Kulgliikumis-, pöörlemis- ja võnkumisenergia kujul ning sõltub keha massist ja liikumiskiirusest. Nt. Veereval kivirahnul, voolaval veel või randa tormaval murdlainel. Kineetiline energia on seda suurem, mida suurem on keha mass ja mida kiiremini ta liigub. Keemiline energia, mis vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus, kui muutub aatomite ja olekulide vaheliste sedemete energia. Sise-ehk soojusenergia on keha iga molekuli kineetilise ja potentsiaalse energia summa. Soojusenergia hulga erinevused põhjustavad õhu ja vee tiheduse erinevusi, mis omakorda kutsuvad esile suurel hulgal aine ümberpaigutamist. Laineenergia on laineliikumisega soetud energia, mis nt veekogude lainetuse puhul on saadud gravitatsioonienergiast või tuule kineetilisest energiast. Kiirgus on energia kandumine soojemast piirkonnast jahedamasse elektronmagnetlainete vahendusel. Maa siseenergia põhjustab laamade liikumist ning plahvatuslikku energia vabanemist vulkaanides ja maavärinates
vesi ) Pedosfäär ehk mullastik hõlmab Keemiline energia- mis vabaneb maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, keemiliste reaktsioonide käigus, kui muutub seened ja taimed sünteesivad ja aatomite ja molekulide vaheliste sidemete muundavad orgaanilist ainet. Mulla energia ( tuumaelektri jaamas, tähtedes ja mineraalne osa pärineb litosfäärist. päikeses) Pedosfääri tüsedus võib ulatuda mõnest Sise- ehk soojusenergia on keha iga sentimeetrist mõnekümne meetrini. molekuli kineetilise ja potentsiaalse energia Hüdrosfäär hõlmab Maa mineraalidega summa. (maapinna soojenemine ja keemiliselt sidumata vee: maailmamere. veekogu soojenemine ja jahtumine) Järvede, jõgede, soode, mulla-, põhja-, Laineenergia on laineliikumisega seotud atmosfääri- ja liustikuvee. Hüdrosfäär on energia, mis näiteks veekogude lainetuse
Ülapiiriks peetakse hämarikunähtuste ja kõrgete virmaliste vaatluste põhjal kõrgust 1000-1200km. Biosfäär on Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine, ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku. Elusorganismid ja eluta keskkond, nendevahelised suhted, energiavoog läbi süsteemis ja mineraalainete ringe moodustavad ökosüsteemi. 2.2 Maa energiasüsteem Energia ei kao, vaid muundub ühest olekust teise. Maa on energeetiliselt avatud dünaamiline süsteem, kuhu pidevalt lisandub energiat päikesekiirgusest ja kust pidevalt lahkub energiat soojuskiirgusena. Energia liigid ja nende avaldumine looduses Mingi keha kineetilise ja potentsiaalse energia summa on mehaaniline energia. Energia, mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas, on potentsiaalne energia. Elastsuse
Mageveeökosüsteemid Lentilised e seisuveekogude ökosüsteemid (järved, tiigid jne) Lootilised e vooluvete ökosüsteemid (jõed, ojad jne) Märgalad (sood, soostunud alad) Bioom – samatüübiliste ökosüsteemide kogum, makroökosüsteem, näiteks ühe kliima- ja taimkattevööndi või mäestike kõrgusvööndi ökosüsteemide kogum 7. Energia liikumine ökosüsteemis. Termodünaamika seadused. Energiavood biosfääris ja Maa energiabilanss. Fotosüntees. Rakuhingamine. Süsiniku ja hapniku liikumine läbi elus ja eluta keskkonna. Energia liikumine ökosüsteemis Termodünaamika seadused Termodünaamika I seadus e energia jäävuse seadus – energia võib minna ühest vormist teise, aga ta ei teki ega kao. Termodünaamika II seadus – isoleeritud süsteemis kulgevad kõik protsessid entroopia kasvu suunas. Kõige hajutatum energia termodünaamika seisukohalt on soojusenergia. Energiavood biosfääris
Atmosfäär ehk õhkond on Maad ümbritsev õhukiht. Ülapiiriks peetakse 1000-1200km. Õhk on märksa väiksema tihedusega kui kivimid ja vesi, see tõttu paikneb ta kõigest ülevamal pool. Samuti on ta kõige liikuvam, lahustudes vees ja tungides tahkete osakeste vahele mullas ja kivimites. Biosfäär e. Biogeosfäär on Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid, mulda, vett ja õhku. 2. Maa energiasüsteem. Maa on energeetiliselt avatud dünaamiline süsteem, kuhu pidevalt lisandub energiat päikesekiirgusest ja kust pidevalt lahkub energiat soojuskiirgusena. Maal olevad energialiigid: potentsiaalne energia keha viimine sellesse asendisse, milleks on tulnud teha tööd. Elastsusenergia molekulide jõudude vastu tehtud töö. Kineetiline e. Liikumisenergia omavad kõik liikuvad kehad. Keemiline energia vabaneb keemiliste
* elu toimimisega seotud funktsionaalne sfäär * biosfäär = hüdrosfäär + litosfääri pindmine osa + atmosfääri alumine osa + kogu pedosfäär * ruumala 10 astmel 3 10 astmel 6 kuupkm autotroof taimed heterotroof loomad saprotroof lagundajad Gaia hüpotees - poolteaduslik vaade, mis väidab, et planeet Maa tervikuna funktsioneerib kui elav organism. Selle järgi on maailm suur eluvorm, mis hoiab enda atmosfääri sellisena nagu vaja, et hoida elus enda organisme 2.2 Maa energiasüsteem * Maa energia on avatud energia, millest enamus on pärit Päikeselt. * termodünaamika 1. seadus energia jäävuse seadus energia ei kao ega teki juurde vaid muundub ühest olekust teise * entroopia kasvamise seadus korratus kasvab ise, korra loomiseks on vaja lisaenergiat 1. Mehhaaniline energia (potentsiaalne energia + kineetiline energia) a) potentsiaalne energia ( ladestunud energia, mis tekib, kui keha asub mingis energiaväljas -> gravitatsioon. muutub kineetiliseks.)
Staatiline süsteem- ajas muutumatu. 2.dünaamiline süsteem-ajas muutuv. (enamus) Süsteemi muutumine ajas on tema oluline omadus . Atmosfäär- õhk, Hüdrosfäär-vesi. Joonised. Litosfäär- kivimid, atmosfäär- õhk. Vulkaanipurske tuhk läheb atmosfääri ja hiljem langeb jälle maale. Litosfäär, pedosfäär- mullastik. Kivimid on mulla lähtekivimiteks ja määravad muldade omadused. Biosfäär-taimed, hüdrosfäär. Taimed saavad vett mullast ja toitaineid ja eritavad veeauru õhku. Energiabilanss on maalesaabuvate ja siit lahkuvate energiavoogude vahe. + kui tuleb rohkem kiirgust, kui kulub ... (ja vastupidi). o Toimub pidev õhuringlus. o Ekvaatoril on tõusvad õhuvoolud ja soe õhk on kerge, kerkib ja liigub suurematele laiuskraadidele . Meid mõjutab Golfi hoovus. Endogeensed ja eksogeensed protsessid(1.maa sisejõul-vulkaanipursked, maavärinad, 2. Maa välisjõul- tuul, vesi, jää.)
salvestatult (kütuse ja toidu keemiline energia, paisjärvede hüdroenergia). Peale päikeseenergia ja selle muunduste kasutatakse, geotermilist ja gravitatsioonienergiat (looded – tõus ja mõõn ookeanides). Salvestusastme ja taastumiskiiruse järgi eristatakse tinglikult mittetaastuvaid (fossiil- ja tuumkütuste energia) ja taastuvaid energiavarusid (otsese päikesekiirguse, biomassi, hüdro- ja tuule- ning lihaseenergia). 7. Maa energiabilanss, seda iseloomustavad suurused Maakera saab pidevalt energiat kolmest looduslikust ja kahest tehisallikast, mida iseloomustavad järgmised aastased energiakogused: 1) Päikeselt tulev kiirgus - 5,6⋅103 ZJ, 2) Geotermaalenergia (Maa sisemuses uraani, tooriumi ja vähesel määral ka kaaliumi radioaktiivsel lagunemisel tekkiv soojus) - 1,1 ZJ, 3) Kuu (Päike, planeedid) gravitatsioonilisel toimel tekkivate loodete energia 0,1 ZJ,
Energeetiliselt pigem suletud Ainevahetuslikult Nt. Aine kosmosest Maa kui süsteemi elemendid Maa kui süsteemi elemente nimetatakse sfäärid Maa suured sfäärid on: 1. Litosfäär 2. Atmosfäär 3. Hüdrosfäär 4. Pedosfäär 5. Biosfäär Maa energiasüsteemid Maal toimuvad loodusprotsessid võib jagada sisemisteks e endogeenseteks ja välimisteks e eksogeenstekst, sõltuvalt sellest, kust pärineb protsesse käivitav energia. I. Endogeensed protsessid Lähtuvad Maa sisejõududest (Maa sisesoojus) Maa sisesoojus on tingitud peamiselt Maa sisemuses leiduvatest radioaktiivsetest elementidest, mis aegamööda lagunedes soojust eraldavad. Protsessid on nt: 1. Laamade liikumine 2. Mäestike teke 3
Inimese energiatarve Aune Altmets, MSc Euroakadeemia Keskkonnakaitse teaduskond Eesmärgid: Määratleda energiaallikad Maal Selgitada tuleva ja peegelduva päikesekiirguse lainepikkuse tähtsust Kirjeldada fotosünteesi Kirjeldada energia ülekannet toiduahelas Defineerida toiduahel ja toitumisvõrk Termodünaamika I seadus Termodünaamika II seadus Maa kui avasüsteem Elu eksisteerimiseks on vaja pidevat energia sisendit Päikeselt ning soojusenergia väljundit Maailmaruumi. Elu Maal on võimalik ainult tänu lakkamatule energiavoole Päikeselt. Samal ajal eraldub Maalt tohutu hulk soojusenergiat maailmaruumi. Maa ökosüsteemi stabiilsus on tagatud pideva saabuva ja pideva lahkuva energiavooga. Suhteliselt ühtlane temperatuur Maa pinnal ja selle läheduses on katkematu energiavahetuse tulemus. Päike Päikese läbimõõt on Maa läbimõõdust 109 korda, mass 333000 korda suurem. Päikese tihedus on Maa omast väiksem
Mehaaniline võimsus on suurus mis võrdub töö ja selleks kuluva ajavahemiku suhtega. Mehaaniline võimsus: N= (N- mehaaniline võimsus, A- töö ja Δt- ajavahemik) Elektrivoolu võimsus on füüsikaline suurus, mis võrdub elektrivoolu tööga ajaühikus. Elektrivoolu võimsus: P= Võimsuse ühik SI süsteemis on W (vatt) 20.Energia (ka liigid) Energia E on keha või jõu võime teha tööd. Kineetiline energia, potensiaalne energia, soojusenergia, tuumaenergia, elektrodünaamiline energia, elektrostaatiline energia, keemilise sädeme energia ja hüdrauliline energia. 21.Kineetiline energia. Põõrlemise kineetiline energia Kineetiline energia on tingitud keha liikumisest (teiste kehade suhtes). Keha kineetiline energia avaldub massi ja kiiruse kaudu kujul Ek = Fikseeritud telje ümber põõrleva keha kineetiline energia avaldub Ek = (I- inertsimoment nimetatud telje suhtes ning ω- nurkkiirus) 22
Tahke keha mehhaanika. 3.1. Mehhaanika aine. Taustsüsteem. Punktmass. Klassikaline e. Newtoni mehhaanika tegeleb makroskoopiliste (molekulide mõõtmetest palju suuremata mõõtmetega) kehade liikumise (ruumis asukoha muutumise) uurimisega. "Keha" mõiste hõlmab siin nii tahkeid kehi kui ka vedeliku või gaasi mõtteliselt eraldatavaid hulki. Tühjas ruumis asuva üksiku keha liikumisest ei saa rääkida, kehad saavad liikuda vaid üksteise suhtes. Üks keha valitakse taustkehaks, teiste kehade liikumist vaadeldakse selle taustkeha suhtes. Põhimõtteliselt on kõik kehad kõlbulikud taustkehana, valik tehakse mõistlikkuse ja otstarbekuse kriteeriumist lähtudes. Näiteks vaadeldakse tavaliselt lendava linnu liikumist Maa suhtes, mitte vastupidi, kuigi põhimõtteliselt ei ole viimane võimalus keelatud. Kehade asukoha määramiseks taustkeha suhtes seotakse viimasega koordinaatide süsteem, tavaliselt ristkoordinaadistik. Ajavahemike mõõtmiseks pe
3) Kulgliikumise dünaamika põhimõisted •Mass (+ mõõtühik) Mass m on kehade inertsusemõõt. Mass on skalaarne suurus [m]SI =1kg •Inerts (+ inertsus) Inertsus on keha omadus säilitada oma liikumisolekut •Inertsiaalne taustsüsteem Samal ajal kõik inertsiaalsed taustsüsteemid on absoluutselt ekvivalentsed ja ükski mehaaniline katse (antud taustsüsteemi raames) ei võimalda kindlaks teha, kas süsteem liigub ütlaselt sirgjooneliselt või on paigal. Inertsiseaduse kontroll võimaldabki kindlaks teha, kas taustsüsteem liigub ühtlaselt sirgjooneliselt (või on paigal) või mitte. •Jõud (+ mõõtühik) Jõud on ühe keha mõju teisele, mille tulemusena muutub kehade liikumisolek või nad deformeeruvad. Jõud on alati vektorsuurus. (F)SI=1N •Newtoni 3 seadust (+ valemid ja joonised) Iga keh
Nagu näitavad katsed, on kehad sageli võimelised tegema tööd. Füüsikalist suurust, mis iseloomustab keha või kehade süsteemi töötegemise võimet, nim energiaks. Keha energia võib olla tingitud kahesugustest põhjustest: esiteks, keha liikumisest teatud kiirusega, ning teiseks, keha asumisest potentsiaalses jõuväljas. Esimest liiki energiat nim kineetiliseks, teist liiki aga potentsiaalseks energiaks. Lühidalt võib öelda, et kineetiline energia on liikumisenergia, potentsiaalne aga asendienergia. Mehaanilise energia jäävuse seadus: isoleeritud süsteemis, mille kehade vahel mõjuvad ainult konservatiivsed(potentsiaalsed) jõud, on süsteemi mehaaniline koguenergia muutumatu. Kineetiline energia Kui keha seisab (mingis taustsüsteemis) paigal, on tema kineetiline energia (selles süsteemis) null. Mingis teises süsteemis võib sama keha kineetiline energia nullist erineda, sel juhul tingib välisjõu mõjumine energia muutumise
vastastikmõjus (v.a. elastsed põrked), seega iga gaasisegu koostisosa saab vaadelda eraldi. Oluline nt atmosfääri puhul. Termodünaamika Termodünaamika on soojusfüüsika osa, mis iseloomustab soojusnähtusi läbi aine kui terviku omaduste – temperatuur, rõhk, ruumala, mis moodustavad aine olekuparameetrid. Ühe olekuparameetri muutmisel muutub vähemalt 1 teine olekuparameeter. Kasutab nähtuste kirjeldamiseks makroparameetreid. Soojus on soojusenergia, mis kandub ühelt kehalt teisele, kui kehade temperatuurid on erinevad. Süsteemi võime teha tööd (W) Vaatleme olukordi, kus tööd tehakse aine ruumala muutumise tõttu. Termodünaamikas loetakse positiivseks tööd, mida süsteem teeb. Isobaariline protsess ehk rõhk ei muutu. Soojushulk ja siseenergia: Tööd tehakse alati mingi energia arvelt: 1) Süsteemile antud soojushulk. 2) Süsteemi siseenergia (e. soojusenergia)
sfäär. Hõlmab hüdrosfääri ja litosfääri pindmised ning atmosfääri alumised kihid ja kogu pedosfääri. 2. Too näide iga energialiigi avaldumisest looduses. Mehaanilise energia mõjul toimub maapinnal ja maa sees vee liikumine nt jõgedes toimub setete ümberpaigutamine ja voolusängi kallaste uhtumine. Kineetiline energia-mäenõlva mööda langev lumelaviin, mille energia sõltub liikuma hakanud lume massist ja langemiskiirusest. Soojusenergia kandub ühest kohast teise temperatuuride vahe tõttu, nt maapinna ja veekogu soojenemine või jahtumine. Laineenergia-laineliikumisega seotud energia nt maavärina käigus vabanenud energia võib vabaneda hiidlainete ehk tsunamidena. Keemiline energia-fossiilsete kütuste põletamisel vabaneb lagunemata orgaanilise aine keemiliste sidemete energia, muundudes peamiselt soojuseks. 3. Tea geoloogiliste ajastute järjestust Maa tekkest kuni tänapäevani. Eelkambrium,
koguenergia muutub, siis on see muutus võrdne süsteemiväliste jõudude tööga. • Üldine energia jäävuse seadus-Suletud süsteemi koguenergia on ajas muutumatu. • Leia mehaanilise energia jäävuse seadust kasutades 10 m kõrguselt kukkuva kivi kiirus maandumisel. • Teivashüppaja, kelle raskuskese asub maapinnast 1,1 m kõrgusel, saavutab hoojooksul kiiruse 9,5 m/s. Milline on suurim kõrgus, mida tal on võimalik ületada, kui kogu liikumisenergia muutuks potentsiaalseks? • Leia pidurdustee pikkus auto jaoks, mis sõidab kiirusega 54 km/h teel, mille hõõrdetegur on 0,7. • Kummipall kukub 5 m kõrguselt. Millisele kõrgusele lendab see tagasi, kui põrkel muutub pool energiast soojuseks? Energia jäävus looduses ja tehnikas,Jõumasinad • Masinaid, mis välise energia arvel tööd teevad, nimetatakse jõumasinateks ehk mootoriteks. • Jõumasinate käimapanekuks kasutatakse erinevaid energialiike.
(arusaadavalt, samade parameetrite intervallide puhul). Selle väite kohta käib Carnot' teoreem: kõik pööratavad soojusjõumasinad, mis töötavad kahe ühesuguse temperatuuriväärtuse (T 1 ja T2 ) vahel, omavad ühte ja sama kasutegurit; ükski pööramatu soojus-jõumasin, töötades samade temperatuuride vahel, ei saa omada kõrgemat kasutegurit. Seega annab valem (42) maksimaalse võimaliku kasuteguri. Soojusjõumasina (soojusmootori) all mõistetakse suvalist seadet, mis muundab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Termodünaamika teine printsiip Eelmises punktis oli juttu pööratavast ja pööramatust prot-sessist. Olgu lisatud, et neid protsesse vaatleme isoleeritud süsteemis toimuvaina. Pööratava protsessi illustratsiooniks sobib hästi matemaatilise pendli harmooniline võnkumine. Selle puhul liigub pendlikeha ühest äärmisest seisust teise ja sealt tagasi, mille tulemusena taastub süsteemi algolek. Võn-kumine toimub sisejõudude toimel
3. sisehõõre kantakse edasi impulssi Difusioon gaasis Võrreldes teiste olekutega suhteliselt kiire. Väga olulist mõju avaldavad lisategurid- Sõltub vaba tee pikkusest ja temperatuurist. Ühe ja sama temperatuuri juures segunevad väiksema molaarmassiga gaasid kiiremini. Soojusjuhtivus gaasis Gaasi soojusjuhtivus on väga halb ja kergesti mõjutatav välistegurite poolt. Soojusjuhtivuse puhul levib soojusenergia molekulide omavahelise põrgete tulemusena. Gaaside halba soojusjuhtivust kasutatakse soojus isolatsiooniks. Tuleb takistada gaasi liikumist. Sisehõõre gaasides Gaasis liikuvale kehale mõjuvad alati takistusjõud, mis sõltuvad: 1 keha kujust 2 gaasist 3 gaasi tihedusest
2.süsteemi siseenergia (e. soojusenergia) 1 Süsteemi siseenergia: -molekulide kaootiline liikumine kineetiline energia (kulg-, pöörd- ja võnkliikumine) -molekulide vastastikmõju potentsiaalne energia (ideaalsel gaasil ei arvesta) Keha siseenergia sõltub rõhust ja temperatuurist. Ideaalse gaasi puhul ainult temperatuurist. -soojushulk Q, mis kehale antakse/võetakse on soojusenergia, mis kantakse üle erineva temperatuuri tõttu. TERMODÜNAAMIKA I SEADUS Seob omavahel: 1.süsteemile kantud soojuse 2.süsteemi poolt tehtud töö 3.muutused süsteemi siseenergias Energia jäävuse seadus: -energia ei teki ega kao, vaid muutub ühest liigist teise; Gaasi siseenergiat saab tõsta kui: - Lisada süsteemile soojushulga Q ja gaasi ruumala ei muutu (kolb ei liigu), siis gaasi temperatuur tõuseb siseenergia U tõuseb;
energiavälja iseloomustava sageduse, või ka sageduse pöördväärtuse ehk lainepikkuse, järgi. Nähtav spekter on elektromagnetlainete vahemikus 380 kuni 780 nm kiirguste intensiivsuste jaotus. 13. Vesi tekib jää sulamisel kui ..? mis on sulamissoojus, ühik. Vesi tekib jää sulamisel kui osakeste kineetiline energia ületab osakeste vahelise tõmbejõu, vesiniksidemed katkevad. Sulamissoojus on soojusenergia hulk, mis kulub massiühiku tahkise sulamiseks konstatsel temperatuuril. 14. Nim bioloogias olulisi transpordinähtusi. Mida iseloomustab difusioonikonst? Ühik. Olulised transpordinähtused on soojusülekanne, difusioon. Difusioonikonstant iseloomustab nii difenteeruvat ainet kui ka difusioonitingimusi. Ühik m2/s. 15. Millest on tingitud raskuskiirendus? Ühik. Raskuskiirendus on tingitud gravitatsioonilisest vastastikmõjust maa ja keha vahel,
Välimise elektronkihi elektronidel on suurem potentsiaalne energia, kui sisemiste kihtide elektronidel, sest võimaluse korral nad langevad tuumale lähemale, järgmisele sisemisele kihile. Kui see langemine toimub, muudetakse elektroni potentsialne energia kineetiliseks. Kui langemine on toimunud, muutub kineetiline energia soojus- või valgusenergiaks. Molekulidel on kineetiline energia, sest nad on pidevas liikumises. Molekulide kineetilist energiat nimetatakse soojusenergiaks. Soojusenergia mõõduks on temperatuur. Kui aine on külm, liiguvad selle molekulid aeglaselt. Kui aine on kuum, liiguvad molekulid kiiresti. Kui kaks erineva temperatuuriga objekti puutuvad kokku, kantakse soojusenergia ühelt teisele üle. Seda nimetatakse kuumutamiseks. Termodünaamika I seadus ütleb, et energia ei teki ega kao, vaid muundub ühest olekust teise. Teadlased on konstrueerinud spetsiaalsed simulatsiooni mudelid arvutile. Need võimaldavad saada vastuseid paljudele küsimustele. Näiteks
2. soojusjuhtivus kantakse edasi energiat 3. sisehõõre kantakse edasi impulssi Difusioon gaasis Võrreldes teiste olekutega suhteliselt kiire. Väga olulist mõju avaldavad lisategurid- Sõltub vaba tee pikkusest ja temperatuurist. Ühe ja sama temperatuuri juures segunevad väiksema molaarmassiga gaasid kiiremini. Soojusjuhtivus gaasis Gaasi soojusjuhtivus on väga halb ja kergesti mõjutatav välistegurite poolt. Soojusjuhtivuse puhul levib soojusenergia molekulide omavahelise põrgete tulemusena. Gaaside halba soojusjuhtivust kasutatakse soojus isolatsiooniks. Tuleb takistada gaasi liikumist. Sisehõõre gaasides Gaasis liikuvale kehale mõjuvad alati takistusjõud, mis sõltuvad: keha kujust gaasist gaasi tihedusest gaasi temperatuurist
2. soojusjuhtivus – kantakse edasi energiat 3. sisehõõre – kantakse edasi impulssi Difusioon gaasis Võrreldes teiste olekutega suhteliselt kiire. Väga olulist mõju avaldavad lisategurid- Sõltub vaba tee pikkusest ja temperatuurist. Ühe ja sama temperatuuri juures segunevad väiksema molaarmassiga gaasid kiiremini. Soojusjuhtivus gaasis Gaasi soojusjuhtivus on väga halb ja kergesti mõjutatav välistegurite poolt. Soojusjuhtivuse puhul levib soojusenergia molekulide omavahelise põrgete tulemusena. Gaaside halba soojusjuhtivust kasutatakse soojus isolatsiooniks. Tuleb takistada gaasi liikumist. Sisehõõre gaasides Gaasis liikuvale kehale mõjuvad alati takistusjõud, mis sõltuvad: keha kujust gaasist gaasi tihedusest gaasi temperatuurist
TUUMAFÜÜSIKA KONSPEKT Uurimuste käigus on selgunud, et aatomi tuuma struktuur on väga keeruline ja see ei ole tänapäevani lõplikult selge. Aatomi tuum mõjutab otseselt elektronkatte struktuuri, sest see kujuneb tuuma positiivse laengu mõju väljas.Tuum valitseb oma elektrilaenguga elektrone tänu elektrilise mõju kaugeleulatuvusega. Aatomi kvantmehaanilises mudelis määrab üheselt elektronkatte kihilise struktuuri elektronide koguarv Tuum tervikuna määrab ära elektronide arvu aatomi elektronkattes ja nende asetuse valemiga 2 n 2 . Muus osas on aatom ja selle tuum täiesti eraldi vaadeldavad, sest neid eraldavad ruumilises ulatuses viis suurusjärku. Kui välja arvata prootonite arv, siis tuuma siseehitus aatomi elektronkattele mõju ei avalda ja tuum ise on on elektronkatte uurimise vahenditele kättesaamatu. Seepärast käsitletakse tuumamudelit täiesti eraldi, kuigi see peaks olema osa aatomimudelist. Tuum koosneb nukleonidest. Jõud nende osakeste vahel
On tehnika haru, mis hõlmab energia tootmist ja jaotamist. Energia on kitsamas mõttes mingisuguse objekti võime teha tööd. Energiaühikuks on Dzaul. J, kJ, mJ, gJ, tJ 1J=1N x m 1N=kg x Elektro- ja soojusenergeetikas on laialdaselt kasutusel: Wh, kWh, mWh. 1Wh=3600J Pikka aega on soojusühikuna kasutusel: cal, kcal 1cal=4,1868J Võimsuse ühikuks on W. 1HP=0,745 kW 1PS =0,735 kW Energia liigid mehhaanilise energia (potentsiaal), soojusenergia (soojus), keemilisusenergia, elektromagneetiline energia, gravitatsioonienergia, tuumaenergia. 1.Termodünaamika. 1.1 Termodünaamika sisu. Termodünaamika on teadus erinevate energialiikide vastastikusest muundumisest. Uurib mitmesuguseid füüsikalisi ja keemilisi nähtusi, mis on esile kutsunud energiate muundumisega. Ajalooliselt tekkis see 18.saj lõpp, mil hakati otsima meetodeid soojuse muundamiseks mehhaaniliseks tööks. 19.saj esimesel poolel, kui tekkisid aurumasinad, hakati
ainet - Geoloogiline aineringe on ainete liikumine litosfääri ja maa tuuma vahel või litosfäärist murenemise teel hüdrosfääri ja atmosfääri ning sealt tagasi litosfääri(settimine ja kivistumine). - Energia liigid: 1.Potentsiaalne energia-energia,mida keha omab asendi tõttu jõuväljas. 2.Elastsusenergia- on keha kokkusurumise või venitamise teel kehasse salvestatud energia ehk molekulidevaheliste jõudude vastu tehtud töö. 3.Kineetiline-ehk liikumisenergia 4.Keemiline energia-vabaneb keemiliste reaktsioonide käigus,kui muutub aatomite ja molekulide vaheliste sidemete energia. 5.Soojus-ehk siseenergia-keha iga molekuli kineetilise ja potentsiaalse energia summa 6.Laineenergia-laineliikumisega seotud energiasumma. 7.Kiirgus-energia kandumine soojemast piirkonnast jahedamasse elektromagnetlaine vahendusel. - Päikeseenergia-päikeselt saabub Maale aastas 5,7x10´24 J energiat,mis moodustab 99% maaenergiavoost
Erijuhul, kui jõu ja liikumise suund langevad kokku avaldub töö A=F·s. Teiste sõnadega, töö avaldub jõuvektori ja nihkevektori skalaarkorrutisena. Gaasi kokkusurumiseks tehtav töö avaldub A= ∫ Fds Võimsus näitab, kui palju tööd tehakse ajaühiku jooksul e töö tegemise kiirus. N= A dA t (kui aeg ei muutu) N= dt Kineetiline energia - energia, mis on tingitud keha liikumisest teiste kehade mv 2 suhtes, liikumisenergia. Ek= 2 kulgliikumisel Pöördliikumisel , kus I – intermoment, ω-nurkkiirus Jõu poolt sooritatud töö mõõdab kineetilise energia muutust. ⃗ ⃗ Kulgliikumisel d A = F d s⃗ , pöördliikumisel dA= M d φ ⃗ , 11, Potentsiaalne energia. Jõuväli.joonis 1 0 2
d. rakett liigub kosmoses Suletud ehk isoleeritud süsteemi korral b. süsteemile mõjuvate välisjõudude summa on 0 c. süsteemi koguimpulss on konstantne Juku surub 20 sekundi vältel maja seina jõuga 20 N, kuid maja ei liigu paigast. Juku poolt tehtav töö on c. 0 J (keha ei liigu) Keha massiga 3g liigub 0.015 kiirusega 5 m/s. Kui suur on keha impulss (ühikuks (kg·m)/s)? Minu dzauli energiat kulutab mootor, mille kasutegur on 30%, kui see teeb kasulikku tööd 45 dzauli? Kirjuta arvuline vastus ilma ühikuta. 150 Kasutegur on kasulik töö jagatud kulutatud energiaga. Järelikult kulutatud energia on kasulik töö jagatud kasuteguriga. Jõu ja jõu õla korrutis on jõumoment Kas on õige väide "Elektrijaamades toodetakse energiat"? Väär Energia jäävuse seaduse järgi energia ei teki ega kao, võib vaid muunduda ühest liigist teise.
Loeng 10 · Gaasi töö: seos olekuparameetrite muutumisega. Isohoorilisel protsessil (ruumala konstantne) gaas tööd ei tee. Isobaarilisel protsessil (rõhk on konstant) . Isotermilisel protsessil (temperatuur konstantne) · Soojusmasinad: jõumasin, külmutusmasin, soojuspump. jõumasin ka termodünaamiline mootor on masin, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tööks. Tsükli moodustavad kaks isobaari - katla rõhul toimuv paisumine ja kondensori rõhul (ligikaudu välisrõhk) toimuv "kokkusurumine", mis tegelikult tähendab ruumala vähendamist auru välja juhtimise teel. Lõigatud nurk vastab pärast sisselaskesiibri sulgumist ja enne väljalaskeklapi avanemist toimuvale adiabaatilisele paisumisele. Kasutegur sõltub katla rõhust; algul oli see suhteliselt madal (alla 2 atm
vorra. Keha soojusmahtuvus naitab, kui suur soojushulk tostab keha temperatuuri uhe kraadi vorra. Sublimatsioon on tahke aine uleminek gaasiliseks ilma vahepealse veeldumiseta. Termodunaamika I printsiip: susteemile juurdeantav soojushulk kulub susteemi siseener gia suurendamiseks ja mehaaniliseks tooks, mida tehakse valisjoudude vastu Soojusmasin on seade, mis muudab soojusenergia mehaaniliseks tooks. Tuupilisel soojusma sinal on 3 osa: soojendi, tootav osa ja jahuti. Termodunaamika II printsiip ? Soojusulekanne ei saa iseenesest toimuda kulmemalt kehalt soojemale. ? Pole voimalik ehitada masinat, mis muudaks temale antud soojuse taielikuks tooks. ? Teist liiki perpetum mobile on voimatu. Kulmutusmasin tootab soojusmasinaga vorreldes pooratud tsukliga, st protsessid kulgevad vastassuunas: kulmemalt kehalt voetakse soojust ja antakse soojemale kehale.
· Kargomaja · Elektriautod Energia skalaarne füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha või jõu võimet teha tööd. Saadakse: · Kütuste põletamisel · Mehaanilise energia arvel, voolava vee või tuule abil elektrit tootes · Tuumaenergiat kasutades · Päikeseenergiat kogudes ja kasutades Allikad: · Taastuvad bimass, hüdro-, tuuleenergia, päikesekiirgus, maagaas, tõusu-mõõnaenergia, geotermiline soojusenergia · Taastumatud nafa, turvas, süsi, uraan Tootmisega seotud probleemid: · Energiavarude ammendumine · Heitmete kaasnemine · Süsinikdioksiidi emissioon · Kasvuhoone ilmingute tugevnemine · Mulla ja vee hapestumine · Tuumareaktoritega kaasnev kiiritusoht · Linnae ja tööstuspiirkondade saastumine · Teravnev põetuspuidu vajadus arengumaades Suurimad tarbijad: · Transport · Tööstus
voolutugevuse korrutisega N=UI=I²R=U²/R N=elektrivooluvõimsus (1W) kaugus. I-voolutugevus U-pinge R-vooluringi takistus. Mõõdetakse kaudselt Soojusenergia kvaliteet ja selle mõõt:mida kvaliteetsem energia, seda volt/amper- ja otseselt vattmeetriga. Keha kaal: j, millega keha mõjutab alust/riputusvahendit. väiksem entroopia. Energia: ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise või kandub ühelt Kineetiline energia: energia, mis kehal liikumise tõttu. Liikuva keha Superpositsiooniprintsiip:Väljatugevused liituvad geomeetriliselt. Kui kehalt teisele
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
