poollooduslikest kooslustest koosneva süsteemi (edaspidi roheline võrgustik) aluste kujundamine; 6) maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmine. (3) Üleriigilise planeeringu koostamisel võetakse arvesse keskkonnamõju strateegilise hindamise ning hädaolukorra riskianalüüsi tulemusi. [RT I 2009, 39, 262 - jõust. 24.07.2009] § 7. Maakonnaplaneering (1) Maakonnaplaneering koostatakse kogu maakonna territooriumi või selle osa kohta. (2) Maakonnaplaneeringu võib koostada: 1) mitme maakonna territooriumi või nende territooriumi osade kohta huvitatud maavalitsuste omavahelisel kokkuleppel; 2) teemaplaneeringuna kehtiva maakonnaplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud ülesannetele; [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009] 3) avalikele veekogudele. [RT I 2010, 8, 37 - jõust. 27.02.2010] (3) Maakonnaplaneeringu ülesanded on: [RT I 2009, 28, 170 - jõust. 01.07.2009]
Ülesannete selgitamisel on kasutatud planeerimisseadust. 1 Edaspidi on lühiduse huvides kasutatud väljendit ,,Via Baltica teemaplaneering" või ,,teemaplaneering" 3 1. Ülevaade planeeringuprotsessist Käesolevas peatükis on antud ülevaade teemaplaneeringu koostamise protsessist. Ülevaade selgitab, millal said erinevad osapooled planeeringuprotsessi kaasatud. Planeerimisseaduse (edaspidi PlS) §10 lg 3 : ,,Maakonnaplaneeringu koostamise algatab maavanem või Vabariigi Valitsus ja selle koostamist korraldab maavanem." Pärnu maavanem algatas 27.02.2009 korraldusega nr 32 Pärnu maakonna planeeringut täpsustava teemaplaneeringu "Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn Pärnu Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0 170,0" koostamise ja planeeringu keskkonnamõju strateegiline hindamise. [Pärnu maavalitsuse kodulehekülg]
suunamine; 4) üleriigilise transpordivõrgustiku kujundamise ning infrastruktuuride arengu suunamine; 5) eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava asustuse kujundamine; 6) maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmine. - Maakonnaplaneering Koostatakse kogu maakonna territooriumi või selle osa kohta. Võib koostada mitme maakonna territooriumi või osade kohta ja teemaplaneeringuna kehtiva maakonnaplaneeringu täpsustamiseks ja täiendamiseks (Planeerimisseadus §7 lõige 2). Maakonnaplaneeringu ülesanded: 1) maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine; 2) riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamine; 3) säästva ja tasakaalustatud arengu aluste kujundamine; 4) asustuse arengu suunamine; 5) detailplaneeringu koostamise kohustusega alade määramine väljaspool asulaid jne.
objektide (nt prügilad, naftaterminalid) asukohad. Maakonnaplaneering peab ühelt poolt lähtuma kehtivast üleriigilisest planeeringust ning selles määratud ruumilise arengu põhimõtetest ja üldistest arengusuundadest. Teisalt on see aga aluseks maakonna linnade ja valdade üldplaneeringutele, millega määratakse juba konkreetsemalt erinevate maa-alade kasutusvõimalused. Maakonnaplaneeringu võib koostada mitme maakonna territooriumi või nende territooriumi osade kohta huvitatud maavalitsuste omavahelisel kokkuleppel, avalikele veekogudele või teemaplaneeringunakehtiva maakonna planeeringu täpsustamiseks. 7. Mille poolest erinevad üleriigilise ja maakonnaplaneeringu ülesanded? Nimeta teemasid. MP- on spetsiifilisem ja reguleerib maakonnatasandil rohkem. NT maa- ja veealade üldiste
alla võtmiseks või kui planeeritaval maa-alal asub keskkonnaregistri maardlate nimistus olev maardla või selle osa või kui planeeritavale maa-alale või selle lähiümbrusesse jääb olemasolev või kavandatav keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuse asukoht või kui planeeritaval maa-alal asub maaparandussüsteem; Maakonnaplaneeringu ja üldplaneeringu – asjaomase riigiasutusega, kui planeeringuga kavandatakse olulise ruumilise mõjuga objekti; Maakonnaplaneeringu, üldplaneeringu ja detailplaneeringu – Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumiga, kui planeeringuga kavandatav võib kaasa tuua riigikaitselise objekti planeeritud töövõime vähenemise või kui planeeritavale maa-alale kavandatakse tuulegeneraatoreid. 11. Kes võib korraldada ÜP, DP avalikku väljapanekut, kus võib ÜP, DP
ettevalmistustega ehitustöödeks, mille algus võib osutuda võimalikuks aastatel 2018/2019. Eeltööd ja uuringud: Rail Baltic lepiti esmakordselt rahvusvahelisel tasandil kokku Läänemereriikide planeerimisalase koostööprogrammi VASAB 2010 raames 1994. aastal. Juba siis määrati trass Eestis kulgema Pärnu kaudu. Üleriigiline planeering Eesti 2010 määras VASAB 2010 kokkulepete alusel võimaliku trassi kulgema Riia suunalt Pärnu kaudu Tallinnasse. Raudteetrass on kajastatud ka Harju Maakonnaplaneeringu I etapis (kehtestatud 19.04.1999) järgmiselt: “Üleeuroopalise tähtsusega transpordikoridoridest läbib Eestit põhja- lõunasuunaline koridor, mis esialgu sisaldab VIA BALTICA nime all tuntud maanteeühenduse parendamise meetmeid ja kaugemas tulevikus RAIL BALTICA nime kandva kiirraudtee tootmist läbi Varssavi, Kaunase ja Riia Tallinnani. Selle projekti loomulikuks jätkuks oleks Soome lahe aluse raudteetunneli rajamine Helsingini”. Samuti olid
ühiskonnaliikmete vajadusi ja huvisid arvestavaid tingimusi säästva ja tasakaalustatud arengu kujundamiseks, ruumiliseks planeerimiseks, maakasutuseks ja ehitamiseks planeeringute liigid: üleriigiline planeering, maakonnaplaneering, üldplaneering, detailplaneering planeering peab olema: demokraatlik, kõikehaarav, funktsionaalne, orienteeritud pikaajalisusele MAAKONNAPLANEERINGU ÜLESANDED – maakonna ruumilise arengu põhimõtete määratlemine; asustuse arengu suunamine; detailplaneeringu koostamise kohustusega alad; loodusväärtuste säilimine ÜLDPLANEERINGU EESMÄRGID – valla/linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine; tiheasustusega alade määramine; miljööväärtusega hoonestusalade määramine DETAILPLANEERINGU EESMÄRGID – planeeritava maa-ala kruntideks
KIKi eesmärk. KIKi poolt rahastatavad programmid. KIKi rahalised allikad. Loodus- ja keskkonnakaitse valitsusvälised organisatsioonid (VVO) Eestis (ELF, LUS, Eesti TA looduskaitsekomisjon, Eesti Roheline Liikumine jne) ja välismaal (WWF, IUCN jne). Seminaris tuli iseloomusta ühte Eestis tegutsevat VVOd. Planeerimise seadus (2015). Seadus eesmärk. Mõiste: planeering. Planeerimise põhimõtted. Planeeringute liigid. Üleriigilise planeeringu eesmärgid ja näited. Maakonnaplaneeringu olulisemad ülesanded. Maakonnaplaneeringud Eestis, näiteid teostatud teema planeeringutest. Üldplaneeringu olulisemad eesmärgid. Detailplaneering ja selle olulisemad ülesanded. Planeeringu Eesti 2030+ olulisemad teemad. Eesti 2030+ arengueesmärgid. Keskkonnamõjude hindamine. Ajalugu. Keskkonnamõju hindamine: definitsioon. Keskkonnamõju hindamine; keskkonnamõju strateegiline hindamine. Mõisted: "keskkonnamõju", "oluline keskkonnamõju". Keskkonnamõju liigid, too näiteid.
teatud kohas. Jagada rohkem infovoldikuid või rajada infotahvleid, kus on vastav informatsioon või reklaamida kohaliku giidi kasutamise võimalust. Suurem kontroll peaks olema laevateede juures, et merereostus ei jõuaks hoiualani. KASUTATUD KIRJANDUS 1) EELIS 1 2013. Ruhnu hoiuala. Kättesaadav: http://loodus.keskkonnainfo.ee/eelis/default.aspx? state=5;30947564;est;eelisand;;&comp=objresult%3Dala&obj_id=-2024891904 (13.12.2013) 2) Saare Maakonnaplaneeringu teemaplaneering 2007. Asutust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Saare Maavalitsus. Kättesaadav: https://saare.maavalitsus.ee/documents/906995/1027513/Asustust+ja+maakasutust+suunavad +keskkonnatingimused.pdf (13.12.2013) 3) Ruhnu Vallavalitsus 2013. Ruhnu üldandmed. Kättesaadav: http://ruhnu.ee/ruhnu-uldandmed/ (13.12.2013) 4) Vikipeedia 3012. Ruhnu. Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Ruhnu (13.12.2013) 5) Keskkonnaregister 2013. Keskkonna seire otsing
määratlemine; 4) maapõue kasutamise üldiste põhimõtete ja suundumuste määratlemine; 5) väärtuslike maastike, väärtuslike põllumajandusmaade ja rohevõrgustiku säilimist ning toimimist tagavate meetmete määratlemine; 6) vajaduse korral maakonnaplaneeringute koostamiseks suuniste andmine; 7) muude käesolevas paragrahvis nimetatud ülesannetega seonduvate ülesannete lahendamine. Näited: asustus, transport, energeetika ruumstruktuur, roheline võrgustik. Maakonnaplaneeringu olulisemad ülesanded. 1) territoriaal-majandusliku arengu põhisuundade kavandamine; 2) kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine ning nende sidumine territoriaal- majandusliku arenguga; 3) maakonnaplaneeringus antud tiheasustuse ja hajaasustuse piiri täpsustamine või määramine, kui kehtestatud maakonnaplaneering puudub; 4) väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimise tagamine ning kasutamistingimuste määratlemine;
tiheasula rohestruktuuris; 6) valmistada ette realistlikud rohestruktuuriga seotud investeerimisplaanid; 7) töötada välja rohealade hooldusprintsiibid, mis oleksid suunatud kõigi rohealadega seotud eesmärkide saavutamisele 5. Kuidas on rohestruktuuri planeerimist käsitletud Planeerimisseaduses (ehk millised võimalused on olemas rohestruktuuri planeerimiseks)? Üldplaneeringute üheks ülesandeks on rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine. Maakonnaplaneeringu ühe ülesandena on planeerimisseaduses kirja pandud loodusvarade, väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilitamine ning rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmete kavandamine. Üleriigilise planeeringu ülesandeks on eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustava looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosneva süsteemi aluste kujundamine. 6
Detailplaneering detailsete (ja lõplike) maakasutus- ja ehitustingimuste kehtestamine (kinnisvaraomanikele), kruntimine, määrab krundi ehitusõiguse Üleriigiline planeering on pikaajaline plaan, milles määratakse kogu riigi ruumilise arengu kõige üldisemad põhimõtted. Koostatakse kogu riigi territooriumi ja majandusvööndi kohta. Üleriigiline planeering tehakse seetõttu, et määratleda riigi ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused. On maakonnaplaneeringu koostamise aluseks. Maakonnaplaneering- Riigitasandi ruumiline planeering, mis paneb paika maakonna ruumilised suundumused ja põhimõtted. Maakonnaplaneeringu võib koostada mitme maakonna territooriumi või nende osade kohta või kindla teema lahendamiseks. 32. Üld- ja detailplaneeringute ülesannete sisu Üldplaneeringu eesmärgid on: 1) valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine; 2) puhke- ja virgestusalade määramine;
• Tuumajaam • Soojusenergeetika (kohalik kütus) • Mootorikütused Rohevõrgustik ja merealad • Rohevõrgustiku ja väärtuslike maastike temaatika on lahendatud maakonnaplaneeringutes ja üldplaneeringutes • Rahvusvaheliselt olulised tuumikalad • Roheline taristu • Merealad • Tuuleenergeetika merealadel • Elektrikaablid ja gaasitorud • Sadamad (MKM tegeleb ka väikesadamatega) • Riigikaitse seisukohalt olulised alad Maakonnaplaneering- Maakonnaplaneeringu koostamine annab omavalitsustele koostöös maavalitsustega võimaluse läbi mõelda, kas see, mida soovitakse, on piirkondlike eeldusi arvestades reaalne. Maakonnaplaneeringu eesmärgid on: 1) tasakaalustatud ja kestliku asustuse, sealhulgas keskuste võrgustiku toimimist ja rahvastiku paiknemist suunavate oluliste tingimuste määramine ja keskuste planeerimise põhimõtete määratlemine; 2) transpordivõrgustiku ja muu taristu, sealhulgas riigimaanteede, avaliku raudtee, veeteede,
2)riigi regionaalse arengu kujundamise ruumiliste aluste loomine 3)asustuse arengu suunamine 4)üleriigilise transpordivõrgustiku kujundamine 5)eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagav süsteem 6)maakonnaplaneeringute ülesannete seadmine. Näiteks: Eesti 2010, inimeste põhivajaduste rahuldamise ruumiline tagamine, Eesti hea ruumiline sidumine Euroopaga, looduskeskkonna hea seisundi säilitamine ja parandamine. Maakonnaplaneeringu olulisemad ülesanded. 1)maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. 2)säästva ja tasakaalustatud arengu aluste kujundamine 3)asustuse arengu suunamine 4)detailplaneeringu koostamise kohustusega alade ja juhtide määramine väljaspool linnu ja aleveid. 5)kaitsealade ja nende kasutamistingimuste arevstamine planeeringus. 6)puhkealade määramine Maakonnaplaneeringud Eestis: 1) koostatakse kogu maakonna territooriumi või osa kohta
dokument. Kutsekvalifikatsiooni tõendava dokumendi olemasolu korral eeldatakse, et isikul on kutsekvalifikatsioon, mille kohaselt ta korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle töö eest. Euroopa Liidu liikmesriigis arhitekti kutsekvalifikatsiooni omandamist tõendavate dokumentide loetelu kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. 43.Maavanema roll planeeringute koostamisel ja maakorralduses. Maakonnaplaneeringu koostamise algatab maavanem või Vabariigi Valitsus ja selle koostamist korraldab maavanem. Ministeerium, maavanem või kohalik omavalitsus, kes planeeringu koostamist korraldab, teatab planeeringu algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa-ala asukoha ja suuruse kohta, sealhulgas määratleb planeeritava maa- ala piiri, ning tutvustab algatatud planeeringu eesmärke vastavas ajalehes ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist. Maavanem informeerib kohalikke
o näide: Eesti 2010 (inimeste põhivajaduste rahuldamise ruumiline tagamine (elukoht, töö, haridus, teenused, puhkus): liikumisvabadus, valikute mitmekesisus, keskkonnakvaliteet; asustussüsteemi edasiarendamine; asustuse ruumiline tasakaalustamine; Eesti hea ruumiline sidumine Euroopaga; looduskeskkonna hea seisundi säilitamine ja parandamine) maakonnaplaneeringu olulisemad ülesanded (3 näidet): o maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine o riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamine o säästva ja tasakaalustatud arengu aluste kujundamine ja sidumine ruumilise arenguga ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonna arengu vajaduste tasakaalustatud arvestamine planeeringu koostamisel
aineid. ,,Hallid" nimekirjad tuleb hoida teatavates piirides, nt tsink ja arseen. On ka nimekirju tegevustest, mda loetakse ohuallikaks. RUUMILINE PLANEERIMINE Algselt elurajoonide ja tööstuse eraldamiseks. Kaasajal keskkonna ja säästva arengu aspekt väga oluline. Eesmärgiks keskkonnale ohtliku tegevuse hajutamine. Keskkonnanormatiivid võivad jaguneda territoriaalselt. Planeerimisseadus. Enne kehtestamist teostatakse riiklikku järelvalvet: maakonnaplaneeringu üle siseministeerium, üld- ja det üle maavanem. KESKKONNAMÕJU HINDAMNE Environmental Impact Assessment Arenguprojektid 1. x Ameerikas 1969 Eestis kesskonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 2 järgi on eesmärgiks teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, anda tegevusloa andjale teavet kavandatava
dokument. Kutsekvalifikatsiooni tõendava dokumendi olemasolu korral eeldatakse, et isikul on kutsekvalifikatsioon, mille kohaselt ta korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle töö eest. Euroopa Liidu liikmesriigis arhitekti kutsekvalifikatsiooni omandamist tõendavate dokumentide loetelu kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. 46. Maavanema roll planeeringute koostamisel ja maakorralduses . Maavanem teeb otsuse maakonnaplaneeringu vastuvõtmise kohta ja korraldab planeeringu avaliku väljapaneku maakonna keskuses ja teistes linnades ning planeeritava maa-ala valdade keskustes. Maakonnaplaneeringu koostamise algatab maavanem või Vabariigi Valitsus ja selle koostamist korraldab maavanem. Maavanem korraldab järelvalvet üldplaneeringute ja detailplaneeringute üle. 47. Kinnisasja sundvõõrandamise olemus ja vajadus ühiskonnale.Kinnisasja sundvõõrandamine on kinnisasja võõrandamine omaniku
Kutsekvalifikatsiooni tõendava dokumendi olemasolu korral eeldatakse, et isikul on kutsekvalifikatsioon, mille kohaselt ta korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle töö eest. Euroopa Liidu liikmesriigis arhitekti kutsekvalifikatsiooni omandamist tõendavate dokumentide loetelu kehtestab majandus- ja kommunikatsiooniminister. 46. Maavanema roll planeeringute koostamisel ja maakorralduses . Maavanem teeb otsuse maakonnaplaneeringu vastuvõtmise kohta ja korraldab planeeringu avaliku väljapaneku maakonna keskuses ja teistes linnades ning planeeritava maa-ala valdade keskustes. Maakonnaplaneeringu koostamise algatab maavanem või Vabariigi Valitsus ja selle koostamist korraldab maavanem. Maavanem korraldab järelvalvet üldplaneeringute ja detailplaneeringute üle. 47. Kinnisasja sundvõõrandamise olemus ja vajadus ühiskonnale.Kinnisasja
Planeeringute liigid. Üleriigiline, maakonna, üld ja detailplaneering. Euroopa ruumilise planeerimise harta nõuded planeeringule. Demokraatlik, Kõikehaarav, Funktsionaalne, Orienteeritus pikaajalisusele Üleriigilise planeeringu eesmärgid Riigi regionaalse arengu kujundamine, asustuse arengu suunamine, transpordivõrgustiku ja infrastruk kujundamine. Asustus, Transport, Energeetika ruumstruktuur, Roheline võrgustik Maakonnaplaneeringu olulisemad ülesanded. Maakonna ruumiline areng, säästva arengu kujundamine, asustuse arengu suunamine. Maakonnaplaneeringud Eestis, näiteid teostatud teema planeeringutest. Roheline Võrgustik, Väärtuslikud maastikud Üldplaneeringu olulisemad eesmärgid. Kestva ja säästva arengu tingimuste määratlemine. Põllumaade, maastike säilimise tagamine. Maa-ja veealade kasutamisting-te kehtestamine. Detailplaneering ja selle eemärgid. Detailplaneerimine on ühiskondliku kokkuleppe
Euroopa ruumilise planeerimise harta nõuded planeeringule: Peab olema: Demokraatlik; Kõikehaarav; Funktsionaalne; Orienteeritus pikaajalisusele. Üleriigilise planeeringu eesmärgid ja näited: Riigi regionaalse arengu kujundamise ruumiliste aluste loomine; asustuse arengu suunamine; üleriigilise transpordivõrgustiku. Inimeste põhivajaduste rahuldamise ruumiline tagamine (elukoht, töö, haridus, teenused, puhkus). Maakonnaplaneeringu olulisemad ülesanded: 8 Maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine; riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamine; asustuse arengu suunamine. Üldplaneeringu olulisemad eesmärgid: Valla või linna ruumilise arengu põhimõtete kujundamine; rohelise võrgustiku
- Omanikul on õigus saada infot planeeringu algatamise kohta mis puudutab tema kinnistut Kohustused: - Anda tasuta planeeringu koostamiseks vajalikke andmeid planeeringu koostamist korraldavale ministeeriumile, maavanemale, kohalikule omavalitsusele või nende poolt volitatud planeeringu koostajale. - Kinnisasja omanik ei tohi ehitada planeeringu koostamisel kehtestatud ajutise ehituskeel piirkoda. 40. Maavanema roll kinnisvarakorralduses Maakonnaplaneeringu koostamise algatab maavanem või Vabariigi Valitsus ja selle koostamist korraldab maavanem. Ministeerium, maavanem või kohalik omavalitsus, kes planeeringu koostamist korraldab, teatab planeeringu algatamisest, annab informatsiooni planeeritava maa- ala asukoha ja suuruse kohta, sealhulgas määratleb planeeritava maa-ala piiri, ning tutvustab algatatud planeeringu eesmärke vastavas ajalehes ühe kuu jooksul pärast planeeringu algatamise otsuse tegemist
suunamine; 5) eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustava looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosneva süsteemi (edaspidi roheline võrgustik ) aluste kujundamine; 6) maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmine. Näited Asustus Energeetika ruumstruktuur Transport Roheline võrgustik Maakonnaplaneeringu olulisemad ülesanded 1) maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine; 2) riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamine; 3) säästva ja tasakaalustatud arengu aluste kujundamine ja sidumine ruumilise arenguga ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonna arengu vajaduste tasakaalustatud arvestamine planeeringu koostamisel; 4) asustuse arengu suunamine;
suunamine; 5) eri tüüpi ökosüsteemide ja maastike säilimist tagava ning asustuse ja majandustegevuse mõjusid tasakaalustava looduslikest ja poollooduslikest kooslustest koosneva süsteemi (edaspidi roheline võrgustik ) aluste kujundamine; 6) maakonnaplaneeringutele ülesannete seadmine. Näited Asustus Energeetika ruumstruktuur Transport Roheline võrgustik Maakonnaplaneeringu olulisemad ülesanded 1) maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine; 2) riiklike ja kohalike ruumilise arengu vajaduste ja huvide tasakaalustamine; 3) säästva ja tasakaalustatud arengu aluste kujundamine ja sidumine ruumilise arenguga ning majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja looduskeskkonna arengu vajaduste tasakaalustatud arvestamine planeeringu koostamisel; 4) asustuse arengu suunamine;
11) muinsuskaitse-, looduskaitse- ja muude kaitsealuste alade ja objektide ning nende kasutamistingimuste arvestamine planeeringus vastavalt kehtestatud kaitse-eeskirjadele või põhimäärustele ja vajadusel ettepanekute tegemine kaitse-eeskirjade või põhimääruste täpsustamiseks; 12) vajadusel ettepanekute tegemine maa-alade ja üksikobjektide kaitse alla võtmiseks; 13) riigikaitseliste maa-alade määramine; 14) vajadusel ettepanekute tegemine kehtiva maakonnaplaneeringu muutmiseks. Detailplaneeringud Detailplaneering on Eesti planeerimisseaduse järgi ruumiline planeering, mis koostatakse lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse aluseks. Koostatakse tiheasustusaladel ja detailplaneeringu kohustusega aladel. Detailplaneeringuga määratakse · Planeeritava ala kruntideks jaotamine · Krundi ehitusõigus · Tänavad, liikluskorralduse põhimõtted · Haljastus ,heakorrastus ehtistevahelised kujad · Tehnovõrgud, paigutus · Keskkonnakaitse abinõud
keeldunud seda tegemast, pöördub maavanem HKMS-s ettenähtud korras protestiga halduskohtusse (VVS § 85 lg 4). Kui maavanem avastab, et KOV on vallanud, kasutanud või käsutanud riigivara ebaseaduslikult või ebaotstarbekalt, teeb ta Riigikontrollile, uurimisasutusele vm pädevale asutusele ettekande ning edastab koos ettekandega ka tema käsutuses olevad seda tõendavad dokumendid jm materjalid (VVS § 85 lg 6). PlanS-i kohaselt (§ 23 lg 1) teostatakse antud §-s sätestatud järelevalvet maakonnaplaneeringu, üldplaneeringu ja detailplaneeringu koostamise üle enne planeeringu kehtestamist. Üldplaneeringute ja detailplaneeringute üle teostab järelevalvet maavanem (PlanS § 23 lg 1 p 2). Maavanema pädevuses on ka planeeringu avalikul väljapanekul kirjalikke vastuväiteid esitanud isikute ning planeeringu koostamist korraldava KOV-i ärakuulamine ja seisukoha esitamine vastuväidete kohta, kui planeeringu koostamisel vastuväiteid ei arvestatud (PlanS § 23 lg 3 p 5)
annaabi.ee 
