Rikkaks saamise õpik - J. Roosare (0)

Rikkaks saamise õpik – J. Roosaare

• Ei ole hea üle oma võimete tarbida või võõrast vara laiali jagada.
  
• Pettusega kaugele ei jõua.
  
• Ettevõte, kus pead ise 100% ajast kohal olema, sind rahaliselt vabaks ei tee.
  
• Häid töötajaid madala palgaga on raske leida.
  
• Ära investeeri seda raha, mida sa kaotada ei saa.
  
• Parem on olla rikas ja terve kui vaene ja haige.
  

Esimene osa
Nagu ütlevad ka paljud teised, siis Roosaare arust saab rikkust mõõta ajas, mitte rahas. Ehk kui sa lõpetaksid töötamise täna, kui kaua sa saaksid veel elada? Kui sul on kogutud 24 000 eurot ja igakuised elamiskulud on 1000 eurot, siis on sinu rikkus 24000/1000=24 kuud ehk 2 aastat. Rikkus oleneb inimeselt inimesele ja kui sa endale selgeks teed, mis tähendab sinu jaoks individuaalselt rikas olemine, saab raamatuga edasi minna. Järgmiseks on vaja seada eesmärk, Roosaare arust on üks parimaid reegleid eesmärkide seadmiseks SMART. Eesmärk peaks olema üksikasjalik ( Specific ), mõõdetav (Mesurable), saavutatav (Attainable), asjakohane ( Relevant ) ja tähtajaline (Time-oriented). Oma eesmärk tuleks kirja panna, seda pidevalt meelde tuletada ja hakata seda uskuma. Rikkuse saavutamiseks on palju erinevaid võimalusi, kuid kõik nad põhinevad kolmel teguril:

Aktiivne sissetulek - lihtsamalt öeldes palk. Aktiivse sissetuleku puhul toimub vahetutehing, kus inimene vahetab oma aega ja energiat raha vastu.

Varad , mille väärtus võib aja jooksul kasvada - väärismetallid , dividende mitte maksvad aktsiad , postmargid, kunst jne. Neid kõiki ühendab see, et eeldavasti nende varade hind kasvab ja investor saab sealt vahelt teenida, aga hinnatõus pole garanteeritud ja seega peab võtma riski.

Passiivne sissetulek - olukord, kus raha teeb raha sõltumata sellest, mida omanik teeb. Raha asemel võib passiivse sissetuleku allikaks olla ka kinnisvara või äri. Alles passiivne sissetulek tagab majandusliku vabaduse.
Kõige tüüpilisemateks passiivset sissetulekut pakkuvateks varadeks on:

• Hoiused , välja antud laenud ja võlakirjad . Varade omanik teenib igal ajaperioodil kinglaks määratud summa võrra intressi, mis ongi passiivne sissetulek. Tark investor jagab teenitud tulu kaheks: inflatsioon ja reaalintressiks. Algkapitali tuleks suurendada inflatsiooni võrra, sest muidu meie varanduse väärtus aegamööda väheneb.
  
• Üürikinnisvara. Et tegu oleks passiivse sissetulekuga, tuleb leida selline kinnisvara, mille üür kataks nii laenu tagasimakse (kui kinnisvara on laenatud rahaga ostetud) kui ka halduskulud . Ülejääv positiivne rahavoog ongi passiivne tulu. Lisaks sellele pikas perspektiivis kinnisvara hinnad tõusevad. Efekt on sama, mis dividende maksvate aktsiatega - investeeringult teenitakse jooksvat tulu, kuid su investeering jääb sulle alles ja selle väärtus võib kasvada.
  
• Dividende maksvad aktsiad. Tüüpiliselt on need aeglasema kasvuga firmad, mis ei kuluta kogu tulu äritegevuse laiendamiseks, vaid jagavad seda omanikele laiali. Eestis maksavad ettevõtted dividende kord aastas, kuid USA turgudel tehakse seda enamasti kord kvartalis (4 korda aastas). Tavaliselt jääb osa firma teenitud rahast siiski ettevõttesse ja seetõttu kasvab ka firma aktsiate hind. Miinuseks on aga see, et firmade dividendid sõltuvad firma kasumist, mida on peaaegu võimatu pikalt ette prognoosida.
  
• Intellektuaalne omand. Toode või teenus, mida on võimalik pärast selle loomist odavalt ja lihtsalt paljundada ning edasi müüa või rentida (arvutiprogramm, raamat, muusikateos, mida on võimalik litsentseerida). Või said patendi mingile leiutisele. Sellise sissetuleku peamiseks miinuseks on, et teenitud tulu on väga raskesti ennustatav ja kipub olema lühiajaline. Teiseks vajab mingi toote loomine annet või suurt tahtejõudu ja töökust. Plussiks on see, et nii on võimalik luua passiivset sissetulekut ilma mingit rahalist kapitali omamata. Intellektuaalse omandi alla kuuluvad ka veebileheküljed ja app-id.
  
• Ettevõtlus . Ettevõtte puhul loob omanik süsteemi, mille abil pakutakse klientidele mingit toodet või teenust, mille omahind on eeldavasti väiksem kui selle müügihind . Enamik ettevõtjaid alustab oma firma peamise töötegijana ja seega on see algul pigem aktiivne kui passiivne sissetulek. Hiljen loodetavasti ettevõtte tegevus stabiliseerub ja on võimalik sinna palgata järjest rohkem palgatöötajaid, kes teeks ettevõtte juhi eest tööd ära - ettevõte muutub passiivseks tuluallikaks.
  
• Otsemüük e. võrkturundus. Ühelt poolt on paljud otsemüügifirmad püramiidiskeemile üles ehitatud, kus teenitakse uute sisenejate arvelt. Teisalt on meediast läbi käinud ka palju lugusid , kuidas otsemüügiga on suuri rikkusi kokku aetud. Selleks, et muuta otsemüügisüsteem enda jaoks passiivseks tuluallikaks, tuleb eelkõige keskenduda võrgu ehitamisele. Seega on passiivse sissetuleku loomise eelduseks tugevate liidrite koolitamine.
  

Rikkaks saamise mudel -