Third level vahel. Sealjuures ei ole olemas Fourth level Fifth level mingit dividendi suuruse piiri. Kui ettevõte tegutseb edukalt ja kasum on suur, siis saab lihtaktsionär ka suurt dividendi. Kui aga ettevõttel on majanduslikke raskusi ja aasta lõpptulemuseks saadakse kahjumit, siis tuleb aktsionäril dividendist loobuda. Eelisaktsia dividend määratakse kindla Click to edit Master text styles protsendil aktsia nimiväärtusest või ka Second level kindla rahasummana.
Lihtaktsia omanikul on õigus dividendile, kusjuures dividendi suurusel ei ole piire, kui ettevõttel läheb edukalt on ka dividendid suured, kui läheb kehvemini on ka dividendid kehvemad. Lihtaktsia omanikul on hääleõigus ettevõtte juhtkonna valimisel, põhikirja muutmisel ja tal on õigus osale ettevõtte varast vastavalt sellele kui palju tal on aktsiaid. Kui ettevõte läheb pankrotti vastutab lihtaktsionär oma varaga vastavalt aktsiate arvule. Likvideerimisel saavad kõik teised võlausaldajad oma raha tagasi enne kui lihtaktsionär. Lihtaktsionär ei pruugi ettevõtte likvideerimisel oma aktsiate väärtuses raha täielikult tagasi saada. Eelisaktsia on piiratud dividendidega aktsia. Eelisaktsial pole ka kindlat lõpptähtaega, selle omanikule garanteeritakse teatud kindel dividend kogu ettevõtte eksisteerimis ajajooksul. Eelisaktsia omanikul on suurem kindlustunne kui lihtaktsionäril
· Avalikkuse hulka kuuluvad investorid omavad vähemalt kahtkümmend viit protsenti (25%) noteeritavate aktsiatega esindatud aktsiakapitalist. 4.Iseloomusta eelisaktsionäri õigusi ja kohustusi. Eelisaktsionäridele makstakse fikseeritud dividendimäära. Eelisakstionäril puudub üldjuhul hääleõigus aktsionäride üldkoosolekul ehk teisisõnu ei saa eelisaktsionär firma tegevust sellisel määral mõjutada kui lihtaktsionär. Eesti turul avalikult kaubeldavaid eelisaktsiaid praktiliselt pole ja seetõttu on Eesti investori huviorbiidis peamiselt lihtaktsiad. 5.Mida tead tuletisväärtpaberitest? Sisaldavad endas õigusi või kohustusi mingi vara ostuks või müügiks. Optsioon võimaldab alusvara tulevikus rakendushinnaga osta Derivatiiv - tuletisväärtpaber, mis tõestab seda, et väärtpaberi omanikul on õigus ja/või kohustus tulevikus kelleltki osta või kellelegi müüa teisi väärtpabereid kindlal
· Tähtajajärgi: o Rahaturg o Kapitaliturg · Elutsükli järgi: o Esmasturg o Järelturg · Toote järgi: o Võlainstrumendid o Omandiväärtpaberid o Valuuta o tuletisväärtpaberid 19. Väärtpaberite liigitus: · Aktsiad e. omandiõigust tõendavad väärtpaberid: o Lihtaktsiad omandit tõendav väärtpaber, lihtaktsionär on ettevõtte hääleõiguslik omanik o Eelisaktsiad hääleõiguseta väärtpaberid, garanteerivad dividenditulu; · Võlakirjad e. võlakohustust tõendavad väärtpaberid; o Kupongvõlakiri omanik saab intressi perioodilisete intressimaksete kujul; o Diskontovõlakiri võlausaldaja saab tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena; · Tuletisväärtpaberid:
100, 1000, 100 000 jne) (OÜ puhul on see 100 või selle täiskordne). Ettevõtte peamine ülesanne on toota kasumit ja suurendada aktsionäride puhastulu. Ettevõtte kasumi teenimine on lühiajaline eesmärk, kuna iga aasta lõpus tehakse aasataruande. Sellepärast ongi lühiajaline. Aktsionäride puhastulu on pikaajaline eesmärk. Aktsia on kõige riskantsem väärtpaber sest aktsiaselts ei pea seda tagasi ostma. Aktsiate liigid- lihtaktsiad (lihtaktsionär osaleb juhtimises- tal on hääleõigus.lihtaktsionärid saavad aind siis dividende kui majandusaasta lõpeb kasumiga.) ja eelisaktsiad (selline mis ei anna hääleõigust ja pos on see et nad garanteerivad igaljuhul dividendi väljamaksemise olenemata sellest kuidas aasta lõpeb. Dividendi suurus on ära määratud põhikirjas. Neid tohib olla kuni 1/3 aktsiakapitalist. Hääle nad saavad siis kui kahel aastal nad pole saanud dividende.
saab väärtuse leida perpetuiteedivalemi kaudu: Dp (4.1) V p = , kp kus V p eelisaktsia väärtus, D p aastane eelisaktsia dividend, k p eelisaktsionäri nõutav tulunorm. Valemist saab järeldada, et eelisaktsia väärtus on seda suurem, mida suurem on dividend või väiksem on nõutav tulunorm. 4.2. Lihtaktsiad 4.2.1. Lihtaktsiate liigid ja tehingud Lihtaktsia (common stock) on omandit tõendav väärtpaber ja lihtaktsionär on ettevõtte hääleõiguslik omanik. Lihtaktsia on ühelt poolt finantseerimisinstrument (ettevõtted saavad kapitali) ja teiselt poolt investeerimisinstrument (investorid saavad nendesse investeerida). Tänapäeval omavad peaaegu kõik arenenud riikide elanikud aktsiaid, kui mitte otse, siis pensionifondide kaudu, kuhu nad teevad igakuiseid makseid. Samuti on igal aktsiaseltsil aktsiad.9
annaabi.ee 
