19.sajandi lõpuks oli Saksamaa tõusnud maailma juhtivate tööstusmaade hulka. Eriti kiiresti arenes metallurgia. 2. Miks oli saksa tööstus huvitatud maailmaturust? Suurelt osalt kasutas tööstus välismaalt sisseveetavat toorainet. Eriti huvitatud oli aga Saksa tööstus maailmaturust, sest ta tootis kaupu tunduvalt rohkem, kui oma maa elanikkond suutis ära osta. 3. Mida tähendab väide, et Saksamaa oli läinud Euroopa poliitikalt maailmapoliitikale? 1890.aastail oli Saksa keisririik nn Euroopa- poliitikalt läinud üle maailmapoliitikale, mis tähendas sekkumist kõigi maailmajagude asjadesse, aga ka võitlust ülemvõimu eest maailmas 4. Mida peeti maailmapoliitika ajamisel kõige olulisemaks? Maailmapoliitika ajamiseks pidasid Saksa poliitikud eriti vajalikuks tugeva sõjalaevastiku loomist. 5. Mis riigiga olid Saksamaal kõige halvemad suhted ja miks? Saksamaal olid kõige halvemad suhted Londoni ja Inglismaaga. 6
ja poliitilised huvid. Saksamaa iseloomustus Majandus- Euroopa esimene töötusriik toodangu mahult ja arengu tempolt *Tööstus põhines sisseveetaval toorainel *Kujuneisd suurettevõtted ehk monopolid Sisepoliitika- Keiserriik *Igapäevast poliitikat viis läbi valitsus, eesotsas kantsleriga *Kujunenud mitempartei süsteem,toetas reforme ja agresiivset poliitikat *Probleemiks kujunes vähemusrahvaste rõhumine. *Rahvuslust nim. Saksamaal pangermanism. Välispoliitika- Üleminek maailmapoliitikale tõi kaasa konoliaan vallutused Aafrikas *Majanduslikud ja poliitilised huvid põrkusid Inglism. ja Prantsu. , Aafrikas ja Lähis-Idas. ESIMENE MAAILMASÕDA Põhjused:vastuolud maailmasuurriikide vahel *võitlus kolooniate ümberjagamise pärast *võidurelvastumine. Sõjaajend: 28 juunil 1914 tapsid Serbia terrorist Sarajevos Austria-Ungari troonipärja. Sõdivad pooled: Keskriigid ja antant Tähtsamad rinded: Läänerinne ja Idarinne Positsiooni sõjad: Marne lahing, Verduni lahing,
Jaanuar 1905, Ajend Verine pühapäev Peterburis. Tagajärjed: Venemaal algas konstitutsionalismi ajajärk, riigiduuma volitused olid piiratud, keiser säilitas laialdase võimu, laienesid kodanikuvabadused, paranes töölise ja talupoegade olukord ja vähenes väikerahvaste rahvuslik rõhumine. Suurriigid: Suurbritannia- parlamentaarne monarhia, sotsiaalsete grupide vahettegemine, kaheparteiline süsteem- toorid ja viigid. Oli suurim koloniaal riik. Vaenlane oli Saksamaa, kes võttis suuna maailmapoliitikale. Loobus isolatsiooni poliitikast ja otsis liitlasi. Prantsusmaa- vabariik. Palju parteisid(pahempoolsed väikekodanlikud parteid ja paremäärmuslased tugevnesid) Agaarne iseloom majandusel. Kapitali viidi palju riigist välja. Vaenlane Saksamaa, kuna said lüüa Preisi sõjas. Saksamaa- Konstitutsiooniline monarhia. Kahekojaline parlament. Liidu riik, domineeris Preisimaa. Kasvas marurahvuslus, suurriiklik patrionism. Liidulepingud austria-ungari ja itaaliaga.
3. Võrdle Wilhelm I ja Wilhelm II välispoliitikat. Wilhelm I Wilhelm II Hoida ära Prantsusmaa ja Venemaa Saksamaast maailmariik, kasvõi läbi lähenemist. vallutuste, iga riigi poliitikasse. Kolmikkeisriliit. Kolmikliit (sõjaline). 4. Mil määral väljendab Bernhard von Bülowi ütlus ,,Saabuval sajandil on Saksa rahvas kas haamriks või alasiks" Wilhelm II välispoliitilisi taotlusi? Senisele Euroopa poliitikale hakati orienteeruma maailmapoliitikale. Maailmapoliitika tähendas sekkumist kõigi maailmajagude asjadesse ning võitlust ülemvõimu pärast maailmas. See poliitika viis Saksamaa maailmasõtta. 5. Kuivõrd edukas oli Napoleon III valitsejana? Mitte eriti, tal ei olnud rahva poolehoidu, ta kaotas sõjas ja langes vangi. Kuid ta tegeles aktiivselt välispoliitikaga. 6. Millised kaugemale ulatuvamad tagajärjed Prantsusmaa jaoks olid sõjal Saksamaaga?
Itaalia poolt. Siidiga hakkasid konkureerima poliisid, mis oli odavam ja vastupidavam ning ei kortsunud niipalju kui naturaalsiid. 4. Iseloomusta Saksamaa majandus arengu taset ja eesmärke . 1)Saksamaa oli tõusnud juhtivate tööstusmaade hulka. Eriti kiiresti arenes metallurgia. 2)Saksamaa oli huvitatud maailmaturust, sest ta tootis kaupu tunduvalt rohkem, kui oma maa elanikkond suutis ära osta. 3) 1890. aastail oli Saksa keisririik nn. Euroopapoliitikalt läinud üle maailmapoliitikale, mis tähendas sekkumist kõigi maalikajagude asjadesse, aga ka võitlust ülemvõimu eest maailmas. 4) Maailmapoliitika ajamiseks pidasid saksa poliitikud eriti vajalikuks tugeva sõjalaevastiku loomist. 5) Võrreldes teiste koloniaalriikidega oli Saksa koloniaalpoliitika julmemaid. Ilmselt oli põhjuseks kogemuste puudumine, mis vanadel koloniaalriikidel oli omandatud sajandite jooksul. 5. Iseloomusta Venemaa ühiskondlikku korda 20. sajandi algul . 20
Välispoliitika: · Inglismaa oli suurim koloniaalriik maailmas ja võimsama laevastiku omanik. · 1899-1902 toimus Inglise-Buuri sõda Lõuna-Aafrikas. Sõda näitas inglaste suutmatust hakkama saada vähemuses olevate buuridega ning nõrgendas Suurbritannia rahvusvahelist positsiooni (näiteks muu maailma toetav suhtumine buuridesse). · Inglismaa peamiseks välisvaenlaseks oli saanud Saksamaa, kes võttis suuna maailmapoliitikale. See sundis Inglismaad loobuma senisest hiilgava isolatsiooni poliitikast (hoiduti liitudest Euroopa riikidega ning üritati teiste riikide omavahelisi tülisid enda huvides ära kasutada) ja otsima enesele liitlasi, kelleks said saavad Pr (1904) ja Vm (1907). Prantsusmaa (lk.25-27): Sisepoliitika: · Vabariik (III vabariik; kuni 1871.a. oli keisririik), mitmeparteiline süsteem.
· Maailmapoliitika: Saksamaa pidi saama suureks maailma riigiks · Laevastiku arendamine (mõõduti suurbritannia laevastiku suurusest) · soov jagada asumaad maailmas ümber USA · riigikord: presidentaalne vabariik · vabariiklik ja Demokraatlik Partei · majanudsele iseloomulik rikkuse koondumine monopolide kätte · presidendid: Theodore Roosevelt, William Taft, Woodrow Wilson. · Võitlus trustidega, võitlus loodushoiu eest · Üleminek maailmapoliitikale (sõda Hispaaniaga (USA sai Puerto Rico, Filipiinid, Columbia), Panama kanal) Venemaa 20.saj. algul. · Riigikord: isevalitsuslik monarhia (kogu võim oli keisri käes) · Nikolai II · Venemaal polnud ühtegi parteid · Iseloomustas: o tööstuse kiire areng (tehaste rajamises, tööliste peale ei mõeldud) o tööliste raske olukord (palgad väikesed, 12h-14h tööpäevad) o talupoegadel oli vähe maad
Kolooniad veel Aafrikas, Aasias -. Indias, Pakistanis algab vabadusvõitlus (India Rahvuskjongress), 19. saj. lõpul oli Saksamaa (keiser Wilhelm II) tõusnud maailma juhtivamate tööstusmaade hulka. Põhikonkurent Euroopas oli Inglismaa. Tööstuses oli Saksamaa juba ees. Ainult USA-ga ei suutnud Saksamaa võistelda. Välispoliitika aktiivne. Juba 1890nd. algas Saksamaa võitlus maailma jaotamise pärast. Üleminek Euroopa- poliitikalt maailmapoliitikale, mis tähendas sekkumist kõigi maailmajagude asjadesse. (Tugeva sõjalaevastiku loomine, koloniaalpoliitika Aafrikas (kolooniad Ida- ja Edela-Aafrikas (Togo, Kamerun); majanduslik ekspansioon Lähis-Idas (sõlmis Türgiga kokkuleppe 1903.a. Berliin-Bosporus- Bagdadi (BBB raudtee rajamiseks). See kutsus esile vastuseisu nii Inglismaa kui ka Venemaa poolt. Prantsusmaal oli sajandi algul aktiivne pigem sisepoliitiline elu (kiriku lahutamine riigist, kriisinähtused vanades tootmisharudes),
Keisri kõrval oli tähtis ka riigikantsler,kelleks sai muidugi Bismarck. Wilhelm II uus kurss. Peale Wilhelm I surma sai troonile Wilhelm II,kes ei soovinud kellegiga oma võimu jagada ja vabastas Bismarcki ametist.Wilhelm II eesmärgiks oli Saksamaa loomine väga suureks riigiks.Tugevdati armeed,lubati taas Saksamaa Sotsialistliku Partei tegevus.Kehtestati ka kohustuslik puhkepäev ja naistele 11-tunnine tööpäev ja alla 13.aastased lapsed ei võinud enam töötada. Suund maailmapoliitikale. Tänu Bismarckile oli loodud Euroopas liitude süsteem,mis kindlustas Saksamaa välispoliitilisi positsioone.Bismarcki erru mineku järel hakati orienteeruma maailmapoliitikale.See tähendas aga sekkumist kõigi maailmajagude asjadesse.See poliitika viis Saksamaa maailmasõtta. Koloniaalimpeeriumi loomine. Saksa koloniaalpoliitika paistis silma julmusega.Nõrgemad maad allutati ja sealsed väljaastumised suruti veriselt maha.Esimene Saksa koloniaalvaldus hõivati Edela-Aafrikas. Prantsusmaa
Päts ja K. Konik ja kelle ülesanne oli avaldada iseseisvusmaifest. ,,MANIFEST KÕIGILE EESTIMAA RAHVASTELE" - 1918 Päästekomitee poolt kirjutatud manifest, millega kuulutati välja sõltumatu ja demokraatlik Eesti Vabariik. TARTU RAHU 2. veebruaril 1920 Tartus sõlmitud rahu EV ja Nõukogude VM vahel. Sellega ja E võiduga lõppes VS. Tagas iseseisva ja demokraatliku E riigi püsimajäämise. 2. ISIKUD WILHELM II SM keiser I MS ajal, 1918 loobus troonist. Võttis suuna maailmapoliitikale, pööras tähelepanu laevastiku ja armee tugevdamisele, alustas AAFR koloniseerimisega. FRANZ FERDINAND A-U troonipärija, kes tapeti 28. juunil 1914 Sarajevos Serbia terroristi poolt. Tema tapmine algatas I MS. LENIN VM bolsevike juht, Oktoobrirevolutsiooni läbiviija ja NSVL esimene valitsusjuht. Bolsevikud tahtsid kehtestada vägivaldset proletariaadi diktatuuri. NIKOLAI II Veebruarirevolutsiooni käigus troonist loobunud VM viimane tsaar. Lõpetas 304 a kestnud Romanovite
Välispoliitika: Inglismaa oli suurim koloniaalriik maailmas ja võimsama laevastiku omanik. 1899-1902 toimus Inglise-Buuri sõda Lõuna-Aafrikas. Sõda näitas inglaste suutmatust hakkama saada vähemuses olevate buuridega ning nõrgendas Suurbritannia rahvusvahelist positsiooni (näiteks muu maailma toetav suhtumine buuridesse). Inglismaa peamiseks välisvaenlaseks oli saanud Saksamaa, kes võttis suuna maailmapoliitikale. See sundis Inglismaad loobuma senisest hiilgava isolatsiooni poliitikast (hoiduti liitudest Euroopa riikidega ning üritati teiste riikide omavahelisi tülisid enda huvides ära kasutada) ja otsima enesele liitlasi, kelleks said saavad Pr (1904) ja Vm (1907). Prantsusmaa (lk.25-27): Sisepoliitika: Vabariik (III vabariik; kuni 1871.a. oli keisririik), mitmeparteiline süsteem.
LÕUNA neist sõltuvad kolooniad Willi Brandt lääne saksa kantsler 1980 42 Periood pärast II maailmasõda - RAUDNE EESRIIE Läänes: vabaeuroopa | Idas: NSVL sõltuv Euroopa Tekib NATO Varssavi pakt - Berliini müür lammutati 1989 - DEKOLONISEERIMINE koloniaalsüsteemi likvideerimine ja kolooniate rahvusliku sõltumatuse, esmajoones poliitilise iseseisvuse saavutamine. RIIGI ARENGUTASE NING MÕJU MAAILMAPOLIITIKALE JA MAJANDUSELE Võrdlus: 1) Elektrienergia kasutamine ühe inimese kohta kw/h 2) Üldine kirjaoskus ajalehe lugemine 3) jne *SKT sisemajanduslik kogutoodang, mis näitab riigis toodetud kaupade ja teenuste kogumahtu. Mõõtühikuks on Ameerika dollar (ostujõud). *Rahvatulu saame SKT kui arvutame maha maksud Riigid jagunevad: - kõrgelt arenenud riigid - vähem arenenud riigid RIIKIDE MAJANDUSSÜSTEEMID Majanduselu: · MIDA
monarhia, kus viimane keiser Wilhelm II oli troonile asunud 1888. a. Uus riigipea oli veendunud, et keisri tahe on kõrgeim seadus riigis ning olnud 1890. a. erru saatnud senise riigikantsleri, keisririigi tegeliku looja O. von Bismarcki, algas Saksamaa sise- ja välispoliitikas uus ajajärk. Wilhelm II eesmärk oli muuta Saksamaa tõeliselt suureks Drang nach Grosse (tung suureks). Senise Euroopa mandrile suunatud poliitika asemel hakati orienteeruma maailmapoliitikale. MAJANDUSARENG. 19. saj. keskel oli Saksamaa veel agraarmaa tasemel, kuid peale ühendamist 1871. a. kiirenes tunduvalt maa majandusareng. Saksamaa kasutuses olid väga rikkalikud kivisöe (Ruhri ja Saari bassein) ning rauamaagi varud (Ülem-Sileesias ja prantslastelt vallutatud Lotringis). Tekkisid samuti suured kapitalistlikud monopolid sündikaadid, kus kapitalistid sõlmivad omavahel kokkuleppe toodangu ühise turustamise kohta, muus osas ollakse aga iseseisvad
4 Võib väita, et pankade päästmiseks on palju tehtud ja olukorrast välja tuldud, kuid samal ajal on kahe silma vahele jäänud teised kriisi mõjud. Näiteks on leitud, et majanduskriis nõuab inimelusid – tõusnud on enesetappude arv ning lisandunud HI – viirusesse nakatanute arv. Euroopa Parlamendi president Martin Schulz on rääkinud, et EL on küll kulutanud miljardeid pankade päästmiseks, kuid protsessi käigus on ilmselt kaotatud terve generatsioon noori eurooplasi. 5 Nagu maailmapoliitikale ja suurtele kriisidele kohane, on kaotajapooleks alati lihtne inimene. Milliseid lahendusi aga pakutakse tulevikus sarnaste kriiside vältimiseks? 3 Erkki Bahovski. Delfi EL debatt: majanduskriisi põhjustas liigne usaldus. [http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/delfi-el-debatt-majanduskriisi-pohjustas-liigne-usaldus.d? id=65458360] Viimati sisenetud 10.05.2013. 4 Allan Teder. Käesoleva majanduskriisi tagamaad ja tagajärjed. Loengumaterjalid
on ajalukku läinud kui viimane Saksa keiser, ta ei soovinud oma võimu kellegagi jagada ning. Wilhelm II eesmärgiks oli Saksamaa muutmine tõeliselt suureks riigiks. Erilist tähelepanu hakati pöörama armee ja laevastiku tugevdamisele. 1890. aastal lubati taas Saksamaa Sotsialistliku Partei tegevus. 1890. aastal sunniti ka Bismarck erru minema. Bismarcki errumineku järel Saksamaa välispoliitiline kurss muutus. Senise Euroopa mandrile suunatud poliitika asemel hakati orienteeruma maailmapoliitikale. 1896. aastal tõdeski keiser Wilhelm II uhkusega: ,,Saksa riigist on saanud maailmariik". Maailmapoliitika tähendas tegelikult sekkumist kõigi maailmajagude asjadesse ning võitlust ülemvõimu pärast maailmas. Sellega kaasnes ka maailmavallutuslike ideede levik ühiskonnas. See poliitika viis Saksamaa maailmasõtta. (Tannberg2, T 2003) 4. Saksamaa 20. sajandi alguses 20. sajandi algul olid kõik suurriigid huvitatud oma mõju tugevdamisest ning teiste nõrgestamisest maailmas
patriotism (vastandub väikerahvaste natsionalismile). Sakslaste sovinism väljendus väikerahvaste rõhumise suurendamises, eriti poolakate saksastamise katsetes ning massilises kolonisatsioonis põlistele poola aladele. · Kuni 1890-ndateni oli Saksamaa välispoliitika Euroopa-keskne: tehti katseid liidusuhete sõlmimiseks Venemaaga, vältimaks sõda kahel rindel (Prantsusmaa oli nii või teisiti Saksamaa loomulik vastane). · 1890-ndatel pöörduti Euroopa-kesksuselt maailmapoliitikale- alustati koloniaalvallutusi Aafrikas ja Okeaanias. Selleks rajati suur laevastik (Inglismaa järel teisel kohal enne I maailmasõda). Saksamaa koloniaalvallutused viisid suhete halvenemiseni Inglismaaga. 3.4. Austria-Ungari (lk.30-31): · Austria keisririigist moodustati 1867.a. kaksikmonarhia (Austria-Ungari loomisega püüti 1866.a. sõjas Preisimaaga lüüa saanud paljurahvuselist riiki tugevdada). · Riik koosnes:
· Monopolid kõigepealt rasketööstuses (suurimad on Kruppi tehased metallurgia ja relvatehased). · Elektrotehnika (AEG, Siemens Schuckert) · Keemiatööstus (nt. Baier) Saksa tööstus kasutas palju sisseveetavat toorainet ja seetõttu olid nad väga huvitatud kolooniatest ja maailmaturust mõlemapidiselt. Saksamaal tekib eluline vajadus oma haaret laiendada. VÄLISPOLIITIKA · Laevastiku loomine: Wilhelm II võimuletulekuga toimub üleminek maailmapoliitikale. 1890 saadab Bismarcki erru ja hakkab ise realiseerima poliitikat. Selleks, et riik oleks maailma mastaabis arvestatav on vaja laevastikku. Saksamaa laevastikku hakatakse ehitama 2 seadusega: 1897,1900. Admiral Tirpitz saab selle aktsiooni juhiks. Inglismaa hakkab tunnetama ohtu ja leiab, et see on nende rahvuslike huvide rikkumine. · Kolooniad: Saksamaal õnnestub hankida endale Aafrikas kolooniad. Nad on kolooniates väga karmid ja
moodustamisest ja ei pooldanud riigi tihedamat sidumist Mandri-Euroopa asjadega. Rahvusvahelistes konfliktides toetati nõrgemaid riike tugevamate vastu, et säilitada Euroopas jõudude tasakaal (nt osalemine Venemaa vastases Krimmi sõjas 1853-1856). Saksamaa ühendamise (1871) ja Kolmikliidu (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia 1882) loomise järel nõrgenesid Euroopas Prantsusmaa ning Venemaa positsioonid. Kui Saksamaa hakkas üha enam tähelepanu pöörama maailmapoliitikale, viis see ühtlasi ka Inglismaa ja Prantsusmaa, kui vanade rivaalide lähenemisele ning Antanti kujunemisele (1904 Entente Cordiale Südamlik lepe) koostöös Venemaaga (1907). Inglismaa tõus juhtivaks koloniaalimpeeriumiks algas juba 16.saj II poolel, kui loodi esimesed asundused Põhja-Ameerika idarannikul. Koloniaalsõdades (Seitsmeaastane sõda 1756-1763) tõrjuti küll prantslased Kanadast välja, ent
tihedamat sidumist Mandri-Euroopa asjadega. Rahvusvahelistes konfliktides toetati nõrgemaid riike tugevamate vastu, et säilitada Euroopas jõudude tasakaal (nt osalemine Venemaa vastases Krimmi sõjas 1853-1856). Saksamaa ühendamise (1871) ja Kolmikliidu (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia 1882) loomise järel nõrgenesid Euroopas Prantsusmaa ning Venemaa positsioonid. Kui Saksamaa hakkas üha enam tähelepanu pöörama maailmapoliitikale, viis see ühtlasi ka Inglismaa ja Prantsusmaa, kui vanade rivaalide lähenemisele ning Antanti kujunemisele (1904 Entente Cordiale Südamlik lepe) koostöös Venemaaga (1907). Inglismaa tõus juhtivaks koloniaalimpeeriumiks algas juba 16. saj II poolel, kui loodi esimesed asundused Põhja-Ameerika idarannikul. Koloniaalsõdades (Seitsmeaastane sõda 1756-1763) tõrjuti küll prantslased Kanadast välja, ent 1783 Versailles`i rahuga pidi Inglismaa tunnistama 13.koloonia
Saksamaa ühendamise eest peetavas võitluses tõrjus Preisimaa Austria kõrvale ja Austriast ei saanudki Saksa keisririigi osa (tekkis nn Väike-Saksamaa = Saksamaa ilma Austriata). Hiljem on see asjaolu andnud alust Saksa poliitikutele taotleda Austria ühendamist ja Suur-Saksamaa loomist (Adolf Hitler). Ühinenud Saksamaa välispoliitika oli kantsler Bismarcki ja keiser Wilhelm I ajal suunatud eelkõige Euroopa mandrile. 1888.a. troonile astunud keiser Wilhelm II hakkas orienteeruma maailmapoliitikale. Saksamaa hakkas sekkuma kõigi maailmajagude asjadesse ja alustas võitlust ülemvõimu eest maailmas. Sellega kaasnesid maailmavallutuslikud ideed (Suur- Saksamaa, eluruumi laiendamine). 1884.a. algas kolooniate hõivamine esmalt Aafrikas, seejärel ka Aasias. Itaalia oli nagu Saksamaagi kuni 19.sajandi II pooleni killustatud. Erinevad väikeriigid olid Hispaania, Austria ja Prantsusmaa mõju all. Itaalia ühendati rahvusriigiks 2 etapis 1861.a. ja lõplikult 1870.a.
Kiriku ja riigi eiramine Revanšism Saksamaa Riigikord: parlamentaarne monarhia Keiser Wilhelm II Euroopa madnriosa kõige arenenum tööstusmaa Maailmapoliitika Laevastiku arendamine Soov jagada asumaad maailmas ümber Usa Riigikord: presidentaalne vabariik Vabariiklik ja demokraatlik partei Majandusele iseloomulik rikkuse koondumine monopolide kätte Presidendid: theodore roosevelt, willian taft, woodrow wilson Võitlus turistidega, võitlus loodushoiu eest Ülemiinek maailmapoliitikale (sõda Hispaaniaga, Panama kanal) Venemaa 20. Sajandi alugl Vene riiki valitses Nikolai II Riigikord: isevalitsuslik monarhia- kogu võim kuulub ühele inimesele Talupoegade maa- enamik elab maal, maapuudus Paljurahvuseline riik- rahvuslik rõhumine Madal haridustase Kiire majandusareng 1904-1905 Vene-Jaapani sõda Port Arturis toimusid sõja põhisündmused Venemaa sai lüüa 1905 aasta revolutsioon- algus Verine Pühapäev 9.jaanuar 1905 Ülldstreik 16
V: Inglismaal oli tugev sõjalaevastik, millega ta suuresti kontrollis kogu maailmamerd. Järelikult oli tal olemas sõjaline jõud. Samuti võimaldas hoida teda isolatsioonis tema saareline olek polnud võimalik rünnata ega majanduslikult haavata. Inglismaal oli ka maailma suurim koloniaalimpeerium. See oli kohaks, kust hangiti toorainet ja kuhu oma toodet müüa. (Suuruselt teine koloniaalimpeerium oli Prantsusmaal) 2) Miks võttis Saksamaa suuna maailmapoliitikale? V: Selleks, et arendada tööstust, oli Saksamaal vaja kolooniaid, kust hankida toorainet. Muidu ei oleks Saksamaa saanud tööstulikult edasi areneda, sest tal endal polnud piisavalt ressursse. 3) Kas jõudude paigutus 19. sajandi lõpus oleks võinud olla ka teistsugune? Põhjenda. V: Jah. Näiteks kui ühel pool oleks olnud Prantsusmaa ja Austria ja teisel pool Saksamaa, Venemaa, Itaalia. Veel oleks olnud variant kui Inglismaa oleks sekkunud kuskile.
annaabi.ee 
