kolmest olümpiast, dramaatilisi armastuslugusid ja poliitika telgitaguseid. Erika ütleb oma raamtus, et "Ma olen saanud armastuses haiget, väga haiget. Olen olnud kogu elu nagu kerratõmbunud siil," Ma olen arvanud alati, et lastekodu lapsed ei jõuagi kaugele, kuid Erikaga on just vastupidi. Ning eriti eelnevalt mainitule on ta ka Elva linna aukodanik ning omab ka Punase Risti I klassi teenetemärki. Sportlasena on Erika Salumäe püstitanud mitmeid maailmarekordeid ja valitud ka mitmeid kordi Eesti aasta parimaks sportlaseks. Ma tean inimesi kellele on Erika Salumäe suureks eeskujuks, peale tema raamatu lugemist tunnen ma ennast ka ühe sellise inimesena.
kauguse või teatud arv (tavaliselt 7) parematele kohtadele platseerunuid saavad veel 3 katset. Arvesse võetakse kõige pikem hüpe. Kaugushüpe, kui kergejõustiku ala, võeti esmakordselt kasutusele juba 2000 aastat eKr. Esimese rekordi kaugushüppes püstitas Sparta atleet Chionis OM aastal 656 eKr. Naiste kaugushüpe võeti OM kavasse alates 1948.a.Kaasaegsetel OM- del on kaugushüpe olnud kavas alates 1896-st aastast. Kaugushüppes on olnud üks pikaealisemaid kergejõustiku maailmarekordeid: Bob Beamon (USA) hüppas 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90. See tulemus ületati alles 1991: tolle aasta 30. augustil hüppas Mike Powell (USA) Tkys 8.95. Naiste maailmarekord kuulub Galina Tsistjakovale (tol ajal Nõukogude Liit), kes hüppas 1988 Leningradis (praegu Peterburi) 7.52. Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09 Kasutatud kirjandus: https://sites.google
mõistmaks üht elukäiku. Erika Salumäe tugevat iseloomu tõestab kindlasti tema läbi elamised lapsepõlves ja nüüd täiskasvanud naisena edukus. Ta kasvas lastekodus, kus ei olnud tal kõige kergem, sest puudus ju ema armastus. Samuti olid tal valusad läbielamised tütarlaste koloonias ja NSV Liidu koondises. Ma usun, et just need läbi elamised on teinud temast inimese, kes ta on praegu. Sportlasena on Erika Salumäe püstitanud mitmeid maailmarekordeid ning ta on valitud ka mitmeid kordi Eesti aasta parimaks sportlaseks. Ta on kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus ning samuti ka Eesti Olümpiakomitee auliige. Lugedes tema raamatut ja teada saades kui palju ta on kannatanud, siis tekib mõte, et ehk on ta just oma lapsepõlve viha ja traumad suunanud sporti ning tänu sellel on ta edukas, kuid see ei pruugi nii olla. Lisaks lapsepõlve raskustele ja kohati ka
90) aga ligi veerand sajandit. Teaduslike meetoditega tõestati, et Mexicos (kõrgus merepinnast 2248 m) oli niisuguste rekordite sündi soodustavaks teguriks kõrgmiku hõre õhk. Matemaatiliselt konverteeriti tulemusi küll nii, küll teisiti (näit. Beamonile saadi 8.90 asemel 8.71, Lee Evansile 400 meetris 43,86 asemel 44,22). Lühimaajooksu, kaugus- ja kolmikhüpet soodustab vahel ka taganttuul, mille ärakasutamisele oskas 1912. aastal asutatud ja samast ajast ametlikult maailmarekordeid fikseeriv IAAF kindla piiri panna 24 aasta möödudes (1936). Teatavasti ei loeta tollest ajast edetabeli- ja rekordikõlblikeks tulemusi, mis saavutatud taganttuulega üle 2 m/sek. Aga kõrgmikutulemuste suhtes pole IAAF märganud seisukohta võtta... 40 aastat. Robert Beamoni Lee Evans 5 Kasutatud kirjandus: www.google.com http://et.wikipedia.org
Samuti räägitakse selles raamatus ka tema armuelust. Erika Salumäe tugevat iseloomu tõestab kindlasti tema läbi elamised lapsepõlves ja nüüd täiskasvanud naisena edukus. Ta kasvas lastekodus, kus ei olnud tal kõige kergem, sest puudus ju ema armastus. Samuti olid tal valusad läbielamised tütarlaste koloonias ja NSV Liidu koondises. Ma usun, et just need läbi elamised on teinud temast inimese, kes on praegu. Sportlasena on Erika Salumäe püstitanud mitmeid maailmarekordeid ja valitud ka mitmeid kordi Eesti aasta parimaks sportlaseks. Ta on kahekordne maailmameisteer ja kahekordne olümpiavõitja trekisõidus ning samuti ka Eesti Olümpiakomitee auliige. Ehk on ta just oma lapsepõlve viha ja traumad suunad sporti ning tänu sellel on edukas, kuid see ei pruugi nii olla. Lisaks lapsepõlve raskustele ja kohati ka traumadele, elas ka tugev naisterahvas üle seljaoperatsiooni kui ka infarkti. Tema eluloo raamatus on ka kirjas läbielamistest olümpiate ajal
Paljud sprinterid on edukad ka kaugushüppes. Seda ala harrastati juba Vana-Kreekas. Antiikolümpiamängude kavas oli kaugushüpe pentaloni koosseisus. Kaugushüpe on olnud kaasaegsete olümpiamängude kavas algusest peale. Alates 1948. aastast on kavas naiste kaugushüpe. Samuti on kaugushüpe kõikide suuremate kergejõustikuvõistluste kavas. Kaugushüpe on ka kümnevõistluse ja seitsmevõistluse osa. Kaugushüppes on olnud üks pikaealisemaid kergejõustiku maailmarekordeid: Bob Beamon (USA) hüppas 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90. See tulemus ületati alles 1991: tolle aasta 30. augustil hüppas Mike Powell (USA) Tkys 8.95. Naiste maailmarekord kuulub Galina Tsistjakovale (tol ajal Nõukogude Liit), kes hüppas 1988 Leningradis (praegu Peterburi) 7.52. Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09. 1924. aasta suveolümpiamängudel Pariisis osales Valter Ever, kes sai
Veenusel. See võistlus on seotud kahe planeedi erineva päeva pikkusega. Veenus pöörleb palju aeglasemalt kui Maa, seetõttu on tema päeva pikkus 243 Maa päeva. Kuna Veenus pöörleb nii aeglaselt, puudub tal ka magnetväli. Võitlejate ülesandeks on võimalikult pikka aega üleval püsida Veenuse ühe päeva jooksul. Sellel põhjusel ka alguses mainisin, et olümpia kestab 12 Maa päeva. Tänavusel olümpial püstitatakse kindlasti palju uusi maailmarekordeid, kõige rohkem erinevates hüppealades. Põhjus seisneb Veenuse gravitatsioonjõus. See on võrreldes planeet Maaga väiksem. Maa külgetõmbejõud on 1 ja Veenusel 0,903. Sellega seoses teostaksid inimesed uusi rekordeid nii kaugushüppes kui ka kõrgushüppes. Jooksualades ei ole oodata uusi rekordeid, sest seal toimub kerge lendlus tänu nõrgemale gravitatsioonjõule kui Maal. Mulle meeldiks selliseid olümpiamänge minna vaatama. Esiteks saaks võimaluse lennata teisele planeedile
jõumeeste esinemisi nähes. Talle omase südikuse ja visadusega hakkas ta oma kava ellu viima harjutama hantlite, tõstepommide ja muude raskustega. 15-aastaselt olevat ta kihlveo peale surunud mõlema käega kahenaelaseid hantleid 4000 korda järjest. Õige kindluse said treeningud siis kui Georg hakkas käima Tallinna raskejõustikuklubis. Lurichi tippspordi tee algas Venemaal Peterburis, 1895. aastal. Seejärel hakkas ta püstitama maailmarekordeid tõstmises ja võitis kõiki maadluses. Ning 1896. aasta suvel sai Georg Lurichist spordiprofessionaal, elukutseline atleet ehk rahvakeeli jõumees. Lurich hakkas uure menuga mööda maailma ringi rändama, ta oli võidukas nii maadluses kui ka mitmesugustes rahvuslikes jõu- ja osavusproovides. Aastal 1901.osales ta Hamburgis elukutseliste maadlejate maailmameistrivõistlustel klassikalises maadluses, mille ta võitis. 1901
3 end Venemaa tolleaegse parima maadlusspetsialisti Wladyslaw Pytlasinski juures, siirdus Lurich 1896. aasta suvel elukutseliste sportlaste ridadesse. Tolle aja tingimustes oli see ainus tee parimatele sporditulemustele. Lurichi tõsterekordid ja võidud maadluses tegid ta peagi kuulsaks üle kogu Venemaa. 1896- 1898. a. esines ta peamiselt Peterburis ja Tallinnas... Ta võitis maadluses kõik vastased ning püstitas Venemaa ja maailmarekordeid raskuste tõstmises. Talle omistati Venemaa esimaadleja ja Venemaa tsempionatleedi tiitel. Kuna Lurich oli eriti tugev ühe käega tõstetes, milles püstitas mitu maailmarekordit, siis sai ta veel ühe aunimetuse - Maailma tsempion ühe käega tõstmises. Kõige tugevamaks loeti seda, kes seistes tõstab maast pea kohale sirgetele kätele kõige suurema raskuse. 1896. aasta jaanuaris püstitas Georg Lurich selles tõstes uue Venemaa
mitmekümne miljardi suuruse firmadekobara, mis kannab üldnimetust Virgin Group. Noorena kannatas ta düsleksia all (lugemisvõimetus), kuid seda ei osatud tollel ajal diagnoosida ning tema koolikogemus oli seetõttu ebameeldiv ning see jäi üürikeseks. Ta alustas mitte millestki, lõi ajakirja, seejärel muusikafirma, siis lennufirma ning nüüdseks on tal üle 300 erinevat valdkonda puudutavat firmat ning üle 60 000 töötaja ülemaailma. Tema nimel on mitmeid maailmarekordeid hulljulgete ettevõtmiste näol. Tema isiksus erineb tohutult keskmise suurettevõtja omast. Ta teeb kõike südamest, naudib seda, vaatab elu läbi huumoriprisma ja otsib pidevalt uusi seiklusi ja väljakutseid. Ta teab, mida ta elult tahab ja ta naudib seda protsessi, milleks on nende eesmärkide poole püüdlemine. Öeldakse, et õnn see, kui hea ettevalmistus kohtub võimalusega. Eduka inimese ,,ettevalmistus" on tema mõtteviis ja suhtumine asjadesse ning ,,võimalus" on elu ise.
1. koht kaugushüpe (tulemus 7,16m) 1998. aastal Johannesbergis 1.koht kaugushüpe (tulemus 7,07m) V Euroopa meistrivõistlused 1986. aastal Stuttgart'is Euroopa meister kaugushüpe (tulemus 7,27m) Euroopa meister 200m (tulemus 21,71s) 1990. aastal Slit'is Euroopa meister kaugushüpe (tulemus 7,30m) hõbemedal 200m (tulemus 22,19s) 1994. aastal Helsingis Euroopa meister kaugushüpe (tulemus 7,14m) 1998. aastal Budapest'is Euroopa meister kaugushüpe (tulemus 7,16m) Heike on saavutanud ka maailmarekordeid nii kaugushüppes kui 200m jooksus. 200m jooks Tulemuse 21,71s jooksis ta 29. juunil 1986. aastal Jenas. Tulemuse 21,71s jooksis ta 29.augustil 1986. aastal Stuttgart'is. Kaugushüpe Tulemuse 7,44m hüppas ta 22. septembril 1985. aastal Ida-Berliinis. Tulemuse 7,45m hüppas ta 21. juunil 1986. aastal Tallinnas. Tulemuse 7,45m hüppas ta 3. juulil 1986. aastal Dresden'is. Isiklikud rekordid
Copa del Rey: 2008-2009, 2011-2012 3. Supercopa de Espana: 2005, 2006, 2009, 2010, 2011, 2013 4. UEFA Champions League: 2005-2006, 2008-2009, 2010-2011 5. UEFA Super Cup: 2009, 2011 6. FIFA Club World Cup: 2009, 2011 Personaalsed auhinnad Neid on Lionel Messil üle 100. Tähtsamad näiteks 4 FIFA Ballon d'Ori, World Soccer Player of the Year (2009, 2011, 2012) ja UEFA Champions League suurim väravakütt (2009, 2010, 2011, 2012). Rekordid 24.03.2015 seisuga on Lionel Messil maailmarekordeid 7, Euroopas 7, Argentiinas 5, Hispaanias 17 ning Barcelonas 7. Kõige silmapaistvamateks rekorditeks osutuvad kindlasti Barelona ajaloo suurima väravaküti rekord (425 väravat) ning suurim väravakütt aasta jooksul (79 väravat). FC Barcelona FC Barcelona ametlik nimi on Futbol Club Barcelona. See on spordiklubi, mis asutati Barcelonas 1899. aastal šveitslane Juan Hans Gamper. Klubis on üle 170 000 liikme. Klubis tegeletakse paljude spordialadega. Klubi hüüdnimi on Blaugrana või Cules
Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7.05 meetrit (23 jalga ja 15 tolli). Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928. Alates 1948. aastast on kavas olnud naiste kaugushüpe. 3 2.4 Rekordid 2.4.1 Maailmas Kaugushüppes on olnud üks pikaealisemaid kergejõustiku maailmarekordeid: Bob Beamon (USA) hüppas 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90. See tulemus ületati alles 1991: tolle aasta 30. augustil hüppas Mike Powell (USA) Tokyos 8.95. Naiste maailmarekord kuulub Galina Tsistjakovale (tol ajal Nõukogude Liit), kes hüppas 1988 Leningradis (praegu Peterburi) 7.52. 2.4.2 Eestis Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09. Praegune Eesti rekord kuulub Erki Noolele, kes hüppas 27. mai
· Naiste kaugushüpe on olnud kaasaegsete olümpiamängude kavas alates 1928. aastast. · Kaugushüpet harrastati juba VanaKreekas, ning antiikolümpiamängude kavas oli see pentaltoni kavas. Sportlased kandsid mõlemas käes raskust, mida kutsuti sumistiteks. Neid kiigutati hüppemomendil edasi, et suurendada äratõukejõudu ja eelnevalt maandumisele visati taha, et hüppajat kaugemale viia. · Üks pikaealisemaid maailmarekordeid on olnud kaugushüppes: Bob Beamon USA- st hüppas 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90 m. See tulemus ületati alles 30. augustil 1991. aastal, kui Mike Powell USA st hüppas Tkys 8.95m. Kaugushüpe: 2. Teivashüpe kui võistlusala oli tuntud juba VanaKreeklaste ja Keltide seas. Teivashüppes hüpatakse ülipainduva sirgenemisest vabaneva energiaga lisahoogu andva fiiberteibaga.
maandumisele eelnevalt visati taha, et hüppajat kaugemalt viia. Märkimisväärne antiikses spordis on Chionis, kes 656 a e.Kr hüppas tulemuse 7.05 meetrit (23 jalga ja 15 tolli). Kaugushüpe on olümpiamängude algusest (1896) alade nimekirjas olnud. Naised said olümpiamängudel õiguse kaugust hüpata aastal 1928. Alates 1948. aastast on kavas olnud naiste kaugushüpe. 2.4 Rekordid 2.4.1 Maailmas Kaugushüppes on olnud üks pikaealisemaid kergejõustiku maailmarekordeid: Bob Beamon (USA) hüppas 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90. See tulemus ületati alles 1991: tolle aasta 30. augustil hüppas Mike Powell (USA) Tokyos 8.95. Naiste maailmarekord kuulub Galina Tsistjakovale (tol ajal Nõukogude Liit), kes hüppas 1988 Leningradis (praegu Peterburi) 7.52. 2.4.2 Eestis Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09. Praegune Eesti rekord kuulub Erki Noolele, kes hüppas 27. mai
Paljud sprinterid on edukad ka kaugushüppes. Tuntuim näide on Carl Lewis. Seda ala harrastati juba Vana-Kreekas. Antiikolümpiamängude kavas oli kaugushüpe pentatloni koosseisus. Kaugushüpe on olnud kaasaegsete olümpiamängude kavas algusest peale. Alates 1948. aastast on kavas naiste kaugushüpe. Samuti on kaugushüpe kõikide suuremate kergejõustikuvõistluste kavas. Kaugushüpe on ka kümnevõistluse ja seitsmevõistluse osa. Kaugushüppes on olnud üks pikaealisemaid kergejõustiku maailmarekordeid: Bob Beamon (USA) hüppas 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90. See tulemus ületati alles 1991: tolle aasta 30. augustil hüppas Mike Powell (USA) Tkys 8.95. Naiste maailmarekord kuulub Galina Tsistjakovale (tol ajal Nõukogude Liit), kes hüppas 1988 Leningradis (praegu Peterburi) 7.52. Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09. 1924. aasta
Autori kui sünesteedi peas ja kehas toimub justkui neuroloogiline ,,klaaspärlimäng" tekib seoseid, milleni ,,tavalised inimesed" kergesti ei ulatu. Ruumi kodustamine ja taimedega kõnelemine on hea kätte võtmisega jõukohased ka praegusaja eestlasele, eriti neile, kes viitsivad selleks aega võtta. Autoriga on tegelikult raske vaielda, sest Eesti ongi eriline. Kas me just maailmas nii ainulaadsed oleme, et meile ridamisi kõikvõimalikke tajudega, keele ja maastikkudega seotud maailmarekordeid kuulub, aga meie metsasus, hõre asustus ja vaid ühe põlvkonna jooksul toimunud kultuuriline mälukatkestus on suhteliselt erakordsed. Valdur Mikita kahandab meie nüüdisaja rahvusliku idealismi defitsiiti. Mikita käsitlus on avar, terviklik, kokkuvõte kõigest, mida nimetame põliseks. Ta täidab ära tühimiku, likvideerib distantsi, mis on hakanud tekkima kortermajas oma nooruse veetnu ja tema vanavanemate vahel, kes viimati teadsid veel mahlakaid ütlemisi ja mõnd rahvalikku
Meeskonnaliikmed 5 Reisijate kohti 65 . . . 90 Veos 12 000 kg Jõuallikas kaks gaasiturbiinmootorit, a 5500 hj Nõukogude kopteriehitusele pani alus 1947. aaastal, kui asutati Mihhail Mili juhtimisel töötanud konstrueerimisbüroo. Esimese kümne aasta jooksul loodi seal suurepärased kopterid. Oma valmimisaastal ületas M-6 kõiki teisi koptereid suuruselt ja tõstevõimelt enam kui kaks korda. Temal on püstitaud rida maailmarekordeid, sealhulgas 20 000 kg lasti tõstmine 2738 m kõrgusele ja 2000 kg lastiga 500 hm marsuudil saavutatud keskmine kiirus 315,66 km/t. See on esimene kopter, mis ületas 300 km tunnikiiruse piiri. See on täismetallkerega reisi-, kauba- ja sanitaarkopter. Tal on viielabaline metalltiivik ja neljalabaline tüüripropeller sabas. Labad on varustatud elektrilise jäätõrjesüsteemiga. Tiiviku ja propelleri juhtimine toimub hüdraulilise võimendi vahendusel. Horisontallennus kergendab
kohustuslikuks Ernst Peterson-Särgava 1919-1938 Ernst Peterson-Särgava sündis 1868 ja suri 1958. Ta oli aastatel 1919-38 koolis inspektor ja ta õpetas kuni 50nda aastani. Ta tegeles poliitikas, oli Riigikogu liige. Kirjanik, õpikute autor jne. Ta pidas ka mäejutlusi. Õpilased: Georg Lurich Georg Lurich sündis 1876 ja suri 1920. Ta lõpetas 1895 Reaalkooli, tema kohta on öeldud, et ta on maailma kõige tugevam ja ilusam mees. On püstitanud mitmeid maailmarekordeid maadluses. Lurichil oli oma ,,jõu" valem ka, selle nimi oli 5 käsku. (ei suitseta, ei alko, ära sebi, ära söö soolast, ära mängi kaarte) Alfred Rosenberg Alfred Rosenberg sündis 1893 ja suri 1946. Lõpetas 1910 Reaalkooli, peale kooli lõpetamist õppis Riias ja Moskvas. Ta oli samuti NSDAP (natsipartei) aktiivne liige. Teda peetakse Hitleri maailmavaate kujundajaks. Iseseisvumiseaastad 1917 1920 · Märts 1917 autonoomia
Tagumisele pakule toetuv jalg võtab osa vaid äratõuke algusest ja tegutseb hiljem hoojalana. Millest sõltuvad kiirjooksutulemused? Hoolimata kiirjooksu kõige laiemast ülemaailmsest levikust, on maailmarekordid sprindis võrreldes teiste kergejõustikualadega tõusnud kõige aeglasemalt. Kergejõustiku I maailmameistrivõistlustele eelnenud kolmekümne aasta jooksul (1952-1982) parandati meeste 100 m ja 200 m maailmarekordeid vastavalt 2,5 ja 2,4 protsenti. Samal ajal paranesid maailmarekordid kestusjooksudes 6%, hüpetes 10% (teivashüppes koguni 21,8%) ja heidetes keskmiselt 23-25% (vasaraheites 37,1") võrra. Naiste spordi laiemast hoogsast levikust tingituna paranesid maailmarekordid märgitud ajavahemikul mõnevõrra rohkem. Tendents jäi aga samaks. 100 m ja 200 m jooksudes oli areng vastavalt 5,4% ja 7,2%, kestusjooksudes ja
sajandi lõpul. Oda pikkus (260 cm) ja kaal (800 g) määratleti 20. sajandi algul. Suurvõistlustel oli odavise esimest korda kavas 1906. a vaheolümpial, kus esikoha võitis rootslane Erik Lemming tulemusega 53.90 m. Ka esimeseks olümpiavõitjaks tuli 1908. a Londonis sama mees tulemusega 54.83 m. Esimene ametlik maailmarekord oli Lemmingu 1912. a visatud 62.32 m. Edasi tuleb pikk soomlaste ja rootslaste valitsemisaeg: maailma odaviskes võideti olümpiamängudel ja uuendati maailmarekordeid. Edukaim mees oli ,,Maailma Matti" Järvinen, kes parandas kümme korda maailmarekordit, viies selle lõpuks 77.23-ni, mis püsis 15 aastat ja mille ületas ameeriklane Franklin Held tulemusega 80.41 m, olles seega ka esimene 80 meetri mees maailmas. 90 m ületas esimesena norralane Terje Pedersen 1964. a tulemusega 91.80 m. Esimese, ja tänini ka ainsa, 1984. a visatud 100m ületava fenomenaalse odaviske maailmarekordi autor on Saksa kahemeetrine hiiglane Uwe Hohn tulemusega 104.80. Fantastika
Pariis 1924 Taas oli kangelaseks meie põhjanaabrite pikamaajooksja Paavo Nurmi, kes võitis 4 kuldmedalit, kusjuures 1500m ja 5000m finaaljooksude vahe oli vaid poolteist tundi. Vahetult olümpiamängude eel esimesena maailmas kümnevõistluses tolleaegse punktitabeli järgi 8000 punkti piiri ületanud Aleksander Klumberg Kolmpere oma rekordini ei küündinud ja pidi leppima pronksmedaliga. Los Angeles 1932 Kergejõustikutulemused olid väga kõrged, püstitati arvukalt olümpia- ja maailmarekordeid. Berliin 1936 Mängude kangelaseks sai USA mustanahaline Jesse Owens, kes võitis 4 kuldmedalit (100m, 200m, kaugushüpe ja 4x100 teatejooks). USA mustanahalised võitsid veel 400m ja 800m jooksu ning kõrgushüppe. Jaapanlased olid paremad kolmik- ja teivashüppes. Soomlased võidutsesid jooksudes, saavutades 10000m jooksus kolmikvõidu, 500m jooksus ja 3000m takistusjooksus kaksikvõidu. London 1948 Mängude kangelane oli 30-aastane hollandlanna Francina Blankers-Koen, kes võitis
Minskis, Kiievis ja Tallinnas 19. juulist 3. augustini. Ainuke vastaskandidaat Moskvale oli Los Angeles. Otsus pidada olümpiamängud just seal langetati 23. oktoobril 1974. aastal. Moskva võitis häältega 39:22. Esimest korda toimusid mängud Ida-Euroopas, eriti tähelepanuväärne on fakt, et olümpiamängud leidsid aset sotsialistlikus riigis. Osales 81 riiki, mis oli vähim arv alates 1956. aastast, kuid maailmarekordeid püstitati rohkem, kui eelmistel Montrealis toimunud olümpiamängudel. Olümpiamängud avas riigipea Breznev isiklikult. Tallinnas toimus ka tuntud purjeregatt, mille peaareeniks oli Pirita Purjespordikeskus ja kus osales 23 riiki. Võistluse avaja oli Arnold Green. 3 1. Moskva 1980 1.1. Tingimused Parima võistlemisaja leidmiseks viidi 1976-1977 aastatel läbi mitmeid uuringuid, mis hõlmasid Moskva suvekuude ilma 100 aasta jooksul
400m kompleksujumises, 3. koht 1954 a. 100m ning 1955-56 a. 4x100m vabaujumises, 1957 ja 1960 a. 4x100m kombineeritud teateujumises ning 1964 a. 400m kompleksujumises. NSV Liidu rekordid vabaujumises: 100m 1.07,9 (1955), 1.06,8 (1956), 1.06,1, 1.06,0 (1957); 200m 2.32,6 , 2.28,2 (1956); 400m 5.19,7 (1956), 5.16,3 (1957), 5.15,5, 5.12,5 (1958); 4x100m 4.34,4 (1956). Eesti NSV meister 1956-67 a. 17 korda individuaal- ja 7 korda teateujumises. 3 Euroopa meistri tiitlit (1969) ning maailmarekordeid allveespordis. Treener. Tema tütar Kaire (13.VI 61) võitis 1977 a. EM-võistlustel 4x100m kombineeritud teateujumises hõbe- ja 100m seliliujumises pronksmedali. Eve Maurer-Uusmees Eesti NSV ujuja; Tallinna "Kalev". 1960.a. olümpiamängudel 200m rinnuli ujumises 22.koht (3.03,1). EM-võistlustel 1958 a. hõbemedal 4x100m kombineeritud teateujumises ja 5. koht 200m rinnuliujumises. NSV Liidu meister 1960 a. 100m 1958-60 a
Sõiduraha kogumiseks korraldati ülemaalised korjandused ja anti välja loteriipiletid üldtiraaziga 30 000 (á 10 marka). Valitsuselt kaubeldi välja 18 000 Soome marka ja 20 000 Prantsuse franki. Sõjaministeeriumist saadi teemoonaks mitu kasti lihakonserve, biskviite ja paar puuda võid. Tulemused. Riikide esimesed olümpiavõitjad olid: Brasiilia (3.08.1920) Guilherme Paraense (18851968), olümpiakiirlaskmises; Eesti (29.08.1920) Alfred Neuland (18951966), tõstmise kergekaalus. Maailmarekordeid püstitati 8 (kergejõustikus 3). Olümpiarekordeid tuli kokku 21. Eesti oli 14-ndal kohal , saades ühe kulla ja 2 hõbedat. 4.Eestlaste kuldmedalivõidud Eesti sportlased on olümpiamängudelt võitnud 26 kuldmedalit. Kuldmedalitevõitjad : Aasta Sportlane Spordiala Tulemus 1920 Alfred Neuland tõstmine (kergekaal) 257,5 (72,5-75-110) 1924 Eduard Pütsep kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal)
Paljud sprinterid on edukad ka kaugushüppes. Tuntuim näide on Carl Lewis. Seda ala harrastati juba Vana-Kreekas. Antiikolümpiamängude kavas oli kaugushüpe pentatloni koosseisus. Kaugushüpe on olnud kaasaegsete olümpiamängude kavas algusest peale. Alates 1948. aastast on kavas naiste kaugushüpe. Samuti on kaugushüpe kõikide suuremate kergejõustikuvõistluste kavas. Kaugushüpe on ka kümnevõistluse ja seitsmevõistluse osa. Kaugushüppes on olnud üks pikaealisemaid kergejõustiku maailmarekordeid: Bob Beamon (USA) hüppas 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos 8.90. See tulemus ületati alles 1991: tolle aasta 30. augustil hüppas Mike Powell (USA) Tōkyōs 8.95. Naiste maailmarekord kuulub Galina Tšistjakovale (tol ajal Nõukogude Liit), kes hüppas 1988 Leningradis (praegu Peterburi) 7.52. Eesti sportlane Tõnu Lepik osales 1968. aasta suveolümpiamängudel Méxicos ning tuli viiendaks tulemusega 8.09. 1924. aasta
Kahekümnesena, 1970-ndal aastal asutas ta plaadijaemüügifirma Virgin. Põhjust kooli tagasiminekuks ei olnud. Tänaseks kuulub Virgin Gruppi 200 firmat 30 riigis, seal hulgas on nii muusikafirmad, lennufirma kui mobiilifirmad. Lisaks kuulub Bransonile kaks Kariibi mere saart ning tema varanduse väärtuseks hinnatakse 4 miljardit dollarit. (Liider, mai 2011) Brandon on püüdnud püstitada mitmeid maailmarekordeid. Esimesena tegi ta katse 1985-ndal aastal, kui püüdis saada enda kätte Sinist Linti Atlandi ookeani kõige kiirema ületamise eest. Tema laev Virgin Atlantic Challenge läks Briti vetes ümber ja Suurbritanna õhujõud oli sunnitud meeskonna päästma. 1986-ndal aastal püstitas Branson enda Virgin Atlantic Challenge II-ga üle Atlandi purjetamise rekordi. 1987-ndal aastal ületas ta kuumaõhupalliga Virgin Atlantic Flyer-iga Atlandi ookeani. Tema
keskmaajooksus tunduvalt suurem. Meetod II Tippklassi jooksjate arv võrreldes meetodi III esindajatena on meetod II juures tunduvalt väiksem, vaatamata sellele, et noorte keskmaajooksjate juures see meetod on domineeriv. Noortest, kes on olnud omavanuste edetabelite tipus, löövad täiskasvanute klassis läbi vähesed. Näiteks paljud olümpiavõitjad ja maailmarekordipüstitajad,kes tõid olümpiamedaleid ja püstitasid maailmarekordeid, puuduvad omavanuste selleealiste 10 paremate edetabelist. Nende tulemused selles eas olid märksa nõrgemad, sest nad tegelevad keskmaajooksu treeninguga, sportmängude ja teiste kergejõustikualade treeningu kõrval ainult vähesel määral või üldse mitte. Meetodi II kasutajad hakkavad võistlema väga noorelt ning saavutavad oma paremaid aegu suhteliselt noorelt. Tippvormis püsivad ainult mõned aastad. Noorte juures võib hapnikuvõla talumise
annaabi.ee 
