Maa õnnistus Maris Vare 11.kl Iseloomusta Iisakut ja põhjenda oma väiteid. Iisak oli mees, kes otsis oma kohta, mille ta ka ükspäev leidis. Ta otsustas, et sinna saab tema kodu. Iisak oli ka väga loogilise mõtlemisega ja suutis kõiges võimalust näha. Sinna sattus ka naine (Inger), kelle ta kohe enda omaks teeb. Kuigi naine ei olnud ilus said nad ikka lapsed ja hiljem ka abielluvad. Iisak oli mees, kes tahtis oma tehtud tööga rikkaks saada ja saigi. Oli ka kõva käega, kui oli vaja. Ta tegi palju tööd ja sealt tuli ka rikkus. Kuidas mõjutas Ingerit tema välimus ? Inger ei olnud ilus, tal oli jänesemokk. Kuna tal oli hea süda ja ta oli hea naine, polnud sellest midagi. Samas häiris see teda ennast väga, sest ta tappis oma tütre, kellel oli sündides samuti jänesemokk. Mida kõike sai Inger teada vanglas olles?
Knut Hamsun ,,Maa õnnistus" Iisak inimesena: Iisak oli kergesti valmis andestama kaaslase eksimust, kiiresti unustama kõike halba enda ümber. Tema olemuses polnud midagi võltsi, teeseldut ega teatraalset; ta oli lihtsalt veendunud selles, et maailm sisaldab õiglust ja valet, head ja halba. Põhiline oli tema jaoks unustada kõik halb ning kasvatada kõike head endas, iga päevaga ühe enam. Ta oli heasüdamlik ja alandlik. Samuti oli ta ideaalne töömees, kes suutis oma mõtted jõu ja tahtega muuta tegelikkuseks.
"Maa õnnistus" Knut Hamsun 1. Iisak rändas ringi...Hommikul nägi ta, et jänes hüppas üle jõe. Ta noogutas pead ja otsustaski sinna elama jääda. Temast möödus laplane, kes nägi, et tal on kitsed, ja küsis, et kas ta tahab tõesti sinna paikseks jääda. Iisak tahtis, tal oli veel naist vaja....Möödus aeg, Iisak oli leidlik ja nupukas. Kui kodust ära läks, ei jäänud loomad nälga. Lõpuks tuli abiline. Üks sõstrasilmne tüdruk, üle 30ne. Nad sõid ja jõid, jutustasid...Öösel ihaldas Iisak tüdrukut ja võttis ta. Inger ei lahkunudki hommikul, ei lahkunud üldse, ta jäigi sinnna mehele appi. Naisel oli jänesemokk, mis tõttu rääkis ta pudinal ja keeras tihti näo kõrvale. Naine töi hütti oma asju juurde, lambaid, voki jne.. Iisak hakkas temasse armuma. 2
K.Hamsun ,,Maa õnnistus" Naised raamatus. Raamatu naistegelased olid üsna ettearvamatud. Seda just Iisaku naise Ingeri ja Berde tütre Barbro näol. Kuigi ei erinenud nad kuidagi tänapäeva naistest. Näiteks Oliine, kes pidi alati kõike teadma. Inger tuli Iisaku juurde alguses, kui mees alles uudismaale elama asus.Ta ei olnud küll ilus naine, tal oli jänesemokk, kuid sellest hoolimata oli naine töökas ja heasüdamlik. Ingerile meeldis kui mees talle külast uusi ja ilusaid asju tõi ning näitas oma tänu ka välja. Neil oli kokku 4 last- 2 tüdrukut ja 2 poissi. Nende elu muutis aga see, kui Inger oma kolmanda lapse kohe pärast sündi hukkas. See oli tüdruk. Kuid Inger, nähes, et lapsel on ka jänesemokk, hukkas ta otsekohe ning mattis metsa. See aga ei jäänud saladuseks. Peagi tuli kõik avalikkuse ette ning Inger pidi kohtu ette astuma
K.Hamsun ,,Maa õnnistus" Naised raamatus. Raamatu naistegelased olid üsna ettearvamatud. Seda just Iisaku naise Ingeri ja Berde tütre Barbro näol. Kuigi ei erinenud nad kuidagi tänapäeva naistest. Näiteks Oliine, kes pidi alati kõike teadma. Inger tuli Iisaku juurde alguses, kui mees alles uudismaale elama asus.Ta ei olnud küll ilus naine, tal oli jänesemokk, kuid sellest hoolimata oli naine töökas ja heasüdamlik. Ingerile meeldis kui mees talle külast uusi ja ilusaid asju tõi ning näitas oma tänu ka välja. Neil oli kokku 4 last- 2 tüdrukut ja 2 poissi. Nende elu muutis aga see, kui Inger oma kolmanda lapse kohe pärast sündi hukkas. See oli tüdruk. Kuid Inger, nähes, et lapsel on ka jänesemokk, hukkas ta otsekohe ning mattis metsa. See aga ei jäänud saladuseks. Peagi tuli kõik avalikkuse ette ning Inger pidi kohtu ette astuma
Knut Hamsun „Maa õnnistus“ Lühikokkuvõte Iisak otsis endale elukohta. Peagi leidis ta endale sobiva koha ja ehitas endale sinna varjualuse ning hakkas loomi kasvatama. Kuid miski oli tal puudu - naine. Tema juurde tuli elama tüse naine nimega Inger. Inger läks mõneks ajaks sugulaste juurde ning tuli sealt tagasi koos lehmaga. Esialgu kartis Iisak, et Inger oli selle lehma kusagilt varastanud, kuid ta rahunes peagi maha. Iisak hakkas maja ehitama. Ta kolis oma naisega uude majja ja endisest hurtsikust sai loomadele laut. Inger jäi aina hädisemaks ning Iisak arvas, et ta on haige. Iisak puhastas maad, et laiendada heinamaad. Ta läks mõneks päevaks kodunt eemale ja sellel ajal sündis talle poeg. Ingeri kauge sugulane Oliine ütles Iisakule, et lehm, mille ta koju toonud oli on tõesti Ingeri oma
Knut Hamson ,,Maa õnnistus" Esimene osa I Mees kõndis mööda rada põhja poole ning otsis endale elupaika. Ta leidis sobiva koha ning ehitas sinna hüti ja asus loomi kasvatama. Siiski oli midagi puudu ning selleks oli naine. Ta küsis mööduvatelt laplastelt ega nad ei tea talle naist soovitada. Ühel päeval tuli tema hüti juurde turske jänesemokaga naine. Iisak kutsus naise (Inger) sisse. Öösel ihaldas Iisak naist ja võttis ta. Naine ei läinudki enam ära, vaid kolis hütti. Ta rääkis, et tal on rikas onu. Iisak läks palke vedama ning Inger muldas samal ajal kartuleid. II Inger läks mõneks päevaks sugulaste juurde ja tõi sealt lehma. Iisak kahtlustas, et äkki on lehm varastatud, kuid kui ta sellele tõendust ei leidnud rahunes ta maha. Nüüd asus ta ehitama. Inger jäi aina jõuetumaks. Iisak arvas, et ta on haige. Iisak tõi uue maja jaoks pliidi, uksed ja aknad linnast
Knut Hamson ,,Maa õnnistus" Esimene osa I Mees kõndis mööda rada põhja poole ning otsis endale elupaika. Ta leidis sobiva koha ning ehitas sinna hüti ja asus loomi kasvatama. Siiski oli midagi puudu ning selleks oli naine. Ta küsis mööduvatelt laplastelt ega nad ei tea talle naist soovitada. Ühel päeval tuli tema hüti juurde turske jänesemokaga naine. Iisak kutsus naise (Inger) sisse. Öösel ihaldas Iisak naist ja võttis ta. Naine ei läinudki enam ära, vaid kolis hütti. Ta rääkis, et tal on rikas onu. Iisak läks palke vedama ning Inger muldas samal ajal kartuleid. II Inger läks mõneks päevaks sugulaste juurde ja tõi sealt lehma. Iisak kahtlustas, et äkki on lehm varastatud, kuid kui ta sellele tõendust ei leidnud rahunes ta maha. Nüüd asus ta ehitama. Inger jäi aina jõuetumaks. Iisak arvas, et ta on haige. Iisak tõi uue maja jaoks pliidi, uksed ja aknad linnast
Knut Hamsun ,,Maa õnnistus" ,,Maa õnnistuses" avaldab Hamsun varjamatult oma poolehoidu lihtsatele inimestele, kes kohanematusest linnaeluga on rännanud elama karmi ja puutumatu looduse keskele. Neid seovad omavahel puhtad tunded ja nende lihtsate ürgsete elamuste poeesiat on kirjanik suutnud haruldase ehtsusega edasi anda. I OSA 1.- 16. Peatükk · Iisak rändab metsikusse loodusesse, leiab äärmiselt eraldatud ning mõnusa paiga ühel nõlvakul, ehitab turbast hüti ja kasvatab loomi. Ta vajab enda kõrvale naisterahvast, kuid pikka aega peab mees üksi toimetustega hakkama saada. Tema elupaika tuleb Inger , kes abistab meest kodutöödes. Mehe ning naise vahel tekib tugev kiindumus ja sümpaatia, kui Inger läheb sugulaste juurest asju tooma või neile lihtsalt külla, siis igal
naine. Neil oli suur loomakari ja kodus kõik, mis eluks vaja, kuid neil polnud lapsi. Kellele jätta nii suure vaevaga saadud vara? Lõpuks heitis mees ühte Egiptusest pärit teenijanna Haagariga. Möödus üheksa kuud ja Haagar tõi ilmale poisslapse, kes sai nimeks Ismael. Ajapikku võttis jumal ka Saara siiraid palveid kuulda: eakas naine jäi lapseootele ja üheksa kuu pärast sünnitas ka tema poja. Poisile pandi nimeks Iisak. Vana Testamendi Moosese 1. raamatus on kirjas, et Aabraham oli 100 aastat vana, kui ta poeg Iisak sündis. Ühel päeval ütles Saara mehele: Kihuta minema see teenija ja tema poeg, sest selle teenija poeg ei või pärida koos minu poja Iisakuga... Ja Aabraham tõusis hommikul vara, võttis leiva ja veelähkri ning andis Haagarile, pannes need temale selga, samuti lapse ja saatis ta minema Ja tema läks ning eksles Beer-Seba kõrbes.
naine. Neil oli suur loomakari ja kodus kõik, mis eluks vaja, kuid neil polnud lapsi. Kellele jätta nii suure vaevaga saadud vara? Lõpuks heitis mees ühte Egiptusest pärit teenijanna Haagariga. Möödus üheksa kuud ja Haagar tõi ilmale poisslapse, kes sai nimeks Ismael. Ajapikku võttis jumal ka Saara siiraid palveid kuulda: eakas naine jäi lapseootele ja üheksa kuu pärast sünnitas ka tema poja. Poisile pandi nimeks Iisak. Vana Testamendi Moosese 1. raamatus on kirjas, et Aabraham oli 100 aastat vana, kui ta poeg Iisak sündis. Ühel päeval ütles Saara mehele: Kihuta minema see teenija ja tema poeg, sest selle teenija poeg ei või pärida koos minu poja Iisakuga... Ja Aabraham tõusis hommikul vara, võttis leiva ja veelähkri ning andis Haagarile, pannes need temale selga, samuti lapse ja saatis ta minema Ja tema läks ning eksles Beer-Seba kõrbes.
nibelungide stroofiks, mille seitsmes esimeses poolvärsis on igaühes 3, viimases 4 rõhku. Eeposes on tähtsal kohal rüütellikkus ja vasallitruudus. Tegelased: *Siegfried on hulljulge, õiglane, mehine, aus ja väärikas mees. Pärast lohe veres suplemist, kasvas talle soomuskest, mis tegi ta haavamatuks ja tal oli nähtamatuks tegev võlunahk. Peale selle oli tal maailma kõige teravam mõõk. Ta peab tooma Guntherile naiseks Islandi kuninganna Brünhildi, et ise abielluda Guntheri õe Kriemhildiga, kelle suguvõsale ta väga abivalmilt toeks on. Pärast pettuse avalikuks tulemist, laseb Brünhild Siegfriedi tappa. *Gunther on Ute ja Dankrati vanim poeg ning Gernoti, Giselheri ja Kriemhildi vend. Ta on Burgundia kuningas. Tema on peasüüdlane Siegfriedi surmas. *Kriemhild on Siegfriedi naine, Uta ja Dankrati tütar ning Guntheri, Gernoti ja Giselheri õde. Pärast Siegfriedi
hommikul nende maja juures nii kaua, kuni näeb, et Peronella mees on taas ( nagu igal hommikul ) läinud tööle või siis tööd otsima. Kui mees läinud, saaks Giannello tuppa vupsata, kuna tänavad olid seal peaaegu alati inimtühjad. Nii kohtusid armukesed korduvalt. Ühel päeval aga läks mees tööle...Giannello vupsas ka juba tuppa sisse, kuid ühel hetkel tuli Peronella mees kodu poole tagasi. ( kuna oli püha ). Naine oli aga juba ka ukse lukustanud, mees aga arvas, et tubli naine ju, et ei lase kellelgi sisse tulla, lukustab kodu kohe kui oma mees lahkub. . Peronella kuuleb koputust ja ehmub, et mis nüüd on siis juhtunud et mees raegu koju tuleb, et äkki ta nägi Giannellot siia tulems !? Giannello puges aga ühte vaati. Peronella lasi mehe sisse ja hakkas temaga kohemaid õiendama...et mis mõttes ta nüüd koju tuli, on vaja tööd otsida ja teha, et tema ainukesena siin koob näpud villis, aga näed, mees ei tee midagi
Mari hoolitses ka Andrese eest väga hästi, näiteks siis kui ta Andrese jalga kinni sidus kui too kukkus. Mari oli nii ametis Andrese talus perenaiseks olemisest et ei olnud enam aega oma mehega olemiseks. Lõpuks tegi Mari mees Juss enesetapu kuna mari oli Andrese juures koguaeg. d) Andres oli julm mõnes mõttes. Vahel peksis ta oma naist Marit. Kui ka oli pidev töö mis teda julmaks tegi kuna ta ei näinud enam kui raske on näiteks Maril koduste töödega hakkama saada. Arvas et ainult temal on raske. Julmusele andis kaasa ka pidev võitlemine naabertalu peremehega. e) Sauna Madisel teenis kaht isandat mõnes mõttes. Üldjuhul oli Madis andrese juures sulaseks. Aga näiteks kui Andres oma tütre Liisi kodust väja viskas kuna see pearu pojast paksuks jäi ja sauna elama asus, siis läks Madis Pearu juurde sauna elama ja sulaseks. Kuid oli ikkagi rohkem Andrese poole hoidev. Ja Andres oli ikka see kõige õigem isand. f) Pearuoli südamlik oma pere suhtes
veel hullemaks. Ühel päeval leidis ta, et oleks tore korragi veel kodumaale minna, aga see polnud võimalik. Kui ta suri, jäi temast alles vaid määrdunud sombreero troopikajõe kaldale. Surmapõhjus: Arvatavasti uputas ennast. 5 4.4. Jüri Nõmm Sünnikoht: Harala Amet: talumees Olemus: kangekaelne; järeleandmatu; ahne; eluraiskaja; Lugu: Isast jäi järele talu, mille ta testamendis täpselt pooleks jagas. Hobuseid, lehmi, riideid ja vilja saigi nõnda jagada, sest neid oli paarisarv, aga käimlaid oli üks. Sellepärast hakkas ta vennaga kohtus käima ja nii üksteist aastat järjest. Suur tuul lükkas väljakäigu ümber ja kohtuskäimine lõppes. Äkki taipasid vennad, et põllud on metsa kasvanud ja nad mõlemad on vanapoisid. Nad olid oma elu ära raisanud. Ainus kasu, mis nad sellest said, oli seaduste tundmine une pealt. Perekond: vend Kusta Surmapõhjus: loomulik surm 4.5. Alviine Birkenbaum Sünnikoht: Harala
teisal T. Nad oli armunud, kuigi vanemad keelasid seda. Nendevahelises müüris oli pragu, mille kaudu nad armastust avaldasid. Ükskord otsustasid nad, et kohtuvad Ninuse haual, kõrge mooruspuu all. Thisbe hiilis välja ja tõttas ööpimeduses hauale. Pyramust oodates märkas ta emalõvi, kes just oli ohvri murdnud. Kartuses Thisbe põgenes ja kaotas oma loori. Lõvi rebis loori katki. Mõne hetke pärast tuli Pyramus ja nähes purustatud, verist loori ning lõvi käpajälgi, arvas ta, et kallim on surnud. Nii torkas ta end mõõgaga surnuks.. veri purskus valgetele mooruspuu marjadele. T tuli aga tagasi ning nähes P laipa, suudles armsamat veelkord ning tappis ka enda. Nii ongi mooruspuu marjad punased. Shakespeare’I Romeo ja Julia arhetüüp! 9.pilet ORPHEUS JA EURYDIKE Orpheus oli surelike suurim muusik, tema ema oli muusa ja isa Traakia ülik. Emalt sai ta muusikaanni ja Traakia, kus ta üles kasvas, edendas seda. Mitte keegi ei suutnud tema muusikale vastu panna
Siis hävitab Z ka nemad. Pikka aega elasid maal ainult mehed. Z lõi naised siis, kui vihastas Promet peale. (tuli ja jumalate petmine, nii et jum ohverdatakse kondid & rasv, inimestele jääb liha) Seejärel valmistas Z Pandora imeilusa neiu, kellest põlvnevad kõik naised 1. lugu ta on meestele nuhtluseks ja püüab kurja teha ja nii kogu naistesugu. 2. lugu Pandorast: talle kingiti jumalate poolt laegas, kus peitus palju halba. P anti Epimetheusele naiseks ja too keelas laegast avada. Aga Pandora oli uudishimulik ja avas laeka, nii saidki õnnetused ja nuhtlused maailma, nende hulgas ainuke hea asi Lootus (Elpis). 3.lugu loomisest: Z otsustas inimesed hävitada, kuna nood olid üle käte läinud. Ta saatis maale veeuputuse. Ainut Parnassose mäetipp jäi kuivaks. Pärast 9 päevast lakkamatut sadu jõudis mäetippu suur puukirst, kus olid Deukalion (Prom poeg) ja Pyrrha (Epimetheuse+Pandora tütar) Prom
hädaldanud - Kogu kevad ja suvi kulusid kambrite ehituseks, eluhooned tehti palju suuremaks ja korralikumaks, pandi laudpõrand - Jussi ja Mari vahel jätkus endiselt lõõpimine, eriti tögas Mari sulast, tahtis teda nö välja süüa, aga Juss seepeale ütles, et tema ei lähe sealt ennem kui Mari, Juss tahtis tüdrukut hirmutada ja läks end metsa üles pooma, Mari katkestas selle, Juss oli Mari lõõpimisest ja raskest tööst kurnatud, hakkas nutma, tüdruk lohutas, pakkus end Jussile naiseks, plaanisid saunamajja elama minna XIII - Sügiseks uued kambrid valmis, kuhu koliti sisse - Krõõdal sündis teine tütar, ootas poissi, kellest saaks kohapärija - Sünnitus tuli ootamatult ja kiirelt, Krõõt pidi üksi hakkama saama, sest kedagi polnud, pesi ise vannis last ja talitas temaga, see oli väga raske ja kurnav - Krõõt kartis Andrese reaktsiooni, kui mees näeb, et sündis taas tüdruk mitte poiss, nuttis
preili juures. Hansu armub Liina, kes käis teda libahundina iga öö kuulamas. Rehepapp korraldab Hansu ja Liina kohtamise öösel pimedas. Kui hansu kratt sulab, siis tuleb Vanapagan Hansu hinge nõudma ning keerab Hansu kaela kahekorra. Kui Liina sellest kuuleb tahab ta end uputada, aga Imbi ja Ärni segavad vahele. Muidu om Imbi ja Ärni ahne vanapaarike, kes püüavad iga hinna eest saada kõige rohkem asju ja varandust. Rein otsustab, et Liina ei pea Õuna Endlile naiseks minema, kuna Endlist sai uus mõisa kubjas ja Rein vihkas mõisamehi. Rehepapp kavaldas üle Vanapagana, kelle hundid lõhki rebisid. Sulane Jaan tulistab andresepäeval armulaualeivaga vastu kiriku ust, siis sai ta üheks päevaks võimsaks. Jaan läks kõrtsi, peksis Kaarli läbi ja vägistab Luise, pärast sööb mõisa sahvris veel seepi. *Talurahavas varastas üksteiselt ning kartsi metsas liikuvaid haigusi.
Sel ajal oli kroonu 25 aastat. Teose püänt on selles, et püänti pole. ,,Vari" 1894 Enne selle teose kirjutamist võttis end töölt lahti ja ütles, et see on raamat, mis saab kuulsaks. Peale avaldamist, ei tulnud sellist menu nagu ta lootis ning haigus süvenes. On koos realism ja romantism. Tugevam pool puudutab realismi, kirjeldab vaeste elu, sest seda ta teadis. Nõrk koht on mõisa elu kirjeldamine, aga see on ka elu, millest ta midagi ei teadnud, see saigi vist teosele saatuslikuks. Teose peategelane on Villu, kelle vanemad surid kui ta oli noor ning ta kasvab üles oma vanaema juures. Vanaema on vaene. Tegevus vaestele mõeldud linnas - Kukulinn. Kõik mis puudutab Kukulinna on realistlik. Saab hea ülevaate sellest, mida nimetatakse vaesuseks (muldpõrandad, katkised aknad, jalanõusid ei olnud, sööki tõi naabertalu naine). Villu lapsepõlv on rõõmutu. Teos on ühiskonnakriitiline, et kuidas inimesed saavad sellistes oludes üldse elada
Inimesed sundisid näljas kuningat poissi ohverdama ja too oli lõpuks nõus. Kui aga läks ohverdamiseks, tormas ohvrialtari juurde jäär, kelle villak oli puhtast kullast. Ta haaras poisi koos õega oma turjale ja kandis lapsed läbi õhu minema. Kui jäär ületas väina, libises tüdruk Helle looma seljast ja kukkus merre ning uppus. Poiss jõudis Kolchise maale (Külalislahkuseta), kus elas metsik rahvas. Ometi võtsid nad poisi hästi vastu ja kuningas Aietes andis oma tütre talle naiseks. Phrixos ohverdas Zeusile tänutäheks ellujäämise eest jäära ja kinkis kuldvillaku kuningas Aietesele. Phrixosel oli lell Iason, kes oli Kreeka riigi õiguslik kuningas, kuid kellelt vennapoeg Pelias riigi oli anastanud. Kui Iason oli meheks sirgunud, otsustas ta tagasi Kreekasse minna, et kurjalt lellepojalt aujärg tagasi nõuda. Peliasele oli aga oraakel ennustanud, et ta sureb sugulase käe läbi ja peab kartma kõiki neid, keda näeb vaid ühe sandaaliga
Üritas Anastasiet võluda, kuid Delphine'ga alustas hoopis suhet. Läks kaasa suurema massiga, kuid ei läinud kuritegelikule teele. Proua Vauqer pansionaat. Probleemid teoses: 1) RAHA-väga suur roll, sest kas raha võrdub perkonnaga? Isa Goriot oli väga kõrge ja tuntud nuudliärimees ja tütardel polnud kunagi puudust olnud, kuid mida vanemaks sai seda rohkem raha hakkas tütardele saatma. Isa Goriot'i ja tütarde suhe=RAHAMASIN. Tütred isegi mitte isa matusele ei läinud. Isa arvas ise ka, et suhe peab põhinema rahal. Rahalist suhet näeb ka Eugene de Rastignaci ja ta vanemate vahel. Ei näinud probleemi küsida perekonna käest raha, et tõusta kõrgemale sotsiaalses staatuses. 2) ISAARMASTUS-kõige olulisem isale tütarde käekäik, hoolitses nii pedantlikult. Delphine aja Anastassie ei näinud puudust. Isa tundis, et ainuke viis oma armastust näidata on raha kaudu, sest ei osanud kõrgklassis käituda, seega polnud kutsutud ka laste kodudesse.
tema kulul, lõpuks ütles, et Goriot on halb, kinnine mees, läks ära, ei tulnud kunagi tagasi. oli pahane, käitus isa Goirot' vastu halvasti, häälestas ka teised tema vastu. Arvati, et Goriot kaotab oma varandust hasartmängudes; proua Vauquer ütles, et ta on siivutu. Kui isa Goriot' juurde tuli ilusti riides preili, kandis Sylvie sellest proua Vauquerile ette, nägi, et isa Goriot läks tõlda, proua Vauquer kohtles seda natuke paremini; arvas, et polegi nii vaene kui laseb arvata. Kui tütred erinevalt riides käies isa külastasid, arvas proua Vauquer, et need pole ta tütred, vaid armukesed. Proua Vauquer hakkas isa Goriot' järjest halvemini kohtlema. Isa Goriot vähendas tunduvalt oma väljaminekuid, hakkas kehvemaid riideid kandma, jäi järjest kõhnemaks, teda pilgati. Proua Vauquer kahtles kas need ikka tema tütred olid, sest muidu poleks ta seal elanud. Eugéne tahtis tutvuda Pariisi kõrgseltskonnaga
,,Minu inimesed ,,Triibulised""- mõisanoorjärra ja Edward lähevad tiigile mingi asjaga sõitma, kukuvad sisse, noorhärrat poputatakse, Edward saab peksa. ,,Musta mantliga mees"- kirminaaljutustus. Musta mantliga mees süüdistati mõrvamises, ta ähvardas krahvi. Musta mantliga mees on Dr. Medig. Nägi pealt, kuidas krahv ta alla lükkas, mees aga oli surnud. Krahv anus arsti, et ta teda kohtu alla ei annaks. Mees tahtsi krahvi tütart Laurat naiseks, krahv polnud nõus ja lükkas sillalt alla. Arst käskis krahvil aidata vaeseid. Medig ja kerjuspoiss samast külast. Medig armub Laurasse. Laura abiellumas kõrval mõisnikuga, Ottol aga laps ja naine. Laura lõpetab pulmad. Laura-Medig armuvas. Õnnelik lõpp Inimese probleemides on süüdi ühiskond (,,Külmale maale") Kõrgperioodi alguses Ajalooline triloogia o Uuris ajaloolist tõde arhiividest. Kirjutas toetudes arhiivimaterjalile
mitu ja nad on ta armukesed, mitte tütred. · Mida aeg edasi, seda vaesemaks isa Goriot läks, ta muutus aina kõhnemaks ja koledamaks ja sellest tekkisid kuulujutud. · Ühel ööl nägi Rastignac isa Goriot'i voolimas kullatud hõbedast tehtud nõudest nuia ja pidas seda kahtlaseks. · Hommikul rääkis Rastignac oma ballist ja naistest ja isa Goriot rääkis ka sõna sekka. · Inimesed hakkasid teda naistemeheks pidama ja Vautrin arvas, et naistele maksmise pärast ta nii vaene ongi. · Couture ja Victorine käisid Victorine'i juures, kuid too oli nendega ikka veel ebaviisakas ja ei tunnistanud tütart · Majarahvas rääkis Goriot'ist alati taga, isegi kui too oli sealsamas kõrval. · Hommikul läks Rastignac krahvinna de Restaud juurde. Ta nägi isa Goriot'i lahkumas. Ta jäi sinna ,,kolmandaks rattaks" ja päris krahvinnalt isa Goriot'i
Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täitsa tugev, nii jäigi ta mehele alla. III Algas raske töö- jällegi ringi vaadates nägi mees et ta plaanidest pole kasu- tuleb tegutsema hakata- hooned olid risakil ja laokil. Toa ümbrus oli lage, pihlakas kasvas õueväravas ja vilets kask kambri otsas tappude kõrval. Kündmisel pani ta ette noore mära, kelle peale ta lõpuks end välja vihastas ja leidis et too on kasutu, põld oli kive täis. Veehäda oli selles et pinnas ei kandnud igal pool loomi ja nad vajusid sisse.
soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täitsa tugev, nii jäigi ta mehele alla. III Algas raske töö Jällegi ringi vaadates nägi mees et ta plaanidest pole kasu- tuleb tegutsema hakata- hooned olid risakil ja laokil. Toa ümbrus oli lage, pihlakas kasvas õueväravas ja vilets kask kambri otsas tappude kõrval. Kündmisel pani ta ette noore mära, kelle peale ta lõpuks end välja vihastas ja leidis et too on kasutu, põld oli kive täis. Veehäda oli selles et pinnas ei kandnud igal pool loomi ja nad vajusid sisse.
Vaesuse nimel võidab kurjus. II AINE JA TEEMA Teoses lahendatakse erinevaid vaesusest tulenevaid probleeme: alkoholism, prostitutsioon, eneseväärikuse kaotamine ja kuritegevus. Tegevus toimub vaeses keskonnas. Raskolnikov on äärmiselt vaene, tal puudub töö, ta ei suuda maksta üüri ning on pantinud oma ainsad väärtasjad. Ta on võlgu ka perekonna ees: ema annab oma kesisest pajukist rohkem kui poole talle, õde toob end ohvriks, otsustades vanale rikkale mehele naiseks minna. Raskolnikov otsib väljapääsu. Tema arvates on üks osa inimestest tugevad, välja valitud isikud, kes võivad vajaduse korral sooritada isegi kuritöö. Näiteks toob ta Napoleoni, keda austatakse. Teine osa inimesi on alistuvad, nõrgad ja jõuetud, kelle kohuseks on sõna kuulata ja seadustest kinni pidada. Ennast arvab Raskolnikov tugevate hulka. Ta kavatseb tappa liigkasuvõtja. Tema arvates on see heategu, sest palju vaeseid inimesi kannatab selle naise ahnuse läbi.
isegi, et ta on ilusam kui Venus. Venuse templeid ei külastatud enam ning tema lemmiklinnad jäid tühjaks. V ei jätnud seda asja nii. Alati kui V kimbatusse sattus pöördus ta Cupido poole. Ta tahtis, et C paneks P armuma maailma kõige jõledamasse ja närusemasse mehesse. Kuid C armus hoopis ise Psse. P ei olnud meest. P ei armunud kunagi kellegisse ja temasse ei armutud ka. Tema ilu käidi ainult imetlemas. Näis et ükski mees ei ihaldanud teda oma naiseks. Kaunitari isa läks Apolloni oraakli käest nõu küsima. Oraakel vastas, et P peab selga tõmbama leinarüü, tõusma kalju tippu ja seal üksi seisma ning siis tuleb sinna temale määratud mees, kes teeb temast oma naise. Ta istus kaljutipul pimeduses ja ootas nähtamatut õudust. Lõpuks leidis ta end sädeleva jõe kaldal, kus seisis uhke ja kaunis elamu. Ta võttis seal vanni ja sai süüa. Õhtupimeduses tuli ka tema mees, kes oli nähtamatu
Phrixose ohverdama. Ohvrialtari juurde tormas puhtast kullast villaga jäär, kes ohvriks määratud noore printsi ja ta õe turjale võttis ja nad minema kandis. Kui jäär ületas väina, mis Euroopat Aasiast lahutas, libises õde Helle jäära turjalt maha ja väina hakati tema järgi Helle mereks kutsuma. Phrixos aga jõudis õnnelikult Külalislahkuseta mere ehk praeguse Musta mere kaldale Kolchise maale ja sealne rahvas võttis ta vastu. Kohalik kuningas Aietes andis poisile oma tütregi naiseks ja Phrixos ohverdas tänutäheks tema elu päästnud jäära Zeusile ja kinkis kuldvillaku Aietesele. Phrixosel oli lell Iason, kes oli õiguse järgi Kreeka kuningas, kuid kellelt vennapoeg Pelias oli riigi anastanud. Iason oli õigel ajal salaja kindlasse paika saadetud, ja kui too meheks sirgus, ilmus ta vapralt koju tagasi oma aujärge nõudma. Oraakel oli Peliasele ennustanud, et ta sureb sugulase käe läbi ja et ta peab kartma kõiki neid, keda näeb ainult ühe jalanõuga
Kõik jumalad peale tülijumalanna Erise olid kutsutud. Ta viskas peosaali õuna, millele oli kirjutatud ,,kõige ilusamale". Niisiis algas tüli Aphrodite, Hera ja Pallas Athena vahel. Kohtunikuks määrati Trooja kuninga poeg Paris. Iga jumalanna soovis Parisele omalt poolt midagi. Kuid kuna Aphrodite soovis armastust kõige ilusamalt naiselt, siis võitis tema. Kõige kauneimaks naiseks oli läbi aegade peetud Menelaose naist. Zeuzi tütart Helenat. Paris läks ning röövis ta. Ning põhimõtteliselt sellega sõda algaski. Trooja kuninga Priamose poeg prints Paris röövis Sparta kuninga tütre printsess Helena. Sparta kuningas suri. Kreeklased läksid sõjaretkele Trooja vastu, et Helena tagasi tuua. Uueks Sparta kuningaks sai Menelaos, kelle vend Agamemnon oli kreeklaste ülemjuhataja
mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täitsa tugev, nii jäigi ta mehele alla. III Jällegi ringi vaadates nägi mees et ta plaanidest pole kasu- tuleb tegutsema hakata- hooned olid risakil ja laokil. Toa ümbrus oli lage, pihlakas kasvas õueväravas ja vilets kask kambri otsas tappude kõrval. Kündmisel pani ta ette noore mära, kelle peale ta lõpuks end välja vihastas ja leidis et too on kasutu, põld oli kive täis. Pühapäeval läksid Krõõt ja Andres kirikusse. Kõrtsi ees ja sees kaubeldi sulaste ja tüdrukutega
6)Fr. Tuglase elu ja looming. (1886-1971) Eesti kirjanik, kriitik ja kirjandusteadlane. Elulugu- Friedebert oli pärit Ahjalt. Ta õppis Prangli kihelkonnakoolis (venekeelne haridus) ja Uderna ministeeriumikoolis. 1901 suundus Tartu linnakooli; seal õppimise ajal ilmus lastejutt "Siil". Haridusteed jätkas Hugo Treffneri gümnaasiumis. Friedebert Tuglas võttis osa 1905. aasta revolutsioonist; ta arreteeriti detsembris ja veetis 2 kuud Toompea vanglas (seal kirjutas proosaluuletuse "Meri"). 1906-1917 elas pagulasena peamiselt Soomes ja Pariisis. 5 1918 abiellus ta Eloga. Friedebert Tuglas kuulus kirjanike rühmitusse "Noor-Eesti". Tuglas on maetud Tallinna Metsakalmistule. Looming- Kirjandusteadlasena on ta väitnud, et suur mõjutaja oli Taani ametivend Brandes. Tuglas kirjutas monograafiad Juhan Liivist, A. H. Tammsaarest, Mait Metsanurgast. Avaldas kirjanduskriitikat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
