NAFTA JA GAASI TOOTMINE Naftat ja maagaasi leidub maakoore poorsetes ja lõhelistes kivimites. Nüüdisajal kasutatakse nafta tootmisel eranditult puurauke, millest purskab nafta mõnikord gaasi survel, kuid enamasti pumbatakse või ammutatakse teda kompressormeetodil SURUDES VETT NAFTAKIHI ALLA. Maagaasiga toimitakse samamoodi. Rohkesti ammutatakse naftat ja gaasi mere põhjast(Kaspia,Põhjameri,Norra). Maapõuest väljuvas naftas on kuni 4% lahustunud saategaasi, 10% vett ja 0,5% mineraalsooli. Saategaas põletatakse.
Järgmine suur saavutus oli sisepõlemismootori leiutamine ja arendamine 20.saj.algul, mis viis sõidukite arvu ülikiirele kasvule ning nafta ulatuslike kasutamisele. Nafta töötlemissaadusi saab kasutada ka ahjukütuseks, elektri tootmiseks või mitmesuguste keemiatoodete valmistamiseks. Nafta veoks võeti kasutusele uued veondusliigid torujuhtmed maismaal ja tankerid meredel. Mõnevõrra hiljem rakendati sarnaseid ammutusviise ja transpordivõimalusi ka maagaasi tootmisel ja veol. Maagaas sobib samuti kütteks, elektri tootmiseks kui ka keemiatööstuse toormeks. Sarnaselt kivisöele, mis andis tõuke tööstuse kiirele laienemisele 19.saj., oli nafta 20.saj. kiire majanduskasvu peamine energiaallikas. Milline energialiik saab 21. saj. Arengumootoriks ja milliseks kujuneb infoühiskonna energiamajandus, on praegu veel teadmata. Kuid inimkonna kasutuses on mitmeid energiaallikaid, mis tehnoloogia
oil pipeline from Kedah to Kelantan in order to transport oil from West Asia to East Asian Euroopa riigid Suurtootjad: Venemaa, Norra, Suurbritannia Enamus Euroopa riike ostab toornaftat suurtes kogustes sisse Enim veavad toornaftat sisse Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Holland, Hispaania. Venemaa Venemaa ekspordib ½ toodangust Lääne Eu.- sse Saksamaa saab 1/3 tarbitavast maagaasist Venemaalt maagaasi varud avastati 1950.-60 a. Lääne-Siberis Põhja- Ameerika riigid Nii USA l kui Kanadal oma naftaväljad USA ostab suures koguses toornaftat veel sisse -1972a. 28%, 2003a. 55% tarbitavast kogusest Naftat Eksportivate Riikide Organisatsioon (OPEC) Alzeeria Angola Araabia Ühendemiraadid Indoneesia Iraak Iraan Katar Kuveit Liibüa Nigeeria Saudi Araabia Venezuela Maagaas 1900 a. hõlmas 1,5% energiatarbimisest, 1980 a-l 20%, 2005 a. 28 %. Tarbijad peamiselt
tööstus. Majandus põhineb suuresti teenindusel, nafta- ja maagaasitootmisel ning kerge- ja rasketööstusel. 12. Tööstustoodete eksport a. Aastal 2004 moodustasid nafta ja maagaas 50% ekspordist. Vaid Saudi Araabia ja Venemaa ekspordivad enam naftat kui Norra. b. Toornafta, kütuste ja elektrienergia eksport moodustas kaupade ekspordist umbes 63 protsenti. c. Norra ekspordib toornaftat umbes 100 miljonit tonni ning maagaasi umbes 85 miljardit m³ aastas. Teised suuremad kaubagrupid ekspordis on värvilised metallid (peamiselt alumiinium ja nikkel), töödeldud nafta- ja gaasitooted ning mitmesugused masinad ja seadmed. d. Teenuste ekspordis on tähtsamad valdkonnad laevandus, finantsteenused, turism ja naftapuurimine. 13. Tööstustoodete import a. Norra impordib peamiselt mootorsõidukeid, masinaid, seadmeid, metallitooteid, metallimaake ja vanametalli. b
Tahked jääkained, CO2 eraldumine 14)Millised keskkonnaprobleemid kaasnevad tahkete kütuste tarbimisega? Heitgaaside eraldumine 15)Millised riigid on maailma suurimad söetootjad? USA ,Hiina, LAV,Euroopas Ukraina, Saksamaa, Poola. 16)Milliseid muutusi on toimunud söetööstuse arengus? Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt, kaevandamine läheb kallimaks, leitkase uued söe leiukohad, sest vanad on juba ammendunud 17)Mis on mõjutanud nafta ja maagaasi hinna muutumist viimastel aastakümnetel? Tohutu nafta tarbimise tõus, uute raskemini ligipääsetavate naftaväljade kasutuselevõtt, ebastabiilne poliitiline olukord 18)Millised on suurimad naftat eksportivad riigid?(OPECI kuuluvad 3, ja 3 mitte kuuluvad) Saudi-araabia, Iraan, AÜE (OPEC) Norra, Venemaa, Kanada 19) Mis on OPEC? Naftat eksportivate riikide organisatsioon 20)Millised probleemid võivad kaasneda maagaasi tootmisega? (ökoloogilised, sotsiaalsed)
Tarbijate piiratud teadmised (mis on odavam, võrdlus, oht ja ohutus tootmised ja tarbimisel) Globaalprobleemid (tootmise kõrvalnähud) Looma-, linnu- ja taimeliikide häving (keskkonna reostus) Maagaas Mis on maagaas? "Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides. Suurema osa maagaasist moodustab metaan." Leidub koos naftaga Maagaasi ülemaailmne varu on umbes 15×1013 m³ Riigiliselt: Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Suurbritannia, Alzeeria, Holland, Norra, Indoneesia, Iraan ja Usbekistan Probleemid maagaasiga Laialdane kasutus: elektri- ja soojusenergia tootmine, kütusena mootorites, pliitides, keemiatööstus Fossiilne kütus Probleemne koht: naaberriikidega jagamine (Venemaa gaas Läti hoidlates) Kasutatud kirjandus http://de.wikipedia.org/wiki/Erdgas http://de.wikipedia.org/wiki/Erneuerbare_Energie
- Hommikumaad - absoluutne liider - Naftariigid (Lähis-Ida) - Sahhaara riigid (Põhja-Aafrika) - Ladina-Ameerika - Mehhiko, Venezuela - Nigeeria - Kagu-Aasia - Indoneesia, Brunei 2. Kõrgeltarenenud riigid - töötleb naftat - Põhja-Ameerika (USA, Kanada) - Austraalia - Euroopa (Venemaa, Norra, Suurbritannia) Gaasienergeetika - USA-s kasutati maagaasi kohaliku kütusena naftaväljade lähedal juba 19. sajandi keskel - Laiemalt sai võimalikuks maagaasi kasutamine seoses torutranspordi arenguga 20. sajandi 60-ndatel - Tähtsus hakkas järsult kasvama 70-ndatel Maagaasi eelised naftaga võrreldes 1. Hankimine kergem - pole vaja pumbata, sest on surve all 2. Ei vaja erilist töötlemist enne kasutamist Maagaasi puudused võrreldes naftaga 1
Heeliumi suhteline tihedus gaasina on 0, 14. Suhteline tihedus vedelikuna on 0,12. Sulamis temperatuur on -270ºC ja keemis temperatuur on -269ºC. Lahustuvus vees on 1,5mg/l. Ühest liitrist vedelast heeliumist saab umbes 740 liitrit gaasilist heeliumi. 5l heeliumiballoonist jätkub gaasi 75 keskmise suurusega õhupalli täitmiseks. Looduses leidub heeliumi õhus, paljudes radioaktiivsetes mineraalides, maagaasis ning mõnedes kuumaveeallikates. Tööstuslikult saadakse heeliumi kõrvaltootena maagaasi puhastamisel. Avastamine Heeliumi avastas 1868.aastal J. Jaanssen ning temast sõltumatult J. N.Loukger ja E.Frankland. Heelium avastati Päikeselt. Heeliumi omadused Heelium on teiseks elemendiks peale vesiniku oma leviku poolest maailmaruumis. See on lõhnatu, värvitu ja maitsetu üheaatomiline gaas. Keemiliselt on heelium inertne ja gaasiliselt kõige vähem lahustuv
2001. aastal toimus meeleavaldus, kus üks protestija viskas Enroni juhile kreemitordi näkku, süüdistades teda energiakriisi tekitamises. Avalikkuses tekitas see pahameelt ning majandusanalüütikud hakkasid Enroni tegevust analüüsima. Enron proovis viimase õlekõrrena ettevõtet müüa 10 miljardi dollari eest, kuid raamatupidamisaruannetest leiti, et ettevõte on halvas seisus ning ettevõte kuulutas samal aastal välja pankroti. Enron oli 20. sajandi suurim elektri ja maagaasi turundajaid USAs. Nende põhitegevuseks oli energia ostmine ning hiljem selle maha müümine kui hinnad tõusid. Mis tegi Enroni nii innovaatiliseks ning erinevaks teistest energiat müüvatest firmadest oli see, et nad ei omanud reaalseid varasid, nagu elektrijaamu, vaid nad olid kõigest vahendajateks. Aja jooksul hakkasid aga teised ettevõtted nende tegevust kopeerima, mis tähendas Enroni kasumi vähenemist. Enroni president Jeffrey Skilling otsustas, et kasumi suurendamiseks on vajalik
Maagaas 10.a Maagaas Maagaas on orgaaniliste ainete lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides. Suurema osa maagaasist moodustab metaan.Maagaas on taastumatu energiavara. Maagaasi jaotamine Tekkimise järgi jaotatakse maagaasi: biokeemiliseks vulkaaniliseks metamorfoosseks atmosfääriliseks keemiliseks radioaktiivseks termotuumseks Maagaasi kasutamine Maagaasi kasutatakse elektri ja soojusenergia tootmiseks, kütusena mootorsõidukites, pliitides ja lokaalsetes kütteseadmetes. Maagaasi kasutavad Eesti tarbijad peamiselt soojusenergia saamiseks, elektri tootmiseks, tootmisettevõtetes erinevate tehnoloogiliste vajaduste katmiseks ning koduses majapidamises. Maagaasi eelised
Maailm sõltub naftast väga palju, palju asju on naftasaadused. Kas me oleme piisa- valt targad, et tulla sel- lest välja? Vaja on uusi leiutusi ja alternatiive Naftasaadused : - bensiin - diisel - kütteõlid - ja paljud teised Kui palju naftat on? Skeptikud arvavad, et maksimum 155 aastaks, optimistid aga kuni 346 aastaks. Meie küll sureme selleks ajaks, aga teisi põlvkondi aidates peame otsima alternatiive Maagaas Sarnaselt naftaga on ka maagaasi tootmine ja tarbimine pidevalt kasvanud. Maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega ja selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. Erinevalt naftast on gaasi meritsi tülikas transportida. Tehnoloogia, mis võimaldab gaasi vedada ja suure rõhu all transportida, on kallis ja ohtlik. Ent torujuhtmeid pidi kõrgsurve all on maagaasi odav ja tõhus transportida. Tootjad Suurimad maagaasi varud on Venemaal, Iraanil ja Kataril,
Saksamaa on föderaalne vabariik Kesk-Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin. Maavarad Maavarad on pikaajalise kaevandamise tõttu suures osas ammendatud. Rikkalikult leidub kivi- ja pruunsütt ning kivi- ja kaalisoola, vähem raua- nikli- vase- uraani- jmt. metalli maaki, naftat ja maagaasi. Tähtsamad kivisöekaevandused asuvad Ruhri basseinis ja Saarimaal, pruunsöekaevandused Leipzigi-Halle ja Kölni piirkonnas. Metsad Mets katab ligi 30% Saksamaa pindalast. Metsas on eeskätt mägedes (kuusk ja nulg) ja maa kirde osas (mänd). Suur osa metsa on istutatud, sellest üle poole moodustab männimets. Looduslikku tamme- ja pöögimetsa on säilinud väga vähe, nulumetsa on kahjustanud happevihmad. Alpides on 1600 m-st kõrgemal mäginiite ja võsa.
Riigi energiamajandus ARVUTITUND Riigi energiamajanduse iseloomustamist alusta tutvumisega atlaste kaartidega. Kasuta ka Maailma atlast, Uut maailma atlast, Kooliatlast ja Õppeatlas 3. 1. Suurbritannia traditsioonilised energiavarad Joonis 1. Maagaasi ja nafta paiknemine Põhjameres. Allikas: http://www.acorn-ps.com/web/image/content/map/sns_map.jpg Joonis 2. Kivisöe kaevandused Suurbritannias. Allikas: The Business at a Glance UK Coal Annual Report and Accounts 2008. http://ukcoal.annualreport2008.com/2008_Highlights/The_Business_at_a_Glance/Default.aspx?id=178 Joonis 3. Traditsioonilised maavarad Euroopas. Allikas: Major mineral fuel resources in Europe, Caucasus and Central Asia Maps and Graphics at UNEP/GRID Arendal
toornaftat sisse Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Holland ja Hispaania. Naftat töödeldakse paljudes Euroopa riikides, eelkõige soodsa asendiga sadamalinnades, kuhu on toornaftat hea vedada ja kust on lihtne saadusi suurele tarbijaskonnale laiali vedada. Mõlemal Põhja-Ameerika riigil USA-l ja Kanadal on oma naftaväljad ja hästi arenenud tootmine. Siiski ostab üks suurimaid tootjaid USA veel suures koguses toornaftat juurde, et rahuldada riigi tohutu suurt energiatarvet. MAAGAASI TOOTMINE Sarnaselt naftaga on ka maagaasi tootmine ja tarbimine pidevalt kasvanud. Maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega ja selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. Erinevalt naftast on gaasi meritsi tülikas transportida. Tehnoloogia, mis võimaldab gaasi veeldada ja suure rõhu all transportida, on kallis ja ohtlik. Ent torujuhtmeid pidi kõrgsurve all on maagaasi odav ja tõhus transportida.
Nafta ja maagaasi varude mõju inimeste elustandardile. · Aastal 2020-2030 pole enam piisavalt nafta ja maagaasi varusid, et samal viisil jätkata. Et elustandard säiliksid, oleks vaja samas mahus energiat saada kuskilt mujalt (alternatiivsete kütuste kasutuselevõtt) · Muutused inimeste elus: elu ilma autota, inimtööjõu osakaalu suurenemine põllumajanduses, suurlinnade häving-> külaelu, televisiooni ja interneti aeg lõppeb-teater ja kontserthooned, muutub tervishoiusüsteem, suured ettevõtted kukuvad kokku · Nafta ja maagaasi otsa lõppemisel väheneksid riikidevahelised
Teda kasutatakse peamiselt kütuse ja keemiatööstuse toorainena. Nigeeria on OPECi liikmesriik ja naftat toodetakse umbes 2,51 miljonit barrelit päevas. Seal on tõestamata naftavarusid umbes 35,9 miljardit barrelit päevas, aastatoodang on 0,92 miljardit ja seda jätkub Nigeerias veel 39-ks aastaks. Maagaas- Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides. Suurema osa maagaasist moodustab metaan. Maagaasi leidub peamiselt kas koos naftaga naftamaardlates. Maagaasi tekib ka märgalade, prügimägede jms hapnikuvaestes tingimustes orgaanilise aine mittetäielikul lagunemisel. Maagaasi kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kütusena mootorsõidukites, pliitides ja kütteseadmetes ja samuti keemiatööstuses mitmesuguste toodete valmistamisel. Näiteks nagu väetised, kangad teras, klaas, plastmass, värvid jne. Maagaas on
kivisüsi, nafta ja gaas. Neid nimetatakse fossiilseteks kütusteks. Need loodusvarad on tekkinud sadu miljoneid aastaid tagasi elanud elusorganismidest. Seetõttu on nende varud piiratud. Et selliseid loodusvarasid jätkuks pikemaks ajaks, tuleb neid kasutada väga säästlikult. Eestis leidub fossiilsetest kütustest ainult põlevkivi, mida kaevandatakse suurtes kogustes elektrienergia, vähem õlied, ja muude saaduste tootmisteks. Kivisütt, naftat ja maagaasi tuuakse meile teistest riikidest. 3 , Nafta Nafta ehk maaõli, täpsemini toornafta, on musta värvi viskoosne vedelik. Ta on kujunenud organismide lagunemisel tekkinud orgaanilistest ainetest, mis aja jooksul on ladestunud ja paksu settekihiga kattunud. Bakterite, kõrge temperatuuri ja suure rõhu toimel on ta
1Riigi arengutase Põllumajanduse osakaal SKPs: 9.90 % Tööstuse osakaal SKPs: 44.10 % Teeninduse osakaal SKPs: 46.00 % Thailand Inflatsiooni tase: 4.50 % Turism: 8,651,000.00 külastajat aastas Energiatootmine: 114,700,000,000 kWh Energia väljavedu: 0 kWh Energiatarbimine: 107,300,000,000 kWh Energia sissevedu: 980,000,000 kWh Fossiilenergia tootmine: 92.26 % Tuumaenergia tootmine: 0.00 % Hüdroenergia tootmine : 6.33 % Teised energialiigid: 1.41 % Naftatootmine: 230,000 barrelit päevas Maagaasi tootmine: 22,280,000,000 cu m Nafta tarbimine: 851,000 barrelit päevas Maagaasi tarbimine: 29,150,000,000 cu m Nafta sissevedu: 0 barrelit päevas Maagaasi sissevedu: 5,200,000,000 cu m Naftavarud: 583,000,000 barrelit Maagaasi varud: 377,700,000,000 cu m Välisvõlg: $52,460,000,000 USD Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid 1 Rahvusvaheline organisatsioon Tai kuulub ASEANi majandusorganisatsiooni. 2 Rahvusvahelised firmad:
Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on barrel. Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga. Naftat töödeldakse soodsa asendiga sadamalinnades, kuhu on toornaftat hea vedada ja suurele tarbijaskonnale laiali vedada. USA'l ja Kanadal on oma naftaväljad ja hästi arenenud tootmine Maagaasi kasutavad Eesti tarbijad soojusenergia saamiseks, elektri tootmiseks, tootmisettevõtetes tehnoloogilisteks vajaduseteks ning koduses majapidamises. Eestisse tarnitakse maagaas läbi torustike Venemaalt. Maagaasi koostises on 98% metaani (CH4), ta on õhust kergem, kõrge kütteväärtusega gaas. Venemaalt tarnitava maagaasi keskmine kütteväärtus on 33-34 MJ/m3, mis tähendab, et 1 kuupmeetri maagaasi põlemisel tekib keskmiselt 9,3-9,4 kWh soojusenergiat. Maagaas on
Naftatöötlemistehases eraldatakse naftast fraktsioonid nagu gaasid (butaan ja propaan), bensiin, diislikütus, kütteõli, masuut. Rahvusvaheliselt tuntuim nafta mahumõõtühik on barrel. Üks naftabarrel võrdub 42 galloni ehk umbes 159 liitriga. Naftat töödeldakse soodsa asendiga sadamalinnades, kuhu on toornaftat hea vedada ja suurele tarbijaskonnale laiali vedada. USA'l ja Kanadal on oma naftaväljad ja hästi arenenud tootmine Maagaasi kasutavad Eesti tarbijad soojusenergia saamiseks, elektri tootmiseks, tootmisettevõtetes tehnoloogilisteks vajaduseteks ning koduses majapidamises. Eestisse tarnitakse maagaas läbi torustike Venemaalt. Maagaasi koostises on 98% metaani (CH4), ta on õhust kergem, kõrge kütteväärtusega gaas. Venemaalt tarnitava maagaasi keskmine kütteväärtus on 33-34 MJ/m3, mis tähendab, et 1 kuupmeetri maagaasi põlemisel tekib keskmiselt 9,3-9,4 kWh soojusenergiat. Maagaas on
stabiliseeruma. Primaarenergia ressurssidest moodustasid 1997. aastal kodumaised energiaallikad 61%. Eesti energeetika eripära on põlevkivi tootmise ja kasutamise suur osatähtsus energiabilansis. Seda toodetakse kaevandustes ja karjäärides. Tootmismaht on muutunud vastavalt elektrijaamade ja põlevkivi töötleva tööstuse nõudlusele. Põlevkivi kasutatakse põhiliselt elektrienergia tootmiseks, aga ka toorainena keemiatööstuses. Maagaasi osatähtsus primaarenergiaga varustatuses on viimastel aastatel olnud 1112%. Taastuvatest energiaallikatest on kasutusel puit ja väikeses ulatuses ka vooluvesi ning biogaas. Hüdroenergia baasil toodeti 3 GWh elektrienergiat, mis on 0,03% kogu elektritoodangust. Pilootseadmete tasemel tegeldakse tuule- ja päikeseenergia kasutuselevõtuga. Energiakasutuses võib täheldada efektiivsuse tõusu sisemajandusliku kogutoodangu
Alkaanid ja poliitika Alkaanidest koosnevad gaasid( nt maagaas) ja nafta, mida kasutame igapäevaselt suurtes kogustes. Naftat ja maagaasi leidub sõltuvalt asukohast erinevastes kogustes, mõndades kohtades rohkem ja mõndades vähem. Osadele riikidele kuuluvad alad, kus on rohkem maagaasi ja naftat ning osadel riikidel on mõlemast puudus. Seetõttu toimub riikide vahel eespool nimetatud segude vedu, kus ühest riigist transporditakse teise riiki vaja minevat naftat ja maagaasi. Näiteks läheb Venemaa gaasist ligikaudu 80% läbi Ukraina Euroopasse. Tänu sellele saab Ukraina Venemaalt gaasi osta alla maailmaturu hinna. Vastutasuks pakub/on pakkunud Ukraina Venemaale turuhinnast madalamat gaasi transiiditasu. Venemaa on transiidi eest tasunud Ukrainale gaasi vahetuskaubana
otsa saada. Tegelikult need ained taastuvad, aga väga aeglaselt võrreldes tarbimisega. Näiteks: ● maavarad (fossiilkütus, metallimaagid) ● tuumaenergia (uraanimaak, mis on taastumatu maavara) Maagaas Maagaas on tekkinud miljoneid aastaid tagasi mereloomade ja -taimede lagunemise tulemusel eraldunud gaasilise osana ning see koosneb põhiliselt metaanist. Gaasileiukohtades täidab maagaas poorseid kivimeid ja tühemikke maakoores. Tavalist maagaasi ehk kuiva maagaasi ammutatakse pinnasetühikutesse kogunenud maagaasi maardlatest. Maagaasi põhiosaks on metaan (kuni 98% CH4), lisanduvad veel etaan, propaan, butaan, vesinik, väävelvesinik, lämmastik, heelium. Nafta Nafta on maakoores leiduv, peamiselt vedelatet süsivesinike segust koosnev maavara. Nafta koosneb: peamiselt süsinikust (82-87%), lisaks veel väävel, lämmastik ja hapnik. Naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: parafiinid (kuni 60%),
Rahvaarv ja pindala Saksamaa rahvaarv on 81,147,265 inimest Saksamaa pindala on 357,022 ruut kilomeetrit Maismaa pindala on 348,672 ruut kilomeetrit Veekogude pindala on 8,350 ruut kilomeetrit Rahavstiku tihedus on 227,3 inimest/ruut kilomeetril Fossiilsete kütuste import ja eksport Toornafta eksport 14,260 (bbl/day) Toornafta import 1.876 (million bbl/day) Naftasaaduste eksport 376,600 (bbl/day) Naftasaaduste import 758,100 (bbl/day) Maagaasi eksport 18.17( billion cu m) Maagaasi import 87.96 (billion cu m) Elekter Elektrit toodetakse 526.6 (million kWh) Elektrit tarbitakse 582.5 (million kWh) Tootmiselt 161 maailmas Tarbimiselt 166 maailmas Elektri tootmine 51 % toodetakse taastumatudest energiaallikatest 7% toodetakse tuuma kütustest 6%toodetakse hüdroelektrijaamadest 36% toodetakse teistest taastuvatest energiallikatest Taastumatud energiaallikad
Saudi Araabia energiamajandus Mihkel Sooba 11C 1. Traditsioonilised energiavarud Saudi Araabias leidub kasutatavatest maavaradest naftat ja maagaasi. Allpool oleval joonisel on näha, et enamus varadest asuvad Pärsia lahe rannikul või siis natuke rohkem sisemaal. Suuremad leiukohad on just rannikul. Naftat leidub kõvasti rohkem kui maagaasi. Joonisel on rohelisega märgitud nafta leiukohad ja punasega maagaasi leiukohad. Joonis 1: Saudi Araabia energiavarade paikenemine Allikas: Energy information administration Alternatiivenergia Kasutamist soodustavad Kasutamist takistavad tegurid liik tegurid Päikeseenergia Väga päikeseline riik. Nafta ja maagaasi varud kaaluvad üle (eraomanduses) päikeseenergia kasutamise. Tööstustes pole
Atmosfääridestillatsiooni jääki masuuti kuumutatakse uuesti toruahjus ja destilleeritakse ühes või mitmes vaakumkolonnis. Destilleerimisel saadavaid fraktsioone töödeldakse mitmesuguseid sekundaarseid menetlusi rakendades (krakkides, reformeerides, pürolüüsides, aromatiseerides, alküülides) või kasutatakse pärast rafineerimist kütuste, määrdeõlide ja muude saadustena. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust vesinikust väävlist lämmastikust ning hapnikust. Maagaasi kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kütusena mootorsõidukites, pliitides ja lokaalsetes kütteseadmetes; samuti mitmesuguste toodete (väetised, kangad, klaas, teras, plastmass, värvid jne) valmistamisel. Maagaasi kasutamise eelised: puhas ja keskkonnasõbralik,kütuse täielik põlemine. Torutransport>säästab loodust. Teine eelis on kättesaadavus. Maagaasi varud on suured ja arvatakse, et neid jätkub 50-100 aastaks
Maagaas 10 A Sofia Kuperstein, Kristina Tomtsakovskaja, Elina Zvjagina Mis on maagaas · on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, miis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides koos naftaga · Põhiliselt metaani ja vähesel määral etaani, propaani, butaani ja lämmastikku sisaldav gaasisegu. Peamised tootjad, suurimad eksportijad ja importijad · Suurimad maagaasi varud on Venemaal, Iraanil ja Kataril · Suurimad maagaasi tootjad: Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Kanada, Suurbritannia, Alzeeria, Holland, Norra, Indoneesia, Iraan, Usbekistan · Suurimad importijad: EL, USA, Saksamaa, Jaapan, Itaalia ja Suur Britannia Kasutamise plussid (eelised) ja miinused (puudused). · On suht. lihtne toota · Gaasiplahvatused · Ei ole vaja puhastada ·
Toornafta tarbevaru (miljardit barrelit) 15.31 [1] 2.982 [2] Puhastatud naftatoodete- tootmine (miljonit 2.554 [1] 1.409 [2] barrelit/päevas) Puhastatud naftatoodete- tarbimine (miljonit 3.003 [1] 1.505 [2] barrelit/päevas) Puhastatud naftatoodete- eksport (barrelit/päevas) 174,700 [1] 559,800 [2] Puhastud naftatoodete- import (barrelit/päevas) 37,300 [1] 603,100 [2] Maagaasi tootmine (miljardit m ) 3 21.08 [1] 38.52 [2] Maagaasi tarbimine (miljardit m ) 3 38.4 [1] 70.24 [2] Maagaasi eksport (m )3 100 miljonit [1] 10.55 miljardit [2] Maagaasi import (miljardit m ) 3 19 [1] 42.83 [2]
Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid. Suurema osa toodetud energiast tarbivad kõrgelt arenenud riigid (USA 35% kogu maailma energiatoodangust). Praegusajal kasutatakse peamiselt viit energiaallikat: 1) Nafta ja naftasaadused annavad umbes 40% kogu energiavajadusest 2) Kiiresti on kasvanud maagaasi tootmine ja tarbimine 3) Kivisüsi on arengumaades kõige olulisem energiaallikas nii elektri kui ka soojuse tootmisel 4) Veejõud ja tuumaenergia, mida kasutatakse peamiselt elektrienergia saamiseks, annavad kokku vaid kümnendiku vajaminevast energiast. 5) Viimastel aastakümnetel on üha enam kasutama hakatud alternatiivseid energialiike tuule,päikese, maasisest ja bioenergiat. 3
Tööstuses on tegev 35% tööhõivelisest rahvastikust. Pärast II maailmasõda on väga kiirest arenenud must metallurgia, masinatööstus, naftatöölemistööstus, keemiatööstus ja toiduainetööstus. Samal ajal on vähenenud tekstiilitööstuse osatähtsus. Umbes 17% tööstustoodangust valmistavad Hollandi riigile kuuluvad ettevõtted. Hollandi riigile kuuluvad raudteed, maanteed, kanalid ja õhutrantsport. Hankiva tööstuse tähtsaim haru on maagaasi tootmine. Maagaasi varult on Holland kapitalistlike maade hulgas 4. kohal ja toodangu poolest 3. kohal. Hollandi maagaasi varu on 2400 miljardit tonni 1 m 2 kohta. Hollandis toodetakse ka soola ja naftat. Kuni 1970. aastani kaevandati Hollandis ka kivisütt. Hollandi töötlev tööstus tarbib peamiselt sisseveetavat toorainet ja suur osa ehk umbes 40% valmistoodangust veetakse välja. Põhilised töötlevad harud on metalli töötlemine, masina-,
Nafta koosneb põhiliselt süsinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), väävlist (1,5%), lämmastikust (0,5%) ning hapnikust (0,5%). Peamised naftat moodustavad ühendid jaotatakse kolmeks: · parafiinid ühenditd valemiga CnH2n+2 · nafteenid ühendid valemiga CnH2n · aromaatsed ühendid valemiga CnH2n-6 Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan. Maagaas Sarnaselt naftaga on ka maagaasi tootmine ja tarbimine pidevalt kasvanud. Maagaas on fossiilsetest kütustest suurima kütteväärtusega ja selle põletamisel tekib kõige vähem saasteaineid. Erinevalt naftast on gaasi meritsi tülikas transportida. Tehnoloogia, mis võimaldab gaasi veeldada ja suure rõhu all transportida, on kallis ja ohtlik. Ent torujuhtmeid pidi kõrgsurve all on maagaasi odav ja tõhus transportida. Suurimad maagaasi varud on Venemaal, Iraanil ja Kataril, moodustades kokku üle poole maailma varudest
5 8000 7819.1 7472.8 7119.9 7000 6000 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 Joonis1. Indoneesia SKT elaniku kohta aastatel 2006-2015 (Trading) Indoneesia SKT ühe elaniku kohta oli 2015.aastal 11 100 USA dollarit. Tööstussektor moodustab Indoneesia sisemajanduse kogutoodangust koguni 46,4%. Kõige olulisemad tööstussektoris on nafta-, maagaasi- ja kaevandustööstus, tekstiili-, rõiva- ja jalatsitööstus. 2009. aastal oli Indoneesias naftatoodang 1,023 miljonit barrelit ööpäevas ning maagaasi toodang 85,7 miljardit m3. Indoneesia oli 2008. aastani Kagu-Aasia riikide seas ainus Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni (OPEC) liige. Organisatsioonist lahkumise peamiseks põhjuseks oli toornafta sisenõudluse pidev kasv, mille rahuldamiseks enam riigi omatoodangust ei piisanud. 2015. aastal liitus Indoneesia taas OPECiga.
Koduülesanne nr. 1 Arvutada maja aastane soojusvajadus (ilma ja koos sooja tarbeveega), vajalik maksimaalne küttevõimsus, vajalik maksimaalne gaasi kulu, aastane gaasikulu ja aastane gaasi maksumus. Eraldi arvutada välja soojuskadu läbi seinte, uste ja akende ning ventilatsiooniga. Arvutada katla kasutegur gaaskütuse kasutamisel ja soojuskaod. Kütmiseks kasutatud katel peab tagama ka sooja tarbevee tootmise. Kütmiseks kasutatava maagaasi koostis ja kütteväärtus ning põlemisgaaside keskmised erisoojused on ära toodud eraldi failides. Gaasi hinna arvutuses võtta gaasi kütteväärtuseks AS Eesti Gaasi poolt müüdava gaasi kütteväärtus (see tähendab, et gaasi kulu arvutate kaks korda, üks kord ülesandes ette antud gaasi järgi ja teine kord Eestis müüdava gaasi järgi jättes katla kasuteguri ja hoone energiavajaduse samaks) ning hind koos võrgutasude, aktsiisi ja käibemaksuga
maismaal. · Veealused projektid on töömahukad ja suurt investeeringut vajavad. Torujuhtmete lihtsustatud skeem Pikim torujuhe · Druzhba (Sõpruse) torujuhe. · 4000 km pikk, õli torujuhe. · Põhiosa ehitati: 1960 1962. (1970 valmis lõpl.) · Ehitamine: $12,7 miljonit. · Hõlmab: Venemaad, Ukrainat, Valgevene, Poolat, Ungarit, Slovakkiat, Tsehhi ja Saksamaad. Nord Stream · Venemaa ja Saksamaa vaheline Läänemere põhjas kulgev maagaasi torujuhe. · Venemaa riiklik gaasimonopol: Gazprom · Torujuhtme maismaaosa ehituse alustati Venemaal detsembris 2005. · Torujuhtme rajamisega tegeleb Nord Stream AG. Nord Stream Riik Protsent Venemaa gaasitarnest Prantsusmaa 21% Itaalia 31% Saksamaa 43% Sloveenia 60% Austria 73% Slovakkia 73% Tsehhi 74% Poola 79% Ungari 81% Kreeka 82% Soome 100% Eesti 100% Läti 100%
Samas mõjutavad eelseisvad suured muutused naabersüsteemides suuresti ka Läti energiavarustust: Ignalina tuumajaama teise reaktori sulgemine 2009. aastal vähendab märgatavalt Leedu tarnevõimet. Läti ekspordib ka gaasi , selle teeb eriliseks 2,5 miljardi kuupmeetri suurune maagaasihoidla Inukalnsis. See hoidla on väga tähtis Balti riikide ja ka Loode- Venemaa maagaasivarustuses: sisuliselt varustab see hoidla talvisel ajal kogu piirkonda. Suvel, kui maagaasi tarbitakse vähem, pumbatakse hoidla maagaasi täis ning talvisel ajal tarbitakse seda maagaasi kogu piirkonnas. See on ka üks põhjustest, miks Venemaa-poolne Baltimaade gaasiga varustamine on olnud üsna stabiilne: ka Venemaa maagaasitarbijad sõltuvad suuresti Inukalnsi hoidlatest. 3. Elektrit toodetakse hüdroelektrijaamas Daugava jõe peal , see ongi põhiline energiaallikas 4. Energiatoodang ühe inimese kohta on 2,835.85 kWh ühe inimese kohta 5
Põlevkivist elektrienergia tootmise plussid: Riigi energeetilise varustuskindluse tagamine; vähene hinnasõltuvus maailmaturust. Põlevkivist elektrienergia tootmise miinused: Suured keskkonnamõjud nii kaevandamisel kui kasutamisel; madal kasutegur. Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütusena ja keemiatööstuse toorainena, põlevaine utmisel on võimalik saada rohkesti õli ning põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Suured põlevkivi varud on USA-l, kus asub hinnanguliselt 62% maailma põlevkiviressurssidest, Austraalial, Kanadal, samuti Brasiilial ning Venemaal, kus kahepeale kokku asub hinnanguliselt 24% maailma põlevkiviressurssidest. Maagaas - Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, millest suurema osa hõlmab metaan
väljaspool toimub nafta töötlemine ja tarbimine. Pärast Teist maailmasõda hakkas naftatööstus laienema. Nafta on saanud maailma majandust ja poliitikat väga jõuliselt mõjutavaks teguriks. Tänapäeva ühiskond on täielikult naftast sõltuv. Nafta hinna kõikumised peegelduvad poliitikas, kutsuvad esile kiireid muutusi tööstuse arengus ja ahelreaktsiooni lõpptulemusena kõigutavad üksikisiku heaolu. 3. Nafta ja gaasi tootmine Naftat ja maagaasi leidub maakoore poorsetes ja lõhelistes kivimites. Nüüdisajal kasutatakse nafta tootmisel eranditult puurauke, neist purskab nafta mõnikord gaasi survel, kuid enamasti pumbatakse või ammutatakse teda kompressorimeetodil, surudes vett naftakihi alla. Maagaasiga toimitakse samamoodi. Töötlemata kujul naftat kasutada ei saa. Puurtornidest pumbatud nafta esmane töötlemine toimub naftatööstusettevõttes. Peale nafta eraldamist veest ja mineraalosakestest
90% rahvast elab linnas.10% rahvast elab maal. Palju rahvast elab linnas enamus Amsterdamis , Haagis ja Rotterdamis. Amsterdam asub Põhjamere ääres, seega on seal hästi arenenud kaubandus. Linnades on kõrgelt arenenud tööstus, mis tõmbab elanikke elama suurematesse linnadesse. Tihedam on asustus Utrechti provintsis ning Põhja- ja Lõuna Hollandis. Hõredam asustus on ida osas. Loodusvarad Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, turvast, kivisütt ja kivisoola. Taimkatet, mullastikku ja loomastikku on inimtegevus tugevasti muutnud. Kultuurrohumaad ja põllud hõlmavad 70%, metsad (enamasti istutatud männi- või paplisalud) 8% pindalast. Majandusharud Energiavarade poolest ei ole Hollland vaene. Rikkalikult leidub maagaasi, vähem naftat ja kivisütt.Kivisöe kaevandamine lõpetati 1970 aastail. Erinevalt Eestist kasutatakse Hollandis autokütusena
Mandrilava ehk šelf on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Maavarad Läänemeres Liivamaardlad Eesti rannikumeres Meremuda maardlad Nafta ja maagaas (Poola, Leedu) Energeetilised maavarad Nafta ja maagaasi merealune varu moodustab 60–70% kogu maailma varust. ekspluateeritakse enamasti neid, kus vee sügavus on alla 200 m. Tähtis naftapiirkond on ka Venezuela laht, samuti Mehhiko ja Guinea laht ning eriti Põhjameri. Tuntuim naftarikas piirkond on Pärsia laht (60%) Norra: Gaasiekspordija – 2, nafta – 7 1/3 eelarvest 140 inimest Olulised tehnoloogiad
Ilm on sageli sajune (750-850 mm sademeid aastas) või udune, päikesepaistelisi päevi on aastas keskmiselt ainult 35. Valitsevad jahedad suved ja pehmed talved. Palju on jõgesid, neist suuremad on nt Rein ,Waal ja Meuse. Nii jõgede kui ka rohkete kanalite äärde on rajatud kaitsetamme, seepärast on nende veepind tihti ümbritsevast alast kõrgemal. Tänu inimtegevusele ja looduskatastroofidele on Hollandi rannajoon oluliselt muutunud. Maavaradest leidub rikkalikult maagaasi, vähem naftat, turvast, kivisütt ja kivisoola. Taimkatet, mullastikku ja loomastikku on inimtegevus tugevasti muutnud. Kultuurrohumaad ja põllud hõlmavad 70%, metsad (enamasti istutatud männi- või paplisalud) 8% pindalast. Rannikualadel pesitseb, talvitub või peatub läbirändel palju veelinde; suurimetajaid (hirve, metskitse, metssiga) leidub ainult rahvusparkides. Majandus Holland on kõrge arengutasemega tööstus-põllumaa. Tähtsamad
INDUSTRIAALÜHISKOND 17.SAJ AURUMASINA LEIUTAMISEGA HAKATI KASUTAMA PALJU PUITU. 17.SAJ LÕPUS JA 18.SAJ ALGUL HAKATI KASUTAMA KIVISÜTT. HAKATI KASUTAMA ERINEVAID ENERGIA ALLIKAID. 19.SAJ LÕPUS VÕETI KASUTUSELE ELEKTER, SELLEGA SAI ENERGIAT TRANSPORTIDA KAUGETESSE KOHTADESSE. HAKATI KASUTAMA VÄHEM ENERGIAKÜLLAID ENERGIA ALLIKAT. HAKATI RAJAMA HÜDROELEKTSI JAAMU. VÕETI KASUTUSELE BENSIINIMOOTOR JA NAFTA. POSTINDUSTRIAALÜHISKIND- NAFTA JA MAAGAASI KASUTAMINE NING KA KIVISÜSI. MAAGAASIENERGIA, PÄEKSEENERGIA JA MUUD ALTERNATIIVSED ENERGIA ALLIKAD. KASUTATAKSE KA TUUMAENERGIAT. TAASTUVAD JA TAASTUMATUD ENERGIA ALLIKAD. NAFTA - 19.SAJ LÕPP KASUTATI SUUREM OSA ÄRA KÜTTEKS. LIGI 2/3 MAAILMA NAFTAVARUDEST PAIKNEB LÄHIS-IDA RIIKIDES, ÜLEJÄÄNUD PIIRKONDADE VARUD ON NENDEGA VÕRRELDES SUHTELISELT TAGASIHOIDLIKUD. LADINA- AMEERIKAS ON SUUREMAD NAFTAVARUD MEHHIKOS JA VENEZUELAS, KIIRESTI ON KASVANUD TOOTMINE KA BRASIILIAS
kahjustab keskkonda igasuguseid jäätmetega, reovee merre heidetud. Et piirata laevanduse reostust , alates aastast 2015 kehtestati uued reegleid, nõudes, et laevad, vähendavad nende väävli oksiidid 1st protsendi lubatud täna kuni 0,1%. Lähiaastatel eeldatav kehtestamine regulaator seoses heitkogustega lämmastikoksiidide. Need nõuded sunnivad laevaomanikele kasutada kallimad kütuse tuubid. Üks lahendus on üleminek vähem saastavate kütuse, naiteks veeldatud maagaasi ( ). Laevadelt pärit heitkoguseid, mis kasutavad veeldatud maagaasi, praktiliselt ei sisalda mingit väävli ja lämmastiku, sisaldavad vähem süsinikdioksiidi, vähendades sellega kokku heitkoguseid ligikaudu 15%. Kuid üleminek vähem saastavate kütusele maksab rohkem laevaomanikele, ja selleparast merevedu hind voib tõusta. Seega üleminek vähem saastavate kütustele võiks pikendama tähtajatu perioodiks.
· Nafta töötlemine ie ole mahukas, pool toornaftast eksporditakse Euroopa riigid · Suurtootjad: Venemaa, Norra, Suurbritannia · Enamus Euroopa riike ostab toornaftat suurtes kogustes sisse · Enim veavad toornaftat sisse Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Holland, Hispaania. Venemaa · Venemaa ekspordib ½ toodangust Lääne Eu.-sse · Saksamaa saab 1/3 tarbitavast maagaasist Venemaalt · maagaasi varud avastati 1950.-60 a. Lääne-Siberis Põhja- Ameerika riigid · Nii USA l kui Kanadal oma naftaväljad · USA ostab suures koguses toornaftat veel sisse -1972a. 28%, 2003a. 55% tarbitavast kogusest Ida- ja Kagu-Aasia · Suurtootjaid 2 : Hiina ja Indoneesia · Suurem osa toodangust tarbitakse siseturul · Peamised toornafta importijad on Jaapan, Lõuna-Korea, Singapur 31) Millised eelised ja puudused on nafta tootmisel võrreldes maagaasiga.
NAFTA, MAAGAAS Nafta tekkimine Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunevast orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvas kas meres või maismaal. Suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest fütoplanktonist (ehk taimhõljum) ning protistidest (eukarüoot). Maagaasi tekkimine Maagaas on tekkinud orgaaniliste ainete biokeemilisel lagunemisel ja sellele järgnenud muundumisel geogmeetiliste tegurite mõjul. Maagaasi ja nafta keemiline koostis Naftaga koos esineb ka maagaas, mis koosneb lenduvatest süsivesinikest, peamiselt alkaanidest, millest olulisim on metaan. Kütteväärtus (MJ/kg), kütteväärtuste ligikaudne hindamine keskmise oksüdatsiooniastme põhjal Kütteväärtus 43,5-46,0 MJ/kg Erinevad kütteväärtused: http://www.weedcenter.org/mrwc/cig/doc uments/Heating%20Value%20of%2020%20Com monFuels.pdf Nafta ja maagaasi ammutamine maapõuest
• Põhilised töötlevad harud on metalli töötlemine, masina-, elektrotehnika-, elektroonika-, keemia-, toiduaine- ja tekstiilitööstus, olulised on ka must ja värviline metalluurgia, nafta töötlemine, paberi-, tselluloosi- ja portselanitööstus ning loomasööda tootmine. • Ülejäänud 50% majandusest jaguneb võrdselt naftatöötluse, toiduainetööstuse, kergetööstuse ja keemitööstuse vahel Maagaas • Hankiva tööstuse tähtsaim haru on maagaasi tootmine • Hollandi maagaasi varu on 2400 miljardit tonni 1 m2 kohta • Maagaasi varult on Holland kapitalistlike maade hulgas 4. kohal ja toodangu poolest 3. kohal. Peamised maagaasi tootjad 2001 a. Veondus • Hollandit läbivad tähtsad rahvusvahelised raudteed, maanteed ja veeteed. • Siseveondusest hõlmab 52% auto-, 41% sisevee- ja 7% raudteetrantsporti Linnastumine • Põhiline (u. 90%)Hollandi elanikkond elab idas(edelas). • Sinna on ka tekkinud
Tööpuudus 2013. a jaanuaris oli 7,5% Palju osalise tööajaga töötajaid (peamiselt naised) Füüsilisest isikust ettevõtjate arv on kasvanud Ülevaade EestiHollandi majandussuhetest Eesti jaoks oluline kaubanduspartner (8. koht) Suuruselt kolmas välisinvestor 1,3 miljardi euroga (10.2%) Rootsi ja Soome järel Eesti ja Holland kuuluvad koos internetivabadust edendavate riikide juhtgruppi Maavarad Rikkalikult looduslikku gaasivaru (maagaasi) katab riigi enda nõudmised võimaldab ligemale poole aastasest gaasitoodangust eksportida Vähem naftat kivisütt kivisoola Hankiv sektor Tähtsaim haru on maagaasi tootmine Maagaasi varult on kapitalistlike maade hulgas 4. kohal Toodangu poolest 3. kohal Toodetakse ka soola ja naftat Kuni 1970. aastani kaevandati Hollandis ka kivisütt Töötlev sektor Veerandi majandusest hõlmab masinaehitus ja metallitöötlus Teise veerandi hõlmab elektrotehnikatööstus
Venemaa energiamajandus Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Venemaa on üks suurim elektri tootjaid ja tarbjaid maailmas. Toodab ja tarbib palju kivisütt, aga ekspordib vähe. Venemaa ekspordib ½ toodangust Lääne Euroopasse. Saksamaa saab 1/3 tarbitavast maagaasist Venemaalt. Maagaasi varud avastati 1950.-60 a. Lääne-Siberis. Venemaale kuuluvad suurimad varud maailma maagaasis ja olles kuiva maagaasi tootjate seas suuruselt teine. Elektrienergia tootmises kuulub samuti Venemaa suurimate tootjate hulka. Maailma võimsaim elektrijaam on Venemaal nimega Surgut-2, mis valmis 1988 aastal, mille võimsus on 4800 MW ja põhikütuseks on maagaas. Venemaal tuumaelektrijaamades on 31 reaktorit.
Biogaas tekib orgaanilise aine käärimisel. Ta koosneb põhiliselt metaanist 67% ja süsinikdioksiidist. Metaani põlemisel tekib süsinikdioksiid ja vesi. Isegi aastakümneid vanu jäätmeid võidakse kasutada loodussõbralikult, kogudes jäätmete lagunemisel tekkivat biogaasi. Vanu prügimägesid võidakse kasutada energiaallikana. Prügi sisse paigaldatakse magistraaltorud, mis koguvad gaasi. Biogaas pumbatakse kokku ja teda saab kasutada samamoodi kui tavalist maagaasi. Ühest suhteliselt väikesest prügimäest piisab, et kütta 1000 individuaalelamut. Biogaasi saab ka reoveepuhastussetete , läga, olmejäätmete või muude rohkesti orgaanilist ainet sisaldavate ainete kääritamisel kinnises anumas, mida nimetatakse biogaasigeneraatoriks ja kindlal temperatuuril (30-60°C). Käärimine kestab nädalast kuni ühe kuuni. Mida kõrgem on temperatuur, seda kiirem on käärimisprotsess. Suur osa biogaasist kulub generaatori enda kütteks
Energiatarbimine on Indias suuruselt kolmas riik pärast Hiinat ja USA. Kogu primaarenergia toornafta (29,45%), maagaasi (7,7%), kivisütt (54,5%), tuumaenergiat (1,26% ), hüdro elekter (5,0%), tuuleenergia, biomassi elektri- ja päikeseenergia tarbimine on 595 Mtoe aastal 2013. 2013. aastal, India importis peaaegu 144300000 tonni toornaftat, 16 Mtoe LNG ja 95 Mtoe sütt, kokku kuni 255,3 Mtoe primaarenergia, mis on võrdne 42,9% kogu primaarenergia tarbimisega. Umbes 70% India elektritootmise võimsusest tuleb fossiilkütustest . India on suuresti sõltuv fossiilkütuse
ETI põhilised ülesanded. seadused. ETI eesmärgiks kaugkütte ettevõtete Alates 1. juulist 2003 reguleerib energiaturu hinnaregulatsiooni tugevdamise. Kaugkütte korraldust neli seadust: piirkondade kehtestamine defineerib kaugkütte ettevõtte kui turgu valitseva Elektrituru seadus, infrastruktuuri ettevõtte, mis annab aluse Maagaasi seadus, üldlevinud regulatsiooni metoodika Kaugkütte seadus, rakendamiseks. Uue ülesandena võib Vedelkütuse seadus. nimetada ka ETI kohustuse lahendada Elektrienergia, maagaasi ning kaugkütte omavalitsuste ja ettevõtete vahelisi sektorite regulatsioonis on Energiaturu erimeelsusi: kui näiteks ettevõte vaidlustab Inspektsiooni (ETI) ülesanneteks nii omavalitsuse otsuse hindade
annaabi.ee 
