Ma suudan hüpata üle lompide Alan Marshall raamatu kokkuvõte "Ma suudan hüpata üle lompide" on Austraalia kirjaniku Alan Marshalli autobiograafia. Raamat räägib Alani lapsepõlvest. Alan on kirjeldanud olusid ja sündmusi, mis aitasid temast teha selle, kes ta praegu on. Raamat algab Alani sünniga ja lõppeb sellega, et Alani perekond hakkab kolima Melbourne'i, kus Alan tahab hakata raamatuid kirjutama. Kohe raamatu alguses haigestus Alan, kes muidu oli tugev poiss, lastehalvatusse ja varsti peale seda hakkasid ta lihased kokku tõmbuma ja jalad muutisid kõverateks. Doktori ainus idee seisnes jalgade lihtsalt sirgeks vajutamisel. Alan põgenes oma kehast sellel ajal, kui emata jalgu sirgeks vajutas. Ta vaatas pliidisimsil olevaid hirmunud hobuste pilti.
Ma suudan hpata le lompide on Austraalia kirjaniku Alan Marshalli autobiograafia. Raamat rgib Alani lapseplvest. Alan on kirjeldanud olusid ja sndmusi, mis aitasid temast teha selle, kes ta praegu on. Raamat algab Alani snniga ja lppeb sellega, et Alani perekond hakkab kolima Melbournei, kus Alan tahab hakata raamatuid kirjutama. Kohe raamatu alguses haigestus Alan, kes muidu oli tugev poiss, lastehalvatusse ja varsti peale seda hakkasid ta lihased kokku tmbuma ja jalad muutisid kverateks. Doktori ainus idee seisnes jalgade lihtsalt sirgeks vajutamisel. Alan pgenes oma kehast sellel ajal, kui emata jalgu sirgeks vajutas. Ta vaatas pliidisimsil olevaid hirmunud hobuste pilti.
aegadel. Hommik ul lasid patsiendid endale keedu m u n a valmistad a. Sel päeval kui Alan läks operatsioonile ei toodud talle hom mik u einet. Õde Cooper ja p õetaja Conrad olid luban u d , et ta ärkab peale operatsiooni oma voodis. Alan ärkas enne kui arstid jõudsid ta palatis se viia. Operatsioon läks hästi, aga kips mis oli ümber parem a jala pand u d , tegi haiget. Kipsside sur u s nagu n üri nuga vastu Alani puu s al u u d . Järgmis tel päevadel mu u t u s valu kan n a t a m a t u k s ja kipsi pidi eemalda m a . Alan oli haiglas mitu nädalat enne kui ta koju lasti. Haiglasse tuli talle järgi ema. Karkudega k õndida võis poiss algul ainult tund aega päevas. Mida rohke m oli harjut a t u d seda kaue m võis kark u dega k õndida. "Sõna "vigane" tähist a s minu arus a a m i s t mööda seis u n dit, mida võis
«Esmaspäevaks ootame kirjalikku kinnitust, et Peruu jalgpalliliit ja valitsus nõustuvad oma probleemid lahendama kümne päeva jooksul. Kui me seda dokumenti esmaspäevaks ei saa, ootab neid tingimusteta eemaldamine,» hoiatas FIFA president. Peruulanna tõusis Eesti teaduse tippu 01.11.2008 00:00 Tosina aasta eest Lõuna-Ameerikast Eestisse kolinud María Cecilia Sarmiento Guérin ei kartnud, et siin ootavad ees jääkarud, aga hirmu tundis ta küll. Kodumaal pole ta enam kordagi käinud. Kaksteist aastat tagasi südasuvel astus Tallinnas laevalt maha üks neiu, kaks kohvrit näpus. Tal hakkas kohe külm. «Siin oli küll suvi, aga ometi jahedam kui Limas talvel,» mäletab esimest kohtumist põhjamaaga Peruust tulnud María Cecilia Sarmiento Guérin. Limas oli ta lõpetanud põllumajandusülikooli ja saanud bioloogiamagistriks. Nüüd, tosin aastat hiljem, on ta Tallinna Tehnikaülikooli geenitehnoloogia instituudi teadur. Koos
Andres vihastas ja lubas tammi ise maha lõhkuda. Ta läksi kodust kirvast tooma, kuid kui naabrid tammini jõudsid, oli see juba maha lõhutud. Kodus sai andres teada, et seda tegi karjapoiss Mart. Teisel korral tammi lõhkudes jäi Mart Pearule vahele. Paeru hakkas poissi taga ajama, kuid see oli soisel maal jooksmises osavam, samuti oli tal abiks koer, kes naabrit jalast pures. Pearul ei jäänud muud üle kui hakata tammi parandama ja seda valvata. Mardi õnnestus veel kolmandat kordagi tamm ära lõhkuda, kuid nii,et Pearu seda tähele ei pannud. XV Pearu harjutas laskmist. Järgmine kord, kui Mart, keda nüüd Matuks kutsuti, oma koera Valtuga karja läks, oli naaber taas kraavikaldal. Algas tagaajamine, mille käigus Pearu koera maha lasi. Mõlemad olid juhtunust sokis. Peale toibumist jooksis poiss kohe Andresele juhtunust rääkima. Koos tuldigi sündmuspaigale, kuid koera enam polnud. Pearu oli laiba oma
seksile vaid selleks, et järglasi sigitada, kõik muud seksuaalsed ilmingud olid tabu. Kes abiellusid ja lapsi ei saanud, said ühiskondliku hukkamõistu osaliseks. Abielurikkumine oli tabu, sõna "truudusetus" ei kasutatud. 3000 a tagasi oli naistel väga vähe õigusi, naised olid meeste vara, nagu ka Vanas Kreekas ja Roomas. Kristus sündis süütust neitsist, ta ei olnud oma elu jooksul ka ise kordagi vahekorras. Vallaliste suhtes oli negatiivne hoiak. Abielu on püha! Õhutati abielluma ja lapsi saama. Mees on perekonnas dominantne, vaieldamatult liidri rollis. Kristlikus traditisoonis eraldati seksuaalsus ja füüsilisus jumalikust Vana ja Uus Testament on siiani väga suur mõjutaja seksuaalsuse juures. Kiriklikult on seks vaid selleks, et järglasi saada, sugu jätkata.
laenas Pearu käest (2nädalat). Too hakkas aga kõrtsis rääkima et ta annaks selle talle tasuta sest A on ju nii vaene ja ei jaksa endale ise teha ega osta. Õhtul sai ta oma ree tagasi, aga kui P sellest kuulis et A ree oli neile juba viinud siis sai ta väga pahaseks. Andres mõtles aga ainult sellele kuidas saaks kraavi kahasse ehitada. Paljud plaanid mida Krõõt ja peremees olid pidanud läksid vett vedama-kambrid ei saanud lapse sünniks valmis. Neil sündis tütar. Naine armastas teda väga kui ta sündinud oli kuid suures väsimusest peale sünnitamist ei hoolinud temast aga ajajooksul sai ta jälle naisele väga armsaks ja kõik mis lapsega seotud oli läks talle hinge X Nagu suvel nii ka talvel- tööd mida teha oli väga palju, peremees meisterdas asju mida neil vaja oleks (neid oli väga palju)- toobrid, vannid, kapad jne. Krõõt istus ööd ja päevad läbi voki ees- kui vokk
mitte otse aga midagi sellist. Mari nuttis koguaeg kirikus olgugi et teadis et tal midagi eriti hingel pole. Nad püüdsid õpetajale selgeks teha et Jussi elu ajal ei olnud nad koos ega teinud pattu. Andres sai teada, et saunanaine oli kirikus iga pühapäev rääkimas käinud mida keegi teeb või on teinud- midagi head see ei olnud. Teisel korral kui Mari ja Andres tagasi läksid oleks tahtnud Mari rääkida et talle meeldis Andres juba siis kui Juss elus oli; samuti armastas ta ka tema varandust ja teda ennast aga ta ei teinud seda sest arvas et mees ei peaks seda kuulma. Pulmad peeti nagu kord ja kohus, ainuke asi mis halvasti läks oli see et tallu tulid mitmed võõrad kutsumata külalised. Laulu-Lullu hakkas seal vaikselt teiste sulaste ja võõraste seas laulma- kui nad vaikseks jäid siis kõik naersid. Andres tahtis ka teada millest laul käib aga kui ta nende juurde läks jäid kõik vait ja ütlesid et see laul pole peremehe
mõtles ikka koerana?" Koeraga läksid kaasa Leib, Suhkur. Retkele ei läinud aga kaasa Piim, Vesi, Tuli ja Valgus. Samuti ei läinud kaasa Kass, kes pidas paremaks vaid iseend usaldada. "Need, kes usaldavad teisi, reedetakse alati; parem on vaikida ja olla salakaval." Kass oli tegelikult samas seisundis kui Koergi, sest ka tema loomus oli jäänud samaks kui enne. Kass läks juba enne Ööd külastama, sest Öö oli tema vana sõber ja Kass tahtis Ööle, kes kartis, et Tyltyl võib oma võluteemantiga tema saladused avastada, oma plaani pakkuda. "Et nad on lapsed, siis peame neid nii tugevasti hirmutama, et nad ei julgeks nõuda suure ukse avamist.. mille taga elavad kuulinnud ja sinilind. Meie turvalisus oleneb hirmust, mida suudad neisse sisendada." Esimene uks, mis avati = VAIMUD (inimesesarnased, kui neid vaatasid, muutusid uduks) Öö teeskes, et kardab neid. Teine uks = HAIGUSED (Nohu oli väike öömütsis olend)
kannatavad nii tema kui ka tema sugulased. Ennem mõtle ja siis tegutse. Kui Oidipus oleks mõelnud, enne paljude inimeste ära tapmist, poleks nii kohutav enne täide läinud. Kui kõik inimesed mõtleks ennem ja siis alles tegutseks, oleks paljud kohutavad asjad tegemata jäänud. Kui sa midagi oleks öelnud, pead sa seda ka täitma, sest muidu ei ole sa usaldusväärne. Kuigi Oidipus oli ise Laisoe tapja, tegutses ta ikka nii nagu ta oli lubanud ja veel hulleminigi. Ta armastas enda rahvast ja ei tahtnud enda usaldusväärsust nende silmis kaotada sellega, et ei täida enda antud käsku. Kanna hoolt oma lähedaste eest. Oidipus tundis muret enda rahva pärast, kui linna tabas katk. Ta saatis oma nõuniku uurima kuidas linn saaks vabaks katkust. Iga inimene peab hoolitsema ja muret tundma enda lähedaste eest ja aitama neid, nii nagu tegi Oidipus. Ära jäta ütlemata tõde. Karjane oleks pidanud kohe peale mõrva minema ja rääkima, kes oli mõrvar, mitte kartma
raskest tööst kurnatud, hakkas nutma, tüdruk lohutas, pakkus end Jussile naiseks, plaanisid saunamajja elama minna XIII - Sügiseks uued kambrid valmis, kuhu koliti sisse - Krõõdal sündis teine tütar, ootas poissi, kellest saaks kohapärija - Sünnitus tuli ootamatult ja kiirelt, Krõõt pidi üksi hakkama saama, sest kedagi polnud, pesi ise vannis last ja talitas temaga, see oli väga raske ja kurnav - Krõõt kartis Andrese reaktsiooni, kui mees näeb, et sündis taas tüdruk mitte poiss, nuttis - Krõõdale ei tulnud enam rasketel hetkedel isakodu meelde, vaid Vargamäel läbielatud sündmused, meenutab kuidas Andres temaga esimest korda kurjustas, kui ta rukist pidi enne vihmasadu sisse tooma, kuid laotud koorem oli lohakas, kui varem oli naine kuskil peidus või ema kirstul nutnud, siis nüüd nuttis ta igal pool
õnnetu, et mees enam ei ropenda, ei joo, ei tee tubakat, ei sülita maha jne. Järgmine päev lähevad Nipernaadi ja Joona uuesti soole. Panid dünamiidid ja hakkasid lõhkama. Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi. PÄEV TERIKESTE KÜLAS Madis Parvi oli ihne, tujukas ja lihtne mees. Edasi kirjeldati raamatus, milline oli Madise poolelijäänud hääber. Tal oli tütar Kadri, keda hakati peale Madise mõrva otsima. Varsti tuligi ta mõisa. Algul olui ta uhke ja peen. Ta lubas hakata põllunaiseks ning peale kirikuõpetaja juures käimist, viskas ta oma uhked riided nurka ning läks põldudele. Ta jätkas oma isa elu. Ta ei saanud ühtegi meest tühjade kätega ära lasta, kuid naisi ta põlgas. Tal
halvad mälestused ja seal ei saa rahulikult elada Liisi ütles ka et see koht ajab kõik üksteisele kallale, riidu. Ta ütles et ei loobu Joosepist, tehku too mis tahab. Orul arutasin Joosep ja Pearu koha pärimise asju. Poiss ütles et tema seda kohta ei taha sest nad kavatsevad nagunii minema minna sealt. Liisi püüdis midagi välja mõelda et isa nende abielule vastu ei oleks, plaaniks oli kohe laps saada. Mari kartis kohe et tüdruk nii mõtleb aga ta ei saanud sinna midagi parata. Andrese viis kogu see jutt ja siis veel kõrtsis toimuva pärast rivist välja ja haavas teda. Suvel ei käinud Maret ega Liisi enam pidudel ega ka eriti palju küla vahel sest rahvas vaatas neid halvustava näoga. Liisi oli ka käima peale saanud. Andres hakkas temaga sel teemal tõsiselt rääkima, sõimas teda ja viskas majast välja. Liisi aga ei saanud minna Tagaperre sest see oleks isa veel rohkem ärritanud
hulka käivad invertid ja selle mitmed variatsioonid. (Stradlen 2008.) Inimesed, kes leiutasid need põhitrikid, nimetasid neid just nende nimedega, nagu nad ise tahtsid. Enamik neist näitab, mida sõitja mõtleb triki tegemise ajal. Vanemad trikid nimetati tavaliselt nende väljamõtlejate ja esmakordselt sooritajate nime järgi. Näiteks triki andrecht looja Dave Andrechti, ollie ja Alan ,,Ollie" Gelfandi ja elguerial Eddie Elduera järgi. Mõnikord juhtus ka nii, et samasugune trikk leiutati mitmete inimeste poolt samal ajal, seda ise teadmata ning trikk sai mitu nime. Nii nimetatakse näiteks 360 flipi ka tre flipiks. (Ibid) Enamik uutest trikkidest on leiutatud mitmete trikkide kombineerimisel, muutes nad uueks. Näiteks Danny Way oli esimene, kes tegi alguses kickflipi ja pärast seda õhturiki indy. Ta kutsus seda lihtsalt kickflip indyks. (Ibid) 13
müüma. Kuna pood oli täis, palus mees tal õhtuni oodata. Poiss siis ootas ja luges raamatut, kuni tüdruk temaga juttu ajama tuli. Poiss oleks olnud valmis ootama kasvõi kolm päeva, peaasi, et saaks selle tüdrukuga igavesti ühes ja samas kohas aega veeta. Aga siis tuli kaupmees ja käskis tal pügada 4 lammast, maksis siis poisile villa eest ja palus aasta pärast tagasi tulla. Nüüd lahutas teda sellest külast vaid 4 päeva. Poiss kartis, et see tüdruk on ta unustanud. Väljas hakkas valgenema, karjus seadis sammud koos lammastega päikesetõusu poole. Arutles oma lammastest, kuni lõpuks oma mõtete üle häbi tundis. Arvas, et ehk on see koht nõiutud ja et sellepärast ta nägigi und teist korda uuesti, ja seetõttu tundis ta ka oma kaaslaste vastu järsku viha. Aga sammus kiiremini edasi, kuna pidi enne päikse seniiti jõudmist viima lambad põllule. Poisil oli oma elul kindel eesmärk
tegelikkuses oli emal raske puude otsast hankida, Leemet tundis end eriti kehvasti, et emale sellise kurva uudisega vastama peab, tegi juttu inimahvidest, mispeale õde Salme vinguma hakkas, et Pirre ja Rääk metsas alasti ringi käivad, Leemet rääkis neile suurest täist, mille üle naised arutama jäid, Salme pelgas teda ja tal lipsas üle huulte lause, et laseb Mõmmil täi maha murda, mis peale ema kohkus, sest kartis, et tütar võib sama teed minna, jutt võttis teise suuna ja Leemet jäi oma murega esiti üksi - Salme rääkis, kuidas Mõmmi talle maasikaid ja pohli toob, mispeale ema ahastusse sattus, sest just nii karud naisi võrgutama hakkavadki, Salme oli trotsi täis, nad vaikisid ja nüüd otsustas Leemet oma loo ära rääkida, ema oli saanud 2 kohutavat uudist, Salme ja Leemet tögasid teineteist õelalt ja lõpuks nutsid kõik
järeleandmatu ja teab mida ta tegema peab - Eestimaa vabastama! Häid võrdlusi või ütlemisi: ''Nagu mohikaanlased ammuloetud juttudes.'' Nende endi seast juhi all Soomest tulnud poolhullude kohta. Juht Pärlin olevat öelnud , et kuhu ta selle lastekarja üksi saadab :'' Teiste supp ja lastekari'' Teiste supp- Saksa-Vene sõda ja soomepoisid, pluss siis veel need kämbud. ''Patül läks paanikasse sattunud meestele vastu: kepi najal ja longates, mädanev haav reies. Ta polnud ei ärevuses ega õieti isegi mitte tige. Läks nagu meister vabrikus seadma korda masinaosa, mis ajutiselt on hakanud tõrkuma. Ja pabin meeste seas kadus.'' ''Kuradi tore oli vaadata: pikk suurtükk oli allapoole longus nagu sandi munn.'' ''Jäime sakslaste ja venelaste suurte torude vahele nagu sitikas kontsa ja põranda vahele.'' Heino Susi Sündis 27.juulil 1925.aastal Tallinnas
Tõde ja õigus 1. Iseloomusta Mäe Andrest ja Oru Pearut. Leia n äiteid nende nii headest kui halbadest iseloomuomadustest. V õrdle neid ka kui peremehi. Mäe Andres oli vaikne ning tõsine töömees. Ta oli pika meelega ja kannatlik. Hinges oli Andres hea mees, kuid tema viga seisnes selles, et ta ei osanud oma tundeid välja näidata. Raamatu alguses ta toetas oma naist rasketel hetkedel, aga mida raskemaks elu läks, seda rohkem ta oma töömehe maailma kapseldus. Oru Pearu oli ka hinges hea mees, kuid ta oli väga kange iseloomuga. Ta tahtis, et talle alati õigus jääks. Samas püüdis ta elus kergemalt hakkama saada. Talle meeldis kõrtsus praalimas käia ja ta ei kannatanud kui talle tema arvamustes õigust ei jäänud. Peremeestena hoolisid mehed mõlemad oma talukohtadest.Teose algul oli Andrese talukoht teise peremehepoolt unarusse jäätud ja kõik oli ligadi logadi, aga meest see ei h
Vanaisa oli sisistanud, Tambet ei saanud temast aru. Kuna vanaisal oli luid puudu, tappis ta Tambeti ja keetis tema kondid ära, väikesest pealuust valmistas aga karika. Hiie ei kurvastanud isa surma üle. Hirm oli ta ära väsitanud ja nüüd oli ta sellest vaba. Vanaisa näitas noortele oma tiibu, nüüd oli tal puudu veel kahe inimese luud. Kui need käes on, lubas ta tasa teha kõik saarel passitud aastad. Leemet oli õnnelik, et leidis vanaisa, ja armastas Hiiet. Ta tahtis koju tagasi minna, Hiiega abielluda ja Ülgase ära tappa, aga hiie maha põletada. 25.peatükk Koju jõudes võtsid neid vastu inimahvid. Leemet kohtus kohe ka Ülgasega, kelle ära lubas tappa, aga tabas noaga, nii et lõikas maha pool põske ja vanamees põgenes kättemaksu haududes. Kodus olid naised rõõmsad nende seiklustest ja vanaisast kuuldes. Ema rääkis, kuidas Tambet teda ähvardamas käis ja Mõmmit tagumikust haavas. 26.peatükk
laenas Pearu käest (2nädalat). Too hakkas aga kõrtsis rääkima et ta annaks selle talle tasuta sest A on ju nii vaene ja ei jaksa endale ise teha ega osta. Õhtul sai ta oma ree tagasi, aga kui P sellest kuulis et A ree oli neile juba viinud siis sai ta väga pahaseks. Andres mõtles aga ainult sellele kuidas saaks kraavi kahasse ehitada. Paljud plaanid mida Krõõt ja peremees olid pidanud läksid vett vedama-kambrid ei saanud lapse sünniks valmis. Neil sündis tütar. Naine armastas teda väga kui ta sündinud oli kuid suures väsimusest peale sünnitamist ei hoolinud temast aga ajajooksul sai ta jälle naisele väga armsaks ja kõik mis lapsega seotud oli läks talle hinge X Nagu suvel nii ka talvel- tööd mida teha oli väga palju, peremees meisterdas asju mida neil vaja oleks (neid oli väga palju)- toobrid, vannid, kapad jne. Krõõt istus ööd ja päevad läbi voki ees- kui vokk enam ei vurisenud tõusis ta jälle üles ja hakkas tööd tegema,
Kohtus piitsutati neid soolvees kastetud vitstega. Kui õhtul Kai ja Päärn paruni juurde läksid, määras parun neile karistused: Kai-le 30 soolast ja Päärnale 50 soolast, mille Päärn kaupleb 40 peale ning viisteist hoopi viieteist-aastaseke poisile, kes lohakalt oli kündnud. Esimesena võeti käsile poiss. Poiss karjus ja röökis, sest need löögid olid nii valusad. Nüüd oli naise Kai kord. Kai kiljus, nii et terve mets kajas. Metsas olev preili Marchand kartis, et kedagi lausa tapetakse seal. Kuid Lapsed, Ada ja Kuno, ütlesid, et neid karistatakse pahateo eest. Preili Marchand ja lapsed läksid seda vaatama. Preili küsis Kai käest, kes oli juba omad hoobid saanud, et mille eest teda karistati. Kai vastas, et kubjas oli ta veriseks löönud ja siis oli Kai talle ,,mõrtsukas" öelnud. Ka Päärn tuli. Ada küsis Päärnalt, et mille eest teda karistati, kuid Päärn vaikis ja kõndis edasi. Huntaugu Miina
Kohtus piitsutati neid soolvees kastetud vitstega. Kui õhtul Kai ja Päärn paruni juurde läksid, määras parun neile karistused: Kai-le 30 soolast ja Päärnale 50 soolast, mille Päärn kaupleb 40 peale ning viisteist hoopi viieteist-aastaseke poisile, kes lohakalt oli kündnud. Esimesena võeti käsile poiss. Poiss karjus ja röökis, sest need löögid olid nii valusad. Nüüd oli naise Kai kord. Kai kiljus, nii et terve mets kajas. Metsas olev preili Marchand kartis, et kedagi lausa tapetakse seal. Kuid Lapsed, Ada ja Kuno, ütlesid, et neid karistatakse pahateo eest. Preili Marchand ja lapsed läksid seda vaatama. Preili küsis Kai käest, kes oli juba omad hoobid saanud, et mille eest teda karistati. Kai vastas, et kubjas oli ta veriseks löönud ja siis oli Kai talle ,,mõrtsukas" öelnud. Ka Päärn tuli. Ada küsis Päärnalt, et mille eest teda karistati, kuid Päärn vaikis ja kõndis edasi. Huntaugu Miina
enam ei ropenda, ei joo, ei tee tubakat, ei sülita maha jne. Järgmine päev lähevad Nipernaadi ja Joona uuesti soole. Panid dünamiidid ja hakkasid lõhkama. Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi. PÄEV TERIKESTE KÜLAS Madis Parvi oli ihne, tujukas ja lihtne mees. Edasi kirjeldati raamatus, milline oli Madise poolelijäänud hääber. Tal oli tütar Kadri, keda hakati peale Madise mõrva otsima. Varsti tuligi ta mõisa. Algul olui ta uhke ja peen. Ta lubas hakata põllunaiseks ning peale kirikuõpetaja juures käimist, viskas ta oma uhked riided nurka ning läks põldudele. Ta jätkas oma isa elu. Ta ei saanud ühtegi meest tühjade kätega ära lasta, kuid naisi ta põlgas
et mees enam ei ropenda, ei joo, ei tee tubakat, ei sülita maha jne. Järgmine päev lähevad Nipernaadi ja Joona uuesti soole. Panid dünamiidid ja hakkasid lõhkama. Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi. PÄEV TERIKESTE KÜLAS Madis Parvi oli ihne, tujukas ja lihtne mees. Edasi kirjeldati raamatus, milline oli Madise poolelijäänud hääber. Tal oli tütar Kadri, keda hakati peale Madise mõrva otsima. Varsti tuligi ta mõisa. Algul olui ta uhke ja peen. Ta lubas hakata põllunaiseks ning peale kirikuõpetaja juures käimist, viskas ta oma uhked riided nurka ning läks põldudele. Ta jätkas oma isa elu. Ta ei saanud ühtegi meest tühjade kätega ära lasta, kuid naisi ta põlgas
et mees enam ei ropenda, ei joo, ei tee tubakat, ei sülita maha jne. Järgmine päev lähevad Nipernaadi ja Joona uuesti soole. Panid dünamiidid ja hakkasid lõhkama. Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi. PÄEV TERIKESTE KÜLAS Madis Parvi oli ihne, tujukas ja lihtne mees. Edasi kirjeldati raamatus, milline oli Madise poolelijäänud hääber. Tal oli tütar Kadri, keda hakati peale Madise mõrva otsima. Varsti tuligi ta mõisa. Algul olui ta uhke ja peen. Ta lubas hakata põllunaiseks ning peale kirikuõpetaja juures käimist, viskas ta oma uhked riided nurka ning läks põldudele. Ta jätkas oma isa elu. Ta ei saanud ühtegi meest tühjade kätega ära lasta, kuid naisi ta põlgas
tee tubakat, ei sülita maha jne. Järgmine päev lähevad Nipernaadi ja Joona uuesti soole. Panid dünamiidid ja hakkasid lõhkama. Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi. PÄEV TERIKESTE KÜLAS Madis Parvi oli ihne, tujukas ja lihtne mees. Edasi kirjeldati raamatus, milline oli Madise poolelijäänud hääber. Tal oli tütar Kadri, keda hakati peale Madise mõrva otsima. Varsti tuligi ta mõisa. Algul olui ta uhke ja peen. Ta lubas hakata põllunaiseks ning peale kirikuõpetaja juures käimist, viskas ta oma uhked riided nurka ning läks põldudele. Ta jätkas oma isa elu. Ta ei saanud ühtegi meest tühjade kätega ära lasta, kuid naisi ta põlgas
et mees enam ei ropenda, ei joo, ei tee tubakat, ei sülita maha jne. Järgmine päev lähevad Nipernaadi ja Joona uuesti soole. Panid dünamiidid ja hakkasid lõhkama. Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Kogu külarahvas sai pahaseks. Anne-Mari oli väga rõõmus, kuna Jairus ütles kurat. Külarahvas tahtis soo ja metsa ümber piirata. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud enam kordagi tagasi. PÄEV TERIKESTE KÜLAS Madis Parvi oli ihne, tujukas ja lihtne mees. Edasi kirjeldati raamatus, milline oli Madise poolelijäänud hääber. Tal oli tütar Kadri, keda hakati peale Madise mõrva otsima. Varsti tuligi ta mõisa. Algul olui ta uhke ja peen. Ta lubas hakata põllunaiseks ning peale kirikuõpetaja juures käimist, viskas ta oma uhked riided nurka ning läks põldudele. Ta jätkas oma isa elu. Ta ei saanud ühtegi meest tühjade kätega ära lasta, kuid naisi ta põlgas
TEINE OSA - poiss jäi pikemaks kaupmehe juurde tööle, kaupmehe äri läks taas hästi, maksis poisile õiglast tasu - poiss esitas ideeks ehitada välja poole poodi riiul, mis meelitaks ostjaid ligi, sai selleks loa, see meelitaski meeletult kliente, Egiptus muutus kaugeks unistuseks - kaupmees unistas palverännakust Mekasse, mis oli ka koraanis kirjas viienda seadusena, polnud kunagi sellist võimalust olnud, Meka andis talle lootust, tahtiski sellest unistada lihtsalt, kartis, et reaalsuses pettuks - järgmise ideena käis poiss välja tee müümise kristallklaasidest, kaupmees oli selle suhtes skeptiline, oli oma senise elu ja poepidamisega harjunud, tundis, et ei vaja rohkemat, siiski andis poisile loa - ,,Sest ma tean, et võin saada kõike, aga ma ei taha." 38% - rääkisid omavahel araabia keeles, nii sai poiss seda harjutada ja õppida - aja möödudes oli poisil lõpuks piisavalt raha et lambaid osta ja koju minna, kristallipoel läks
Need raskused viisid Henry rivist välja. Teda vaevasid sünged mõtted surmast ja tapvatest haigustest. Muredest murtud prints kogus esimesi valitsejatarkusi. Henry oli palju oma isaga koos, kuna too soovis hoolt kanda tulevase valitseja eest. Niisiis sai noor prints endale eeskuju, keda pidi järgima oma valitsusajal. Kuningriik oli õnneks palju rahumeelsem ja jõukam, kui varasemal ajal. Kuid kuningat vaevasid paranoiad. Ta kartis pidevalt vandenõusid, kuigi ühtegi sellist polnud tabatud. Kahjuks oli see juba esimene mõjutus, mis hakkas printsile külge. Kuninga hullumine Kuninga tervis hakkas tasapisi nõrgenema. Aga sellest olenemata talletas Henry enasse nii kuningaks olemise maneere, stiili kui ka poliitika ning tseremooniate korraldamise kunsti. Samal ajal oli ta tunnistajaks kuninga idiosünkraasia süvenemisele ja seostades seda eksikombel
o Kuidas kohaneda tavaeluga pärast sõdimist? o Miks peavad lihtinimesed riigitasandil tülide sõjas pärast oma eluga riskima? 4) Tsitaadid o "Meil on kadunud arusaam teiste seoste üle, sest need on kunstlikud. Meie silmis on ainult tõsiasjad õiged ja tähtsad." o "Oleme nagu hüljatud lapsed ja elutargad nagu vanad inimesed; oleme julmad ja kurvad ja pealiskaudsed ma usun, me oleme kadunud. o "Sõda on samasugune surmapõhjust nagu vähktõbi ja tuberkuloos, nagu gripp ja verine kõhutõbi. Surmajuhtumid on üksnes palju sagedamad, erilaadsemad ja julmemad." 5) Kavapunktid 1. Eesliinilt naasemine. Mehed said üle pika aja korralikult süüa. 2. Haavatud Kemmerich. Saabaste jagamine. 3. Lisanduvad noored sõdurid. Eesliinil kaevikute ehitamine. Haavatud hobused. Gaasirünnak.
o Kuidas kohaneda tavaeluga pärast sõdimist? o Miks peavad lihtinimesed riigitasandil tülide sõjas pärast oma eluga riskima? 4) Tsitaadid o "Meil on kadunud arusaam teiste seoste üle, sest need on kunstlikud. Meie silmis on ainult tõsiasjad õiged ja tähtsad." o "Oleme nagu hüljatud lapsed ja elutargad nagu vanad inimesed; oleme julmad ja kurvad ja pealiskaudsed ma usun, me oleme kadunud. o "Sõda on samasugune surmapõhjust nagu vähktõbi ja tuberkuloos, nagu gripp ja verine kõhutõbi. Surmajuhtumid on üksnes palju sagedamad, erilaadsemad ja julmemad." 5) Kavapunktid 1. Eesliinilt naasemine. Mehed said üle pika aja korralikult süüa. 2. Haavatud Kemmerich. Saabaste jagamine. 3. Lisanduvad noored sõdurid. Eesliinil kaevikute ehitamine. Haavatud hobused. Gaasirünnak.
Ning siis kui oli põua periood, siis valged tõid neile Ameerikast süüa. Kõik hakkasid president Bush'i ülistama, mõeldi isegi laul tema auks ning poistele pandi Bush nimeks. Teises peatükis jutustab Mende, kuidas ta isaga hirsipõllul põlluvalvuriks käis. Kuna külas ei olnud sobivat kohta kus hirsipõldu harida, siis pidi seda tegema kaugemal ning Mende läks oma isale appi, et valvata et ükski lind hirsi teri nahka ei pistaks. Ta pidi seal üksi olema ning ta kartis vaime ning metsloomi, kõige hirmsam oli tema jaoks see, kui ta hüääni nägi, ta põgenes ta eest puu otsa ja oli väga hirmul. Kolmandas peatükis abiellub Mende õde Kunyanti Musaga, nad ei olnud teineteist veel kordagi näinud, kuid Musa arvas, et on üige aeg abielluda. Nende hõimu traditsioon oli see, et peigmees peab pruudi eest maksma tavaliselt paar lehma, kitse ja mõned kotid hirssi. Nad kihlati juba siis, kui Kunyanti sündis
Kuid ühel päeval oli seal ka üks väike tüdruk koos oma kassiga. Indrek hakkas tüdrukuga rääkima. Tuli välja et tüdruku nimi oli Tiina ja ta oli Molli õde ( Molli oli see, kes oli eelmisel ööl Indrekule kaissu pugenud) ja Tiinal olid jalad vigased, nii et ta pidi karkudega kõndima. Indreku ja Tiina suhe sai sõpruseks ja nad käisid mitu päeva üksteisega rääkimas. Ühel päeval tuli vihma ja äikest. Tiina kartis äikest ja selle pärast ta ronis Indrekule sülle, teda tuli otsima ka Molli, kes leidis nad sealt. Molli ronis ka ajapikku Indreku küljealla ja nad rääkisid seal. Hiljem kui äike üle jäi, siis oli Tiina magama jäänud ja Indrek viis ta koju ära koos Molliga. Indrek hakkas ka seal tihedamini külas käima. Nad käisid isegi vahepeal linnas ja siis pööras Molli tähelepanu Indreku välimusele ja andis talle näpunäiteid, mida ta võiks meeles pidada. Tuli ka kodust kiri Indrekule
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
