Independendid aga olid selle poolt, et kirikukogud peaksid olema sõltumatud. Millised puritaanliku ellusuhtumise ilmingud ja moejooned jõudsid ja väljaspoole Inglismaad ning on elujõus veel tänapäeval? Puritaanlased hindasid töötegemist ja rassimist, eks praegugi hinnatakse töötegemist. USAsse jõudnud puritaanid on mormoonid, ja neid leidub siin-seal tänapäevani. Valgustusideoloogia tunnused Peamine kriteerium oli inimmõistus. Ideaaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitus. Uskudes mõistuse kõikvõimsusse, olid valgustajad veendunud, et ideed muudavad maailma. Eeskujuks inimühiskonnale loodus. Iseloomiik oli ka uus humanism. esiplaanile sealti einimene oma vajaduste ja kirgedega. Võideldi üldse kirikliku ideoloogiaga. Francis Bacon rõhutas ettevõtlikkuse tähtsust igapäevaelus, kaubanduse rolli, õigustas monopole, liigkasuvõtmist ja koloniaalekspansiooni; tema vaated olid eelkõige kodanluse ja uusaadli vaated.
Mis on valgustus? Valgustus ehk uus filosoofiline mõtteviis. See on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680- ndatest 1780-ndateni. Valgustus sai alguse Inglismaalt, kus toimus kodanlik pööre kõige varem, kuid hoolimata sellest kujundasid Euroopa valgustuse palge prantslased. Kõige paremini iseloomustab valgustust vaimne liikumine, usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteetide hülgamine. Valgustusajastu mõiste võeti kasutusele Immanuel Kandi poolt ühes tema ilmunud artiklis 1784. aastal, kuid valgustus mõtteviisina oli välja kujunenud juba varem. Selle nimetusega prooviti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest. Valgustusideoloogia eelkäijad elasid juba 17. sajandil, hiilgeaeg langes 18. sajandisse, mida kutsutakse valgustussajandiks. Immanuel Kant ise väitis, et valgustus on inimkonna vabanemine alaealisusest ning püüdlus igas olukorras ise mõtelda. Valgustuse kujunemise eeld...
Osa ürgsetest putuktoidulistest kohastus õhueluga. Ajapikku kohastus inimese välimus selle kohaga, kus ta elas, ja kujunesid välja kolm põhigruppi – negriidid, mongoliidid ja europiidid käsitama - aru saama, mõistma; tarvitama, rakendama. Kuidas seda nähtust käsitada? Kõnet käsitati üleskutsena. Käsitab olukorra tõsidust vääralt. Seda nähtust on käsitatud ühekülgselt. Kunstnik käsitab meisterlikult värve. Käsitus. Maailmakäsitus käsitlema - (vaimselt) tegelema (millegagi), arutama (midagi); töötlema, keemiliselt mõjutama. Teemat käsitlema. Loeng käsitles kasvatustööd. Film käsitles sõjasündmusi. See paragrahv käsitleb töökaitset. Artiklis käsitletakse meie hariduselu probleeme. Riiet käsitleti happega. Käsitlus. Teemakäsitlus käsitsema - käte abil kasutama, nt masinat, tööriista. Käsitseb osavalt kirvest. Ta õpib mitut muusikainstrumenti käsitsema. Käsitsemisjuhend. Käsitsemisoskus
MÄRJAMAA GÜMNAASIUM Merilin Girin ELU TÕLGENDAMISE MITMEKESISUSEST Referaat Juhendaja: Marju Retsja Märjamaa 2008 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 ELUSOLEND KUI ANIMAL SYMBOLICUM................................................................4 OMAILMA KONTSEPTSIOON....................................................................................... 5 RASKUSED TEISTE ELUSOLENDITE OMAILMADE MÕISTMISEL....................... 6 ELUILMA KONTSEPTSIOON..........................................
5. Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal Mis on valgustus? Valgustus kui mõtteviis oli kujunenud välja juba tunduvalt varem. Taolise nimetusega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest, uue maailmakäsituse tulekutValgustuse kujunemise eelduseks oli teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse. Selle tähtsust rõhutas eriti prantsuse filosoof Rene Descartes. Ta rõhutas et teadmiste ainus allikas on mõistus." Ma mõtlen, järelikult olen olemas" Valgustusajastu põhijooned Inimõistus; tulevane ühiskond pidi kujunema mõistuspäraseks; Ideaaliks sai ratsionalistlik maailmakäsitus; ideed muudavad maailma; eeskujuks loodus; uus humanism; esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega Voltaire Valgustajate vanema põlvkonna suurim ideoloog oli mees, kes inimkonnale on tuntuks saanud Voltaire'i varjunime all, kuid kelle teglik nimi oli Francois Marie Arouet. Ta oli mka kirjanik, poeet, drama...
,,Rinascita" - it.keeles taassünd, pr.keelne vaste ,,renaissance" Ajastu üldiseloomustus 15.sajandi Itaaliast said alguse suured muutused kunsti alal. Nende muutuste eeldused olid majanduslikud. Inimene hakkas aru saama, et Jumala käsi polegi nii palju inimese elus, pigem määras in. Ise oma edukuse. Sai alguse usk inimesse. Kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides (Genova, Firenze, Milano): - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad:
Kreekas. Neljandal sajandil enne meie ajaarvamist hakkas Kreekas kujunema filosoofi ja teadlase kutseala. Umbes samal ajal aksiomaatiliseks teaduseks kujunenud geomeetri oli uue ratsionalisteliku maailmakäsitluse aluseks. Hilisantiigist renessansini domineeris teaduses spekulatiivne, natuurfilosoofial põhinev looduse-ja inimesekäsitus. Nüüdistähenduseses teadus sai alguse 17. Sajandil , kui levisid eksperimendil põhinev meetod, matemaatika rakendamine ja analüütiline maailmakäsitus. Masinatootmise tekkides sai teaduse tootmist aktiivselt suunavaks teadusteguriks, teaduste ideoloogial hakkasid määrama täppis-ja loodusteadused ning nende maailmapildi taotlused tuginesid rakendusteadused. Teadusliku maailmapildi teaotlused väljendusid kõige järjekindlamalt füüsikas. Teadused uuemal ajal 20. Sajandi teisel poolel on teaduste ja tootmise kiirenevast arengust sugunenud
Inimene ja loodus keskaegses Euroopas. Inge Org Varasel keskajal erines lääne-ja kesk-Euroopa maastik oluliselt praegusest. Suur osa territooriumist oli kaetud metsadega. Need küll hävitati ajapikku inimeste tegevuse ja loodusvarade raiskamise tagajärjel. Mets oli nii meelitav (kütus, ulukid, marjad, seened) kui ka hirmutav seal valitsevate ohtudega: metsloomad, röövlid, salapärased viirastuslikud olendid ja soendid. Metsamaastikul on väga oluline roll rahva teadvuses, folkloristikas ja poeesias. Loodus oli nähtamatu maailma sümbol. Maise maailma vaatlus avas teise, kõrgema tasandi maailma. Teoloogid kinnitasid, et inimvaim ei ole võimeline taipama tõde teisiti kui materiaalsete asjade vahendusel. Mets on pimedusevald või maine elu oma illusioonidega, meri on maailm ja ahvatlused, tee on otsing ja palverännak. Valitsev maaelanikkonna absoluutne ülekaal tingis kogu ühiskondlikus käitumises j...
draamadele, ning kujunes Hamsuni läbilöögiteoseks. Laialdase populaarsuse tõid talle lüürilis-romantilised romaanid ,,Müsteerimuid", ,,Paan" ja ,,Victoria". Nende põhimotiiviks on endassetõmbunud eraku mäss ühiskonna vastu, kangelasteks looduslähedase hingega rändur, kellest saigi Hamsuni meelistüüp. Tema ,,Victoriat" on peetud üheks maailmakirjanduse väljapaistvaimaks armastusromaaniks. Hamsuni maailmakäsitus oli individualistlik, ta põlgas moodsat tsivilisatsiooni ning linnaelu. 1920.aastal pälvis Hamsun Nobeli kirjanduspreemia romaani ,,Maa õnnistus" eest. ,,Nälg" ,,Müsteeriumid" ,,Paan" ,,Victoria" ,,Maa õnnistus" ,,Rohtunud radadel" 8. Oscar Wilde Iiri päritoluga luuletaja, proosa-ja näitekirjanik Oscar Wilde oli inglise estetismi juhtfiguure. Emalt päris ta kirjandusehuvi ja isalt armastuse antiikkultuuri vastu. Ta õppis algul Dublinis, siis Oxfordis klassikalist filoloogiat.
See oli suur diplomaatia keel. Valgustus 1.Mis on valgustus? (mõiste, aeg) Selle mõistega taheti väljendada inimkonna väljumist vaimupimedusest ja uue maailmakäsituse tulekut. Vaimne vabanemine kiriku ja usu mõjutustest. Algas 17.sajandil, kõrgaeg oli 18. sajand ning ulatus ka veel 19. sajandisse. 2.Valgustajate põhiseisukohad teadmiste ainus allikas on mõistus, kahelda tuleb kõiges, peamine kriteerium on inimmõistus, vana kord ja maailmakäsitus mõistusevastane, ideaaliks ratsionalistlik maailmakäsitus, ideed muudavad maailma, ideede mõistmine eeldab haridust ja teadmisi, eeskujuks loodus, esiplaanil inimene oma vajaduste ja kirgedega, kristlik asketism. Uskusid lakkamatusse protsessi. Kõik, mis tuleb, on parem. Pöörasid tähelepanu inimõigustele. 3.Voltaire, Montesquieu, Rousseau käsitlused ideaalsest riigikorrast Voltaire' jaoks oli ideaalne riigikord valgustatud absolutism, (valitseja liit filosoofiaga)
Ta ei suutnud uue olukorraga kohaneda. Jääkaru on hästi kohastunud arktika tingimustega. Tootmine tuleb kohandada turu nõuetega. Piirangute suhtes kohaldati seaduse § 26. Veoauto kohandati inimeste veoks. käsitama- aru saama, mõistma; tarvitama, rakendama. Kuidas seda nähtust käsitada? Kõnet käsitati üleskutsena. Käsitab olukorra tõsidust vääralt. Seda nähtust on käsitatud ühekülgselt. Kunstnik käsitab meisterlikult värve. Käsitus. Maailmakäsitus käsitlema- (vaimselt) tegelema (millegagi), arutama (midagi); töötlema, keemiliselt mõjutama. Teemat käsitlema. Loeng käsitles kasvatustööd. Film käsitles sõjasündmusi. See paragrahv käsitleb töökaitset. Artiklis käsitletakse meie hariduselu probleeme. Riiet käsitleti happega. Käsitlus. Teemakäsitlus käsitsema- käte abil kasutama, nt masinat, tööriista. Käsitseb osavalt kirvest. Ta õpib mitut muusikainstrumenti käsitsema. Käsitsemisjuhend. Käsitsemisoskus
(Griseldale) kõik ausalt ära ja näitab talle ta lapsi, kes juba suureks on kasvanud. Ta armastab ja austab oma naist rohkem kui kunagi enne ning laseb teda austada kui markiisi. Lõppsõna: Autor ei arva, et on liiga vabalt talitanud või et novellid oleksid liiga lõbusad või pikad. Ta on kirjutanud selle teose, et pakkuda ajaviidet. Seega see, kes seda raamatut loeb, peab olema aega. Autor kirjutas vaid sellest, mis räägitud. Autor tänab. Jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Jumalasse usuti endiselt, kuid loobuti keskaegsest arusaamast, et inimene on Jumala kõrval tühine ja tähtsusetu. Varem oli huvi keskmes Jumal ja see, mis tuleb peale surma. Nüüd muutus tähtsaimaks Inimene ise ja tema maine elu. Väärtustati maist elu, eneseteostust, inimese keha. päritolu ja suursugusus ei tee rikkaks, vaid isiklikud omadused. 17.-18. sajand: J.W.Goethe, Noore Wertheri kannatused
nendega arvestada, kokkuleppereeglite kohaselt käituda. Sotsiaalsus tähendab ka oskust oma tunge ja vajadusi väljendada teistele inimestele vastuvõetaval viisil. (Liisa Keltikangas-Järvinen, 1992, 4). „Sotsiaalsus eeldab paljusid omadusi, näiteks tervet eneseusaldust, tasakaalukat tundeelu, kaalutlemisoskust, võimet oma käitumist konrtollida ja hinnata ning teist inimest mõista. Inimese sotsiaalses käitumises peegelduvad tema minakuvand ja maailmakäsitus, kogu ta isiksus. Selles heiastuvad tema harjumus teha tähelepanekuid, langetada otsuseid ja otsida lahendusi, tema tundelisus, väärtusorientatsioon ja eetikanormid.“ (Liisa Keltikangas-Järvinen, 1992, 4). Kuna inimese käitumine on terviklik, siis ei saa agressiivsust käsitleda sotsiaalse arenguta. Agressiivsus on seotud psüühiliste omadustega. Neid on siis kas puudu või isegi üleliia palju. Agressiivsus ehk agressiivne käitumine on hälve, mis avaldub paljude tegurite koosmõjul.
millekski pidama, veendunud olema, `aman ualdama, kindel olema,usaldusväärseks pidama, tunnistama `emuna - usaldatus, kindlus pistis (kr. K) - usaldus, tõekspidamine, veendumus, kindlus Usk alustala, tugi, millelegi toetuma. Usk avaldub positiivses reageeringus väärtusobjektile, objekti suhtes Usk üleloomulikku tähtsa religiooni tunnusena. R.F Paloutzian, 1996 : 1. uskumus (ideoloogiline) (ideoloogia on maailmakäsitus, mis püüab mingit nähtust näidata sellisena, nagu ideoloogia väljendaja arvab seda olevat; sõnaline) 2. religioosne praktika (ritualistlik; teoline) 3. religioosne tunne (emotsionaalne, kogemuslik) 4. teadmine (intellektuaalne; religioosne tarkus) 5. käitumine (traditsioon, kombed, eetika, moraal) nii ükskikinimese kui suurema inimrühma, koguduse plaanis. Indiviid - rühm. N. Smart : 1. dogmaatiline ja filosoofiline (kindel õpetustesüsteem, religioonifilosoofilised süsteemid) 2
teadmiste poolest rikkamad, seal on rohkem võimalusi õppida erinevaid võõrkeeli ja arvuti käsitsemist. 12 Haridustasemest sõltub omakorda ühiskondlikus elus osalemise intensiivsus ja kvaliteet. Mõnele piisab lugemis- ja kirjutamisoskusest, lihtsamate arvutustehete tundmisest, teisele aga on eluliselt vajalikud teine kirjaoskus - arvuti käsitsemine, võõrkeeled ja nendest tulenev avatum maailmakäsitus ja silmaring. (Kamerov 1996) Kultuuriuurijate arvates on üks tänapäeva lääne kultuuri arengu märke ajaloosidemete katkemine. Soomes tehtud uuringu kohaselt hakkab noorte ajaloomõiste ahenema. Niinimetatud ajalootust tingib see, et üha tugevamini tõuseb kogemuses esi-plaanile see, mis on siin ja praegu. Internet, televisioon, mobiiltelefonid ja arvutimängud seovad noori üha tugevamini praeguse hetkega. Tundes vaid seda, mis on siin ja praegu, jääb
Renessanss kunst Kunstniku positsioon renessansiaegses Itaalias-Tunnustust leidsid need, kes oskasid kasutada matemaatilisi reegleid ja tundsid antiikkunsti, - kirjandust, -filosoofiat ja -mütoloogiat-erinevalt keskajast ei kuulunud nad käsitööliste sekka, vaid poeetide ja teadlaste seltskonda-nähti eeskätt vaimset loomingut. Maalikunstis kujutatakse reaalset maailma, kus inimesed elavad. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine. Avastati perspektiiv, see muutis täielikult nägemuse maailmast. Maalikunst ei ole mõeldud mitte ainult kirikute, vaid ka muude kohtade kaunistamiseks. Renessansi alusepanijateks olid arhitekt Brunelleschi, maalikunstnik Masaccio ja skulptor Donatello. Renessansiaega iseloomustab teaduse areng, maadeavastused, humanistlik maailmavaade ja antikkultuuri taassünd. Ajastu üldiseloomustus 15.sajandi Itaaliast said alguse suured muutused kunsti alal....
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT RETOORIKA AJALUGU Referaat Juhendaja Jelena Rootamm-Valter NARVA 2015 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................................3 1 Retoorika ajalugu..........................................................................................................................3 1.1 Retoorika Vana-Kreekas........................................................................................................3 1.2 Retoorika Vana-Roomas........................................................................................................6 1.3 Retoorika keskajal..................................................................................................................7 1.4 Renessanss, reformatsioon ja Martin Luther.................
Psühhodünaamilises mõttes tähendab sotsiaalsus oskust oma tunge ja vajadusi väljendada kollektiivile vastuvõetaval viisil. Sotsiaalsus eeldab paljusid omadusi, näiteks tervet eneseusaldust, tasakaalukat tundeelu, kaalutlemisoskust, võimet oma käitumist kontrollida ja hinnata ning teist inimest mõista. See pole lihtsalt üks lüli muu psüühilise arengu, näiteks tundeelu ja vaimse arengu ahelas, vaid võib väita, et inimese sotsiaalses käitumises peegelduvad tema minakuvand ja maailmakäsitus, kogu ta isiksus. Selles heiastuvad tema harjumus teha tähelepanekuid, langetada otsuseid ja otsida lahendusi, tema tundelisus, väärtusorientatsioon ja eetikanormid. Samuti toob igasugune psüühiline hälve alati kaasa sotsiaalse käitumise mõnesuguse halvenemise. Inimese käitumine on terviknähtus, seepärast ei saa agressiivsustki käsitleda lahus muust käitumisest või sotsiaalsest arengust. Agressiivsus ei ole üksiktunnus, ta on seoses suure hulga
· Rõhutas, et kõrgeim võim riigis peab kuuluma parlamendile · Teda peetakse liberalismi rajajaks · Seisukoht, et valituse põhiülesanne on omandi kaitse · Võimude lahususe idee alusepanija Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal. Mis on valgustus? · Kujunemise eelduseks teaduse areng, mis pani kahtlema vanades tõdedes ja tõstis esile inimmõistuse · Kõigi hinnangute peamine kriteerium inimmõistus · Ideaaliks ratsionalistlik maailmakäsitus · Arusaam, et on vaja levitada uusi ideid (ideed muudavad maailma), nende mõistmine aga eeldas haridust ja teadmisi · Uus humanism esiplaanile seati inimene oma vajaduste ja kirgedega katoliku kiriku ideoloogia vastu Rene Descartes (1596-1650) · Prantsuse filosoof · Rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtust · ,,Arutlus meetodist" · Rõhutas, et teadmiste allikaks on mõistus
Probleemsituatsioon. Joonia mõtlemise küsimuseasetus – mis on oleva terviku arche – implitseerib oleva terviku niisugust mõistmist, mille kohaselt viimast iseloomustab saamises, liikumises olemine. Omab ju mõiste “algus” mõtet siis, kui miski kuskilt algab ja kuhugi jõuab, st. teeb läbi teatud muutusi. Samuti implitseeris too küsimuseasetus arusaama, et vaatamata nähtuste tohutule mitmekesisusele, mida meie kogemus meile tõendab, kätkeb olev endas ühtsust. Niisugune maailmakäsitus eeldab omakorda seda, et tegelikkuses eristuvad nähtumused ja olemus. Lõuna-Itaalias asunud kreeklaste linnriigi Elea järgi nime saanud eleaatide koolkonda kuulunud mõtlejad on aga küsimuse alla seadnud just selle, mis joonlaste mõtlemises paistis olevat enesestmõistetavaks eelduseks. Eleaadid küsivad kas olevas on üldse liikumist/muutumist ja nähtuste mitmekesisust, kas nähtumus pole mitte näivus? Niisugune küsimusepüstitus on
ussiluustik, hobuse hambad, pihlakaraag, katkimurtud noatera ja kaks rauapüriidi tükki, millel kõigil usuti ilmselt olevat maagilisi omadusi. Kristlikud meeleparandusraamatud, varakeskaegsed juhendid preestritele pihitoolis patuste ärakuulamiseks ja patukahetsuse määramiseks, mõistavad muistsed loitsuriitused hukka. Olgu nende kombetelituste algne mõte milline tahes, nüüd sai neist ebausk, kuna neid ei ühendanud enam ükski sidus maailmakäsitus. Loitsimine ja usk sellesse Nagu maagia üldse, nii on ka loitsime rajanenud eeldusel, et kosmos on jagamatu tervik, ning seetõttu on ka looduse kõikide ilmingute vahel varjatud seosed. Soovitud praktilise tulemuseni jõudmiseks püüab loitsijja neid seoseid oma teadmiste ja väe abil kontrollida ja vähemasti mõjutada. Loitsimist esineb peaaegu igas ühiskonnas. Samuti on see üks vanimaid ja salapärasemaid
1. Renessansskunst, ajastu üldiseloomustus, tähtsamad kunstnikud. ,,Rinascita" - it.keeles taassünd, pr.keelne vaste ,,renaissance" Ajastu üldiseloomustus Renessanss on vaimne ja kultuuriline murrang Euroopa ajaloos. Itaalias algas juba 14. sajandil, mujal Lääne-Euroopas hõlmab 15. ja 16. sajandi. On kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides: - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad: - antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid luua midagi samaväärs...
parlamentarism; konstitutsiooniline riigikord; revolutsioonid. Uusaja lõpp võimalik, et Esimese maailmasõja puhkemine, lõpeb võib-olla 19.saj. 41.Valgustusajastu algus. Valgustus Prantsusmaal ja Saksamaal Valgustus inimkonna väljumine vaimupimedusest, uue maailmakäsitluse tulek, eelduseks teaduse areng, tõstis esile inimmõistuse, kahtlemine vanades tõdedes; kõrgaeg 18.saj. Valgustusajastu põhijooned: · Inimmõistus · Ratsionalistlik maailmakäsitus, ideed muudavad maailma, on vaja levitada uusi ideid, nendest arusaamiseks vaja haridust ja teadmisi · Loodusega vastuolus olev ei oma mõtet loodusseadused · Uus humanism esiplaanil inimene oma vajaduste ja kirgedega, konflikt kirikuga, eriti Prantsusmaal Valgustatud absolutism valitsejate liit filosoofidega, Voltaire`i poliitiline ideaal Rene Descartes 1596-1650, prantsuse filosoof, rõhutas mõistuse ja kriitilise mõtlemise tähtsust;
KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka tugev esteetiline mõju, kuivõrd see on ikkagi avalik samm ja mina olen ikkagi kultuuritegelane. OIDIPUS Esteetiline ennekõike! EUSOPHYLOS Kui alustaks maapakku siirdumisest? Sellel oleks lai kõlapind ja sügav alltekst. Kui esimese asjana silmad ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
