Töö sisu: Raamatupidaja assistent abistab raamatupidajat raamatupidamisarvestuse läbiviimisel ja finantsaruannete koostamisel. Raamatupidaja (assistent) I kutseeksami teemad 1. Sissejuhatus majandusarvestusse. 2. Majandusarvestust reglementeerivad õigusaktid ja juhendid. 3. Raamatupidaja kutse-eetika. 4. Raamatupidamise põhimõisted. 5. Majandustehingute dokumenteerimine, kajastamine kontodel ja arvestusregistrites. Programm 1. Sissejuhatus majandusarvestusse Majandusarvestuse olemus. Infotarbijad. Majandusarvestuse osised: finantsarvestus, maksuarvestus, eelarvestamine, juhtimis- ja kuluarvestus, finantsaruannete analüüs, sise- ja audiitorkontroll. 2. Majandusarvestust reglementeerivad õigusaktid
Riigikogu fraktsiooni esimehe aruande fraktsiooni tegevusest; · kuulab vajadusel ära erakonna ministrite aruanded nende tegevusest; · kuulab ära ja kinnitab erakonna majandusaasta aruande; · otsustab liikmemaksu suuruse ja selle tasumise korra; · otsustab erakonna ühinemise või tegevuse lõpetamise. Revisjonikomisjon: · revideerib Isamaaliidu ja tema struktuuriüksuste majandustegevust ning majandusarvestust; · teeb vajadusel volikogule või juhatusele ettepanekuid erakonna majandustegevuse ja majandusarvestuse korraldamiseks; · teeb vajadusel peasekretärile ettekirjutusi erakonna majandusarvestust puudutavates küsimustes; · esitab volikogule vähemalt üks kord aastas oma tegevusaruande. Isamaaliidu revisjonikomisjoni liikmed: Heli Jürgenson, Meelis Goldberg, Enn Peetre Aukohus:
Majandusarvestuse sisu ja ülesanded. Majandusarvestus on nii majandusinformatsiooni töötlemise süsteem kui ka protsess, mille käigus toimub majandusinformatsiooni selgitamine, mõõtmine ja edastamine info kasutajatele, kusjuures edastatav info peab kasutajatel võimaldama teha põhjendatud otsuseid. Kus ja milleks kasutatakse majandusarvestust. Majandusarvestust vajatakse eelkõige ärimaailmas, kuid ilma selleta ei saa hakkama ka ükski teine institutsioon: riigivalitsus; linna- ja maakonnavalitsus; koolid; raviasutused; kirikud jne. Kõik nad peavad kontrollima oma ressursse ja nende kasutamisega seotud muudatusi, et oleks võimalik teha otsuseid edaspidiseks. Majandusarvestuse elemendid, nende kasutusalad.
väga perspektiivsed. 6 Õppimisvõimalused Eriala loob eeldused professionaalseks karjääriks analüütikuna, ökonomistina, kontrollerina, pearaamatupidajana, audiitorina, riskijuhina, finantsjuhina või vastava valdkonna tippjuhina ettevõtetes või ka finantsinstitutsioonides. Selle eriala lõpetajad on võimelised analüüsima äritegevust, korraldama ettevõtte majandusarvestust, rakendama oma töös kaasaegseid infotehnoloogia vahendeid, orienteeruma kiirestimuutuvas äri- ja maksukeskkonnas, välja töötama alternatiive erinevateks finantseerimis- ja investeerimisotsusteks ning on suutelised tagama ettevõtete juhtkondadele juhtimisotsuste tegemiseks põhjaliku, õigeaegse ning väga täpse finantsinformatsiooni. Pikemas perspektiivis tagavad koolis õpetatavad ained ja erialad rakendusliku
2.Enda konspekt 3.Osaleda igas aines Majandusarvestus koosneb erinevates majandusliikidest : 1· finantsarvestus = raamatupidamine 2· kuluarvestus 3· juhtimisarvestus 4· finantsanalüüs 5· eelarve 6· audiitorkontroll 7· maksude arvestus Ettevõtele kohustuslik on finantsarvestus ning maksude arvestus. Arvestus - mõtleme raamatupidasimst Analüüs - analüüsib finantsandmeid Kellele on vaja majandusarvestust ? (ettevõte välised, ettevõte sisesed) - Aktsionärid, investorid. Kas firma on võimeline tootma soovitud kasumi?Aruanne näitab kas ettevõte on jätkusuutlikus, kas ettevõte on võimalik kasumi saada - Kreeditorid(nt. pank).kas firma saab võla maksta?. Kreditoorne võlg võib olla palgamaksus. -töötajad. Palju palka saab? Kas minna ühte ettevõtesse või teisse -Kliendid. Kas firma on võimeline välja ostma seda, mida ta kliendile pakub - valitsus. Maksude tasumine
– ladina-ameerika mudel; – islami mudel – rahvusvaheline arvestusmudel. Ettevõtte majandusarvestus on protsess, mille käigus toimub majandusinformatsiooni selgitamine, mõõtmine ja edastamine info kasutajatele, kusjuures edastatav info peab kasutajatel võimaldama teha põhjendatud otsuseid. Majandusarvestuse süsteem on loodud inimeste poolt. See süsteem on pidevalt arenev ja muutuv vastavalt sellele, missugust informatsiooni vajab ärimaailm ning missugused on kehtivad seadused. Majandusarvestust vajatakse eelkõige ärimaailmas, kuid ilma selleta ei saa hakkama ka ükski teine ühiskonna grupeering: riigivalitsus; linna- ja maakonnavalitsus; koolid; raviasutused; kirikud jne. Kõik nad peavad kontrollima oma ressursse ja nende kasutamisega seotud muudatusi, et oleks võimalik teha otsuseid edaspidiseks. Majandusarvestuse kui süsteemi koostisosad on: - finantsarvestus - juhtimisarvestus - kuluarvestus - maksude arvestus - finantsplaneerimine e. eelarvestamine
Enne seda oli d kõik raamatupidamisse puutuvad teadmised juhuslikud ning neid levitati ainult suusõnaliselt. Majandusarvestuse sisu ja ülesanded. Majandusarvestus on nii majandusinformatsiooni töötlemise süsteem kui ka protsess, mille käigus toimub majandusinformatsiooni selgitamine, mõõtmine ja edastamine info kasutajatele, kusjuures edastatav info peab kasutajatel võimaldama teha põhjendatud otsuseid. Kus ja milleks kasutatakse majandusarvestust. Majandusarvestust vajatakse eelkõige ärimaailmas, kuid ilma selleta ei saa hakkama ka ükski teine institutsioon: riigivalitsus; linna- ja maakonnavalitsus; koolid; raviasutused; kirikud jne. Kõik nad peavad kontrollima oma ressursse ja nende kasutamisega seotud muudatusi, et oleks võimalik teha otsuseid edaspidiseks. Majandusarvestuse elemendid, nende kasutusalad.
ametid väga populaarsed ning praegu on nendel kohtadel tööjõu puudus. Eriala valikut tehes arvestatakse kindlasti ka sellega, milline võib olla tööturg umbes kolme aasta pärast. Ennekõige tehakse avaldus endale meelepärase ameti kohale. Näiteks, kui ma põhikooli lõpetasin, teadsin, et tahan õppida raamatupidamist. Kuna seda sai õppida ainult keskkooli järgselt, läksin teadmisi omandama laohoidja erialal. Peale kutsekooli lõpetamist viisin oma unistuse täide ning asusin majandusarvestust õppima. Tol hetkel, kolm aastat tagasi väärtustasin mina just laomajandust, kuna seal sai ka raamatupidamise algteadmised kätte ning ka tänapäeval on palju valikuid, kuhu tööle minna, sest see eriala hõlmab mitut ametit- müüja ning laohoidja. Tervishoiukõrgkoolides Tartus ja Tallinnas on populaarsed kutsehariduse tasemel õpetatavad hooldustöötaja, lapsehoidja ning erakorralise meditsiinitehniku eriala. Kõrghariduse tasemel saab õppida rakenduslikul või akadeemilisel suunal
antud finantsvarade vastu suureneda. Võib tugevneda ka valuuta ja muutuda vahetuskurss. 4. Ootused tulevikuarengu suhtes. Kui investorid usuvad, et mõne riigi valitsus rahastab eelarve puudujääki lihtsalt rahamassi juurdetrükkimisega, tekitades inflatsiooni, võivad nad osta selle riigi valuutat vähem, põhjuseks on vahetuskursi nõrgenemine. Maksebilanss ja välistasakaal Selleks, et hinnata ja suunata oma majandust peab riiklikul tasemel pidama majandusarvestust ning üks oluline osa sellest on maksebilanss. Maksebilanss näitab kaupade, teenuste ja raha liikumist kodu- ja välismaa vahel kindla ajavahemiku jooksul. See on alati tasakaalus, kuna igal tehingul on kaks poolt ning maksebilanss jäädvustab tehingu mõlemad pooled. Maksebilansi allkontod on : 1. Jooksevkonto - võtab kokku kaupade ja teenuste ekspordi ja impordi, saadud ja maksutud intressid ja dividendid finantsinvesteeringutelt, välismaalt saadud ja välismaale makstud
Leian, et neid on nn ületoodetud. Paljud lähevad seda eriala õppima lootuses kergelt ning kiirelt rikastuda, enamus neist on ka tasulistel kohtadel. Kindlasti kõik lõpetajad ei asu tööle oma valdkonnas, kuna pole piisavalt töökohti ning praktilisi oskuseid. Advokaadid, kohtunikud, majandusspetsialistid on kõrgelt hinnas ning väärtustatud, kuid nende ametikohtade täitmiseks tuleb olla teistest peajagu üle. Siinkohal võib esile tuua rakenduskõrghariduse. Majandusarvestust saab õppida kutse– ja rakenduskõrgkoolis, spetsialiseerudes raamatupidamisele. Loomulikult saadakse ka laialdasemad teadmised majandusest ja õigusest, kuid kooli lõpetades on tööpõld lai. Kandideerides tööle on võimalik mainida praktikakogemust, mis annab eelise võrreldes akadeemilise ülikooli haridusega. Ei pea minema ilmtingimata magistriõppesse, kuid Tartu Ülikooli tudengid ei pruugi edu saavutada ilma selleta. Inimeste väärtusi mõjutab paljuski ühiskond ja kultuur
põhiraamat, kus igal leheküljel oli kaks osa üks päevaraamatu ja teine pearaamatu jaoks. See süsteem nõudis tingimata abiraamatute pidamist. See süsteem sobis väikestele, suhteliselt püsiva tehingute ringiga ettevõtetele. Näiteks võib siinkohal tuua, et Eesti riigi raamatupidamine sarnaneb kõige rohkem Saksa süsteemile. Eesti puhul tuleks lisaks arvestada veel sellega, et EV Raamatupidamise seadus, peamine majandusarvestust reguleeriv seadusandlik akt Eesti Vabariigis, jõustus alles 1995. a. algusest. Ehk siis peamised mõjutused seaduse kujundamisel on tulnud Euroopast. Viimasega kehtestati õiguslikud ja metoodilised alused hea raamatupidamise tava põhimõtete juurutamisele arvestuse praktikas ja teoorias. Vähe sellest ,et seadused jõustusid alles 1995 a. on eesti esimeste raamatupidajate kutsestandardite valmimisest möödas kõigest 8 aastat.
tegevusi, pannakse paika formaalne kvantitatiivne tegevusprogramm (otsesideme info) konkreetsetes majandustingimustes. Tingimuste muutudes muudetakse ka plaani. Tagasiside info kujutab endast kontrolli abivahendit. See on info majandustegevuse kohta, mis on toimunud ettevõttes. Andmed võetakse kokku, analüüsitakse, et juhtimis- subjekt saaks vastu võtta otsuseid objekti juhtimiseks. Eespool nimetatud aspektid mõjutavad otseselt või kaudselt majandusarvestuse lõpp- produkti infot. Majandusarvestust nimetatakse sageli ka "ärikeeleks", mida on tarvis mõista selleks, et: iseloomustada ettevõtte vara mõjutavaid majandustehinguid, hinnata ettevõtte tegevust, kavandada võimalikke muutusi majandustegevuses. Majandusarvestus täidab järgmisi peamisi funktsioone: hindamisfunktsioon, selgitamisfunktsioon, kajastamisfunktsioon, planeerimisfunktsioon. MAJANDUSARVESTUS Kertu Lääts 2004 4
teise veeretada, kuni see lõpuks ära kaob! Loeng 10. Maksebilanss Maailmamajandus ja Eesti 1. Ülimalt liberaliseeritud majandusega väikeriigina, kellest maailmamajanduses ei sõltu mitte midagi, peab Eesti ajama tarka majanduspoliitikat. 2. Sisemaise majanduspoliitika efektiivsus sõltub rahvusvahelistest tingimustest ja institutsioonidest. Aga ka iseenda tarkusest või lollusest. 3. Selleks, et hinnata ja suunata oma majandust peab riiklikul tasemel pidama majandusarvestust ning üks oluline osa sellest oleks maksebilanss. 2 Lembit Viilup, Ph.D, Eesti IT Kolledz Maksebilanss Kajastab kaupade ja teenuste liikumist Eesti ja ülejäänud maailma vahel. 1. Tehingud, mis toovad kaasa raha väljavoolu riigist, on deebetsisendid. Import annab tulemuseks maksebilansi deebetsisendi. 2. Tehingud, mille tulemuseks on raha sissevool riiki on maksebilansi kreedit poolel.
tehinguid. Majandusarvestus on nii majandusinformatsiooni töötlemise süsteem kui ka protsess, mille käigus toimub majandusinformatsiooni selgitamine, mõõtmine ja edastamine info kasutajale, kusjuures edastatav info peab kasutajatel võimaldama teha põhjendatud otsuseid. Raamatupidamise korraldamise kohustus on majandusüksust juhtival omanikul või volitustega juhil, kes vastutab kogu majandustegevuse eest otseselt omaniku või omanike ees. Majandusarvestust tuleb vaadelda süsteemina, mille koostisosadeks on finantsarvestus (financial accounting), juhtimisarvestus (managerial accounting), kuluarvestus (cost accounting), finantsaruannete analüüs (financial statement analysis), audiitorkontroll (auditing). Finanatsarvestuse põhimõisteteks on vara, kohustus, omakapital, tulu, kulu, kasum ja kahjum. Vara on möödunud sündmus(t)e tulemusel ettevõtte valitseva mõju all olev ressurss, millest loodetakse tulevikus majanduslikku kasu saada.
juriidilise vormiga. Majandusaasta aruanne koostatakse OÜ Rimester poolt programmis toodud arvestusregistrite põhjal. Majandusaasta aruanne on koostatud vastavalt Eesti heale raamatupidamise tavale ja on vastavuses raamatupidamisseadusega. Majandusaasta aruande kinnitavad juhatuse liikmed ja esitavad äriregistrisse. Majandusaastal juhatuse liikmetele tasusid ei makstud. 10 3 ENESEANALÜÜS Tulin Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli majandusarvestust õppima kindla eesmärgiga omandada kindlad kompetentsed oskused ja teadmised ennekõike raamatupidamisest, aga ka majandusest ja õiguse valdkonnast. Olen senise õppe ja prakilise kogemusega aru saanud, et laiahaardelisus on ühe hea raamatupidaja üks märksõnu. Selle laiahaardelisuse seoksingi siinkohal ikkagi erialase kompetentsusega, kus algteadmised majandusest ja õigusest on olulised, ja tegelikult kriitilise tähtsusega raamatupidaja töös. Olen kindel, et vastavad
Õnneks Osaühingu lähimas ümbruses ei ole palju konkureerivaid saekaatreid, siis tooraine varumisega raskusi ei ole, juhul kui ainult ilmastikutingimused ei takista. Kuna valmistoodangu turustus põhiliselt läheb ekspordiks ning nende tellimuste taga on suuremahulised lepingud, siis kohalikud konkurendid ei takista. Üheks peamiseks eeliseks konkurentide ees on see, et Osaühing on piirkonnas ainuke pikema saematerjali tootja. 1.6. Ettevõtte majandusarvestus Majandusarvestust peetakse igas saekaatris eraldi, selle toimimise eest vastutavad meister ja kohapeal olev raamatupidaja. Meistri kohustuseks on jooksev arvestus ümarmetsamaterjali ja valmistatud saematerjali kohta, sest pidevalt on vaja varude hetkeseisu müügipakkumiste koostamiseks. Raamatupidaja koostab aruanded toorme ostuarvete, realiseeritud toodangu müügi ja saekaatri töötajate kohta iga kuu lõpus. 10
Õnneks Osaühingu lähimas ümbruses ei ole palju konkureerivaid saekaatreid, siis tooraine varumisega raskusi ei ole, juhul kui ainult ilmastikutingimused ei takista. Kuna valmistoodangu turustus põhiliselt läheb ekspordiks ning nende tellimuste taga on suuremahulised lepingud, siis kohalikud konkurendid ei takista. Üheks peamiseks eeliseks konkurentide ees on see, et Osaühing on piirkonnas ainuke pikema saematerjali tootja. 1.6. Ettevõtte majandusarvestus Majandusarvestust peetakse igas saekaatris eraldi, selle toimimise eest vastutavad meister ja kohapeal olev raamatupidaja. Meistri kohustuseks on jooksev arvestus ümarmetsamaterjali ja valmistatud saematerjali kohta, sest pidevalt on vaja varude hetkeseisu müügipakkumiste koostamiseks. Raamatupidaja koostab aruanded toorme ostuarvete, realiseeritud toodangu müügi ja saekaatri töötajate kohta iga kuu lõpus. 10
Äriplaani kirjutamine nõuab aega, pingutust ja ressursse. Enne kui pühendada kõik oma ressursid äriplaani kirjutamisele, peate te teadma, mida see äriplaan teie äri jaoks saavutab. Äriplaani all mõeldakse ettevõttja poolt kirjalikult fikseeritud nägemust oma ettevõttest, eesmärke, kogu olemasolevat informatsiooni ettevõtet ümbritsevast keskkonnast, ettevõtja ning tema ettevõtte objektiivset hinnangut ja konkreetset majandusarvestust. Äriplaanil on kolm funktsiooni. Ta võib olla ärisisene juhtimisvahend, mille abil saate teha tulevasi äriotsuseid. Olles selgelt määratlenud oma eesmärgi, võite ära hoida kulukaid vigu ning teha tarku äriotsuseid. Teiseks, ta võib anda asjasthuvitatud investeerijatele ja pankadele lühikese ülevaate teie talu ja äri eesmärkidest ning nende läbiviidavusest. Äriplaani kirjutades pidage meeles, et pankurit huvitab, kas selles on piisavalt informatsiooni
Vali vaid, millist soovid! Majandusarvestus on nii majandusinformatsiooni töötlemise süsteem kui ka protsess, mille käigus toimub majandusinformatsiooni selgitamine, mõõtmine ja edastamine info kasutajale, kusjuures edastatav info peab kasutajatel võimaldama teha põhjendatud otsuseid. Laiem mõiste, kui raamatupidamine. Nii andmete kogumine, töötlemine ja edastamine nende kasutajale-otsustajale (juhile) ühise mõistetava keele kaudu ongi majandusarvestus. Majandusarvestust vajatakse eelkõige ärimaailmas, kuid ilma selleta ei saa hakkama ka ükski teine institutsioon ei riigivalitsus, linna- ja maakonnavalitsus, koolid jne., kõik nad peavad kontrollima oma ressursse ja nende kasutamisega seotud muudatusi, et oleks võimalik teha otsuseid edaspidiseks. Samas on ka selge, et raamatupidamine ei suuda vastata kõigile informatsioonivajajate küsimustele. Ilma selge ja informatiivse raamatupidamiseta ettevõtte kasumit teenivad
Ettevõtte välised aspektid jagunevad riigisisesteks (inflatsiooni tase, õigussüsteem, poliitiline stabiilsus jne.) ning rahvusvahelisteks (valuutakursid, poliitilised suhted jne.). Ettevõtte sisesed aspektid haaravad kõiki ettevõttesiseseid tegevusvaldkondi – juhtimine, personalipoliitika, turundus, finantsjuhtimine jne. 3 1.2 Majandusarvestuse liigid Majandusarvestust tuleb vaadelda süsteemina, mille liigid on: • Finantsarvestus – Finantsarvestuse poolt pakutav info on ettenähtud kahele infotarbijate grupile: ettevõtte juhtkonnale ning ettevõtte tegevusest huvitatud, aga selles mitteosalevatele isikutele, nt aktsionärid, pangad, riigiinstitutsioonid jne. Ettevõttevälised infotarbijad saavad nõuda vaid sellist infot, mida pakub ettevõte finantsaruannetes, samas võib olla see info raskesti tõlgendatav
toimimise ja ressursside otstarbeka kasutamise. 1.1 Ettevõtte eesmärk on firma väärtuse maksimeerimine, mis on rahanduse üks põhitõdesid, kus on vaja vastata küsimustele: 1 millised otsused loovad väärtust? 2 kuidas hinnata ettevõtte väärtust? 1 kuidas kindlustada, et investeerimisotsused suurendavad firma väärtust? 2 kuidas koostada eelarvet? 3 kuidas korraldada finantseerimist, majandusarvestust? 4 kuidas juhtida ettevõtte likviidsust? 5 kuidas leida fonde, sihtasutusi ja kuidas sealt raha saada? 6 kas börsist võiks kasu olla? 7 kuidas mõõta oluliste äritehingute, nt. investeeringute kavandamise, kapitali hankimise, käibekapitali juhtimise majanduslikku edukust? 1.2. FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED. FINANTSKESKKOND, OLEMUS, SISU JA EESMÄRGID Äriettevõtte eesmärgiks on ettevõtja rikkuse suurendamine ehk aktsia turuväärtuse kasvule,
Halvimal juhul ei anta üldse laenu. Suuremates ettevõtetes valmistab rahandusotsuseid ette finantsjuht (chief financial officer CFO), väikeettevõtetes täidab finantsjuhi ülesandeid ettevõtte juht ja/või pearaamatupidaja. Ilma korrektse ja asjakohase raamatupidamiseta ei ole võimalik hea finantsjuhtimine. Finantsjuhi ülesandeks on analüüsida raamatupidaja koostatud aruandeid ja teha koos raamatupidajaga eelarveid. Ka peab finantsjuht tundma hästi majandusarvestust. Finantsjuhi peamised tööülesanded on järgmised: · ettevõtte finantseerimise korraldamine; · ettevõtte krediidipoliitika kujundamine; · ettevõtte käibevara ja käibekapitali analüüs ning planeerimine; · ettevõtte põhivara analüüs ja planeerimine; · rahavoogude juhtimine; · ettevõtte äriprojektide analüüs (kapitali eelarvestamine); · ettevõtte rahandusriskide juhtimine (valuutarisk, makserisk, likviidsusrisk jms);
ettevõtet sellel kursil hoida - JUHTIMIS- JA KONTROLLIFUNKTSIOON hälvete puhul kiiresti ja paindlikult eesmärgile suunatud kursile tagasi toovaid otsuseid langetada - REGULEERIMISFUNKTSIOON Suur osa ettevõtte kvantitatiivsest andmestikust, eriti finantsandmetest kujuneb majandusarvestuse protsessi käigus. Seega võib majandusarvestust vaadelda kui paindlikku, dünaamilist ja ANALÜÜTILIST informatsioonisüsteemi. 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad Välistele huvigruppidele suunatud kohustuslik aruanne on majandusaasta aruanne, mille olulisemad osad on tegevusaruanne ning raamatupidamise aastaaruanne kooskõlas rahvuslike raamatupidamisstandarditega või Rahvusvaheliste Finants- aruandluse Standarditega (ingl k International Financial Reporting Standards, lüh. IFRS)
toimimise ja ressursside otstarbeka kasutamise. 1.1 Ettevõtte eesmärk on firma väärtuse maksimeerimine, mis on rahanduse üks põhitõdesid, kus on vaja vastata küsimustele: 1 millised otsused loovad väärtust? 2 kuidas hinnata ettevõtte väärtust? 1 kuidas kindlustada, et investeerimisotsused suurendavad firma väärtust? 2 kuidas koostada eelarvet? 3 kuidas korraldada finantseerimist, majandusarvestust? 4 kuidas juhtida ettevõtte likviidsust? 5 kuidas leida fonde, sihtasutusi ja kuidas sealt raha saada? 6 kas börsist võiks kasu olla? 7 kuidas mõõta oluliste äritehingute, nt. investeeringute kavandamise, kapitali hankimise, käibekapitali juhtimise majanduslikku edukust? 1.2. FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED. FINANTSKESKKOND, OLEMUS, SISU JA EESMÄRGID Äriettevõtte eesmärgiks on ettevõtja rikkuse suurendamine ehk aktsia turuväärtuse kasvule,
toimimise ja ressursside otstarbeka kasutamise. 1.1 Ettevõtte eesmärk on firma väärtuse maksimeerimine, mis on rahanduse üks põhitõdesid, kus on vaja vastata küsimustele: 1 millised otsused loovad väärtust? 2 kuidas hinnata ettevõtte väärtust? 1 kuidas kindlustada, et investeerimisotsused suurendavad firma väärtust? 2 kuidas koostada eelarvet? 3 kuidas korraldada finantseerimist, majandusarvestust? 4 kuidas juhtida ettevõtte likviidsust? 5 kuidas leida fonde, sihtasutusi ja kuidas sealt raha saada? 6 kas börsist võiks kasu olla? 7 kuidas mõõta oluliste äritehingute, nt. investeeringute kavandamise, kapitali hankimise, käibekapitali juhtimise majanduslikku edukust? 1.2. FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED. FINANTSKESKKOND, OLEMUS, SISU JA EESMÄRGID Äriettevõtte eesmärgiks on ettevõtja rikkuse suurendamine ehk aktsia turuväärtuse kasvule,
toimimise ja ressursside otstarbeka kasutamise. 1.1 Ettevõtte eesmärk on firma väärtuse maksimeerimine, mis on rahanduse üks põhitõdesid, kus on vaja vastata küsimustele: 1 millised otsused loovad väärtust? 2 kuidas hinnata ettevõtte väärtust? 1 kuidas kindlustada, et investeerimisotsused suurendavad firma väärtust? 2 kuidas koostada eelarvet? 3 kuidas korraldada finantseerimist, majandusarvestust? 4 kuidas juhtida ettevõtte likviidsust? 5 kuidas leida fonde, sihtasutusi ja kuidas sealt raha saada? 6 kas börsist võiks kasu olla? 7 kuidas mõõta oluliste äritehingute, nt. investeeringute kavandamise, kapitali hankimise, käibekapitali juhtimise majanduslikku edukust? 1.2. FINANTSOTSUSTE TEGEMISE ALUSED. FINANTSKESKKOND, OLEMUS, SISU JA EESMÄRGID Äriettevõtte eesmärgiks on ettevõtja rikkuse suurendamine ehk aktsia turuväärtuse kasvule,
annaabi.ee 
