öökülm võib talle liiga teha. Oma algkasvukohas võib see taim kasvada isegi kuni 6 meetri kõrguseks ja annab väga palju terasid. Kuigi maisi vars on tugeva kepi jämedune, kuulub ta siiski kõrreliste hulka. Maisi eristab meie teistest teraviljadest see, et tema viljapea ei kasva harjumuspärases kohas kõrre otsas, vaid hoopis lehekaenlas. Neid on sellel taimel isegi mitu. Maisi viljapeasid kutsutakse tõlvikuteks. Umbes 45 cm pikkuses tõlvikus võib olla kuni tuhat tera. Maisil on emas- ja isasõisikud samal taimel. Emasõisikutest moodustuvad tõlvikud. Sarnaselt teisele Eestis kasvavale taimele, rukkile, aitab ka maisil tolmendamisele kaasa tuul. Maisijahust tehakse leiba, lisades nisu- või maniokijahu. Noori suhkrumaisitõlvikuid kasutatakse köögiviljana, süüakse toorelt või keedetult. Maisiteradest valmistatakse tangu ja helbeid. Tuntud on maisitärklis.
väärtuslike õlide hulka. Tänapäeval on ka väga levinud plaksmais ehk popcorn, mida saab valmistada aga ainult kindlast maisisordist. Kuigi maisi vars on tugeva kepi jämedune, kuulub ta siiski kõrreliste hulka. Maisi eristab meie teistest teraviljadest see, et tema viljapea ei kasva harjumuspärases kohas kõrre otsas, vaid hoopis lehekaenlas. Neid on sellel taimel isegi mitu. Maisi viljapeasid kutsutakse tõlvikuteks. Umbes 45 cm pikkuses tõlvikus võib olla kuni tuhat tera. Maisil on emas- ja isasõisikud samal taimel. Emasõisikutest moodustuvad tõlvikud. Sarnaselt teisele Eestis kasvavale taimele, rukkile, aitab ka maisil tolmendamisele kaasa tuul. Maisist on aretatud palju erinevaid sorte, näiteks on olemas kollaste, valkjate, punaste ja isegi sinakate teradega sorte, mida grupeeritakse mitmeteks erinevateks alamliikideks: kõva mais, hammasmais, suhkrumais, lõhenev mais, tärklismais, tärklise-suhkrumais, vahamais ja sõklamais
o acdkd p USA peamised põllumajandustooted 1. Mais 2. Veise liha 3. Lehmapiim 4. Kanaliha 5. Sojaoad 6. Sealiha 7. nisu 8. Puuvili 9. Kanamunad 10. Kalkuniliha Mais Suurim põllumajanduslik toodang on maisil, mille aasta saagiks on üle 250 miljonit tonni. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Mais üksi toob aastas
Seeme koosneb järgnevatest osadest: Kest – Koosneb mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest, mis kujuneb sigimiku seinast. Moodustab teramassist ligikaudu 6%. Endosperm – Koosneb pikkadest rakkudest, mis on täidetud ümarate tärklise teradega. Proteiinisisaldus on suurem väljaspool. Idu – Asub tera alusel viltuselt. Idus on arenenud üks või mitu idujuure alget. Idu osakaal terast on väga väike (rukkil, nisul oral 1,5-3%; kaeral 3-4% ja maisil 10-12%). Aleuroonkiht – Asub seemnekesta ja endospermi vahel. See on proteiinirikas. Kilbike – Asub endospermi ja idu vahel. Terade keemilne koostis: Tärklis – Peamine varutoitaine. Roosuhkur – Peamiselt idus (1,5% teramassist). Toorproteiin – Sisaldub terades 6-22%. Toorrasv – Kõige enam kaera- ja maisiteradest. Nisul on seda 1,4%, rukkil ja odral 1,2%, kaeral 2,6% ja maisil 4%. Rasv on koondunud idudesse.
Külvasin seemned maha ja hakkasin neid erinevatel aegadel kastma. Teooria Hariliku maisi ajalugu Harilik mais on pärit Kesk-Ameerikast ja tema eellasi pole teada. Kultiveerima hakati umbes 7000 aastat tagasi. 15. sajandil tuli läbi Hispaania mais Euroopasse. Eestis hakati maisi kasvatama 1835 aastal. Hariliku mais Mais on 2-3 meetri kõrgune üheaastane teravili. Vars on täidetud pehme säsiga ja läbimõõt on 2- 7 sentimeetrit. Harilikul maisil on 1-4 tälvikut, mis on 10-25 sentimeetri pikkune. Hästi arenenud juurestik aitab taime püstisena hoida. Kasvutingimused Harilik mais on valgusnõudlik ja soojalembeline. Talle meeldib kasvada 25-30 kraadises soojas ning kergetel ja hästi õhustatud neutraalsetel, viljakatel muldadel. Materjal ja metoodika Materjal Kasutasin 400 ml jogurtitopse Poest ostsin taimede kasvuturvast Suhkrumaisi seemned Vesi Metoodika Idandasin suhkrumaisi seemneid 1. päeva
Alkoholid Kust alguse sai? Alkohol sai alguse juba kivi ajast kust on leitud sellest ajast pärit õllekanne. Ehk siis umbes kümme tuhat aastat enne kristust sai alguse alkohol õlle näol. Arvatakse ka, et õlle läbi leiutati ka leib. Dzinn Dzinni lähteaineks on neutraalne piiritus. Vajaliku kvaliteetse baaspiirituse hangib või valmistab tootja ise. See tähendab, et esmalt valmistatakse maisil, odral või rukkil põhinev meski, mille kääritamisel saadakse 67% alkoholisisaldusega virre. Baasbiiritust, mis nüüd saadakse, iseloomustab 70-90% alkoholisisaldus. Järgnevat piiritus lahjendatakse destilleeritud veega, kuhu lisatakse ka kadakamarjad, puuviljad, tsitrusteliste koored, ürdid ning vürtsid. Taimi matsereeritakse ehk leotatakse toatemperatuuril mõnest kuni 24 tunnini, seejärel destilleeritakse jook lõplikult. Dzinni maitsestatakse peale kadakamarjade veel
(mullakoorik, umbrohud, põud). 5. Õigeaegne ja kadudeta koristus koristamisega hilinemine põhjustab enam valminud väärtuslikuma saagiosa kao ning seega ka saagi kvaliteedi languse. 5. 2.3 Tera ehitus ja koostis Tera koosneb: 1. Idust mis asub tera alusel viltuselt. Idus on arenenud üks või mitu idujuure alget. Idu osakaal terast on väga väike: rukkil, nisul ja odral 1,5...3%; kaeral 3...4% ja maisil 10...12%; 2. Endospermist ehk toitekoest, mis moodustab suurema osa terast (keskmiselt 74% tera massist). Endosperm on väga toitaineterikas, millest tulenevalt ka teraviljade nii suur tähtsus majanduses. Endospermi eraldab eost kilbike; 3. Kestadest mis koosnevad mitmest kihist. Kõige välimine on viljakest, mis kujuneb sigimiku seinas, selle all on sisemine seemnekest. Terade keemiline koostis sõltub teravilja: 1. Liigist; 2. Sordist; 3. Taimede toitumistingimustest; 4
Põhitüübideks on siin kobar, mille hästi arenenud peateljele kinnituvad õieraod õitega(toomingal, maikellukesel). Pea ehk tähk erineb kobarast selle poolest, et õied on raotud ja kinnituvad vahetult õisikuteljele (teelehel). Kobaraga sarnaneb pööris kuid erinevalt kobarast harunevad sellele õisiku peateljele kinnituvad külgharud (kaeral). Õisikud mille jämenenud ja lihakaks muutunud peateljele kinnituvad raotud õied, nimetatakse tõlvikuks (maisil). Nutt on õisik kus lühenenud peateljele kinnituvad raotud või lühiraolised õied (ristikul). Kui laienenud ja lamenenud liua- või korvitaolisel õisikuteljel asetsevad tihedasti raotud õied, siis nimetatakse seda korvikuks (päevalillel, rukkilillel, võilillel). Kobarõisikute hulka kuulub ka kännas. Selle õisiku alumised õieraod on ülemistest tunduvalt pikemad, seetõttu asetsevad kõik õied enam-vähem ühel tasapinnal (pirnipuul). Sarikas on
Küll aga valmistatakse kaerajahust 1 küpsiseid ja kooke. Kaera põhiliseks eeliseks peetakse kõrget lahustuvate kiudainete sisaldust, mis aitab normaliseerida vere kolesterooli taset ja tõstab glükoosi taluvust. Mais (Zea mays) Toodangu mahult jääb mais alla ainult nisule. Ligi pool maisist toodetakse Põhja-Ameerikas. Teised suuremad tootjad on Hiina, Brasiilia ja Prantsusmaa. Maisil on väga mitmesuguseid liike: Hammasmais enamkasvatatud mais. Kasutatakse loomasöödaks ja toiduainetööstuses Magusmais maisitõlvikud koristatakse enne täisküpsuse saavutamist. Magusmaisile on iseloomulik terade suur suhkrusisaldus, mis säilitamisel kiiresti väheneb. Suhkrumaisist valmistatakse konserve ja sügavkülmutatakse. Popcorn väikeseteraline mais, mille kiirel kuumutamisel niiskus aurustub, paisutades tera mahtu mitmekordseks.
See on üpris veenvalt tõestanud, et pole lisandunud uusi riske, mis ei kaasneks samaväärse tavatoiduga. Palju vaieldakse ka, et GM-taimed mõjutavat kaudselt keskkonda.. Tuntuim näide: kahtlustatakse, et teatud Bt-putukatoksiini tootvad taimed põhjustavad paljude kahjutute putukate, näiteks teatud liblikate hulgihukku. Kuid selliste taimedega põldudel ei ole mingit toksilist mõju liblikatele siiski märgatud. Kõnealused liblikad ei toitu otseselt maisil, mõju saab olla vaid kaudne, näiteks maisi õietolmu vahendusel. Küll aga võib täheldada liblikate suuremat ellujäämust säärastel põldudel, kuna neid põlde ei pritsita enam tugevate putukamürkidega. Täpselt samal põhjusel hakkavad USA-s intensiivpõllumajanduspiirkondade jõgedesse tagasi tulema sealt aastakümneid tagasi kadunud kalaliigid: insektitsiidide ning mullas mittelagundatavate herbitsiidide kasutus on tugevasti vähenenud.
Järelikult erinevus genoomi suuruses põhineb mittekodeerivatel korduvatel DNA järjestustel. (50% maisi genoomist on retrotransposoonid). Inimese haploidne genoom sisaldab ~3,2x109 aluspaari, mis on jaotatud 23 kromosoomi vahel. Keskmine kromosoomi pikkus ~108 bp. Suurem osa tuuma DNA-st on vajalik kromosoomide ja genoomi struktuuri tagamiseks, aga mitte valkude kodeerimiseks. Kui intronid kodeerivast DNA-st välja arvata, siis mittekodeeriv on tavaliselt üle 90% DNA-st Maisil on kodeeriv osa ~1% genoomist. Regulaatorvalke kodeerivate geenide osa moodustab eukarüootides ligikaudselt 10-15% kogu geenide arvust. Eukarüootse DNA klassifikatsioon Kodeeriv DNA · üksikgeenid (võib esineda ainult üks koopia, 25-30% valku kodeerivate geenide arvust). · duplitseerunud ja divergeerunud geenid, 50% valku kodeerivate geenide arvust. (Duplitseerunud geenid, mis kodeerivad valgud sarnase, aga mitte identse
Asustustihedus 1+ 2000-3000 tk ha. 2+ 600- 1000 tk/ha. 11) SÖÖTMINE Karpkala toidu võivad olenevalt pidamisviisist moodustada 1.Tiigi looduslik toidubaas peamiselt selgrootud põhjaloomad 2.Vili (nisu, oder, mais). 3. Granuleeritud jõusööt Söödakoefitsent iseloomustab sööda kulu kala juurdekasvu ühikule (hinnatakse kg-des 1 kg juurdekasvu kohta).On söödati erinev.Teravilja söödakoef. 4-5, maisil 4, jõusöödal 1-2.Mõjutab suvine veetemperatuur ja kalade asustustihedus. Karpakalade söödad: Maimuperioodil looduslik sööt, kuni 100 g-ni täisväärtuslik jõusööt.Vanematele (1+ ja 2+) sobivad peaaegu kõik teraviljad (nisu, oder ja mais) , loodusliku söödabaasi eeldusel. Söötmine: Karpkala toitumise ja toidu omastamise eripära määrab asjaolu, et tal puudub magu.
ABA laguneb oksüdeerumisel faseiinhappeks (PA) ja dihüdrofaseiinhappeks (DPA). PA esineb sama toime mis ABA-l, DPA on inaktiivne. ABA füsioloogilised toimed Osalemine õhulõhede sulgumises (vt veevahetus). Pärsib seemnete enneaegset idanemist ja varuainete ladestumist endospermi. ABA kontsentratsioon on kõrge embrüogeneesi lõpul. Takistab amülaaside geenide ekspresseerumist giberelliinide toimel. ABA sünteesi mutantsel maisil terad tõlvikus idanevad. Osalemine pungade puhkeseisundi säilitamises (ei toimu pungade puhkemist sügisel kui ilmad on veel kasvuks soodsad). Pärsib IAA-st põhjustatud venivuskasvu, sest inhibeerib H+-ATPaasi. Stressi tingimustes (kuum, külm, kõrge pinnase soolsus) ABA hulk kasvab. Need stressi tüübid mõjuvad nagu veestress. ABA kontsentratsiooni kasvades suureneb spetsiifilise valgu osmotiini hulk, mis suurendab seotud vee hulka (vähendab veepotentsiaali)
•Pindmise juurekavaga kuusk murdub. •Kui puu on maha kukkunud, levivad seene eosed tuulega laiali, värsked kännud nakatuvad ja kogu tsükkel kordub. •Männil tekivad juurepessu viljakehad enamasti kuivanud tüve ümber sambla sisse. Männil on võimas sammasjuur, mis tungib sügavale maapinda ja ehkki tema füsioloogiliselt aktiivsed juured on patogeen hävitanud, seisab mänd surnunagi püsti. Seened kui olulised taimeparasiidid. Nõgiseen maisil Seened meditsiinis ja (toiduainete)tööstuses - vein ja leib; alkohoolset käärimist kutsuvad esile pärmseened; Penitsilliin. Aflatoksiinid. Kollane kerahallik Vohades küllastumata rasvhappeid sisaldaval söötmel (näiteks sojaoad, maapähkel e. arahhis), Produtseerib inimesele väga mürgiseid aflatoksiine - termostabiilsed ained, st. kuumutamisel mürgisust ei kaota (ägedad seedimishäired, mõne kuu pärast maksavähk).
Asustustihedus 1+ 2000-3000 tk ha. 2+ 600-1000 tk/ha. Söötmine ja kasv Karpkala toidu võivad olenevalt pidamisviisist moodustada 1.Tiigi looduslik toidubaas peamiselt selgrootud põhjaloomad 2.Vili (nisu, oder, mais). 3. Granuleeritud jõusööt Söödakoefitsient *Iseloomustab sööda kulu kala juurdekasvu ühikule (hinnatakse kg-des 1 kg juurdekasvu kohta). *Teravilja söödakoef. 4-5, maisil 4, jõusöödal 1-2. *Mõjutab suvine veetemperatuur ja kalade asustustihedus. Karpkalade söödad *Maimuperioodil looduslik sööt kuni 100 g-ni täisväärtuslik jõusööt. *Vanematele (1+ ja 2+) sobivad peaaegu kõik teraviljad (nisu, oder ja mais) , loodusliku söödabaasi eeldusel. Söötmine Karpkala toitumise ja toidu omastamise eripära määrab asjaolu, et tal puudub magu. Kuigi karpkalal on pikk sooltoru (keha ja sooltoru pikkuse vahekord on 1 : 2,5 kuni1 : 3), seedub toit
Soolastress saab taimi vigastada kolmel viisil. Esiteks kõrged soolakontsentratsioonid (eriti naatriumi) muudavad pinnase struktuuri. Teiseks kõrged soolakontsentratsioonid on keerukalt seotud veestressiga. Need tekitavad madala pinnase vee potentsiaali, s.o. füsioloogilise põua vorm, mis teeb taimele raskeks omastada nii vett kui toitaineid. Kolmandaks, vigastused glükofüütidel on seotud spetsiifiliste ioonide mürgisusega, eriti Na+ ja Cl-. NaCl mürgisust noorel odral, maisil ja teistel taimedel saab vähendada Ca2+ sisalduse suurendamisega. Biootilised stressifaktorid. Jasmonaadid on taimehormoonidega, mis reguleerivad taime kasvu ja arengut Elikiitorid on metaboliidid, mis on isoleeritud patogeenidest, kutsudes esile ülitundlikusreaktsiooni peremeestaimes. Tihedus (konkurents); patogeenid - mikroorganism, harvem ka mingi keemiline aine, mis kutsub taim- või loomorganismis esile haigusi; herbivooria - taimetoidulisus. Stressiained.
126 Söötmine ja kasv Karpkala toidu võivad olenevalt pidamisviisist moodustada 1.Tiigi looduslik toidubaas – peamiselt selgrootud põhjaloomad 2.Teravili (nisu, oder, mais). 3. Granuleeritud jõusööt 127 Söödakoefitsient Iseloomustab sööda kulu kala juurdekasvu ühikule (hinnatakse kg-des 1 kg juurdekasvu kohta). On söödati erinev. Teravilja söödakoef. 4-5, maisil 4, jõusöödal 1-2. Mõjutab veetemperatuur (20-25 kraadi) ja sööda liik. 128 Päevane söödakogus Päevase söödakoguse määravad vee tempera tuur ja söödaliik. Maksimumkogus (4–5% kala kehamassist) antakse temperatuuril üle 18 °C. Soovitav on jõusööda päevaratsioon anda kahel korral, pool hommikul ja teine pool õhtul. Kui kalu söödetakse teraviljaga, mis ei lagune ega rikne
Soolastress saab taimi vigastada kolmel viisil. Esiteks kõrged soolakontsentratsioonid (eriti naatriumi) muudavad pinnase struktuuri. Teiseks kõrged soolakontsentratsioonid on keerukalt seotud veestressiga. Need tekitavad madala pinnase vee potentsiaali, s.o. füsioloogilise põua vorm, mis teeb taimele raskeks omastada nii vett kui toitaineid. Kolmandaks, vigastused glükofüütidel on seotud spetsiifiliste ioonide mürgisusega, eriti Na+ ja Cl-. NaCl mürgisust noorel odral, maisil ja teistel taimedel saab vähendada Ca2+ sisalduse suurendamisega. 10. Biootilised stressifaktorid. Kuuluvad keskkonnasaastajate alla: Biootiliste tegurite hulk (haigustekitajad, kahjurid, konkurents) Herbivooria, tihedus, patogeenid. 11. Stressiained. Antioksüdandid Vees lahustuvad (tsüsteiin, C-vitamiin, uraat) Rasvas lahustuvad (A-, E-, D-vitamiin) Ensüümid Polüamiinid Proliinid, glütsiin jt Suhkrud ja polümeersed alkoholid
Suurema juuresõlmega taimed on leplikumad mullasilma suhtes. Võrsumine sõltub külvisügavusest,optim 3-5m ja taimede tihedusest pinnaühikutes, see sõltub külvisenormist, kui palju seemneid oleme külvanud.Taliviljad võrsuvad rohkem.Võrsed konkureerivad omavahel toitainete osas ja osa neist hukkub.Taim ise reguleerib võrsete arvu. Kõrsumine.Alustab kasvu kõrs ehk vars.Kõrs koosneb sõlmedest ja sõlmevahed-est- need on mullapealsed osad.Neid on 5-7,maisil kuni 25.Sõlmevahedele vastab samasugune arv lehti.Kõigepealt alustab kasvu mullapealne sõlmevahe.Alumine sõlmevahe hakkab kasvama alumisest sõlmest.Iga järgnev sõlmevahe on eelmisest pikem,kõige pikem kannab pead.Kõrsumine lõppeb õisiku arenemisega.Õisikuks pööris.Loomine-õisiku ilmumine lehetupest.Kõrsumisest loomiseni kulub 30-35 päeva.Sel ajal toimub intensiivne kasv ja seetõttu on meie teraviljadel suurendatud nõuded vee ja toitainete suhtes.Loomisfaasi algul
leplikumad mullasilma suhtes. Võrsumine sõltub külvisügavusest,optim 3-5m ja taimede tihedusest pinnaühikutes, see sõltub külvisenormist, kui palju seemneid oleme külvanud.Taliviljad võrsuvad rohkem.Võrsed konkureerivad omavahel toitainete osas ja osa neist hukkub.Taim ise reguleerib võrsete arvu. Kõrsumine.Alustab kasvu kõrs ehk vars.Kõrs koosneb sõlmedest ja sõlmevahed- est- need on mullapealsed osad.Neid on 5-7,maisil kuni 25.Sõlmevahedele vastab samasugune arv lehti.Kõigepealt alustab kasvu mullapealne sõlmevahe.Alumine sõlmevahe hakkab kasvama alumisest sõlmest.Iga järgnev sõlmevahe on eelmisest pikem,kõige pikem kannab pead.Kõrsumine lõppeb õisiku arenemisega.Õisikuks pööris.Loomine-õisiku ilmumine lehetupest.Kõrsumisest loomiseni kulub 30-35 päeva.Sel ajal toimub intensiivne kasv ja seetõttu on meie teraviljadel suurendatud
Selle tagajärjel võrsus Londonis uus dzinnivalmistajate rühmitus. Kui kuni sinnamaani valmistati dzinni kahtlasest piiritusest ja võimalikult odavalt, siis nüüd oli eesmärgiks toota võimalikult peenemaitselist ja rafineeritud jooki, mille tarbijaks on haritud ühiskonnaklass. Dzinn Dzinni lähteaineks on neutraalne piiritus. Vajaliku kvaliteetse baaspiirituse hangib või valmistab tootja ise. See tähendab, et esmalt valmistatakse maisil, odral või rukkil põhinev meski, mille kääritamisel saadakse 67% alkoholisisaldusega virre. Virre destilleeritakse olenevalt tootjast üks või kaks korda kolonnmeetodil. Baasbiiritust, mis nüüd saadakse, iseloomustab 70-90% alkoholisisaldus. Järgnevat piiritus lahjendatakse destilleeritud veega ning suunatakse seekord padadestillaatorisse, kuhu lisatakse ka kadakamarjad, puuviljad, tsitrusteliste koored, ürdid ning vürtsid
õlu.) 5. Taimekahjurite suhtes resistentsete kultuurtaimede saamine milliste kahjurite vastu, milline põhimõte. Kirjeldage vähemalt ühte konkreetset liiki tema genoomis tehtud muudatuste kaudu. Kirjeldage sama liigi kahjuriresistentsuse mehhanismi. Kõige levinumaks maisi (ka hirsi ja erinevate umbrohuliikide) kahjuriks on varreleedik (Ostrinia nubilalis), kes tungib kohe pärast koorumist taimelehtede tagaküljel olevatesse leherootsudesse, maisil aga tõlvikutesse. See on üks suuremaid maisikasvatajate vaenlasi. Kahjurite, eelkõige varreleediku, suhtes resistentseid taimi saadakse kahjureid hävitavat toksiini kodeeriva geeni sisseviimisel taime DNA-sse. Näiteks viiakse taime genoomi Bt toksiin, mida kodeeriv geen pärineb bakterist Bacillus thuringensis. Seega toodab taim ise insektitsiidi ning kahjurid hävivad sellisest taimest toitumisel.
TOLEMENDAJAD Risttolmlemine · Suuremad puuviljad, marjad, seemned + suurem saak · Toitude kvaliteet (välimus, kui on tolgendamata siis vaarikas on ühe küljega) · Sünkroniseerib seemnete valmimise (raps muidu tolmleb ka niisama) ehk taimel ei teki kõrvalharusid ja saak valmis ühel ajal. Muidu valmis ebaühtlaselt ja kval oleks madalam o Kui mesilasi rohkem, on saak suurem · Parem idanemine (päevalilleseemned) o Nt maisil oleksid osad seemned hallid ja koledad Kasu loodusele · Putuktolmlemine on ainus viis taimede suguliseks paljunemiseks ja geneetilise info mitmekesistumiseks · Putukatele pole tähtis taimedel kohastumused selleks (ilsu värv) · Tolmendamise mitmekesisus on eduka tolmlemise aluseks Tolmendamise väärtus MAJANDUSLIK · Kuidas mõõdetakse? Saagi rikkusega · On kasulik ka piimatoodangutele · Tulu tolemdnamisest: EL 5 mlrd aastas, maailmas 37-91
Günogenees Sugulisepaljunemise erijuhtum, kus tomub viljastumine, kuid uus organism areneb vaid munaraku iformatsiooni baasil, spermi infot ei kasutata. Tekkivad organismid on emased. Näiteks eestis areneb nii hõbekoger. Androgenees Tomub viljastumine, kuid uus organism areneb vaid spermi info baasil, munarakk lihtsalt arengu keskkonnas. Looduses ei esine. Katsetel saadud loomadel(siidiliblikad) ja esineb ka tuakal ja maisil. Spermatogenees Koht: · Toimub paarilistes munandites. Vääniliste seemnetorukeste spermatogeneeses epiteelis. Algus-lõpp: · Spermatogenees algab looteeas munandialgmete ja ürgasugurakkude eristumisega. Looteeas toimub põhiliselt eelrakkude paljunemine. · Spermatogonees taas algab suguküpsuse algamisega( 12-14 aastased). · Spermatogonees toimub elulõpuni. Kestvus:
ACC deaminaas võib osaleda paljudes taimede kasvu soodustavates protsessides. Näiteks juurte endofüüt Bulkholderia pikendab õite eluiga ning juurte pikikasvu, vähendades ACC deaminaasiga taime etüleenistressi. Endofüüdid võivad taime kasvu soodustada võimendades taimede fotosünteesi, klorofülli sisaldust, vee omastamisvõimet ning CO 2 assimilatsiooni seni teadmata moel nagu näiteks soodustab Bulkholderia phytofirmans tüvi PsJN maisil. Samas, üsna hästi on uuritud endofüütidel taimehormoonide tootmist, mille abil endofüüdid võivad muuta taime morfoloogiat. Tavaliselt sünteesivad endofüüdid auksiine (IAA) ja giberrelliine, mis mõjutavad taime kasvu, meristeemi diferentseerumist ning seemnete idanemist. Endofüütide õhulämmastiku sidumine ja seeläbi taime kasvu soodustamine on hästi teada tõik. Tavaliselt kirjeldatakse liblikõieliste juurtes elavaid
annaabi.ee 
