Rahanduse konspekt (0)

Rahandus üldisemas tähenduses on raharessursside juhtimine.   1. Riigi rahandus - riigi teenindamine raharessurssidega.  Tulude kogumine ja ümber jaotamine (riiklike fondide moodustamine)  Stabiliseerimisfunktsioon – maksupoliitika abil tagada riigi stabiilne majanduskasv. 2. Ettevõtte   rahandus   -   tegeleb   ettevõtte   rahaliste   ressursside   ratsionaalse   paigutamise   ja suunamisega.
 Väliste ja sisemiste allikate moodustamine ettevõttes. 
o Sisemised allikad - moodust ev majandustegevusest (puhaskasum, amortisatsioon).
o Välised allikad- võõrvahendid (laenud, omafinantseerimine).  Kapitali eelarvestamine.  Käibevara juhtimine. 3. Kodumajapidamisrahandus. Ettevõtte rahandus on seotud bilansi juhtimisotsustega, mida võib jagada kolmeks: 
 investeerimisotsused ehk investeerimispoliitika – seotud ressursside paigutamisega (aktiva)  finantseerimisotsused ehk finantseerimispoliitika – seotud ev fin struktuuriga (passiva) ja raha 
hankimisega kapitaliturgudelt  väljamakseotsused ehk dividendipoliitika – div väljamaksete suuruse ja aja otsused Kõik on omavahel seotud: inv otsused tekitavad vajaduse fin otsuste järele, div poliitika on seotud nii inv-
kui fin otsustega. Rahastamise allikad:
 Laenukapital – lühiajaline ja pikaajaline (pangalaenud, kommertspaberid, faktooring, spontaansed 
allikad, muud, võlakirjad, liising)  Omakapital – aktsiate emissioon (avalik ja suunatud, senised aktsionärid, riskikap investorid, strat 
partnerid) ja sisemine omakapital (jaotamata kasum).  Hübriidfinantseerimine – eelisaktsiad, vahetusvõlakirjad, ostuõigused, valitsusepoolne sihtfin. Omakapital on ettevõtte omanikule kuuluv kapital. Rp tähenduses koguvarade ja -kohustiste vahe ehk 
netovara. Omakapitali kirjed:
Aktsia- või osakapital, registreerimata, sissemaksmata, ülekurss, oma osad, reservkap, muud reservid, 
muu omakapital, eelm per jaotamata kasum, aruandeaasta kasum.
Aktsia min väärtus 0,10, osa min väärtus 1 eur.  Seotud omakapital: osakap, ülekurss ja reservid – ei tohi teha väljamakseid  Vaba omakap: eelm per ja jooksva aasta kasum – saab teha väljamakseid, moodustada reserve, 
suurendada osakapitali. Sisemine omakapital: on ettevõtte poolt teenitud. Aruandeaastate ja jooksva aasta kasum. Kasum on küll
sisemise omakapitali allikas, kuid kasumi arvelt ei saa teha inv ja soetusi. Selleks on vaja ka raha.
Kasumit mõjutab sissetulekute ja väljaminekute vahe, kuid ka mitterahaline kulu (amort). Põhivara 
amortiseerimisel tekib kulu, kuid see ei tähenda rahalist väljaminekut. Rahaline ülejääk on mõistlikum 
investeerida tulude juurde genereerimiseks, ühtlasi säilitades varalise ülejäägi pv soetuse vajaduseks.
Eesti ev eelistavad finantseerimisel kasutada sisemist omakapitali (vähem monitooringut, intressikulu, 
jälgimist), kuid mõistlikum oleks kasutada väliseid allikaid (pangalaen jms). Väline omakapital: investeeritakse ev-sse ettevõtteväliselt ja sellega kaasneb tavaliselt osakap sisemine 
struktuurimuutus. Sissemakseid võivad teha nii senised kui uued osanikud. Uued osanikud tekivad 
emissiooni teel kas avaliku või suunatud pakkumise käigus.


Kapitali kaasamine: ev võib sattuda olukorda, kus omavahenditest ei piisa ja bilanss ei kannata välja ka 
võõrkapitali (laenu) kaasamist. Lahendus on aktsiaemissioon, millega ev väldib kindla tähtajaga 
võlakohustust ja intresse. Reguleerib äriseadustik. Aktsiad jagunevad: lihtsaktsiad ja eelisaktsiad. IPO – aktsiate esmane pakkumine börsil (initial public offering). IPO-t aitab korraldada inv pank või muu
fin asutus, kes analüüsib nõudlust ja otsib sobivat hinnataset, koostab emissiooniprojekti ja registreerib 
selle finantsinspektsioonis. Aktsiad ostnud investorid saavad ev kaasomanikeks (mitte võlausaldajateks). 
Neil on võimalik osa saada ev väärtuse kasvust ja dividendidest.
 Avalikul emissioonil saavad osaleda nii olemasolevad kui uued investorid.  Suunatud emissioonil pakutakse aktsiate märkimis- või ostuõigust valitud isikutele (olemasolevad 
aktsionärid, valitud pangad või investeerimisfondid). Riskikapital: äriinglid ja riskikapitalifondid. 
Riskikapital on üldjuhul tähtajaline raha, mida soovitakse ettevõttest välja viia tavaliselt  5-7 a jooksul.
Äriinglid on keskmisest varakamad eraisikud, kes investeerivad alustavasse ev-sse, kui ev plaan on äri 
suureks kasvatada ja Eestist kaugemale viia. Äriinglitel peab olema sellist raha, mida ei ole kahju 
kaotada.
Äriingli eesmärgiks on teha otseinv-id suure kasvupotentsiaaliga, kuid riskidega ev-sse, sest soov on 
siiski teenida kasumit. Enne äriingli poole pöördumist peab ev-l olema ülevaade turust ja sihtrühmast, 
tõestada, et turul on nende järgi vajadust ja selle tõttu kasutatakse uudseid tehnoloogiad, minnakse uutele 
turgudele või tahetakse muuta majandusharu. Inv tavaliselt 20 000 – 200 000 eurot (max 500 000).
Inv võib tulla konverteeritava laenuna või otse inv-na omakapitali (selle kaudu saab ingel osanikuks).
Riskikapitaliettevõte on inv haldur, kes haldab riskikap fondi, kuhu investorid paigutavad raha. Inv 
perioodiks on tavaliselt 5-7 a ja kasumitootlus 25-30% aastas. Riskikapitaliettevõttel on kasulik teha suuri
investeeringuid küpsemas faasis ev-le või suuremat finantseeringut nõudvatesse ev-sse. Eesmärgiks on 
leida kõrge kasvupotentsiaaliga ettevõte ja neisse investeerida. Jagunevad: era- ja riiklikud riskikapitalifondid. 
Erafondid lähtuvad ev tegevussektorist, kasvupotentsiaalist, tehnoloogiast ja arengufaasist.
Riiklikud keskenduvad riiklikult olulistele strat suundadele. Peamiseks eesmärgiks on kõrvaldada 
turutõrge, mis esineb varases fin faasis ja vajadusel suunata konkreetsete maj sektorite arengut.
Kuna riskikapital on valmis võtma kõrgemaid riske, on ka hind kallim (võrreldes pangalaenuga). Oodatav
tootlus peaks olema 25+%. Lisaks soovib riskikapital ka (enamus)osalust ev-s ja kontrolli ev juhtimises. Hübriidfinantseerimine: on segu oma- ja laenukapitalist. Kasutatakse selliseid instrumente, millel on nii
omakap kui laenukapitalile iseloomulikke jooni. Nt saadakse rahastus osaliselt omakapitali ning sihtfin e 
toetusega (ühisrahastus). Ev võib kaasta võõrkapitali laenuna, mis hiljem klassifitseeritakse osaluseks. Mezzanine hübriidlaen: tähtajaline võõrkapital, mida saab kasutada omakapitali asemel. Hübriidlaen on 
aktsiainv-st madalama riskiga ja pakub lihtsamat võimalust inv-st väljuda. Mezzanine-laenul on 
lõpptähtaeg, misjärel investor saab ev-st väljuda. Riskitaluvuselt jääb pangalaenu ja erakapitali vahele. 
Saab kasutada: inv ev laiendamisse (käibekapital, põhivara), ev ost-müük, refinantseerimine (lühiaj 
laenud pikaajalisteks). 
Ei sobi: start-up ja turnaround situatsioonides, kus inv-st vajatakse neg rahavoo pos pööramiseks.
Tuleb kokku leppida igaaastaselt makstav intress ja fin per lõpul tagastatav laenu põhiosa ning 
osalusoptsioonide registreerimine. Ühisrahastus:
Rahastamisviis, kus projektide elluviimiseks vajaminev raha kogutakse väikeste summade kaupa paljudelt
investoritelt. Toimub veebiplatvormide kaudu, kus saavad kokku isikud, kellel on vaja raha projekti 
teostamiseks ja investorid, kes soovivad laenata või investeerida (ka annetada).
Rikastavad valikuvõimalusi – tarbijad saavad pankadest erinevate tingimustega võimaluse laenu võtta, 
väikeinvestorid saavad võimaluse väikeste summade paigutamise võimaluse varem 


mittekättesaadavatesse varadesse, suurinvestorid saavad võimaluse mitmekesistada investeerimisportfelle 
ja alustavad ettevõtjad alternatiivse rahaallika pankade ja kapitalituru kõrvale.  B2B (business-to-business ehk ärilt ärile)  B2C (business-to-consumer ehk ärilt inimesele)  C2B (consumer-to-business ehk inimeselt ärile)  P2P (peer-to-peer ehk inimeselt inimesele) Ühisrahastamine võib olla annetuse- või kasumipõhine. Nende kahe vahele jävad mitterahalisel tasul või 
eelmüügil põhinevad rahastamisplatvormid.
Annetuspõhine: annetusel või mitterahalisel tasul põhineva ühisrahastamisega toetatakse loovmajanduse 
valdkonna projekte (Hooandja, spordi puhul Stardipaik).
Eelmüügil põhinev: loovmajanduse ja kultuuriprojektide vallas, aga ka ärilise olemusega projektid 
(KickStarter, Indiegogo, Twino).
Kasumipõhine: tarbimislaenude andmine ühisrahastamise vormis (Bondora, Mintos, Moneyzen, 
Omaraha). Kinnsivarasse ja ettevõtlusesse investeerimiseks Crowdestate, Fundwise, City Now, 
Estateguru. Faktooringut pakuvad Investly (võimaldab ev arveid rahastada eraisikutel) ja Inwise (ärilt 
ärile faktooring).
Mitmetasandiline – Elektritransport kogub ühisinvest vormis raha eraisikutelt elektrisõidukite ostmiseks, 
mis hangitakse renditeenuse pakkumiseks. Riskid on sarnased investeerimisega kaasnevate riskidega s.t võimalus raha kaotada. Puudub regulatsioon 
ja järelevalve. Rahastamist otsivate isikute poolt vaadatuna on nõrk külg väärtpaberituru seaduses 
sätestatud piirmäär, mis võimaldab ilma avaliku emissiooni reeglite alla minemata kaasata kuni 100 000 
eurot.
Ühisrahastuvõimalused on küllaltki kallid ja läbipaistmatud. Ettevõtete silmis keeruline ja ei tekita 
usaldust, mistõttu ev-d eelistavad pangalaenu.
Soovitused:
 Toodet omavad ev-d võiksid kasutada väismaiseid ettemüügil põhinevaid platvorme, kus preemiaks 
pakutakse oma toodet. Toodet mitteomav ev saab võtta laenu, kasutada faktooringut või loovutada osa
ev-st.  Enne kampaaniat tuleb teha selgeks eesmärk  Tuleb teha selgeks, kui palju ollakse nõus panustama aega ja raha ja kas ollakse valmis maksma 
intressi või pakkuma preemiat.  Tuleb võrrelda eesmärki ja selle saavutamiseks tehtavaid kulutusi ning hinnata, kas kampaania on 
odavaim viis eesmärgi saavutamiseks. Väärtpaber: dokument, mis tõestab, et väärtpaberi omanik on osanik mingis ettevõttes või andnud 
kellelegi laenu. Instrument, mis võib kirjeldada omandisuhet (aktsia, fond), võlasuhet (võlakiri) või õigust
omandisuhtele (optsioon). Aktsia (stock): väärtpaber, mis annab õiguse osale aktsiakapitalist.
 Lihtaktsia: tavaline hääleõiguslik aktsia  Eelisaktsia: hääleõiguseta aktsia, mis annab eesõiguse div saamisel ja lõpetamisel alles jääva vara 
jaotamisel. Div suurus on tavaliselt fikseeritud, kasvust saadakse osa piiratud ulatuses.  Tresooraktsia: omaaktsia. Ettevõtte poolt tagasiostetud ja ajutiselt tema käes olevad liht- või 
eelisaktsiad. Ei anna õigust dividendile, ei ole hääleõigust.  Kasvuaktsia: sõltub ev elutsüklist. Kui ev vajab raha tegevuse jaoks, sest nad on kiires laienemisfaasis
või tegelevad uute tehnoloogiatega. Enamasti div ei maksa, vaid kogu raha suunatakse ev arengusse.  Dividendiaktsia: ev, mis maksavad regulaarselt dividende, pikalt tegutsenud ja laieneda ei plaani.  Aktsiasplit: aktsia poolitus, kui aktsia hind on tõusnud nii kõrgele, et see ei ole enam paljudele 
kättesaadav. Kasutatakse selleks, et aktsia oleks jätkuvalt likviidne. (Apple tegi 1/7, tavaliselt ½).  Aktsiate turuväärtus: aktsia hind börsil. 


 Turu kapitalisatsioon = ettevõtte turuväärtus =  aktsiate arv x aktsia turuhind. Optsioon (option): tuletisväärtpaber, mis annab optsiooniomanikule õiguse, kuid mitte kohustuse, osta 
või müüa mingil ajal tulevikus kindel kogus aktsiaid varem kindlaks määratud hinnaga. Puudub 
hääleõigus ja ei ole õigust dividendidele. Võlakiri (bond): fikseeritud intressimääraga võlakohustus (leping), mille alusel võlakirja välja lasknud 
(emiteerinud) isik (võlgnik) nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning 
tingimustel võlakirja omandanud isikule (võlausaldajale).  Emitendiks on ettevõte või valitsus.
Kupongvõlakiri – omanik saab intressi perioodiliste intressimaksete kujul.
Diskontovõlakiri – omanik saab tulu võlakirja ostuhinna ja nimiväärtuse vahena. Futuur (future): on tehing ja väärtpaber, mille puhul on lepingupooltel kohustus osta või müüa kindlat 
alusvara varem kokkulepitud ajal, hinnaga ja kohas. Tuletisinstrument, suure finantsvõimendusega ja 
riskantne tehing. Kasutatakse lühiajaliselt teenimaks tulu turukõikumistest päeva jooksul. Kaubeldakse 
börsil. Forward (forward): tulevikukokkulepe kahe osapoole vahel, mis kohustab tehingu osapooli ostma ja 
müüma teatud finantsvara eelnevalt kokkulepitud tingimustel. Ei kaubelda börsil. Väärtpaberiturud: reguleeritud (börsid) ja reguleerimata (OTC market).
Reguleeritud: läbipaistvus e kauplemisinfo kättesaadavus, liikmete ja börsiettevõtete usaldusväärsus, 
turvalisus e investeeringute tagamine. Turuosalised: 
 Raha paigutajad (investorid)  Raha hankijad (emitendid)  Vahendajad  Infrastruktuuri- ja järelvalveasutused Aktsiatesse investeerimise plussid ja miinused:
Plussid:
 Ostuga muutud ev omanikuks  On võimalik osa võtta üldkoosolekust  On õigus osale ev varast ja kasumist  Õigus dividendidele Miinused:
 Aktsia hind võib kõikuda  Reaalne risk kaotada investeeritud vara  Eeldab põhjalikku ev majandusseisu analüüsimist  Börsil mittekaubeldavat aktsiat võib olla raske müüa  Aktsia hind on kõikuv ja sõltub ev majanduslikust olukorrast  Peab arvestama tehingukulude ja konto hooldustasudega  Tulu teenimise korral tuleb maksta tulumaksu Kapitali hind ehk nõutav tulunorm
Kapitali hind on tulunorm, mille kapital peab teenima, et rahuldada investoreid antud riskitaseme juures.
Investori tulunorm on minimaalne tulunorm investeeringult, mille ettevõte peab teenima, et rahuldada 
investoreid antud riskitaseme juures.
Kapitali hind mõjutab nii ev varade struktuuri (inv põhi- ja käibevaradesse) kui ka finantsstruktuuri 
(finantseeringud oma- ja võõrkapitalist). Kapitali hinda on vaja, sest investorid soovivad kompensatsiooni
oma rahapaigutuse eest.
Kapitali hind sõltub sellest, millistest allikatest ja millisel määral ettevõte end finantseerib.


Kapitali hinda väljendatakse protsentides. Kapitali hind odavamast kallimani: tagastamatu toetus, pangalaen, hübriidfinantseerimine, omanike 
rahastus. Kapitali struktuur on ettevõtte laenukapitali ja omakapitali vahekord. Optimaalne struktuur on parim 
võimalik kohustiste ja omakapitali suhe olukorras, kus maksimeeritakse ettevõtte väärtust ning 
minimeeritakse kapitali hinda. Kapitali struktuuri suhtarvud:
Kohustised + omakapital = 100% Võlakordaja (%) näitab võõrkapitali osakaalu kogukapitalist.
VK = võõrkapital / võõrkapital+omakapital (kogukapital, passiva) x 100 Soliidsuskordaja (%) näitab omakapitali osakaalu kogukapitalist.
SK = omakapital / võõrkapital+omakapital (kogukapital, passiva) x 100 Teooriad:
 Kapitali struktuuri irrelevantsuse teooriad    : teatud tingimuste täidetuse korral ei mõjuta kapitali  struktuuri valik ettevõtte väärtust – ei kehti, sest ev kapitali struktuur mõjutab ettevõtte (lihtaktsia) 
väärtust.  Staatilised kompromissiteooriad    : eksisteerib optimaalne oma- ja laenukapitali vahekord – ei kehti,  sest aktsia hind ei sõltu vaid kapitali struktuurist.  Finantshierarhia teeoriad    : eksisteerib optimaalne finantseerimisallikate paremusjärjestus – optimaalne  on 60-70% võõrkapitali ja 40-30% omakapitali. Kapitali hinna mõjutajad:
 Finantseerimisallika kaasamise kulud (lepingutasud, laenutaotluse ettevalmistamine ja analüüs)  Finantseerimisallika kaasamise kõrvalmõjud (kindlustuskohustus, maksukohustus)  Investeeringu maht ja riskitase  Üldised majandustingimused Kapitali hind / WACC kapitali kaalutud keskmine hind
Võõrkapital: laenuintressi määr, mis koosneb: pangapoolne marginaal, Euribor
Omakapital: aktsionäride ettevõttesse tehtud investeeringu oodatav tulusus Laenukapitali hind:
 Laenukapitali hind ehk laenu intressimäär koosneb üldjuhul kahest komponendist: laenuraha hinnast 
(euribor) ja sellest, mis hinnaga (intressiga) saavad pangad edasilaenamiseks raha ning laenuvõtja 
maksevõimest ja -käitumisest.  Laenu hind kujuneb majanduses kehtiva üldise riskivaba intressimäära ja laenuvõtjast oleneva 
riskipreemia põhjal.  Laenu riskivaba intressimäär ei sõltu laenuvõtjast. Riskivaba intressimäär on intressimäär, millega 
saavad riigid raha laenuks.  Riskipreemia sõltub suuresti laenuvõtjast – laenuandja võtab raha välja laenates endale riski, et 
laenuvõtja ei pruugi laenu tagasi maksta. Riskipreemia suurust mõjutab ka tagatis (suurem tagatis 
tagab väiksema intressi).  Intressimarginaal sõltub alati konkreetsest projektist ja laenu taotlevast ettevõttest.  Suured välisomandis pangad on võimelised laenu andma madalama intressimääraga (mastaabisääst, 
emapanga ressursside tugi, kapitali kaasamine pangadusgrupina).  Võõrkapitali hind on reeglina määratud selle omaniku poolt. Võõrkapitali hinnaks on intressimäär, 
millega ettevõte on laenu saanud.


Omakapitali hind ja omakapitali tootlus
Omakapitali hinna leidmine on keerukam ja rohkem subjektiivne. On võimalik arvutada omakapitali 
oodatav tulusus, mis tuleneb omakapitalina investeeritud vara riski ja tulu suhtest ning arvestab ka 
ettevõttevälist ehk tururiski.
Omakapitali hinda on võimalik leida kas ajalooliste andmete või rahandusteoreetiliste mudelite põhjal 
(CAPM). Omakapitali tootlus ehk rentaablus % (ROE) = puhaskasum / keskmine omakapital x 100 ROE (return of equity) hea määr on 15-20%.
Üldine põhimõte: mida kõrgem on omakapitali tootlus (ROE), seda väärtuslikum ja kallim on ettevõte, 
sest selline ev suudab temasse investeeritud summa pealt teenida enam lisaväärtust. Omakapitali hind peegeldab ettevõtte osanike (investorite) riskihinnangut ettevõttele.
Omakapital on laenukapitalist kallim, sest:
 Võlausaldajad omavad eesõigust oma nõuete rahuldamiseks, kui inv projekti või ev edasine jätkumine
on ohus.  Omakapitali investeeringutele ei tehta üldjuhul riskihindamist.  Omakapitali investeeringu tasuvus võib olla subjektiivselt ennustatav, kuid laenu andja tulukus on 
tulevikus kokkulepitud. Omakapitali  hinna (oodatava tulumäära)  (expected  return  of investment)  arvutamine  / CAPM
mudel (capital asset pricing model)
Võtab arvesse:
 Riskivaba tulumäära (risk free rate) (puudub makserisk ja reinvesteerimise risk) = Rf  Omakapitali   tulususe   suhtelist   riskantsust   (riskimõõt)   (beta   of   the   investment)   võrreldes   teiste
riskantsete varadega (beeta- koefitsient, mis sõltub tööstusharust ja finantsvõimendusest) = β  Riskipreemiat (market risk premium) (tasu kõrgema riski eest, aktsiaturu riskipreemia, riigirisk) =
= ERm – Rf 
Riskipreemia = turu oodatav tulumäär (expected return of market) ERm – riskivaba tulumäär Rf  E(Ri) = Rf + βi · (ERm – Rf) Beetakordaja näitab, kas ettevõte on turul riskitaseme poolest keskmisest ev-st riskantsem või mitte.
Kui beeta on üle 1, siis on aktsia riskid kõrgemad keskmisest, kui alla 1, siis on aktsia riskid keskmisest
madalamad. Tururiski preemia näitab, kui palju on investoritel võimalik teenida lisaks riskivabale tuulumäärale. See
on kompensatsioon süstemaatilise riski võtmise eest.
Süstemaatiline risk on seotud kogu turuga (intressimäärad, likviidsus, ostujõud) ja ev seisukohalt on risk
hajutamatu. Võõrkapital on peaaegu alati odavam fin allikas kui omakapital, sest investorid ootavad kasumit, samas
kui laenuintressi saab maksustatavast kasumist maha arvata, mis teebki laenu odavamaks. Laenuandjatel
on rohkem kindlust, et nad saavad soovitud ja kokkulepitud tulu. Omakapitali omanikele jääb see, mis ev-
l pärast kõikide muude kohustuste täitmist järele jääb. Kapitali hinda mõjutavad finantsriskid:


Finantsrisk  on   risk,   mis   seostub   ev   tegevuse   finantseerimisega   ja   sõltub   ev   rahastamise   viisist   ja
finantseerimisotsustest. Mida suurem on laenukapitali osatähtsus, seda kõrgem on finantsrisk ning mida
vähem ev tegevus varieerub, seda rohkem laenukapitali võib ta endale lubada.
Finantsriskid   realiseeruvad   sõltumata   ettevõtja   tahtest   (peab   valmistuma   võimalike   riskide
realiseerumiseks ja vähendama nende mõju).
 Likviidsusrisk   –   ei   ole   likviidseid   vahendeid   kohustuste   täitmiseks.   Peab   prognoosima   piisava
rahaliste vahendite taseme (paigutada raha likviidse järelturuga väärtpaberitesse).  Tururisk – muutused  turusituatsioonis,  stabiilse  sise- või välisturu  puudumine,  tarbijate  eelistuste
muutumine   või   ostujõu   langus,   konkurendid   samalaadsete   toodete/teenustega,   konkurentide
odavamad hinnad, uued mudelid ja tehnoloogiad. Peab jälgima nii turu kui oma tegevusala arenguid
ning ostjate ja konkurentide käitumist.  Intressirisk  –  oht,  et   intressimäärade   muutumine  mõjutab   investeeringute   ja  nendelt  saadava  tulu
väärtust ning fin kohustustega seotud kulude suurust.  Valuutarisk – oht, et valuutakursside muutumine mõjutab fin varade ja -kohustiste väärtust. Eurodes
tehtud paigutused on valuutariskivabad.  Tooraine risk – tooraine hinnakõikumised ja tarnekindlus. Tooraineturge iseloomustab kõrge hindade
volatiilsus. Hinnatõus suurendab kulusid, vähendab kasumit ja avaldab survet müügihindade tõusuks.  Krediidirisk – rahaline kahju, mis tuleneb vastaspoole või kliendi võimetusest täita oma lepingulisi
kohustusi (debitoorne võlgnevus). Kaalutud keskmine kapitali hind ehk kapitali kulukuse määr / WACC (weighted average cost of
capital)
Kaalutud keskmine kapitali hind on kogu intressikandva võõrkapitali ja omakapitali hind, mis saadakse
laenude ja omakapitali osakaalusid arvesse võttes.
Tegemist  on minimaalse  tulunormiga,  et rahuldada  nii laenuandjaid  kui ka omanikke  ev riskitaseme
juures.
WACC väljendatakse %-des. E = omakapital (equity)
D = võõrkapital (debt)
RE = omakapitali hind (cost of equity) (%)
RD = võõrkapitali hind (cost of debt)  (%)
E/E+D = omakapitali osakaal, osatähtsus (%)
D/E+D = võõrkapitali osakaal, osatähtsus (%)
t = ettevõtte tulumaksu määr (%) – Eesti ettevõtete puhul jääb tulumaksu arvutus ära. WACC rakendamine
 Investeerimisprojektide   hindamise   kriteeriumide   NPV   (nüüdispuhasväärtus)   ja   PI   (kasumiindeks)
arvutamisel diskontomäärana  Konkurentsiameti   poolt   lubatud   tulunorm,   mille   alusel   toimub   eriseadustes   nimetatud   teenuste   ja
kaupade hinda lülitatava põhjendatud tulukuse arvutamine (elektri, kaugkütte, vee, postiteenuse hind)  Nimetatud valdkonna ettevõtetes põhjendatud tulukuse ehk ärikasumi teenimiseks lubatud tulunorm  Diskontomäärana ettevõtte väärtuse hindamisel diskonteeritud rahavoogude meetodil  WACC näitab, millisest %-st kõrgema protsendiga ei tohiks laenu võtta  Juurutada tasub ainult neide projekte, mille sisemine tulukus (IRR) on suurem kui WACC  Mida madalam on WACC, seda kõrgem on ev turuväärtus


Raha ajaväärtuse kontseptsioon
Ettevõtte rahanduse võtmeküsimus ja peamine roll on kapitali hinnal. Mis on kapitali väärtus käesoleval
momendil   ning   kuidas   võrrelda   seda   tulevaste   võimalike   tulude   saavutamisega   või   kulude
vähendamisega.
Küsimus seega ajas erinevate majanduslike sündmuste võrdlemises.
Iga rahasumma on praegu rohkem väärt kui tulevikus (riskid, inflatsioon, kulu/tulu suhe).
Kapital   (raha),   mis   on   käes   antud   momendil,   on   suurema   faktilise   väärtusega   kui   see,   mis   laekub
tulevikus. Hetke ja tulevikus laekuva kapitali väärtuse vahekorda määrab intressimäär i.
Intressimääraga määratakse kasu suurus, millega investeeritud või laenatud raha tagasi saada plaanitakse.
Mida tähtsam on kapitali oma käes hoidmine, seda suurem peab olema tulevane kasu ja sellega seoses ka
intress, et siiski investeerida või välja laenata. Iga   vaba   majandusega   ühiskonna   paratamatus   on   hindade   tõus   ja   sellega   ka   raha   väärtuse   langus
(inflatsioon). Tavaliselt on inflatsioon 2-3% aastas.
Tulud tõusevad inflatsiooni tõttu, aga faktiline tuluväärtus on vaatama numbrilisele tõusule sama. 
Tavaliselt on intressimäära suurusjärk 5-15%. Inflatsioon Euroopas peaks olema madalam kui 4%.
 Intress i = nt fikseeritud pangalaenu intress, mis sisaldab inflatsiooni mõju (nominaalne intress)  Reaalne intress r = korrigeeritud inflatsioonimääraga Kui   on   küsimus   investeeringu   osutamisest,   peab   kehtima   intress,   mis   oleneb   tellijast,   üldisest   maj
olukorrast,   laenuvõimalustest,   alternatiivsetest   inv   võimalustest   jne.   Seega   tuleb   määrata   arvestuslik
intress, mida peab kasutama investeeringute hindamisel. Nominaalse ja reaalse intressimäära ning inflatsiooni vahel kehtib järgmine seos:
Reaalne intressimäär r = ((1+nominaalne intressimäär) / (1+inflatsioonimäär)) – 1 Üksiksumma tuleviku- ja nüüdisväärtus
 Nüüdisväärtus PV (present value) = tulevikus saadava või makstava raha praegune väärtus  Tulevikuväärtus FV (future value) = praeguse raha väärtus tulevikus Nüüdis- ja tulevikuväärtuse vahe on intress. Intress on tasu raha kasutamise eest.  Diskonteerimine – nüüdisväärtuse arvutamine  Kasvitamine – tulevikuväärtuse arvutamine  Kapitalisatsiooniperiood n – raha hoiuperiood  Diskontomäär i,(ka r, k) – intressimäär, mida kasutatakse raha nüüdisväärtuse arvutamisel Üksiksumma tulevikuväärtus FV
FV=PV x (1+i) n PV – üksiksumma tulevikuväärtus
i – intressimäär (valemisse kümnendmurruna)
n – perioodide arv
(1+i) n tulevikuväärtuse intressitegur (Lisa 1) Üksiksumma nüüdisväärtus PV PV= FV x 1 ( 1+i) n FV – üksiksumma tulevikuväärtus
i – intressimäär (valemisse kümnendmurruna)
n – perioodide arv 1 (1+ i) n   nüüdisväärtuse diskontotegur (Lisa 3)


Raha aegväärtust arvutades tuleb alati meeles pidada, et see baseerub liitintressile s.t eeldatakse, et iga
perioodi eest arvutatud intress lisandub põhisummale ning hakkab omakorda intressi kandma.
Eelnevalt esitatud valemid on raha ajaväärtuse kontseptsiooni põhivalemid.
Neist erinevaid valemeid kasutatakse sõltuvalt selles, kas tulevikus tasutavad või laekuvad summad on
võrdsed (annuiteet) või need laekuvad igavesti (perpetuiteet). Annuiteedi tuleviku- ja nüüdisväärtus
Annuiteet on perioodiliste laekumiste (sisse- või väljamaksete) jada, mis koosneb võrdsete ajavahemike
tagant toimuvatest võrdse suurusega rahasummadest ehk osamaksetest.
Annuiteedi tingimused:
 Võrdse suurusega sisse- või väljamaksed  Intressiarvutus toimub võrdsete ajavahemike järel  Intressimäär on muutumatu  Sisse- või väljamaksete lõpp (kogu periood) on teada Tavaliselt sisaldab annuiteetmakse nii põhiosa kui intressiosa, seega intressiarvutusega lisandub intress
põhiosale makseperioodi lõpus. Kui esimene osamakse tehakse perioodi algul (esimesel maksel pole veel
intressi lisandunud), siis nimetatakse seda avanssannuiteetiks. Tavaannuiteedi tulevikuväärtus ATV i;n ATV – annuiteetmaksete tulevikuväärtuste kogusumma
A – annuiteetne makse
i – intressimäär (valemisse kümnendmurruna)
n – perioodide arv ( 1+i) n − 1 i   - ATVt i;n on anuuiteeti tulevikuväärtuse intressitegur (Lisa 2) Tavaannuiteedi nüüdisväärtus APV i;n APV – annuiteetmaksete tänaste väärtuste kogusumma
A – annuiteetne makse
i – intressimäär (valemisse kümnendmurruna)
n – perioodide arv 1− 1 ( 1+i) n i  - APVti;n on annuiteedi nüüdisväärtuse diskontotegur (Lisa 4) Tavaliselt kehtestatakse intressimäär aasta kohta (nominaalne intressimäär). 
Kui intressi arvutatakse näiteks kvartaalselt, siis suureneb perioodide arv 4 korda ning perioodi (kvartali)
intressimäära leidmiseks jagatakse aastaintressimäär 4-ga. Dividendipoliitika
Dividend on osanikule makstav väljamakse võrdeliselt tema osa nimiväärtusega, kui põhikirjas ei ole ette
nähtud teisiti.


Makstakse   puhaskasumist   +   eelnevate   perioodide   jaotamata   kasumist   juriidilise   isiku   pädeva   organi
otsuse alusel. Aluseks on dividendi saaja osalus juriidilises isikus.
Dividendi võib maksta kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Maksmise kord nähakse ette põhikirjas
või üldkoosoleku otsusega. Dividendi suuruse kinnitab üldkoosolek.
Dividend makstakse välja rahas (rahadividend). Osaniku nõusolekul võib dividendi maksta ka muus varas
(nt aktsiadividend).
Fondiemissiooni korral suurendatakse osaniku/aktsionäri osa võrdeliselt tema osa nimiväärtusega. Piirangud:
 Sissemakse osakapitali on tegemata  Omakapital ehk netovara ei tohi langeda alla lubatud miinimumi  Dividendipoliitikale iseloomulikud jooned
 Dividendid järgivad kasumit  Dividendid on jäigad  Dividendide muutused on ühtlasemad kui muutused kasumis  Dividendipoliitika kaldub järgima ettevõtte elutsüklit Dividendipoliitikaga määratakse
 Kas maksta dividende kohe või lükata nende maksmine tulevikku  Kui suures ulatuses dividende maksta (kui suur on dividendide väljamakse kordaja) Dividendide maksmise võimalused
 Maksta rahalisi dividende  Osta aktsiad tagasi  Vähendada aktsiakapitali Dividendipoliitika olulisus
 Mõjutab investorite hoiakuid. Dividende vähendavaid ev-id vaadatakse negatiivselt, kuna tegevust
seostatakse finantsraskustega.  Div poliitika kehtestamisel on oluline arvestada ka osanike huvidega, vastasel korral võivad nad oma
aktsiad maha müüa, alandades seeläbi aktsia hinda turul.  Div poliitika mõjutab ettevõtte finantseerimistegevust ja kapitali eelarvestamist.  Div poliitika mõjutab ev rahavoogusid. Madala likviidsustasemega ettevõtted on sunnitud piirama
dividendimakseid.  Div poliitika vähendab aktsionäride omakapitali suurust, kuna dividendid on välja makstud jaotamata
kasumist. Selle tulemusena tõuseb võla ja omakapitali suhe, mis võib põhjustada aktsiahinna langust. Dividendipoliitika teooriad
 Modigliani-Milleri dividendi ebaolulisuse teooria     – väitsid, et maksude ja pankrotikuludeta maailmas on div poliitika ebaoluline, kuna see ei mõjuta kapitali struktuuri ja aktsia hinda. Teooria kohaselt ev
väärtus   ei   olene   sellest,   kuidas   ev   kasumit   jaotab.   Reaalsuses   väga   raske   saavutada,   sest
väärtpaberitehingutel   on   tehingukulud   ja   kõigil   turuosalistel   pole   võrdset   juurdepääsu   infole   (ev
juhtidel on parem ülevaade ev kohta kui aktsionäridel).   Gordon-Lintneri ”varblane peos” teooria      – väitsid, et investorid väärtustavad dividenditulu kapitali kasvutulust enam, kuna dividenditulu saab ev juhatus kontrollida, aktsia hinda aga mitte. Teooria
kohaselt  tõstavad suuremad  dividendid  ev väärtust  ning  seepärast eelistavad  investorid  dividende
kapitali kasvutulule, sest dividendidega seondub väiksem ebakindlus.  Maksueelistuse  teooria      – selle  teooria kohaselt  vähendavad madalad  dividendid  kapitalikulu  ning maksimeerivad  ev väärtust. Väite  eelduseks on asjaolu, et  dividendid on kapitalitulust  kõrgemini
maksustatud   ning   lisaks   maksustatakse   dividenditulu   kohe,   kuid   kapitalitulu   alles   aktsia
võõrandamisel, mitte aktsiahinna tõusu järel. Maksustamise erisused dividendi- ja kapitalikasvu tulu
vahel on põhjuseks, miks ettevõtted pigem säilitavad oma kasumit ning ei maksa dividende. Seepärast
saab ka väita, et kui ev maksab vähem dividende, on väiksem omakapitali kulu ja kõrgem aktsia hind.