Kolmandaks olid pastoraadid (e. Kirkikumõisad). Mõisade majapidamisel muutus tähtsaks teraviljaeksport. Peamiseks teraviljakultuurideks olid talirukis ja oder. Vähem kasvatati kaera ja nisu. 18.Saj sai tähtsaks viinapõletamine. Sellega kaasnes hoogne metsaraie. Eestis valmistatud viin turustati peamiselt Venemaale. Viinapõletamise õigus oli ainult mõisnikel. Talupoegadele oli see kõik keelatud. Taludes kasvatati ka vilja. Ning seal olid ka erinevad koduloomad : lambad, kitsed, sead, kanad, haned, härjad, hobused, lehmi
Paljudes riikides kuulusid mõnesaja aasta eest perekonda kõik ühe katuse all elavad inimesed: vanemad, lapsed, vanavanemad ja teenijad. Silme ette kangestub pilt kahest kodust õnne nautivast, eri soost lapsevanematest ja kahest lapsest. Ja ehk surutakse samasse raami ka veel lähedal elavad vanavanemad, kes oma lapselapsi jumaldavad. Tänapäeval on kikvõimalikke peresid: on ka vabaabielus elavaid paare, ühe vanemaga perekondi, uuesti abiellunuid, lasteta abielupaare, ühisel majapidamisel põhinevat kooselu ning homopaare, kellel on ka lapsi. Selles mõttes saavad perekonda kuuluda ka näiteks elukaaslane vabaabielust ja lähedased sõbrad. Paljud arvavad, et suudavad näiteks välismaale kolides oma perekonnast vabaks saada. Tegelikul on aga nii, et oma perekonna eest pole võimalik põgeneda. Ka need kodused, kellest polda ehk eriti vaimustatud, jäävad mällu püsima isegi kui kolida elama teisele poole maakera
Suvel kasutati aitasid magamiskohtadena. Siis tehti sinna ka aken. 1) viljaait 2) kala-/lihaait 3) riideait muu) kirstuait, magamisait, söögiait, piimaait, meeait. · Eestis on leitud hooneid, mida kasutati tagavarade hoiustamiseks juba 10-11 sajandi asulakohtadel. Aida sisse tehti auk, et kass saaks käia hiiri püüdmas. Aida ees oli tihti suur katusealune. · Suitsuahi soolamise kõrval üks vanimaid tooraine säilitamise viise. Ranna ääres suitsutati enamus kalu ja igal majapidamisel oli suitsuahi. Erinevad konstruktsioonid. Meil kasutusel kuumsuitsuahi. · Saun üks iidsemaid ehitisi kogu Euraasias. Meile iseloomulik leilisaun, kus sa viheldakse. Esimesed jäljed saunast Eestis pärinevad 13. sajandist. · Et muldpõrand nii külm ei oleks, kaeti see saunatamise ajaks õlgedega. · Korstnaid hakati ehitama 19-20 sajandi alguses. · Mõnes piirkonnas, kus sauna polnud, pesti end rehetoas. · Suitsusaunas oli suur keris mis köeti kuumaks.
Pulma tuli kohale ka Gunnarr. Njall pakkus end Thorhallr Asgrimripojale kasvatajaks, Thorhallr jäi Njalli juurde pikemaks ajaks elama ja armastas Njalli rohkem kui oma isa. 28. Kotkapesajõesuudmesse saabus norralane Hallvardr Valge, kes veetis kogu talve Gunnarri juures ja kutsus Gunnarit viikingiretkele. Gunnarr küsis nõu Njallilt, kes soovitas minna. Gunnarri vend Kolskeggr läks ka kaasa. Samal ajal, kui Gunnarr merel oli, hoidis Njall Gunnarri majapidamisel silma peal. 29. Hallvardr ja Gunnar otsustavad sõjaretkele minna ja hakkavad meeskonda kokku panema. Nad läksid Hallvardri sugulase Ölviri juurde, kellele hakkas Gunnarr meeldima ja ta otsustas Gunnarrit toetada kahe sõjalaevaga. Ölvir ütles, et jõel olemine on ohtlikuks muutunud, sest tee peal on ees kaks venda- Vandill ja Karl. 30. Gunnar oli oma vennaga ühes laevas, Hallvardr teises. Merel toimus võitlus Vandilli ja Karliga. Vandill ja Karl tapeti ning kaasa võeti suur sõjasaak
teadaolevate piirangute korral oma püstitatud eesmärgile kõige lähemale. Mis on majapidamisteooria kohaselt majapidamise eesmärk ja millised on piirangud? Millistel tingimustel valikuprobleem üldse tekib? Mille alusel saab otsustada, kas valik oli otstarbekas? Enne kui hakata ülesandeid lahendama, võiks natuke arutleda ka nende mõistete üle! (HK) Ratsionaalne käitumine – Mikroökonoomilises mudelis tegutsev homo oeconomicus teab oma eesmärki (majapidamisel on see hüviste tarbimisest saadava kasulikkuse maksimeerimine) ja piiranguid (hüviste hinnad ja tarbimiseelarve). Piirangute raames on tarbijal võimalik teha kõige otstarbekam valik oma eesmärki silmas pidades, seega on valiku tulemused teada. Oluline lisainfo, mis tuleneb mudeli loogikast: kui tarbimiseelarve on teada, siis tuleb kogu olemasolev raha kasulikkuse maksimeerimiseks ära kasutada. Alati on
edasise veo või tekkekohas taaskasutamise või kõrvaldamise eesmärgil. Kogumine ja vedu on jäätmekäitluse kalleim osa, umbes 60-80% kuludest. Kogumisviis sõltub sellest, mis kogutavate jäätmetega edasi tehakse. Eestis kehtib jäätmete liigiti kogumise nõue. See näeb ette, et jäätmed kogutakse võimalusel juba tekke hetkel eraldi. Nähakse ette, et kogutakse eraldi paper ja papp, segapakendid, klaaspakendi ning olmejäätmed. Igal ühistul või majapidamisel on kohustus sõlmida jäätmevedajaga jäätmekäitlusleping. Tavaliselt kogutakse olmejäätmed majapidamistes toaprügikastidesse. Edasi viiakse prügisahtidesse või paikadesse, kust prügiveofirma nad ära viib. Prügi kogutakse prügikonteineritesse või prügikastidesse. Kontenerid või prügikastid peavad olema liigiti eri märgistatud eri värvi või tekstiga. Prügikonteiner peab paiknema lihtsasti ligipääsetavas kohas, nii et oleks tagatud ligipääs prügivedajale
MU 1 2 x2 ! p MRS 2 1 x1 x2 , mis on täpselt sama tulemus nagu eespool saadu. MU 2 x1 p2 Ostu maksumus p1 x1 p2 x2 1,5 2 0,75 2 3 1,5 4,5 . Saab näidata, et tema kulutused a 2 3 kommide ostmiseks jagunesid eelistustega samas proportsioonis: . b 1 1,5 Ülesanne 1.8. Majapidamisel on võimalik valida kahest hüvisest koosnevaid tarbimiskomplekte oma tarbimiseelarve piires, kusjuures majapidamise tarbimiseelarve on 120 ühikut raha ning hüviste hinnad on p1 10 ja p2 20 . Majapidamise eelistuste kohta on teada, et võrdsete hüvisekoguste korral on MU 1 esimese hüvise piirkasulikkus kaks korda kõrgem ( 2 ) ning need on kirjeldatavad Cobbi- MU 2
Era- e. rüütlimõisad kõige rohkem, kuulusid baltisakslastele Riigi- e. kroonumõisad riik rentis mõisad riigiteenistuses olnud aadlikele, kellel rüütlimõisa polnud Kirikumõisad e. pastoraadid väiksemad, andsid elatist kirikuõpetajale ,,mõisaköis las lohiseb" ükskõiksus, viiliti mõisatööst ja varastati mõisa tagant ,,mõni mõis" eestlaste ükskõiksus mõisate vastu ,,mäng mõisa peale" - Põhilised põllukultuurid ja koduloomad, -linnud Mõisate majapidamisel tähtis viljaeksport, viljakultuurideks talirukis, oder, kaer ja nisu. Viinapõletamine, kuna viina hind oli kõrgem kui vilja, siis umbes kolmandi saagist läks viinakateldesse. Sellega kaasnes ka hoogne metsaraie. Viinapõletamise õigus ainult mõisnikul. ,,Liivimaal sajab hõbedavihma" viinapõletamisel saadav sissetulek; peamiselt turustati Venemaale. Talupõldudel kasvatati teraviljale lisaks ka hernest, naerist ja lina. Koduloomadest kasvatati musta villaga lambaid, kitsi ja sigu
need, kes söövad regulaarselt koos (leibkond). VAEVATUD MAJAPIDAMINE Majapidamine võib aja jooksul muutuda. Kui selle struktuur muutub dramaatiliselt, siis see tuleneb muutustest sotsiaalsest organisatsioonist. Mõnes ühiskonnas võib majapidamise struktuur muutuda näiteks kliima ja majanduse muutudes, näiteks kuival perioodil on majapidamised väiksed, niiskel perioodil ühinetakse suurtesse kogukondadesse. KÜLA Majapidamisel võib tekkida probleeme, mis vajavad lahendamist väljaspool kodu, näiteks poliitika, religioon, majandus, abiellumine. Majapidamised on alti omavahel seotud. Seega toimib külades sotsiaalne süsteem, näiteks külanõukogu. PAINDLIKKUS JA LÕHUSTUMINE · rändkogukonnad · otsustusõigus, näiteks külavanemal SOTSIAALNE INTEGRATSIOON KÜLADES Olenemat keskkonnast peetakse sugulust väga tähtsaks. Isa on perekonna pea, seega moodustab isa
eeldatud et neist ühel päeval pärija võib saada. Rüütlieetika-Kolm põhimõtet, milles seisnes rüütliseisuse olemus, olid oma loomult täiesti ilmalikud. Esimene neist oli ustavus, jagunes kolmeks peamiseks osaks:kodakondlikuks, feodaalseks ja poliitiliseks. Kuningale kuuluv poliitilise ustavus oli kõige nõrgem, sellest tugevam oli vasalli ja isanda vaheline feodaalne side. Vaieldamatult olid tugevamad siiski sidemed, mis põhinesid sugulusel ja ühisel majapidamisel. Rüütelliku sõdalasseisuse tuumaks oli perekond. Seda hoiti koos ja laiendati rüütliseisuse teise aluse abil. Sõjakäikudel ja turniiridel saadud saaki tuli jagada perekonnaga. Mida edukam oli rüütel võitlejana, seda suurem ja ustavam oli tema järgijaskond. See kõik nõudis aga ausust, tõeline rüütel võitles vastavalt reeglitele, sangarlikult ja ausalt. Rüütellikkus tähendas väga pragmaatilisi
Talurahva vabastamise all mõistetakse siiski pikemaajalist protsessi, mille käigus talurahvas vabanes feodaalsetest sõltuvussuhetest. 24 Kuigi talurahva ootused uue seaduse suhtes olid kõrged, ei rahuldanud seaduse sätted absoluutselt nende lootusi. 1816. – 1819. aasta talurahvaseadused, mis kaotasid pärisorjuse, pöörasid tähelepanu eelkõige reformimise majanduslikule küljele, jättes sotsiaalsed motiivid tagaplaanile. 25 Talupoja majapidamisel ei olnud kindlat alust, kuna aasta lõpul, kui vabaleping mõisniku ja talupoja vahel kehtivuse kaotas, võis mõisnik ta maa mõisa külge liita ning maksusid suurendada. 26 Pärisorjuse kaotamise seaduse töötasid välja mõisnikud ja kohalikud ametnikud, mistõttu olid seaduse sätted kohaldatud nii, et nemad ise ainelist kahju ei saaks. Talupoegadele anti vaid isiklik vabadus, mida teostati järkjärguliselt ning piirati pärisorjusest vabastatute liikumisvabadust. Ka seaduses
Seega otsib ta eelarvejoonelt punkti, mis annaks talle maksimaalse kasulikkuse ehk mis asuks nullpunktist võimalikult kaugel samakasulikkusekõveral. Tarbigu majapidamine esialgu suvalises punktis eelarvejoonel. Üsna suure tõenäosusega on see lõikepunkt mõne samakasulikkusekõevaga. Sellisel juhul on võimalik leida mõni nullpunktist kaugemal asuv kõver, millel on samuti ühine punkt eelarvejoonega. Sellisel juhul on majapidamisel kasulik valida see komplekt, mis tagab suurema kasulikkuse. Nullpunktist järjest kaugemal asuvate samakasulikkukõverate valimine jätkub, kuni saavutatakse suurima võimaliku kasulikkustasemega ehk kõrgeimal samakasulikkuskõveral asuv punkt eelarvejoonega. Selline punkt on samakasulikkuskõvera ja eelarvejoone puutepunkt. Selle punkti poolt kirjeldatud tarbimiskomplekt ongi optimaalne tarbimiskomplekt. 20
krooni pudel sooviks Anu osta 5 ja Tõnu 2 pudelit veini. Seega oleks hinna 30 juures turunõudlus 5+2=7 pudelit veini. Turunõudluse kõver on individuaalsete nõutavate koguste summa, iga hinna juures. Mõistmaks, millel põhinevad majapidamiste tarbimisotsused, tuleb lähemalt uurida üksikisiku või siis majapidamise nõudluskõverat. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 22 4.2 Majapidamise tarbimisotsused Oletame, et majapidamisel on kindel hulk raha mida kulutada ning ta ei saa mõjutada ostetavate kaupade ja teenuste hindu. Kuidas valib majapidamine tarbitavate kaupade ja teenuste kogused? Vastamaks sellele küsimusele tuleb appi võtta piirkasulikkuse teooria. Vaatame Anu tarbimisotsuseid. Anu igakuine sissetulek on 300 krooni. Kogu oma sissetuleku kulutab ta kahe kauba, pitsa ja veini, ostmisele. Pitsa hind on 60 krooni tükk ning veini hind on 30 krooni pudel. Kuidas jagab Anu oma 300 krooni nende kahe kauba vahel
ettevõttesektoriteks). Uurib majanduse kui terviku käitumist, keskendub kõigi üksikute majandussubjektide individuaalsete tegevuste koosmõju uurimisele. Uurimisobjektiks on kogunõudlus ja kogupakkumine kaubaturul, koguprodukti maht ja selle kasv, üldine hinnatase ja selle muutused (inflatsioon), tööpuudus, rahaturg jne. Oluline roll on valitsuse poliitikal. Mikroökonoomika põhineb ettevõttel või majapidamisel, aga makroökonoomika tervel riigil. 6.2. makroökonoomikas käsitletavad peamised turud ja neil turgudel kujunenud majandusnäitajad Finantsturg turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja. 17 6.3. Makromajandusteooria seotus majanduspoliitikaga Tänapäeval on enamik riike avatud majandusega ja sellepärast tuleb tulude ja kulude
dominiiklased said koolipidamise õiguse, mis pidavat kuuluma ainult toomkapiitilitele. o Augustiinlaste ordu- eesti ainus ordu mida hakati ehitama 1407aastal. See oli segaklooster. o Sedamööda, kuidas katoliku kirik läks oma tippudest languse poole, tekkis lihtsurelike seas rõhutatud püüd kristluse poole. o Kollekriivsed mõisnikud- olid kloostrid oma suurte maavaldustega. Nad nõudsis eestlastelt makse ja tegu majapidamisel. Samas aga tõid mugad eestisse viljapuu sorte, õpetasid paremini maad harima ja mitmesugust käsitööd. Naised tegelesid ka epiteemiate ravimisega. Usupuhastus Eestis (83-85) o Reformatsioon – usupuhastus, see oli vastuseis paavstijuhitus keskvalitsuse vastu. o Poliitiline opositsioon - ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku varandusi ning maid ja tahtsid kirikut oma võimule allutada.
Seega sisaldub turunõudluses väga erinevate eelistustega tarbijate individuaalsed nõudluseid. Majapidamisteooria eesmärgiks mikroökonoomikas ongi just selle individuaalse nõudluse kujunemise selgitamine, et seeläbi paremini mõista, kuidas ikkagi kujunevad need otsused, mille tulemuseks on turunõudlus. Mõistmaks, millel põhinevad majapidamiste tarbimisotsused, tuleb lähemalt uurida üksikisiku või siis majapidamise nõudluskõverat. 5.2. Majapidamise tarbimisotsused Oletame, et majapidamisel on kindel hulk raha, mida kulutada, ning ta ei saa mõjutada ostetavate kaupade ja teenuste hindu. Kuidas valib majapidamine tarbitavate kaupade ja teenuste kogused? Vastamaks sellele küsimusele tuleb appi võtta piirkasulikkuse teooria. Vaatame Anu tarbimisotsuseid. Anu igakuine sissetulek on 300 krooni. Kogu oma sissetuleku kulutab ta kahe kauba, pitsa ja veini, ostmisele. Pitsa hind on 60 krooni tükk ning veini hind on 30 krooni pudel.
Seega oleks hinna 30 juures turunõudlus 5+2=7 pudelit veini. Turunõudluse kõver on individuaalsete nõutavate koguste summa, iga hinna juures. Mõistmaks, millel põhinevad majapidamiste tarbimisotsused, tuleb lähemalt uurida üksikisiku või siis majapidamise nõudluskõverat. MIKROÖKONOOMIKA 23 4.2 Majapidamise tarbimisotsused Oletame, et majapidamisel on kindel hulk raha mida kulutada ning ta ei saa mõjutada ostetavate kaupade ja teenuste hindu. Kuidas valib majapidamine tarbitavate kaupade ja teenuste kogused? Vastamaks sellele küsimusele tuleb appi võtta piirkasulikkuse teooria. Vaatame Anu tarbimisotsuseid. Anu igakuine sissetulek on 300 krooni. Kogu oma sissetuleku kulutab ta kahe kauba, pitsa ja veini, ostmisele. Pitsa hind on 60 krooni tükk ning veini hind on 30 krooni pudel. Kuidas jagab Anu oma 300 krooni nende kahe kauba vahel
annaabi.ee 
