São Paulo Info São Paulo on linn Brasiilias Asub Atlandi ookeani rannikust 80 km kaugusel keskmiselt 795 m üle merepinna. Pindala: 1523 km² Elanikke: 11 037 600 (2009) São Paulo jaguneb 31 subprefektuuriks ja need omakorda linnaosadeks. Linn on tuntud sudu, suure kopteripargi ja paljude pilvelõhkujate poolest. São Paulo on tähtis majanduskeskus, seal asub ka Ladina-Ameerika suurim väärtpaberibörs Bovespa. Kõrgkoolid ja lennujaamad Terves São Paulos on kokku 578 erinevat ülikooli. Neist suurim on Universidade de São Paulo (USP) (University of São Paulo) See on suurim Brasiilia ülikool ja riigi mainekaim õppeasutus ja üks mainekamaid õppeasutusi maailmas. Sao Paulos on 3 lennujaama: Congohase lennujaam, Sao Paulo rahvusvaheline lennujaam ja Viracopose lennujaam Sao Paulo on suuruselt 3
BABÜLONI IMED BABÜLON Oli linn Eufrati jõe jääres Vana-Babüloonia ja Uus- Babüloonia muistne linn. Babülon asus tänapäeva Iraagis. Tähtis kultuuri- ja majanduskeskus SEMIRAMISE RIPPAIAD EhitatiNebukadnetsar II käsul 600 eKr. Kuninganna Amytis Ei olnud tõenäoliselt rippuvad. 1200 ruutmeetrit. Kuningapalee kirdeosas. Põletatud tellistest võlvkaared. Massiivsed kiviplaadid. Roosast / valgest lihvitud kivist trepid. 22 meetri kõrgused sambad. TSIKURAAT Astmiktempel Massiivne, astangutena ülespoole ahenev torn. Bituumeni ja põletatud tellistega Tippu viisid trepid. Alus 91x91 Kõrgus 91 m KASUTATUD KIRJANUD http://www.google.ee/imgres
Sisemajanduse kogutoodang: 631,833 miljardit USD (USA dollarit) SKT elaniku kohta: 16 599 USD.Üle 95% elanikkonnast on poolakad. Vähemusrahvustest elavad Poolas sakslased, kašuubid, ukrainlased, russiinid, valgevenelased, leedulased jt. Valdav usk on katoliiklus.Poola suurimad linnad on Varssavi, Łódź, Kraków, Wrocław, Poznań, Gdańsk, Szczecin, Bydgoszcz, Lublin ja Katowice. Varssavi on Poola pealinn (aastast 1596). Praegu on Varssavi Kesk- ja Ida-Euroopa suurim majanduskeskus. Siin asuvad regiooni suurimad väärtpaberite börs ja pankade peakorterid. Siin ristuvad tähtsamad teed Lääne-, Ida- ja Lõuna-Euroopa vahel. Pindala : 517,24 km² Elanikke : 1 716 855. Varssavis on 18 linnarajooni: Bemowo, Białołęka, Bielany, Mokotów, Ochota, Praga Południe,Praga Północ, Rembertów, Śródmieście, Targówek, Ursus, Ursynów, Wawer, Wesoła, Wilanów, Włochy, Wola, Żoliborz. Łódź on Varssavi järel Poola suuruselt teine linn
„MAJANDUS I“ (TEEMAD 5.1-5.4) 1.Nimetage tootmisressursid ehk tootmistegurid. Tootmisressursid on loodusvarad, inimressurss, kapital ja ettevõtlikkus. 2.Ratsionaalne majandustegevus eeldab vastamist kolmele universaalsele küsimusele. Mis küsimused need on? Mida ja kui palju toota? Kuidas toota? Kellele toota? 3.Kas Eestist võiks saada regionaalne majanduskeskus? Põhjendage oma arvamust. London on üks maailma suurimaid majanduskeskusi. Paraku on Eesti üsna väike riik, ekspordinäitajad pole kuigi suured, samuti pole Eesti üks rahvusvaheline juht rahastamises ja suurim finantskeskus Euroopas. Seepärast arvan, et Eestist vaevalt saab regionaalne majanduskeskus. 4.Kuidas sekkub riigivõim majandusellu turumajandusega riikides? Laissez-faire’i ja vaba turu käsitluse puhul on hindadesse,
Keskaja linlane ja linnaelu 13. sajandil toimus agar linnastumine, mis muutis keskaja inimest. Linn pakkus õppimise ja eneseharimisvõimalusi. Linlane sõltus turust, kus valitses raha. Domineeris kaupmehelik, kasumile orienteeritud mõtteviis. Eelkõige oli linn majanduskeskus, mille süda oli turg. Keskaegse inimese elurütm sõltus päeva pikkusest. Pimeduse saabudes tõmbuti majadesse. Aknad suleti luukidega ja hakati tegema ettevalmistusi magamaminekuks. Kunstliku valgusega oli asi vilets. Vahaküünlad olid kallid, õlilambid ning rasvaküünlad ei suutnud anda piisavalt valgust, et jätkata toimetusi. Elu keskaegses majas erines oluliselt tänapäevasest elust. Puudusid kõik praegusaja mugavused: kraanivesi, keskküte, elektrivalgus. Elati enamasti
) Lülita sisse 3D buildings. Suurenda linna keskust majade vaateni. Kasutades paremal olevaid tasakaalu nuppe saad 3D kujutisi paremini vaadelda. Linna nimi Boston Milline piirkond on kõrghoonetega? V: Kesklinn. Kui kõrgete majadega tegu on? V: 40-50 korrust. 2. Delhi – India Tee päring Delhi. Suurenda ja leia Delhi linnas Connaught Place Mis laadi kohaga on tegu?(kasuta Wikipedia artiklit klikkides W märgile. Vaata pilte ) V: Majanduskeskus. Mille poolest on ta linna planeeringu seisukohalt eriline? V: See on ringi kujuline. Vaata ka pilte. Kas tegu on rikka või vaese India osaga? V: Rikka. Leia piirkond Pahar Ganj ja Main Bazar road. Mis piirkonnaga seal tegu on? V: Populaarne turistide seas. Millised on elamud? V: Väga kehvas seisus. Mida märkad tänavapildis (vaata pilte) V: Müügiletid üksteise kõrval tihdalt. 3. Uuri Tallinna. Lülita sisse kihid 3D. Millistest hoonetest on Tallinnas 3D kujutised?
uurijate poolt peetud veetankiks - joogiveereservuaariks. Tegemist on Eesti keskaegses arhitektuuris unikaalse rajatisega - vaid Sangaste(Keeni) linnamäel on olemas midagi sellele sarnast. 13. sajandi lõpul ümbritseti ringmüüriga ka alumine platoo, mis sel moel kujunes jällegi eeslinnuseks. Veel hilisemal ajal poolitati eeslinnus vahemüüri ja torniga kaheks. Otepää piiskopilinnuse hävitas ordu 1396 ja hiljem seda enam ei taastatud. Piirkonna majanduskeskus siirus seejärel arvatavasti linnuse lähistelt kahe kilomeetri jagu kirdesse, hilisema Vana-Otepää mõisa paikkonda. Otepää linnuse varemetest on tänu selle varajasele hävimisele ning varemetesse jäämisele leitud väga palju unikaalseid esemeid, millest silmapaistvaim on Otepää püss- täpselt dateeritud Euroopa püssidest senini vanim. Osa linnuse varemeid on välja kaevatud ja eksponeeritud 20. sajandil. Praegune
Rahvaarv: 38,100,000 Pealinn: Varssavi Riigikord: parteiline demokraatia President: Lech Kaczyski Riigikeel: poola keel Rahaühik: zlott Riigi internetikood: pl Suurimad linnad: Varssavi, Lód, Kraków, Pozna, Wroclaw, Gdask ja Katowice. 4 Paiknemine Rahvastiku tihedus : 123,5 in/km² Kõige rohkem inimesi on Varssavi ja Katowice´i ümbruses Varssavi on Kesk- ja Ida-Euroopa suurim majanduskeskus. Katowice on üks Poola suuremaid majandus-, teadus- ja 5 tööstuskeskusi. Rahvaarv Rahvaarv: 38,100,000 Prognoositav rahvaarv aastaks 2050: 31,500,000 Rahvaarvu kasv:0.03% 6 Rahvuslik koosseis muud sakslasi 1% 1% Muud: valgevenelased, ukrainlased, leedulased ja poolakaid lätlased. 98%
Need seadused määrasid iga kuriteo eest karistuse tapmise, varguse, vigastuste, petmise, nõiduse ja ka perekondlike üleastumise eest. Kaitses lesknaisi ja vaeslapsi. Abieli sülmiti aäa ja tulevase peigmehe vahel. Mehel võis olla mitu naist. Kaasavara kuulus naisele. Abiellurikkujat naist ootas surmanuhtlus. Need seadused jagasid elanikud kolme seisusesse; vabad kodanikud, sõltlased, orjad. Linn oli: 1. Poliitilise elu keskus 2. Religioosse elu keskus 3. Majanduskeskus Ehitati põletamata tellistest lameda katusega maju. Alumisel korrusel olid töökojad ja poed, üleval eluruumid. Tänavad oli kitsad, kuid kindla planeeringuga. Kesklinn oli ümbritsetud müüridega, eeslinnades oli rohkem rohelust. Sõjavägi: 1. Kaarikuvägi kuningate ja ülikute jaoks. Nende ees olid nii hobused kui kaamlid. 2. Vabadest talupoegadest ja linnaelanikest koosnev jalavägi. Haridus Kiilkiri pandi kirja sumerite poolt. Kirjutati savitahvlitele
on suur ja suremus väike. Rahvastiku koosseis : a) Rassiline koosseis - Bengalid (98%), muud (2%) 3 b) Usuline koosseis - 90% Islamiusulisi, 9% Hindud ja 1%muu Bangladesh on väga vaene riik ja enamik selle inimestest (89%) elab külades. Linnades elab ~11% rahvastikust. Suuremad linnad on Dhaka ja Chittagong. Chittagong on Bangladeshi suurim sadamalinn ja tähtis majanduskeskus. Dhaka on Bangladeshi Rahvavabariigi pealinn ja suurim linn. Asub Buriganga jõe kaldal. Ehk siis veekogude ääres ja linnade läheduses on tihedamini asustatud alad. Kasutatud kirjandus : www.google.com (pildid ja diagrammid) http://en.wikipedia.org/wiki/Bangladesh http://en.wikipedia.org/wiki/Demographics_of_Bangladesh http://www.indexmundi.com/ http://www.populstat.info/Asia/bangladg.htm 4
· Küklaadide tsivilisatsioon 3200-1100 a e.m.a, tegeleti põlluharimise ja karjakasvatusega, kunstiks olid marmorist kujukesed ja seinamaalid. · Kreeta ehk Minoilise ehk Minoiline kultuur 2000-1400 a e.m.a, tegeleti karjakasvatusega, põlluharimisega, ülemerekaubandusega; sõjakad jõud puudusid; lineaarkiri A; keskusteks olid lossid (Knossos), need olid ümbritsetud linnaga, ebasümmeetriline, ruumid asetsesid ümber siseõu; losside otstarve majanduskeskus, valitseja võimukeskus, usukeskus; loss oli kindlustamata; usk jumalannasid austati, härja kultus; valitsejaks Minos; periood lõppes vulkaanipurske, maavärinaga. · Mükeene ehk Hellaadiline kultuur 1600-1100 e.m.a; tegeleti karjakasvatusega, põlluharimisega, ülemerekaubandusega; matkiti Kreeta kultuuri, ühtne riik puudus ja oli sõjakas; lineaarkiri B; keskus Mükeene, linna puudumine, kükloopilised müürid, juhtisid
30 a ekr langes Rooma võimu alla Egiptus. Kreeta kultuur. Kreeta Mükeene Aeg:2000-1400 a ekr Aeg: 1600-1100 a ekr Kiri: lineaarkiri A Lineaarkiri B ei osata lugeda! Lossid:kindlustamata,luksuslikud, Kindlustatud, tugevad müürid, sõjapealikude Kanalisatsiooniga,basseiniga,sambad, keskused Kultuuri- ja majanduskeskus, Kunst:puudub sõjakas joon,kujutatakse naisi. Elurõõmus,rahumeelne Usund: kultusloomad (härjad) mütoloogilised Siit saab alguse jumalate panteon Legendid. Linnad: rahvarohked, kindlustamata Kõrgendikel,kaitsevallidega, väiksema arvulised. Kreeta-Mükeene religioon. Kreeta religiooni kohta võib teha oletuslikke järeldusi arheoloogilise aines, näiteks toonaste piltide ja kujukeste põhjal.
Linn muudab keskaja inimest. Kahaneb pere, kuid tema horisondid avarduvad, linn pakub õppimis ja eneseharimisvõimalusi. Kuid linlane oli teatud paiga vang, mis võis tunduda talle maailma parima või jubedaimana sõltuvalt sellest, milline oli tema amet ja mõtteviis. Linlane oli eilne talupoeg. Ta pidi linna sisse elama, oma kultuuri lihvima. Elati enamasti teistega tihedalt koos. Majast väljas oli veidi enam ruumi, kuid see oli piiratud linnamüüriga. Eelkõige oli linn majanduskeskus, tema süda oli turg. Linnas valitseb raha. Domineerib kaupmehelik, kasumile orienteeritud mõtteviis. Tänu kooliharidusele ootab vähemalt linlase lapsi parem tulevik. Linnakodanik kuulus ka ühte või enamasse korporatsiooni, see mõjus kaitsvalt ja rahustavalt. Just linlasele oli suunatud kerjusmungaordude vaimulik tegevus: nad hoolitsesid tema hingeõndsuse ja lunastuse eest. Haigete ja vaeste jaoks on haiglad. Terve inimese jaoks karnevalide ja lõbustuste naer ja
idarannikust. Geograafilised koordinaadid üks sajupäev kuus. Kõige enam sajupäevi kuus (16–17) on antiloop, lõvi ja leopard. Kõik saarel algselt on 18°56′ S, 47°31′ E. Antananarivo on jaanuaris ja veebruaris. Keskmine suhteline õhuniiskus on elanud 66 imetajaliiki on endeemsed. Madagaskari suurim linn ning haldus-, detsembrist märtsini üle 80% ja juunist septembrini pisut kommunikatsiooni- ja majanduskeskus. enam kui 60%. Nimi tähendab 'tuhande inimese maad'. Asustus Antananarivos kehtib Ida-Aafrika aeg. Linnas asub Madagaskari valitsuse ja Pinnamood Rahvaarv oli 2007. aastal hinnanguliselt 19 parlamendi residents. Antananarivo asub 683 000 ja 2008
Klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni eellugu. Minoilise kultuuri algus - 2000 eKr. Harisid põldu, pidasid ülemeresidemeid (vask). Kreeka kuninga Minose valitsus. Tuntakse arheoloogia kaudu. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda. Tähtsamad lossid (ristkülikukujuline keskõu, ebakorrapäraselt ruumid, kanalisatsioon), tuntum Knossos. Losside ümber linnad. Majanduskeskus, usukeskus, kultuspaik (puudusid eraldi templid), võimu keskus. Lossid kindlustamata, ladudega. Kreeta kultuuris puuduvad sõjakad jooned. Kultusloom härg. Naiste suhteline domineerimine. Mükeene kultuuri algus - 1600 eKr. Kreeklased kasutasid tõenäoliselt hobukaarikuid. Lineaarkiri B, mida osatakse lugeda. Kreeta kaotas tähtsust, Kreeka tõusis esile.
1. Küklaadide tsivilisatsioon 3200-1100a e.m.a. Tegevusalaks põlluharimine, karjakasvatus. Iseloomulikud tunnused - .... . Arheoloogilised leiud Kreeta ehk Minose ehk Minoiline kultuur 2000-1400a e.m.a. Tegevusalaks põlluharimine, karjakasvatus, ülemerekaubandus (keraamika). Iseloomulik sõjaliste joonte puudumine, naiste domineerimine ühiskonnas, härja kultus. Keskusteks lossid, mille otstarve oli majanduskeskus, võimu ja usu keskus. Lossid olid kindlustamata. Lineaarkiri A. Tsivil. lõpp maavärin või vulkaanipurse. Mükeene ehk Hellaadiline kultuur 1600-1100a e.m.a Iseloomulik sõjakus, Kreeka kultuuri matkimine, ühtne riik puudus, Egeuse mere kontrollimine. Linnad puudusid. Valitses valitseja ja sõjapealik. tsvil. lõpp 1200 a. Tume ehk Homerose ajajärk 1100-800a e.m.a. Raua kasutuselevõtt, väljaränne Väike- Aasiasse
Vana-Kreeka · Looduslikud olud-Balkani poolsaarel, Vahemere ääres, piiratud idast Egeuse ja läänest Joonia merega, iseloomulikud mäeahelikud ja merelahed, looduslikult jaguneb Põhja Kreeka, Kesk Kreeka, Lõuna - Kreeka (Peloponnesose ps) + saared 1a ülemerekolooniad · Põhiperioodid o Kreeta e minoiline kultuur u 2000-1500 eKr, tundmatu päritoluga rahvas, silpkiri (lineaarkiri A - ei osata lugeda), lossid (Knossose palee) majanduskeskus, usu- ja kultuskeskus, poliitilise võimu keskus, linnad losside ümber, kaitseehitiste, relvaleidude ja sõjatemaatikat kajastava kunsti puudumine, naiste suhteline domineerimine o Mükeene kultuur u 1600-1100 eKr, rahvas: kreeklaste esivanemad, silpkiri (lineaarkiri B osatakse lugeda), lossid (Mükeene) majanduskeskus, usu- ja kultuurikeskus, poliitilise ja sõjalise võimu keskus, puuduvad suuremad linnad,
Portugallased jõudsid Jaapanisse, kuid taibates ohtu sulgesid jaapanlased oma sadamad, jättes need avatuks vaid hollandlastele. 17. saj. algul avastasid hollandlased Autraalia. Põhja-Ameerika idarannikule jõudis inglased ja prantslased 17 saj. Suurte maadeavastuste tagajärjed Euroopale: inflatsioon e. raha väärtuse langemine ja hindade tõus, maailmapildi avardumine, uued kaubad (tomatid), Vahemere kaubandus kaotas tähtsuse, uued kaubanduskeskused (London-majanduskeskus), etnoloogia, kauba-ja fondibörs, feodalismi lagunemine. Ameerikale: kõrgkultuuride hävingkoloniseerimine, kultuuriväärtuste purustamine, vägivaldne risti- usustamine, kirja häving, orjatöö kasutamine, haiguste levik. Aafrikale: Aafrika koloniseerimine, rahvastiku vähenemine, rahva orjadeks müümine. Suuri maadeavastusi peetakse maailmaajaloo üheks olulisemaks pöördepunktiks, kuna maailmapilt
/Tamm, lk 119-123/ Kloostrid toimisid ka haiglatena, kus osutati tolle aja kohta väga head arstiabi. Haigetoavend võis olla ka majandusmõisas, selline oli olemas nt Kärknale kuuluvas Albu majanduskeskuses. /Markus 2009, lk 10/ 2. Klooster või kloostrimõis? Gotlandi Roma kloostri tsistertslased said 1220ndatel aastatel suured maavaldused Ida-Harjumaal. Nende valduste haldamiseks oli praeguse Kolga koha peal Roma kloostri majanduskeskus kuni aastani 1519, mil klooster oma maavaldustest siin loobus. Seega oli Kolga vahetpidamata ühe koha peal tegutsenud kloostrimõisadest Eestis üks kõige pikaealisematest - ligi 300 aastat. Tsistertslaste Roma (Gutnalia) klooster Gotlandil, foto infotahvlist. Emakloostriga ühenduse pidamiseks läks Kolga Roma munkadel vaja sadamakohta, kuid kõige põhjapoolsem munkadele kuulunud küla sel ajal oli Uuri. Sadamana said mungad kasutada Muuksi
põhjalikud sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised ümberkorraldused. Kiire majanduskasv on jätkunud siiamaani. Oma suuruse, strateegiliselt tähtsa asendi (Lääne- ja Ida-Euroopa vahel) ning areneva turumajanduse tõttu võib temast kujuneda Euroopa tähtis jõud. (Maailma teatmeatlas 1998: 434) Poola pealinn on Varssavi, suurimad linnad on lisaks pealinnale Llodz, Krakow, Poznan, Wroclaw, Gdansk ja Katowice. Varssavi on Kesk-ja Ida-Euroopa suurim majanduskeskus. Katowice on üks Poola suuremaid majandus-, teadus-ja tööstuskeskusi. Riigikeel on poola keel, mis kuulub slaavi keelte hulka, ja rahaühik zlott. Poola piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga. Põhja poole jääb Läänemeri. Poola piiri kogupikkus on 3504 km, millest maismaapiir moodustab 3064 km ning rannajoone pikkus on 524 km
kultuuripärandi üle ning kohandasid enda kultuuri. Jumalad seostusid linnadega, igal jumalal oli üks või mitu lemmiklinna, nendes linnades olid selle jumala jaoks templid. Inimeste ülesanne oli jumalat teenida. Templeid oli suuremates linnades palju. Need jagunevad kahe tüüpi: 1) astmiktempel 2) kahe siseõuega madal tempel. Tempel oli polüfunktsionaalne nähtus, näiteks haridusasutus. Templi eeshoovi juurde avanesid ka koolid. Peale selle oli tempel majanduskeskus, tal olid suured valdused nii Sumeri ajal kui ka hiljem. Sissetulekud tulid templile. Oma majandamiseks pidi tempel kauplema. Kauplemine toimus templi sees. Inimesed pidid jumalat teenima, seda otseses mõttes. Jumalat tuli toita, magama panna, pesta. Toideti loomade veriohvritega. Neid ohvritalitusi tehti igapäevaselt. Rituaali juurde kuulus ka jumalate tahte väljaselgitamine. Üritati selgitada, kas jumal on rahul ja mis on tema soovid. See oli ennustuskunst (mantika kreeka keeles).
küsimusi millele ta vastuseid ei leidnud Ta astus templist esimest korda välja, et otsida oma sõpra Thotmest. Ta avastas, et templis oldud aja jooksul on kõik väga palju muutunud, mood, riietus ja ka tema vanemad, nad olid nimelt vanaks jäänud. Sinuhele hakkas rohkem meeldima öö. Ta kohtas phatorit, kelle kõrvalt ta õppis ja kellega koos läks ta vaaraod abistama. Mõisted: -Babülon - Eufrati jõe ääres asunud Vana - ja Uus Babüloonia pealinn, tähtis kultuuri- ja majanduskeskus. Linn sai alguse 3. aastatuhandel eKr. Linn hävitati küll 7. sajandi algul kuid ehitati hiljem uuesti üles ja oli Uus - Babüloonia pealinn kuni Pärsia kuningas Kyros selle vallutas ning seda enam pealinnana ei kasutatud. 1 - 2. sajandil pKr sai sellest idakiriku piiskopi residents kuid juba 2. sajandi algul suri elu linnas välja tänu Eufrati sängi muutusele. -Tempel (lk 45) - Tempel on eelkõige kristluses ja islamist väljaspoole jäävate usundite sakraalehitis
kuiv, kuum, vihma harva, jõed väiksed, veevaesed, suvel kuivavad, liigendatud mererannik, meri on peamine ühendustee. Kreeta-Mükeene ajajärk: umb. 2000-1100 eKr Omamoodi kõrgkultuur ning jagunes 2-ks-minoiliseks Kreeta kultuuriks ja mükeene Kreeka kultuuriks. Minoiline-2000-1400 eKr, Kreeta saar, legendaarne kuningas Minos. Kreetalsed kasut. silpkirja, nn. lineaarkirja A, kuid seda ei osata tänap lugeda, seetõttu infot vähe. Põhilist rolli mängisid Kreetal lossid, mis oli peamine majanduskeskus. Neist täht. ja tuntuim oli Knossos. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad. Losside sees olid nt. basseinid, vannitoad, viljasalved jne. Lossid olid kindlustamata, sest Kreetas valitses rahulolu, rõõmsus, seal puudusid sõjakad jooned. Kreekas aga olid just sõjakad jooned. Teiseks olid lossid usukeskused ja kultusepaigad, kolmandaks oli loss valitseja asupaik ja poliitilise võimu keskus. Losside seintele maalitud freskod kujut. loodut, pidustusi, sporti. Levis härja,
s, kuid seda ei osata lugeda, sest ei teata, kust need elanikud tulid ja seega ei teata ka, mis keelt nad rääkisid. * Seda ajajärku iseloomustavad lossid kõige tuntum on Knossose loss. -) Losside põhiplaani iseloomustavad labürendid. -) Lossi saab käsitleda, kui võimukeskust, aga kuna neid on leitud mitmeid, siis ei teata täpselt, kas tegemist oli erinevate riikidega, või olid üks peamine loss ja teised allusid talle, aga peale selle, et loss oli võimukeskus, oli ta ka majanduskeskus ja samas ka usukeskus. * Linnad olid losside ümber. * Kultuur ise oli rahumeelne kultuur, sest need lossid olid kindlustamatta (polnud müüre vms) ja kunstis puudub sõja temaatika. * Kunsti järgi on tehtud ka järeldusi usu kohta ning arvatakse, et austati naisjumalannasid ning teine asi mida austati oli härg. * Minoline kultuur Kreeta saarel sai teatud löögi juba tänu sellele, et Kreeka mandriosast tulid sinna mõnevõrra madalama arengutasemega Müheene kultuuri elanikud ning Kreeta
Keskkonnaprobleemid Metsade pindala väheneb hoogsalt, sest metsamaad põllustatakse ja puitu kasutatakse kütusena. Muldasid kahjustab erosioon. Joogivett napib. Loodusvarad Haiti loodusvarade hulka kuuluvad maavarad boksiit, vask, kaltsiumkarbonaat, kuld ja marmor ning hüdroenergia. 12 Riik Pealinn Port-au-Prince on Haiti pealinn, suurim linn, majanduskeskus ja suurim sadamalinn, Läänedepartemangu keskus looduslikult kaunis kohas Gonaves'i lahe ääres. Suur osa linnast hävis 2010. aasta Haiti maavärinas, nii et linn on tarvis uuesti üles ehitada. Elanike arv oli 1995. aasta andmetel 846 200, 1986. aasta hinnangul 457 600. Eliit elab põhiliselt kesklinnas. Keskklass praktiliselt puudub. Mustanahalised linnatöölised on väga vaesed ja elavad veel halvemini kui talupojad. Maalt voolab inimesi pidevalt juurde,
Teatud kindla Jumala või kindlate jumalate austajad võivad pidada teisi jumalaid madalamateks või ebajumalateks (neid võidakse nimetada ka jumalusteks). · Babülon (lk 244) - Babülon (Piiblis Paabel; akadi Babili, vanakreeka (Babylon), araabia (Bbil)) oli linn Eufrati jõe ääres, 80 km nüüdsest Bagdadist lõunas. Babülon oli Vana-Babüloonia ja Uus-Babüloonia muistne pealinn, tähtis kultuuri- ja majanduskeskus. Üks antiikaja seitsmest maailmaimest oli Babüloni rippuvad aiad. Samuti rajas Assüüria kuningas Nebukadnetsar II Babüloni umbes 610 eKr Babüloonia riigijumalale Mardukile pühendatud tsikuraadi nimega Etemenanki, mida tänapäeval peetakse Piiblis kirjeldatud Paabeli torni prototüübiks. · Vihm (lk 246) Vihm on sademed, mis langevad maapinnale pilvedest vedela vee piiskadena
privileegides, samas riskantne, sest valitseja võis lihtsalt keelduda raha tagasi maksmast. Võimalik ka, et valitsejad lihtsalt võtsid pankuritelt nende raha ära. 15. saj olid majanduslikult võimsaimad Medicid Firenzes. Oluline oli majanduslikult teenida ka paavsti kuuriat. Paavsti juures olid paljude riikide diplomaatilised esindajad, kellele tuli raha toimetada see oli aga võimalik ainult pankade vahendusel. 15. saj lõpul liikus majanduskeskus Itaaliast Lõuna-Saksamaale, kus selle võttis suuresti üles Fuggerite suguvõsa, kellest said kõige rikkamad inimesed maailmas. "Fugger", vahel ka kirjapildina "fucker" muutus lõunasaksa kaupmeeste üldnimetuseks. Enamus laenusid anti ühelt inimeselt teisele ja need olid lühiajalised. Kirik suhtus protsendiga laenamisse aja pealt teenimisse selgelt negatiivselt. Aeg on miski püha, mille pealt raha teenimine on patt. Ka puhastustule idee on tekkinud tänu majanduslikele faktoritele
Linn ehitati uuesti üles, kuid hävis taas 1945. aastal USA õhurünnakutes. 29. mail 1945 pommitasid B-29 lennukid linna 1 tunni ja 9 minuti jooksul süütepommidega, mille tagajärjel hävis 34% linnast. Ameerika okupatsiooni ajal oli Yokohama USA sõjaväe transpordisõlm. 1983 hakati rajama merelt võidetud alale uut ärirajooni Minato Mirai 21, kus asub Jaapani kõrgeim ehitis Yokohama Landmark Tower. Tänapäeval on Yokohama suur meresadam ja majanduskeskus. 1872. aastal avati Tky ja Yokohama vahel Jaapani esimene raudtee. 1972. aastal kaotati linnas trammi- ja trolliliiklus ning avati Yokohama metroo. Linna peaspalliklubi on Yokohama BayStars. Tugevamad jalgpalliklubid on Yokohama F. Marinos ja Yokohama FC. 2002. aasta jalgpalli maailmameistrivõistluste finaalkohtumine peeti linna Nissani staadionil. See on suurima mahutavusega staadion Jaapanis (72 327 istekohta). Yokohama jaguneb 18 ringkonnaks:
Võis olla selline suur saal, kus kõik koos magasid. · Refektoorium söögisaal · Palverändurite ööbimiseks ruumid · Majandusruumid Mungakloostrit juhtis abt ja nunnakloostrit abtiss. Teoreetiliselt pidi klooster olema suletud maailm, aga tegelikkuses see enamasti nii ei olnud. Keskaegset kloostrit võib pidada teatud kultuuri- ja majanduskeskuseks. Kultuurikeskus: · Anti haridust · Kirjutati raamatuid ümber Majanduskeskus: · Suured põllumajanduslikud ettevõtted · Sotsiaalabikeskused (seal oli haigla, apteek) Kloostrielu reeglid (kehtestati 6. sajandil püha Benedictuse poolt): · Kehtis prooviaeg · Tuli tõotada elada vaesuses, kasinuses ja kuulekuses. · Töö ja palve (Tegeldakse palvetamisega, aga töö ja palve peavad olema võrdselt jagatud. Tuleb teha ka tööd.) Olulisemad vaimulikud ordud: 1
Jumalad olid antropomorfsed ehk inimese kujuga moodustasid suurpere, kes vihkasid, armastasid, seksisid jne. Jumalad lõid inimesed, sest nad olid laisad ning inimese ülesanne oli teha tööd Kaitsejumala auks ehitati linnriigi keskele astmiktempel ehk tsikuraat, millel oli 4 astet ning neljandas oli jumala kuju, kelle auks tempel tehtud oli lisaks sakraalsele sfäärile (jumala kummardamise koht) korraldas tempel ka töötegemist jumala auks, oli samuti majanduskeskus, mis korraldas tootmist (kaubandus, tooraine eksport jms); templite suured hoovid olid kui turuplatsid Templit juhtis hierarhiline administratsioon eesotsas en'i ehk ülempreestriga, kellel oli rituaalne suhe jumalaga - hiljem koondus kuningale, kes oli ka sõjapealik ja kohtunik. Mõned kuningas jumalikustasid end (alates 23. saj eKr), esimene neist olli Naram Sin kuningad kui jumalad oli siiski Mesopotaamias vaid ajutine nähtus
Paralleelselt areneb pangandus ja aktsiaseltsid (uusaja kompaniid). Konkreetse süsti kaubandusse annavad maadeavastusretked: kolooniate varandused (kuld, hõbe) ja uued kaubad (taimed tubakas, mais, kartul, tomat, kakao). Väärismetallide sissevedamisega tegelesid eelkõige Inglismaa ja Hispaania. Transiitkaubandusega võitsid eelkõige Hispaania ja Portugal, hiljem Holland ja Inglismaa. Atlandi rannik muutus olulisemaks kui Vahemere piirkond. Euroopa majanduskeskus nihkub lääne ja põhja poole Vaimselt ergutavad: 1) Renessansiajastu mentaliteet (isiklik edu ja heaolu on maise elu ajal olulised, mitte maailmalõpu ja taevariigi ootus). Uus julge, ettevõtlik vaim 2) Reformatsioon eriti kalvinismi mõju moodsa kapitalismi tekkimisele Sveitsis ja Hollandis (Weber): Kalvinismi järgi just majanduslik heaolu on kindel märk sellest, et kuulutakse jumala poolt väljavalitute hulka.
kiriku aga käskinud kinni panna.Konkreetseid teateid ei ole, et kuskil konkreetses kohas oleks säilinud kirikutegevus. Teated rootsi poolel lutheri kiirku saatusest on trööstitu, katoliiklased lõuna-eestis räägivad samuti, et seal ei ole midagi. Kirikuelu säilis peamsielt siiski vaid linnades, kirik sai tegutseda kas pidevalt või vähemalt episoodiliselt. Kõige parem seisus Pärnus. Kõige tähtsamad linnad olid Narva Tartu ja Pärnu. Tartu oli administratiivne sõjanduskeskus, Narva majanduskeskus. 1559 laseb tsaar tuua oma senise väliskaubanduse Narva. Narvast saab Moskva üks kõige tähtsamaid linnu maj mõttes. 75 sai Ivan enda valdusesse ka Pärnu. Teda paelus see, et tegu oli endise Hansa linnaga. Lootis et Narva kõrval saaks Pärnust teine vene kauba väljaveo sadam. Teateid lääne- euroopast on , et on hakatud Pärnusse vene kaupade järgim sõitma ( põhiliselt Põhja- Saksa linnadest). Vaatamata sellele, et Ivan IV on armukirjas oli Narva seniste
annaabi.ee 
