Looming: ,,Sonetid" ,,Peipsi" ,,Vanad majad" ,,Must raamat" ,,Reheahi" ,,Jäälätted" ,,Põlenud puu" ,,Emajõgi" ,,Pühapäev" ,,Tartu" ,,Tulease" ,,Kivisild" KULTUURIELU 50ndatel · 1950ndatel algas Nõukogude Liidus ,,sulaaeg". Stalin suri ja partei juhiks sai Nikita Hrustsov. ,,Sulaajaga" kaasnes võimalus veidi vabamaks loominguliseks tööks. · Hakati tõlkima maailmakirjandust · 1955 Eesti Televisioon · 1958 ,,Keel ja Kirjandus" · tekkis raamatukultus kasvas väljaannete arv ja tiraaz JUHAN SMUUL - sündis 1922 Muhumaal - jättis kooli rahalistel põhjustel pooleli - mobiliseeriti tööpataljoni - töötas ,,Sirp ja Vasar" ja ,,Pioneer" väljaannetes - oli aktiivne poliitikas - Lenini preemia saaja - Suri 1971 LOOMING: ,,Karm noorus" ,,Järvesuu poiste brigaad" ,,Poeem Stalinile"
Eesti kirjandust muutnud liikumised ja ideed aastatel 1905-1940 ,,Noor-Eesti" on kirjandus-ja kultuurielule suurt mõju avaldanud. Rahvuslikult meelestatud noori ei rahuldanud venestamisele allutatud koolides pakutav. Enesetäienduseks loeti eesti autoreid ja maailmakirjandust ning ühiskonnaõpetust käsitlevaid teoseid. Aastal 1901-1902 toimetas gümnaasiumiõpilane Suits trükki ,,Kirjanduse Sõprade" kolm albumit ,,Kiired". Eesmärgiks oli edendada eesti kirjandust, arvustust ja tõlkekultuuri. Ideaaliks võeti tõlkida algkeelest. ,,Noor-Eesti" esimene album ilmus 1905 a. suvel. 1907. A. teine 1909 aastal kolmas 1912 neljas ja 1915 viies album. ,, Noor-Eesti" rühmituse juhtkujud olid algusest peale G.Suits ja Fr. Tuglas. Peale nende veel ka J. Aavik, V
Tallinna asumisega muutusid Tammsaare loomingu ainestik ja teemad. Ta lülitus ümber linnaainele ja sotsiaalkriitilisele vaatlusviisile. „Tõe ja õiguse” III jaos on Tammsaare pöördunud 1905.aastasse tagasi. 1907.aastal lõppes Tammsaare ajakirjanikupõlv Tallinnas ja algas juurastuudium Tartus. Täielik saksa ja vene keele oskus oli pärit gümnaasiumist, ülikoolis õppis ta juurde inglise ja prantsuse keelt. Ta luges palju maailmakirjandust (Goethe koguteosed). Tammsaare kuulas ka reaalteaduste loenguid.(matemaatika, füüsika) Tammsaare loomingus tähendavad ülikooliaastad siirdumist sotsiaalkriitiliselt kujutlusviisilt üle psühholoogilisele impressionismile. (suund enam psühholoogilisele kujutlemisele-näiteks, jutustused „Raha-auk”, „Uurimisel”) Ka kujutab Tammsaare nn üliõpilasnovelle- noorte haritlaste sümpaatia ja armusuhted. 1911
Lenski südame oli ta võitnud just tänu oma kaunile välimusele. Vladimir Lenski viis Larinite juurde ka Jevgeni Onegini, keda seal kohe märkas pere vanem tütar Tatjana. Tatjana on vastandina õele Olgale väga keerulise iseloomuga neiu. Tundeline ja mõtlik tütarlaps oli isegi oma perest võõrdunud. Tatjanal olid lähedased suhted teenijaskonnaga, tema läks lihtrahvale lähemale, kui tema perekond. Siit ka see võõrdumine ja mingil moel üksi jäämine. Tatjana luges palju maailmakirjandust, saades sealt teadmisi tunde-ja mõttemaailmast, armastusest ja õiglusest. Tatjana nägi Oneginis kohe imelist inimest: tarka, haritud, õiglast. Maaneiule avaldas kindlasti muljet ka pealinna noormehe kaunis välimus. Tatjana kirjutas Jevgenile kirja, avaldades oma imetlust ja rääkides oma tunnetest Jevgeni vastu. Onegin suhtus neiu armuavaldusse eelarvamustega nagu talle iseloomulik. Peagi selgitas ta Tatjanale oma külma suhtumist neiu armuavaldusse
1949- Represseerimine- Saksa okupatsioon. Partei tahtis juhtida kirjanikke ja kirjandust NLKP avalikud otsused korrigeerisid kirjandust Sotsialistlik realism Parteiline Rahvapärane Kõrgideelisusega Sotsialistlik sisu Ustavus elu tõele Teadlik parteiline kommunistlik suund Sotsialistliku kodumaa teenimine Oskus näha rahva homset päeva Peale 1953.a peale Stalini surma ENSVs hakati tõlkima rohkem maailmakirjandust 1954-56 küüditatute ja represseeritute tagasipöördumine !955 ETV alustab tegevust 1957 ilmub ,,Loomingu Raamatukogu", mis kiirendas debüütide ilmumist! 1958 uus ajakiri ,,Keel ja Kirjandus"- teaduslik ajakiri Kasvas raamatute kirjastamine, tekkis raamatukultuur Saabus Moskvast Voldemar Panso- lõi teatrikooli Kogus kuulsust Georg Ots Pagulaskirjandus 1944 lahkus 70 000 inimest Eestist
tõstab, on haridus. Ja meie hüüe on: "E n a m k u l t u u r i!" See on kõigi vabastavate aadete ja püüete esimene tingimine. "Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!"" Eesmärgid ja seisnevus Eesmärgiks oli edendada eesti kirjandust, arvustust ja tõlkekultuuri, kus ideaaliks võeti tõlkida algkeelest. Enesetäiendamiseks loeti maailmakirjandust ning ühiskonnaõpetus käsitlevaid teoseid. Laialt levinud euroopluse ideed hõlmasid uusromantismist lähtuvaid ühiskondlikke ja esteetilisi taotlusi. Üritati tähtsustada ja seostada Eestit ja Euroopat, sotsialismi ja individualismi, eneseteadlikku loomingulisust ja süvarahvuslikku tingitust, realismi ja romantismi, esteismi ja teaduslikkust ning mehelikku ja naiselikku loomingualget. Otsiti kunstide vahel seoseid. Tugeva
talle pelgupaik maailma eest. Õnnelikuimaks ajaks elus tunnistas ta karjasepõlve, kus oli tal palju aega olla looduses ja fantaseerida kuningriikidest jne. Alles 10-aastasena õppis ta lugema tänu vanematele vendadele, seejärel läks ta õppima kolmeks aastaks Naelavere kooli. Ta oli väga haridushuviline ja vanemad saatsid ta Kodavere kihelkonnakooli, kus ta õppis umbes viis aastat. Seal sai Juhan Liiv endale lisaks muule ka saksa keele algteadmised, mis võimaldasid tal lugeda maailmakirjandust. Ka sai temast sellel ajal C. R. Jakobsoni demokraatliku maailmavaate pooldaja. Koolmeistrist venna asetäitjana töötamine avardas Juhan Liivi maailma ja varem muusikukarjäärist unistanud, jättis ta selle mõtte ja pühendus luuletamisele. Siis tekkisid tema esimesed värsikatsetused. Juhan Liivi noorus Esimesena pääses trükki Juhan Liivi luuletus ,,Maikuu öö". See avaldati ,,Virulases", mille toimetuse liikmeks sai ka samal sügisel Liiv. 1886
kuritegevusülevaated säilitama teatava rahvusliku tasakaalu st ei tohtinud muulaste kuritegevust näidata suuremana kui eestlaste oma! Maailmas toimunud õnnetustest ja hädadest jõudsid ajakirjandusse vaid need, mis toimusid läänemaades, Hiinas ja teistes mitte NSVL sõprades. Kommunistlikus ja sellele sõbralikus leeris toimunud katastroofe praktiliselt ei kajastatud või tehti seda väga pinnapealselt. Raamatud odavad, suurtes tiraazides , teatav valik, ka maailmakirjandust, täiesti olemas. Eestlasi peeti suurteks lugejateks TEADUS- osa reaalteadusi kõrgel tasemel(astronoomia,füüsika, keemia, spordimeditsiin jne). Humanitaarteadused- keeleteadus, ajalugu, psühholoogia jt toimisid nii nagu võimalik antud tingimustes. HARIDUS- 3 Baltimaad suutsid säilitada · emakeelse kõrghariduse · osa õppekirjandust oma autoritelt · 60-tel algas süvaõppeklasside rajamine 70-te keskpaigast üle NSVLiidu kohustuslik keskharidus, toob kaasa protsentomaania
uushistorism ilmselt samuti sellisel viisil, et selle aegsete teoste kõrval uuritakse ka muid allikaid, dokumente ja autoreid ja püüaks aimu saada, millised diskursued ja huvid siis omavahel põrkusid ja kuidas valitsev ideoloogia või võim neid mõjutas. 17. Kuidas suhestada rahvuskirjanduse ja maailmakirjanduse uurimist (Franco Moretti järgi)? Rahvuskirjanduse ja maailmakirjanduse suhet sobib iseloomustama puu metafoor. Puu iseloomustab siirdumist ühtsuselt mitmekesisusele. Maailmakirjandust peaks seega vaatama puuna, mille mitmekesisuse loovad hargnevad oksad rahvuskirjanduse tähenduses. Kuna paljudest rahvuslikest ja kohalikest kirjandustest kujuneb üks maailmakirjandus, siis ei saa ka süsteemi uurimisel kõrvale heita süsteemi elemente ja vastupidi, üksikelementide uurimisse peab kaasama tervikut. Keeltesugulust kujutava puu võib sama hästi rakendada tervele kultuurile, sh kirjandusele, sest kõik on omavahel suguluses ja suhtluses
Laiad rahvahulgad osalesid aktiivselt kultuuriloomes ja -tarbimises. jätkus kohalike muusikapäevade ja laulupidude traditsioon, tekkis rohkesti uusi koore ja orkestreid. Kutseliste teatrite kõrval tegutses sadu asjaarmastajate näitetruppe. Haridus o Eestikeeles o 6-klassi! o Kõrgharidusele pöörati tähelepanu o Tartu Ülikool Teadus o Asutati EST teadusteakadeemia o Rahvusteadus Kirjasõna o Avaldati maailmakirjandust o Ajalehed ja ajakirjad o Proosa ja realism o Luulet mõjutas Siuru rühmitus, hiljem Arbujad Muusika o Esimene ooper o Jätkusid üldlaulupeod Kunst o Tartus tehti ühing Pallas edendamaks EST kunsti o Tallinnas tutvustas kunsti EST Kunstimuuseum ja Kunstihoone 1918. aastal asutasid tollased juhtivad kunstnikud Tartus ühingu Pallas, mille eesmärk oli kunsti edendada ja tutvustada. Pallas korraldas eesti kunsti ülevaatenäitusi, kunstnike
osalenud ohvitseri saatusest, kuid nii sattus ta Napoleoni sõdade teemale... Nõnda kasvas ulatuslikust ainesest välja teine, ühele ainsale ajaloosündmusele keskenduvast romaanist märksa panoraamsem ja sügavam romaaniepopöa, millest "Dekabristid" moodustasid vaid fragmendi. Tolstoi kirjeldab Aleksandri-aegse Venemaa hiilgust ja tollase ühiskonna vaimset palet ületamatu täpsusega. Laiahaardelise perekonnasaagana on "Sõda ja rahu" XIX sajandil maailmakirjandust kujundanud monumentaalse realismi kõrgpunkt. "Sõja ja rahu" sündmustik Kolme perekonna Bolkonskite, Bezuhhovite ja Rostovide saatus moodustab Tolstoi romaani tuuma. Romaani tööpealkiri "Lõpp hea kõik hea" näitab siiski vaid, kui kaugele arenes teos valmimise käigus oma algmõttest. Autori kavatsetud optimistlikku tooni varjutas traagiline faabula: peale Pierre Bezuhhovi ei pääse sõjaaja segadustest terve nahaga mitte
tagasi Tartusse, et hakata ülikoolis õigusteadust õppida. Ta oli veendunud ,et juurastuudium annab talle laialdase üldise hariduse. Anton Hansenit huvitasid üksikisiku ja ühiskonna suhted. Erialaste loengute kõrvalt kuulas ta filosoofia, psühholoogia, ajaloo, loodusteaduse ja teiste ainete loenguid, õppis innukalt prantsuse ja inglise keelt. Ta oli Toomemäel asuva ülikooli raamatukogu üks sagedamaid kasutajaid ( Teder 1977:32). Tammsaare luges palju maailmakirjandust .Ta üllatas saksa keele eksamil õppejõudu sellega, et oli läbi lugenud Goethe kogutud teosed . Ta sai teistet kirjanikelt ka konkreetseid impulsse ja mõjutusi (Kalda 1997:42). Üliõpilasena astus Anton Hansen Tammsaare radikaalsesse üliõpilasseltsi ,,Ühendus", esines seal kolme referaadiga kaasaegsetest kirjandusküsimustest, aitas komplekteerida ,,Ühenduse" tuuriloolisiteoseid. Meeleldi kuulas ta seltsi ruumides sõprade musitserimist ja armastas vaimukalt vestelda ning vaielda
Läheneda võib looduse- ja ruumikujutusest, soomudelitest, kultuuride kohtumisest jne. Kirjanduse ja mälukultuuri seosed. Kirjandust võib käsitleda kui kultuurimälu teabekandja. Kirjanduse rolli käsitletakse kui rahvuse looja (mitte peegeldaja). Kaanon. Mis on kirjanduskaanon? Kas tänapäeval on enam vaja kirjanduskaanonit? Miks? Miks mitte? Mille põhjal on kirjanduskaanonit kritiseeritud? Kirjanduses tähendab kaanon kirjandusklassikat kui ka maailmakirjandust. Klassika on jätkuvalt käibel. Piiblikaanon on autoriteetide poolt määratud. Kirjanduskaanon on ähmaste piiridega ja muutuv. Kaanon tugineb kesksetele autoritele ja žanritele. Kaanoneid kritiseeritakse nende piiratuse tõttu: eliitklassi huvide rõhutatus, valge rassi eurooplastest mehed, eurotsentrilisus (multikultuursuse välistatus); samas eristab kaanon kõrge kunstilise ja intellektuaalse tasemega teosed. Intertekstuaalsuse mõiste
tähelepanu hoopis teistele küsimustele: miks Raskolnikov tappis, millised on kuritöö tagajärjed? Kriminaalne süzee kasvab sotsiaal-filosoofiliseks. Detektiiviromaanile on ,,Kuritöö ja karistuses" tunnuslik keerukas süzee koos seikluste ja mõistatuslikkude kuritegudega, mille saladust otsitakse. Kriminaalromaanile on lähedane ka süzeed pingestav mõistatuslikkuse motiiv. Ometi on tegu teosega, mida võiks nimetada hoopis sümfooniliseks ideeromaaniks (kui üldse saab määratleda maailmakirjandust ja kirjanikke nii palju mõjutanud teost). Teose peategelane Raskolnikov elas ülimalt nigelates tingimustes, olles ise seejuures erakordsete võimetega isik. Ta on tark, tähelepanelik ja tagasihoidlik. Kuna tal enam midagi teha pole, hakkavad ta peas liikuma igasugused imelikud mõtted, mille käigus loob ta endale teooria nagu jaguneks inimesed kahte liiki. Ühed neist on tavalised, kes elavad sõnakuulmises ja kes pole suutelised lausuma midagi uut
Lenski südame oli ta võitnud just tänu oma kaunile välimusele. Vladimir Lenski viis Larinite juurde ka Jevgeni Onegini, keda seal kohe märkas pere vanem tütar Tatjana. Tatjana on vastandina õele Olgale väga keerulise iseloomuga neiu. Tundeline ja mõtlik tütarlaps oli isegi oma perest võõrdunud. Tatjanal olid lähedased suhted teenijaskonnaga, tema läks lihtrahvale lähemale, kui tema perekond. Siit ka see võõrdumine ja mingil moel üksi jäämine. Tatjana luges palju maailmakirjandust, saades sealt teadmisi tunde-ja mõttemaailmast, armastusest ja õiglusest. Tatjana nägi Oneginis kohe imelist inimest: tarka, haritud, õiglast. Maaneiule avaldas kindlasti muljet ka pealinna noormehe kaunis välimus. Tatjana kirjutas Jevgenile kirja, avaldades oma imetlust ja pakkudes oma armastust. Onegin suhtus neiu armuavaldusse eelarvamustega nagu talle iseloomulik. Peagi selgitas ta Tatjanale oma külma suhtumist neiu armuavaldusse. Ta
-- Kogu elu mõjutab inimest, eks ole, kõik, mis ta on elu jooksul kogenud, kajastub enamasti kirjanduses. Teatud tahtekooliks oli ta kindlasti. Sa pidid raskustest läbi murdma ja... Aga kui otseselt ta kajastub, on iseküsimus. Küüditamise ajal olin 13, tagasi tulles 18, aga ei saa öelda, et need aastad oleksid vaimselt täiesti tühja jooksnud. Muidugi oli raske. Õnneks leidus seal vene õpetaja, kes sundis meid õppima, keelt omandades hakkasin ka maailmakirjandust lugema. Aga enne seda olin suure lugemiskooli juba läbi teinud, lugemishimu oli suur. -- Inseneriamet teid ikkagi väga ei köitnud, et läksite stsenaristiks õppima? -- See oli natuke sundkäik. Küüditatud perest tulnul ei olnud mingit lootust saada näiteks Tartu ülikooli filoloogiasse või mõnele "ideoloogiaalale" õppima. "Tipis" valitses tol ajal vabam õhkkond, seal ei olnud sellist ideoloogilist survet
Romaani jaoks kogus ta suure hulga materjali, väljavõtteid kirjandusest. Ta käis Põhja-Prantsusmaa söerajoonis, tutvus kaevanduste ja töölistega. Tulemuseks oli faktirohke ja detailne olustikupilt. ,,Noor-Eesti" oli kirjanduslik rühmitus, mis tekkis noore haritlaskonna eneseotsingu tulemusena. Sai alguse 20. saj alguses loodud salajatestest õpilasringidest. Noori rahuldanud venestamisele allutatud koolis pakutav kirjandus ning hakati lugema eesti autoreid ja maailmakirjandust. Rühmituse eesotsas olid algusest peale Suits ja Tuglas. Suitsu eestvedamisel sai rühmituse põhiideeks: ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!" 1905. aastal ilmus koguteos ,,Noor-Eesti", millele järgnesid hilisemad kogud. Avaldati ka Tammsaaret, Petersoni ja Liivi, tutvustati tõlgitult välismaist luulet. Alates kolmandast kogust hakati rohkem avaldama enda loomingut. Rühmitus jaguneb kolme ajajärku:
Nad avaldasid Petersoni ja ka Liivi luulet, tutvustasid tõlgitult prantsuse, itaalia, skandinaavia ja vene ning poola luulet; edendasid kirjastamiskultuuri. "Vabadus, võrdsus, vendlus"; "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks". Nende tegevus vaibus I MS aastail, kuid püsima jäi kirjastus "Noor Eesti". NE liikumise alged olid sajandialguse salajastes õpilasringides: noor ei rahuldanud venestamisele allutatud koolides pakutavloeti lisax eesti autoreid ja maailmakirjandust. Suits eestvedajana tahtis v älja anda NE 1.albumit, kuid tsensuuri tõttu see venis (1905/07/09/12/15). 1905 anti välja koguteos "Võitluse päevil". Kus kajastus jõuliselt ajale omane võitlusvaim. Juhtukujudex olid Suits ja Tuglas, 1.s kahes albumis polnud autorite ring ühtlane (koos uuendusmeelsete noortega avaldati vanemaid kirjamehi), alates 3.st albumist avaldati peamiselt oma loomingut. NE avastas ja tõi esile klassikaväärsena Petersoni luule, mis oli kaua unustuses olnud, 2
Tarapita arendas Siuru teemade ringi, juhtides tähelepanu ühiskondlikele teemadele – rohkem analüüsivat ja mõtteloomingut. 1922 rajati Tuglase eestvedamisel Eesti Kirjanikkude Selts. 1923 hakkas EKS väljaanne Looming ilmuma. Seda rahastas riik, seega sõltumatu, ei keskendutud müüginumbritele. 1925 asutati Kultuurkapital, millega sai toetada tunnustust leidnud kirjanikke. Anti välja suures koguses eestikeelset kooli- ja maailmakirjandust, sest nii gümnaasium kui ülikool läksid üle eesti keelele. 3 kirjastust: Loodus, Tänapäev, Noor-Eesti. 1927 hakkas Looduse kõrval loomingut välja andma ka Tänapäev. Kirjandusvõistlused. August Jakobson kirjutas “Vaeste-patuste alev”, inspireeris Pärnu (Rääma) elu. Betti Alver tuli kirjandusvõistluste kaudu kirjandusse. Proosa Luule muutub pildirikkamaks, sõnastused rikkalikumaks. Kirjanike rühmitusi ei teki juurde, sest EKS oli juba olemas
Nad olid radikaalid. Nad ütlesid lahti etnotsentrismist, ja kultuurirahvusest, hülgasid ka rahvusliku nihilismi, kritiseerisid marksiste klassivõitluse tähtsustamises Poliitiline ja sotsiaalne uuestisünd pole võimalik ilma kultuurilise taassünnita. Ideaalik mõistuse ja töö vaba liit (ehk sotsialism, aga üks klass ei valitse). Sealt tuli ka et „Olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks”. Nooreestlased tahtsid reisida, maailmakirjandust lugeda ja maailma avatsata, isegi jala mingi Pariisi kui väga vaja Eesti Ilmasõjas Eesti koht Saksamaa ja Venemaa plaanides. Enne sõda suurriigid oma plaane Läänemereümbrusega ei avalikustanud. Vene võimalikud sihid olid pigem Mustale merele. Sõja algul polnud ka Saksamaal Balti riikide kohta mingit kindlat seisukohta Sakslased lootsid, et Rootsi astub sõtta Venemaa vastu ja seob Soomes olevad Vene väed. Rootsi säilitas erapooletuse, selle kaudu sai Soome hästi Euroopaga sidet
1923 hakkas ilmuma väljaanne Looming, mida rahastati riigieelarvest, see oli sõltumatu majanduslikust müügiedust. See sai olla nõudlikum selle suhtes, mida avaldada, sest ei pidanud mõtlema sellele, mis konkreetselt müüb. Looming on vanim järjepidevalt ilmuv ajakiri, see ilmub tänapäevalgi veel. 1925 asutati Kultuurkapital kõigi oma harudega. Selle rahadega sai toetada juba tunnustust leidnud kirjanikke. Anti välja eestikeelset kooli- ja maailmakirjandust, sest nii gümnaasiumid kui ülikool läks üle eesti keelele. Tõlgiti nt Sophoklest, Shakespeare'i, Flaubert'i, Shaw'd, Balzaci jne. Kirjastustegevusega olid seotud eelkõige Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus, Loomus ja ka kirjastus Noor-Eesti. 1927 hakkas romaanivõistlust läbi viima kirjastus Loodus, mis on hea võimalus noortel autoritel oma loomingut anonüümselt pakkuda. Lisaks saab ka züriilt tagasisidet. 1927 sai esikoha August Jakobson (tema mälestusmark on
Nad avaldasid Petersoni ja ka Liivi luulet, tutvustasid tõlgitult prantsuse, itaalia, skandinaavia ja vene ning poola luulet; edendasid kirjastamiskultuuri. "Vabadus, võrdsus, vendlus"; "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks". Nende tegevus vaibus I MS aastail, kuid püsima jäi kirjastus "Noor-Eesti". NE liikumise alged olid sajandialguse salajastes õpilasringides: noor ei rahuldanud venestamisele allutatud koolides pakutavloeti lisax eesti autoreid ja maailmakirjandust. Suits eestvedajana tahtis välja anda NE 1.albumit, kuid tsensuuri tõttu see venis (1905/07/09/12/15). 1905 anti välja koguteos "Võitluse päevil". Kus kajastus jõuliselt ajale omane võitlusvaim. Juhtukujudex olid Suits ja Tuglas, 1.s kahes albumis polnud autorite ring ühtlane (koos uuendusmeelsete noortega avaldati vanemaid kirjamehi), alates 3.st albumist avaldati peamiselt oma loomingut. NE avastas ja tõi esile klassikaväärsena Petersoni luule, mis oli kaua unustuses olnud, 2
annaabi.ee 
