Riigikogu EKRE fraktsiooni esimehe Martin Helme sõnul pakub erakond peenhäälestuse asemel Eesti majandusele välja julge kasvuplaani, mis tagab inimeste sissetulekute ja ostujõu suurenemise ning võimaldab rahastada ühis hüvesid. 7) Erakonna hariduspoliitilised põhiseisukohad: EKRE lubas Eesti haridussüsteemi viia üle eestikeelsele õppele ja kasvatada koolides väärikust, vaimsust, eetikat, eestlaslikku tervemõistuslikku maailmatunnetust. Väärtused nii kõrgkultuuri kui ka rahvakunsti. Edendada rahvuslikel traditsioonidel põhinevat loomingulist huvi- ja harrastustegevust, seovad kogukonna ja rahvusliku identiteedi ühtseks tervikuks. 8) Erakonna sotsiaalpoliitilised põhiseisukohad: EKRE väärtustab eakaid ja hoolekandes toetavad puuetega inimesi ning nende perekondi, et ühiskond oleks õiglasem ja tugevam. 9) Millised erakonna seisukohad (ka teisi valdkondi puudutavad) Sulle meeldib? Põhjenda.
kujutamine ei olnud t�htis vaid kiriku n�rgestamiseks, vaid teaduse �le�ldise arengu seisukohast. Teiseks suursaavutuseks oleks n�iteks tr�kipressi leiutamine. Sellel oli kaks boonust. Esiteks, ta andis reformatsioonile suure t�uke, ning teiseks, raamatute tr�kkimine oli palju lihtsam ja seet�ttu hakkas �lemaailmne haridustase j�rk-j�rgult t�usma. Seega, igasugused teaduslikud, tehnilised ning kultuurilised saavutused arendavad inimeste intelligentsi, avardavad nende maailmatunnetust ning on alustalaks j�rgnevatele suurtegudele. Neljas p�hiline tundmus, mis muudab inimesi, on iseseisvusp��dlus. See �hendab sarnase kultuuri ning keelega rahvaid �hisele eesm�rgile � olla vaba ning teha oma otsuseid ise. K�ige t�htsam ongi siin eneseteadvus ning �uhkus. Omariikluse saavutamisel saab inimene enese peremeheks ning sellega ka enesekindluse majandada oma maad ning riiki, t��tada enda nimel. Oma territooriumi omamine kindlustab ka
Naiste- ja meeste maailm Tänapäeval ei saa mööda minna meeste, naiste ning perekonnaga seotud teemadest. Just nemad panevad aluse perekonnale ning teevad koos ühiseid otsuseid ja tulevikuplaane. Kui tekivadki erinevad ettepanekud, peaksid mehed ja naised siiski ühisele kompromissile jõudma ja arvestama mõlema osapoole mõtetega. Seetõttu, et naised erinevad meestest, rääkides väärtushinnangutest, on naistel ja meestel juba täiesti erinevad teemadki, millest kummagile rääkida meeldib. Ma arvan, et perekonnas on ühised lapsed mõlema jaoks olulised. Laste kasvatamisele peaksid mõlemad vanemad oma panuse andma. Vanasti oli nii, et mehed käisid tööle ja naiste kohustus oli teha majapidamistöid ja lapsi kasvatada, kuid tänapäeval on elukorraldus muutunud. Ka paljud mehed veedavad kodus lastega aega ning tööl käimine ja kärjääri tegemine on kujunenud naiste pärusmaaks. Mõistan mehi, kes tulevadki peale väs...
11. Kes on see väärastunud inimloom, keda filmi algult näidatakse? Miks teda filmi algul näidatakse? Väärastunud (inim)loomad olid inimesed kelle peal tehti Lossis igasuguseid katseid, mille tulemusel nad hakkasid käituma ebainimlikult ja putukalikult, mis võib näiteks viidata ühele Kafka teosele nimega “Metamorfoos”. 12. Millised olid sinu jaoks filmi kõige mõjuvamad visuaalsed kujundid? (Missuguseid seoseid need tekitasid või kuidas annavad edasi kafkalikku maailmatunnetust?) Minu jaoks on filmi kõige mõjuvam visuaalne kujund mustvalges filmimine. Varjutatud kompositsiooni ja hallid toonid annavad sündmustele halvaendelise ja unenäolise rõhutatuse. 13. Sõnasta loetud Kafka teose põhiteema. Kuidas see haakub tänapäeva maailmaga? Kafka toeses “Protsess” oli peategelase põhiliseks missiooniks mõista Seadust ja seda süsteemi, mis ta nii sügavale enda sisemusse tõmmanud oli, kuid pikk ja vaevaline otsing ei
soomeugrilastele tugev kultuuriline toetuspunkt. • Kultuuriline ja teaduslik koostöö on jätkunud ja tugevnenud peale Eesti taasiseseisvumist. • Venemaal elavatele sugulastele eraldatakse raha kirjanduse tõlkimiseks või pakutakse üliõpilastele stipendiumeid. • Eestis on MTÜ Fenno-Ugria mille eesmärgiks on sildade loomine soome-ugri rahvaste vahel. • Mitmel maal on tekkinud uuspaganlikke liikumisi, mis püüavad ellu äratada soomeugrilaste ürgset boreaalset maailmatunnetust. • Üks kuulasamaid liikumisi on etnofuturism, mis püüab tõlkida Soome-ugri rahvaste rahvaloomingut Soome-ugri ühislipp, mis ühendab kõigi Soome-ugri rahvaste lippude Soome-ugri juurtega sümboleid ja värve. etnofuturistliku kunstniku Andju Merjani maal „Ilmutus Sinise Kivi juures: Merja kosmos“.
ennast tunneb, seda huvitavamat teavet ta saab ümbritseva kohta. Kõik see aitab last edaspidi õigesti tegutsema ja otsuseid tegema. Mulle väga meeldib idee lastejoogast, mis toetaks ühtaegu lapse emotsionaalset arengut kui ka füüsilist ja vaimset tasakaalu, see võiks olla üheks osaks rühma igapäevategevustes, toetades lapse mitmekülgset arengut. Jooga õpetab kontsentreeruma, arendab tahet, kasvatab usku iseendasse ja oma võimetesse, avardab maailmatunnetust, kujundab väärtushinnanguid, innustab toimima loodusega kooskõlas. Samuti treenib jooga aju vasaku ja parema ajupoolkera koostööd ning koordinatsiooni. Joogatunnid näeksid välja järgmised: lapsed võtavad oma võimlemismati ning elavad mõnusa muusika saatel tundi sisse. Õpetaja jutustatab igakord põneva muinasjutu, mille ajal võetakse erinevate loomade, esemete või tunnete asendeid. Muututakse koerteks, kassideks, sildadeks,
traat, mis tõmbab ehitise tipu kokku nagu kotisuu, ja teisel vabamüürlaslik silm tühjaltvaatajat põrnitsemas Tähendusi pole, vormi pole, on vaid ,,üks õnnis äraminemine seendasse" nagu Ernst Ennol Liivranna portree iseloomustab modelli kultuurihoiakut Selge ja napp geomeetriasse kalduv esitlus, väljapeetud lihtsus ja muigel näosjoonte peenus peegeldavad portreteeritava esteetilisust ja iroonilist maailmatunnetust Künnapu on valdavalt tundlikult ja pehmelt modelleeritud Täpselt on edasi antud tema lõuajoon koos isel. jonnaka peahoiakuga Kontrastiks kirjeldatud elegantsile on alle nina paele visatudkonarliku kontuuriga traatprillid Sujuvust ja pehmust näo modelleeringul pingestavad siin-seal sügavad rohmakad sisselõiked ja juuste rahutu rütm,mis nagu kriimustustena lõhuvadnatuuritruu modelleeringu idülli
Samas pean tõdema, et Saatpalu paljusõnalisus ühtaegu lummab ja eksitab: sõnu saab liiga palju, nad tühistavad otsast üksteist, täidavad popformaadis laulu ning kuulaja teadvuse kiiresti. Dagö tekstimaailma suurim voorus on hoidumine lamedast üheplaanilisusest, koos sellega masinlikust ettearvatavusest. Minu jaoks on Saatpalu tekstide peamised märksõnad: nostalgia, ekstaas ja iroonia, mis näivad kõik põgusal vaatlusel kandvat omavahel ühitamatut maailmatunnetust. Dagö laulude kirjanduslik käekiri on virtuoosne ja kujundirikas, selles annavad tooni kõlamängud, intertekstuaalsed vihjed, sõnamängud ning kohati teatraalne otsekõnelisus. Ehkki suur osa sõnu kirjeldab tõukumisi ja tõmbumisi armastusest, nimetut ootust ning eneseotsinguid, leiab sealt ka vihjeid paljule muule: distants elu suhtes, mis lubab elu ,,hädaorgu" vaadelda leebelt ja tüünelt, intellektuaalse irooniaga.
edasi ihuliselt, kasutades nii oma silmi, käsi kui ka iseloomuomadusi. Maalikunst hõlmab nii jooni kui ka värve, temas on ,,sügavus" perspektiivses ja sisulises tähenduses. Seega, kuigi iga inimene omab maailmast tajukogemust ja on ihuliselt osa maailmast, ei suuda ta tunneteda maailma tervikuna, kuid maalikunstnikud, kes suudavad ihulist maailmakogemust ihulisena edasi anda, on võimelised seeläbi avardama teiste inimeste maailmatunnetust, ehk mitte täiuslikkuseni kuid siiski olulisel määral. Kunsti areng püüdlusest kujutada ideaalset ilu võimalikult vahetu maailmakogemuseni on seega areng väärusest tõe suunas. Minu jaoks on just 20. sajandi kunst selline maailmapildi avardaja, ehkkl mitte Merleau-Ponty tajufilosoofiast lähtuvalt, kuid lähtuvalt mõttemaailma ja tunnetuse avardamisest. Modernse kunstiga kokkupuude on nii kauge igapäevasest tajukogemusest, et paneb tahtmatult püüdma
inimese jaoks alati oluline olnud kuid seda veidi teistsugusel, müütilisel viisil. Vanaaja inimesele oli maailm holistiline tervik, mille olemust intuitiivselt tajuti, suhtumine ümbritsevasse oli emotsionaalne ja tunnetuslik ning ümbritsevat keskkonda isikustav – jumalustav-divineeriv. Inimene tajus oma vahetut sõltuvust loodusest ja austas ning kartis teda, kuid masinatest sõltuv ühiskond omab eelnevast hoopis erinevat, pragmaatilist, süstematiseeritud maailmatunnetust, loodus ei ole enam keegi, vaid miski mis on kontrollitav ning millega võib manipuleerida. Religiooni asemele on tulnud teadus ja Jumala asemele Internet. Ka inimpopulatsiooni meeletu kasv ning sellega kaasnev globaliseerumine on suuremate muutuste üks olulisematest põhjustest. Tänapäeva inimkond meenutab oma olemuselt hiiglaslikku hulkrakset organismi, kelle edukus sõltub osarakkude spetsialiseerumise tasemest ja koostöövalmidusest teiste “osarakkudega”
k.; Autism ingl. k.) ehk endassesulgumus tuleneb kreekakeelsest sõnast autos, mis tähendab sõna ,,ise" ehk siis isoleeritult omamaailmas elavat isikut. Autism on väga suure varieeruvusega ajuarenguhäire, mis avaldub imikuea või varajase lapsepõlve jooksul ja tavaliselt järgneb muutumatus ilma muutusteta. Autismile pealmised iseloomulikud tunnused on eelkõige häiritud sotsiaalse suhtlemine, raskused verbaalsel suhtlemisel, piiratud huvid, korduv käitumine ja tavalisest erinevat maailmatunnetust. Autism on enamasti eluaegne psüühiline häire ja vaid harvadel juhtudel on autismile omased jooned taandunud 1 täiskasvanueas. Esimesed tunnused on märgatavad juba kahel esimesel eluaastal, kuid käitumise iseärasused ei pruugi olla märgatavad enne 36. Söömis- ja unehäired on samuti tavalised, aga mitte autismi põhiolemuseks. Autismi esinemissagedus on 34 last 10 000 kohta. Sagedasem on see häire poiste hulgas: 34 poissi ühe tüdruku kohta
Tema muusika on väga fantaasiarikas, leidlik, eriliselt sugestiivsete kujunditega, nagu kosmosefantastikast inspireeritud ,,Aeliita süit" (III osa Magatsitlite tants). Klaverikvintetti oli Oja alustanud juba muusikakooli ajal, põhiline osa tööst valmis aga pärast kooli lõpetamist. 1935. aastal Eesti Akadeemilise Helikunstnike Seltsi korraldatud kammermuusika võistlusel pälvis teos I koha. See on erakordselt pingeline ja terviklik teos, kantud autori traagilisest maailmatunnetust. Olav Rootsi iseloomustus sellele kehtib ka Oja loomingu kohta üldisemalt: ,,Eduard Oja räägib värsket ja mõjuvat keelt. Autor avaldab oma mõtteid otsekoheselt, impulsiivselt ja on imponeeriv oma julguse ja jõuga. Oja fantaasia on lopsakas, ta inspiratsioonisähvatused rabavad. Selles peitub Oja ande suur väärtus. Tema meloodia haarav ekspressiivsus, harmooniate käre valjus ühes rütmi teravusega avalduvad sellise sisemise jõuga, mis on võimeline veenma ja sunnib kaasa elama."
piinarikkas kannatusseisundis. Need tagajärjed ei teki tasu ega karistusena, vaid ainuüksi seetõttu, et kogetakse ümbritsevat maailma oma olemasolu seisundi peegeldusena. Taevalike olenditena kogetakse ka taevalikku seisundit, põrgulike olenditena kogetakse sõna otseses mõttes põrgut. Paljud Lääne budistid aktsepteerivad karma ja ümbersünni ideed kui olulist tõde, mis jääb teispoole praegust maailmatunnetust. Teistel jällegi on taassünni ideega raske nõustuda, seetõttu on tähtis rõhutada, et ei pea uskuma ümbersündi, selleks, et aktsepteerida karma seadust. Lihtne on tõestada, et karma seadus toimib sama hästi ka praeguses elus. Ka selles elus määrab käitumine tulevase kogemuse. Inimloomusel on mitmeid tahke. Vahel on mõtted oskuslikud, vahel mitte. Tavaliselt tabab korraga erinevate mõtete virvarr. Kui keegi palub raha heategevuslikul eesmärgil, ründab
Kas see on seotud rahvaarvu, sed, ungarlased katoliiklased ning ülejäänud soomeugri rahvad geograafilise asukoha või hoopis eluviisi ja kultuuriga? Milline tegur on peamiselt õigeusklikud, on mitmel maal tekkinud uuspagan- olulisem keele ellujäämise seisukohalt: kas emakeelsete kõnelejate absoluu- likke liikumisi, mis püüavad äratada ellu soomeugrilaste ürgset tarv või emakeelsete kõnelejate protsent nendest inimestest, kes arvavad boreaalset maailmatunnetust. end selle rahva hulka kuuluvateks? Üks silmapaistvamaid liikumisi kultuuri vallas on etnofuturism, 6. Arutlege rühmatööna, kas Eesti peaks toetama väiksemaid soomeug- mis püüab tõlkida soomeugri rahvaste rahvaloomingut mood- ri keeli ja miks. Kui otsustage toetada, millisel kujul seda peaks tegema. samasse kunstikeelde, et viia see traditsioonilise kultuuri märgi- Esitage oma töö tulemus kirjaliku ettepanekuna.
Mind peeti heaks õpetajaks. Aga kui ma sain seitsmekümne viie aastaseks, öeldi juubeli puhul, nagu oleksin juba karjapoisina olnud tulihingeline kommunist ja puhunud lepakoorest pasunal “Marseljeesi”. Vabandage, kuid see on küll loba. (“Kandilised laulud”, 1962) Esikkogu luuletused on valdavalt jutustava intonatsiooniga. Värssides leidub rohkesti kontrastseid stiilifiguure, epiteedid ja metafoorid väljendavad ilmekalt autori sotsiaalset maailmatunnetust. Kõrvuti väga ökonoomse detailivalikuga arendab Traat teisal luuletuste ideid paatoslikumalt ja ohtrasõnalisemalt. Tulemuseks on jutustav-illustratiivne tõsielupilt. Sõnapaljus, põhikujundist eemalduvate kõrvalmotiivide sissetoomine ning sellega kaasnev sisuline rabedus süveneb autori järgmistes värsikogudes. Alustanud külaelu argiprobleemide sotsiaalselt tundliku luulendajana, avardab Traat oma hilisemates värsikogudes
tulemus, aeglaselt kujunev protsess, raskesti omandatav rikkus. Kultuur ei ole midagi niisugust, mis areneb inimeste ajudes, see on inimene ise. Üksteisemõistmise võtmeküsimuseks on kogemuste erinevus. Kogemus põhineb aga tegevusel, millegi läbielamine või tunnetamine on nagu õuna maitse inimese suus (McClish).Kõigil inimestel on ühesugused tundemehhanismid. Sellele vaatamata on igaühel oma maailmatunnetus ja tunnetuskogemus, mis erineb teise omast. Tundmata teise inimese maailmatunnetust, ei suuda me sageli mõista tema käitumist. Kui võtame teist kui võõrast ja ettearvamatut, ei ole avatud kommunikatsioon võimalik. Sellisel juhul suhtume inimesesse sildistamise kaudu, kommunikatsioonis võõraga tugineme väljakujunenud stereotüüpidele ega püüagi luua suhteid konkreetse inimesega. Me lähtume kujunenud seisukohtadest, seadmata kahtluse alla nende õigsust. Tähtis on aidata noortel näha maailma
tulevad meelelistest kogemustest. Teisest küljest on ka meie mõistusel suur osa selles, kuidas me ümbritsevat maailma käsitleme. Ta on öelnud, et meie mõistuses on teatud eelsoodumused, mis mõjutavad kõiki meie kogemusi. Ta väidab, et aeg ja ruum kuuluvad inimese ülesehitusse. Aeg ja ruum on eeskätt meie mõistuse, mitte maailma omadused. Veel väitis ta, et mitte ainult teadvus ei kohane asjadega, vaid ka asjad kohanevad teadvusega. Tema ideede järgi mõjutavad inimese maailmatunnetust kaks asja: esiteks välised olud, millest me ei saa midagi teada, enne kui me pole neid meeltega tajunud. Teiseks inimese sisemised olud- näiteks see, et tajume kõike toimuvat ajas ja ruumis ja pealegi kui nähtusi, mis järgivad vankumatut põhjuslikkuse seadust. Ta väitis, et inimese mõistuslikul tunnetusvõimel on selged piirid. Tema arvates oli inimese kõlbuse seisukohalt lausa hädavajalik eeldada, et inimesel on surematu hing, et Jumal on olemas ning et inimesel on vaba tahe
toimuma aga pigem esteetika või muude pehmete nähtuste kaudu. Lähtumine teistest kultuuridest, filosoofiatest. Moodsa esteetika kaudu tuleb eesti kultuuri teema, mida varem põlati- erootika. Mitmesugused keha kujutamised. Noor eestlaslik esineja, inimene- Oskar Lutsu „Soo“. Parajasti tagasi jõudnud Pariisist. Nooruse idee, sellest lähtuvat näeme teda üleoleva kujuna. Moodne maailmavaade paistab silma tema suhetes naistega. Ta ise ütleb enda kohta- silmapilgu mees, kelle maailmatunnetust on mõjutanud suurlinn. Nooreestlane- sümbolism. Kõik jutud, mis seal esinevad, tulevad esile suht intensiivse minainimese kaudu. Kirjeldust mõjutavad need emotsioonid, mida inimene tunneb. Noor Eesti tegevus: Toonitatakse alati nende tegevust eesti keele arendajatena. Väga loogiline uus kunst ja nõuab uut keelt. Selle keele arendamise kõige kesksem kuju on Johannes Aavik. Ta keelekontseptsiooni olulisemad alused on uus ja moodne eesti keel, selleks oli tal mitu võimalust
veebruaril 1946, millest alates on loodusmuuseum olnud külastajate teenistuses. Geoloogia osakonna ekspositsioon avati kaks kuud hiljem. Kõik selle aja väljapanekud pidid vastama kommunistliku partei maailmavaatele. Kui esimesel korrusel paiknenud geoloogia ekspositsiooni ülesanne oli anda külastajale selge ettekujutus looduse igavesest muutumisest ja suunama vaatleja materialistliku looduskäsitluse juurde, siis teise korruse zooloogia ekspositsioon pidi süvendama materialistlikku maailmatunnetust. Ekspositsiooni ülesehitus järgis loomariigi süsteemi. Kolmandal korrusel paiknenud botaanika ekspositsioon algas darvinismi ja evolutsiooni käsitlemisega. Veel olid tähtsal kohal rakendusbotaanilised küsimused: meie metsade seened, ravimtaimed, metsasaadused, kiudtaimed jne. Pärast seda, kui 1948. aastal toimus V. I. Lenini nimelise Üleliidulise Põllumajandusteaduste Akadeemia sessioon ja hinnati ümber hulk põhimõtteid loodusteaduses, tuli asuda ka muuseumi
teenistuses. Geoloogia osakonna ekspositsioon avati kaks kuud hiljem. Kõik selle aja väljapanekud pidid vastama kommunistliku partei maailmavaatele. Kui esimesel korrusel paiknenud geoloogia ekspositsiooni ülesanne oli anda külastajale selge ettekujutus looduse igavesest muutumisest ja suunama vaatleja materialistliku looduskäsitluse juurde, siis teise korruse Eesti Meremuuseum zooloogia ekspositsioon pidi süvendama materialistlikku maailmatunnetust. Ekspositsiooni ülesehitus järgis loomariigi süsteemi. Kolmandal korrusel paiknenud botaanika ekspositsioon algas darvinismi ja evolutsiooni käsitlemisega. Veel olid tähtsal kohal rakendusbotaanilised küsimused: meie metsade seened, ravimtaimed, metsasaadused, kiudtaimed jne. Pärast seda, kui 1948. aastal toimus V. I. Lenini nimelise Üleliidulise Põllumajandusteaduste Akadeemia sessioon ja hinnati ümber hulk põhimõtteid loodusteaduses, tuli asuda ka muuseumi
20 Moodsa esteetika kaudu tuleb eesti kultuuri teema, mida varem põlati- erootika. Mitmesugused keha kujutamised. Noor eestlaslik esineja, inimene- Oskar Lutsu ,,Soo". Parajasti tagasi jõudnud Pariisist. Nooruse idee, sellest lähtuvat näeme teda üleoleva kujuna. Moodne maailmavaade paistab silma tema suhetes naistega. Ta ise ütleb enda kohta- silmapilgu mees, kelle maailmatunnetust on mõjutanud suurlinn. Nooreestlane- sümbolism. Kõik jutud, mis seal esinevad, tulevad esile suht intensiivse minainimese kaudu. Kirjeldust mõjutavad need emotsioonid, mida inimene tunneb. Noor Eesti tegevus: Toonitatakse alati nende tegevust eesti keele arendajatena. Väga loogiline uus kunst ja nõuab uut keelt. Selle keele arendamise kõige kesksem kuju on Johannes Aavik. Ta keelekontseptsiooni olulisemad alused on uus ja moodne eesti keel, selleks oli tal mitu võimalust
tuletada mingid loogilised järeldused. Leidis, et sinnani on vara mingit universaalset teooriat välja pakkuda. Boasi suur teene antropoloogiteadusessesse on see, et ta algatas palju ideid, mida on edasi arendanud tema õpilased. Nt ka Lingvistlise relatiivsuse ehk Boas-Sapir-Whorfi hüpotees. Selle mõte on, et mingi rahva maailmatunnetus ja taju on sõltuvuses nende keeleterminitest. Keel mõjutab inimeste mõtlemist ja nende taju maailmatunnetust. Idee on see, et me saame mõelda nendes kategooriates, milles meil on keeles termin olemas. Me tajume maailmas neid asju, mille kohta meil on kontsept, mida me saame sõnastada enda jaoks. Kultuurispetsiifika tuleb välja selles, mõnedel rahvastel on mingis valdkonnas palju termineid, siis nad tajuvad selles osas maailma hästi mitmekesiselt ja liigendavalt. Need kellel puudub nt mingi eristav terminoloogia tajuvad neid valdkondi ühetaolisena. Nt eskimode lumenäide:
Esimene on see, kus Jumal loob 6 päevaga maa ja 7ndal päeval puhkab, teises loos pole ühtegi taime, sest vihma pole veel sadanud jne ja Jumal loob enne Aadama ja siis Eeva oma küljeluust religiooni seisukohalt pole oluline, kuidas maailm loodi, maailma loomise taga on Jumal). [naine ei saa olla tehtud mehe küljeluust, sest siis peaks mehel lema üks ribi vähem]. 24. märts 2010 Ain Riistan HEEBRIA PIIBLI JÄTK. Kuidas mõista religioosset maailmatunnetust Vana Testamendi tekstide põhjal. Peter Berger konstrueerib religiooni toimemehhanismid lähtuvalt püha kategooriast. Kui me inimesest mõtleme, siis peale selle, et me oleme füsioloogilised olendid, on kõik meie teadmised ja mõtted seotud sotsaaalsusega. Ühiskond kirjutab ette meile mingisugused ootused, millele me oma isiklikus elus püüame vastata või mille vastu me protestime. Inimene elab koguaeg teatud sundluse all, see ei pruugi olla füüsiline sundlust, vaid pigem pehme vaimne
juurde ning sellest sai alguse suhtlus ja keele abil arenes kultuur. 3.2. Kuidas «kultuuri» sotsioloogiliselt defineeritakse ning millistele tunnetele selle puhul tähelepanu pööratakse? Kultuur on sellise inimkoosluse ühine omadus, kelle liikmetel on ühine territoorium ja keel, kes tunnevad vastutust üksteise eest ja tunnustavad oma ühist identiteeti. Teine viis kultuuri vaadata, on rõhutada, kuidas see kujundab inimeste maailmatunnetust ja muudab nende eneseväljendust. Kultuuri võti peitub inimestes arenenud võimes kasutada sümboleid - häälitsused, keel, näoilmed, zestid. 3.3. Mida väidab Sapiri-Wolfi hüpotees? Inimesed ei ela ainult objektiivses maailmas..., vaid on suuresti selles ühiskonnas valitsevaks väljendusvahendiks saanud keele meelevallas. Reaalne maailm on suures osas alateadlikult üles ehitatud grupi keelelistele harjumusele. Maailmad, milles erinevad ühiskonnad elavad,
eksisteerida ja kuju võtta selle kaudu, et rünnatakse või asetatakse kahtluse alla mingisugused kas riiklikud või korporatiivsed narratiivid või laiemas mõttes sümboolika (a la mängime riigilipu värvidega). Sõltuvusele viitamine (sõltuvusnarratiivid) on tänapäeval krestomaatiliseks saanud osa sellest valdkonnaks. Reflektiivsus ja kommentaar: selgitab psühholoogilisi seisundeid ja neist tulenevaid valikuid; sisuliselt analüüsitakse subjekti maailmatunnetust, mille aluse moodustavad isiksuse lõhestumine, hirm, häbitunne, ängistus, vägivaldsed impulsid, fanatism jms. Teemad: seotud kehaga, keha intiimsete funktsioonide, vigastustega, seksuaalaktiga, kehaeritistega, haigustega, vägivallaga, sõltuvusilmingute, laipadega. Psühholoogilised, eetilised ja sotsiaalsed nähtused (vaimuhaigused, moraalsed puudused (julmus, reetlikkus, äärmuslik egoism ja materialism jms), kuritegevus).
Saavutatakse kõrgendatud meeleolu, millega kaasnevad füüsilise ja psüühilise energia tõus, väsimuse, nälja ja janutunde kadumine, ettevõtlikkus, liikuvus, aktiivne enesekindel tegutsemine. Pärast heaolutunde kadumist asendub see masendusega. Pikaajaline regulaarne kasutamine põhjustab umbusku ja luulusid, närvilisust, erutust, meeleolu muutusi, mälukaotusi, unetust. Ekstaatiliselt tunnetatakse oma võimete tõusu, teadvuse üliselgust, erilist "avardumist" ehk geniaalset maailmatunnetust. Siin on kalduvus impulsiivsetele kuritegudele. HallutsinogeenidLSD, uimastavad seened LSD-d (lüsergiinhappe dietüülamiid) levitatakse peamiselt värviliste plaastritena, mis kleebitakse kehale ning millest LSD imendub aeglaselt organismi. Mõnutunne algab 40-90 minuti jooksul ja kestab 8-12 tundi. Uimastavatest seenelistest on Eestis levinud Psilocybe semilanceata, milles sisalduvad psilotsübiin,psilosiin ja beosüstiin. Mõju algab 15-60 minuti jooksul ja kestab 4-8 tundi.
1970-ndatel tekkinud kultuuritendentside koondnimetus kirjanduses, kujutavas kunstis, muusikas jms valdkondades. Postmodernism järgneb ajaliselt modernismile ja ositi vastandub sellele, aga kannab edasi ka paljusid modernismi elemente. Postmodernism hakkas tekkimisest alates pretendeerima üldise kunstiteooria kohale. Postmodernism on amorfne (vormitu), tal puuduvad ranged ajalised piirid ning ühiselt määratlevad tunused. Postmod maailmatunnetust iseommustab määramatus, pluralism. Teadlikult hülgatakse igasugused piirangud ja seadused, mille on välja töötanud eelnevad põlvkonnad, eriti kriitiliselt suhtutakse realsimi. Autorid on skeptilised: ei usuta kommunikatsioonivõimalusse; ,,maailm on kaos", milles puuduvad põhjuse-tagajärje suhted. Suur huvi püsib jutustusstruktuuride vastu, loomise juures näevad mängulisust. Ollakse seisukohal, et tegelikkuse adekvaatset
annaabi.ee 
