Kordamine: keemiline element, aine klassid

J., H.

Kordamine: keemiline element, aine klassid (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Kordamine.
KEEMILINE ELEMENT- ühesuguste tuumalaengutega aatomite liik.
ALLOTROOPIA- nähtus, kus 1 keemiline element võib esineda mitme lihtainena. O2- dihapnik , O3- trihapnik (ehk osoon )
ISOTOOP - ühesuguste tuumalaenguga, erineva massiarvuga osakesed.

AINE KLASSID :

Lihtained- (400),koosnevad ühe elemendi aatomitest.:

mittemetallid(19)- S, P, O2, Cl2 jne
poolmetallid e. metallid(15)- Ge, As, Sb, Te, At jne
metallid (90); Al, Au, jne

Liitained - koosnevad mitme elemendi aatomitest:

Oksiidid - on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (oksüdatsiooniaste -II). Oksiid on hapnik (o.-a. –II) ja mingi teise keemilise elemendi ühend.

Aluselised oksiidid – oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Aluseliste oksiidide hulka kuulub enamik metallioksiide (nt. CaO, Na2O, FeO jt.).

Happelised oksiidid – oksiidid, mis reageerivad alustega, moodustades soola ja vee. Happeliste oksiidide hulka kuulub enamik mittemetallioksiid (nt. CO2, SO2, SO3)

Amfoteersed oksiidid – oksiidid, mis võivad reageerida nii hapete kui ka alustega (kuid reaalselt astuvad reaktsioonidesse vaid ekstreemsetes tingimustes); ei reageeri veega. Tähtsamad amfoteersed oksiidid on Al2O3, ZnO, Cr2O3 , Fe2O3.

Neutraalsed oksiidid – oksiidid, mis hapete, aluste ja veega ei reageeri. Tähtsamad neutraalsed oksiidid on NO, N2O, CO.

Happed - on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone (H+).Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest (happejäägist). Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happe molekulis.

Hapete liigitamine vesiniku aatomite arvu järgi:

Üheprootonilised happed (näiteks HCl, HNO3 )..

Mitmeprootonilised happed (näiteks H2SO4, H3PO4)

Hapete liigitamine hapniku sisalduse järgi:

Hapnikku sisaldavad happed ehk hapnikhapped (näiteks HNO3, H2SO4)

Hapnikku mittesisaldavad happed ehk hapnikuta happed (näiteks, HCl, H2S)

Hapete liigitamine tugevuse järgi:

Tugevad happed (näiteks H2SO4, HNO3, HCl, HBr, HI)..

Nõrgad happed (näiteks H2CO3, H2S)

Alused- on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone OH-. Tüüpilised alused on hüdroksiidid. Hüdroksiidid koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-).

Hüdroksiidide liigitamine vees lahustuvuse järgi:

Vees lahustuvad hüdroksiidid ehk leelised (tugevad alused) – aktiivsete metallide (IA rühma ja IIA rühma alates kaltsiumist) hüdroksiidid, näiteks NaOH , KOH, Ba(OH)2, Ca(OH)2

Vees praktiliselt lahustumatud hüdroksiidid (nõrgad alused) – enamuste metallide hüdroksiidid.

Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest (näiteks:Na2SO4).

Lihtsoolad ( KCl, Na2CO3- pesusooda, AgNO3 )

Vesiniksoolad sisaldavad happeaniooni koostises vesinikku (näiteks NaHSO4).Soolade hüdrolüüsiks nimetatakse soola ja vee vahelist vahetusreaktsiooni.

Elektrolüüt on aine, mille elektrijuhtivus põhineb ioonide vabal liikumisel. Kõige tüüpilisem elektrolüüt on ioonne lahus, kuid elektrolüüt võib olla ka tahke või vedel aine, näiteks metall . Ioonsed elektrolüüdid on aluste, hapete või soolade lahused . Ka osa gaase võib käituda kõrgel temperatuuril või madalal rõhul elektro -lüütidena.

Tugev elektrolüüt on aine, mis vesilahuses peaaegu või täielikult dissotseerub ioonideks. Tugevateks elektrolüütideks on tugevad happed, tugevad alused ning soolad, mis on hästi lahustuvad Nt: H2SO4; HNO3; KOH; KCl; NaCl; HCl

Nõrgad elektrolüüdid on ained, mis vesilahuses dissotseeruvad ioonideks vähesel määral. Nõrkadeks elektrolüütideks on nõrgad happed ja nõrgad alused Nt: H2PO4; NH4; H2CO3; CH3COOH.

Mitteelektrolüüt on molekulaarne aine, mis lahustumisel ei moodusta ioone. Mitteelektrolüüdid on näiteks lihtained (hapnik, jood ), oksiidid (CO, NO, Al2O3 ning paljud orgaanilised ained (suhkur ehk sahharoos , etanool ).

Keemiline tasakaal on keemilise süsteemi püsiv olek, mis saabub pöörduva keemilise reaktsiooni kulgemise tulemusena. See on süsteemi ajaliselt püsiv olek, mille puhul vaadeldav keemiline reaktsioon kulgeb päri- ja vastassuunas ühesuguse kiirusega, mistõttu reaktsioonisegu koostis ei muutu. Reageerivate ainete kontsentratsioonid tasakaalu-olekus sõltuvad nii temperatuurist kui ka lähtesegu koostisest, kuid kontsentratsioonide korrutiste suhe, tasakaalukonstant , on kindlal temperatuuril jääv.

Reaktsiooni kiirus on keemias reaktsioonis osaleva aine kontsentratsiooni muutus ajaühikus.
Sõltub:

Aine iseloomust

Kontsentratsioonist

Temperatuurist

Kokkupuute pinnast ( segamine )

Katalüsaator (inhibiitor)

Vesinikeksponent ehk vesinikueksponent ehk pH on negatiivne logaritm lahuse vesinikioonide kontsentratsioonist (mol/l). pH näitab lahuse happelisust.pH väärtused jäävad reeglina vahemikku 0...14. On siiski ka ülihappelisi lahuseid, mille pH on negatiivne. Samuti on tugevalt aluselisi lahuseid, mille pH väärtus on suurem kui 14. Puhta vee pH on 7. Lahus on happeline kui pH 7 ja neutraalne kui pH = 7.

Keemilise sideme liigid:

Kovalentne side: Mittepolaarne ( samade mittemetallide vahel) nt: S8, P4, H2, O2, N2, Cl2 ja polaarne kovalentne side (erinevate mittemetallide vahel) nt:H2O, NH3, HCl, CH3Cl .

Ioonline side (üldiselt metalli ja mittemetalli vahel) .

Metalliline side (on elektronpilves).

Vesinikside( on täiendav side).

Koordinatiivne side ( doonor - akseptor side)

Soolade hüdrolüüs- on vastandreaktsioon neutralisatsioonireaktsioonile
nt: K2S + H2O= 2K+S+H++OH-

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

Kordamine-keemiline element-aine klassid #1

Kordamine-keemiline element-aine klassid #2

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-05-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

H. J. Õppematerjali autor

aine klassid, ja mõisteid koos näidetega: elektrolüüt- tugev ja nõrk, keemiline tasakaal, pH, allotroopia, reaktsiooni kiirus ja keemiliste sidemete liigid.

elektrolüüt allotroopia isotoop keemiline tasakaal reaktsiooni kiirus keemilised sidemed oksiidid happed soolad reaktsioon elektrolüüt hüdroksiidid liigitamine elektrolüüdid

Sarnased õppematerjalid

rtf

Konspekt

1 Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem. 1.1 Aatomi ehitus. Aatom on keemilise elemendi väikseim osake. Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate koosneb elektronkihtidest, millel liiguvad elektronid. Esimesele kihile mahub kuni 2 elektroni, teisele kihile kuni 8 elektroni, kolmandale kihile kuni 18 elektroni ja neljandale kihile kuni 32 elektroni. Väliskihil pole kunagi üle 8 elektroni ja eelviimasel kihil üle 18 elektroni

Keemia

doc

Üldine ja anorgaaniline keemia

TARTU KIVILINNA GÜMNAASIUM Koostas: Riho Rosin Juhendas: Helgi Muoni Klass: 10a Tartu 2003 I AINE PÕHIKLASSID LIHTAINED LIITAINED Koosnevad ühe elemendi aatomitest Koosnevad mitme elemendi (~ 400) aatomitest Metallid Poolmet. Mittemet. Oksiid Hape Alus Sool ~90 5 19 CO2 HCl KOH KCl

Keemia

docx

Elektrolüüdid

glükoos, ammoniaakhüdraat, tärklis, baariumhüdroksiid, süsinikoksiid. 1.3 Miks sulatatud NaCl juhib elektrivoolu, aga tahke mitte? 2. Elektrolüütiline dissotsiatsioon Elektrolüütiline dissotsiatsioon on ioone sisaldavate lahuste tekkeprotsess elektrolüütide lahustumisel vees (elektrolüütide lagunemine ioonideks nende lahustumisel vees). Dissotsiatsiooni põhjustab hüdraatumine vee molekulide seostumine ioonide ja molekulidega. Ioonilise aine dissotsiatasioon Polaarsetest molekulidest koosnevate ainete dissotsiatsioon Ioonid on juba algselt kristallivõres olemas, dissotsiatsioonil Molekulaarsete ainete korral toimub aga kõigepealt rebivad vee (polaarsed ) molekulid lahustuva aine molekulide polariseerimine vee erinimeliste laengute molekulide poolt ja seejärel hüdraatumine (molekulid

Üldkeemia

doc

Oksiidid, happed, alused, soolad

2) Happelised oksiidid: oksiidid, mis H3PO4) metallide alused, näiteks NaOH, (CuSO4 · 5H2O) reageerivad alustega moodustades soola ja vee. Hapniku sisalduse järgi: KOH, Ba(OH) 2, Ca(OH) 2. Sool: kristalne aine, mis koosneb katioonidest ja anioonidest Enamik mittemetallioksiide ja mõned kõrge o.a 1) Hapnikhapped (HNO3, H2SO4) 2) Vees praktiliselt lahustumatud B-rühmade metallide oksiidid (CrO3, Mn2O7). 2) Hapnikku mittesisaldavad happed (HCl, alused (nõrgad alused)- enamuse 3) Amfoteersed oksiidid: võivad reageerida nii H2S) metallide alused.

Keemia

doc

Keemia konspekt eksami jaoks

Polaarne on erinevate mittemetalliliste ühendite vahel. Iooniline side mittemetalli ja metalli vahel. Metalliline side metallide vahel. Vesinikside on F H, N H või O H vahel. Mida rohkem molekulidevahelisi vesiniksidemeid, seda kõrgemad keemis- ja sulamistemperatuurid. Mida rohkem veega vesiniksidemeid moodustab, seda paremini lahustub vees. Reaktsiooni kiirenedavad tegurid on temperatuuri tõstmine, tahke aine peenestamine, gaaside puhul rõhu tõstmine, kontsentratsiooni suurendamine ja katalüsaatori kasutamine. Katalüüs Reaktsioon katalüsaatori toimel. Tasakaal nihkub: 1. Lähteainete kontsentratsiooni: Suurendamisel saaduste tekke suunas. Vähendamisel lähteainete tekke suunas. 2. Saaduse kontsentratsiooni: Suurendamisel lähteainete tekke suunas. Vähendamisel saaduste suunas. 3. Rõhu: Tõstmisel väiksema gaasi molekulide arvu suunas.

Keemia

doc

Keemia Õpimapp

Õpimapp Keemias 2011 Sisukord Skeem: Anorgaaniliste ainete põhiklassid.......................................3 Skeem: Aineklasside vahelise seosed.............................................5 Aineklasside tähtsamad keemilised omadused...............................8 Kõikide aineklasside saamisviis.....................................................10 2 Anorgaaniliste ainete põhiklassid (skeem) Alused on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone OH-. Tüüpilised alused on hüdroksiidid. Hüdroksiidid koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone (H+). Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest (happejäägist). Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happe molekulis. Hapete liigitamine vesiniku aatomite arvu järgi: 1. Üheprootonilised happed (näiteks HCl, HNO3) 2. Mitmeprooton

Keemia

doc

Kordamisküsimused keemia 10.klass

10. Kuidas nimetatakse oksiide, aluseid, happeid, soolasid ja kuidas koostatakse nende valemeid! Oksiidid: 1) nimetuses märgitakse ära oksüdatatsiooniaste( seda võimalust kasutatakse eelkõige metallioksiidide nimetamisel)Cr2O3- kroom(III)oksiid,N2O5-lämmastik(V)oksiid. 2) Elemendi aatomite arv märgitakse eesliidete abil( peamiselt mittemetallioksiidide korral) N2O5-dilämmastikpeantaoksiid.Alused: on analoogilised vastavate metallioksiidide nimetustega.Kui element moodustab hüdroksiide mitmes oksüdatatsiooniastmes,märgitakse hüdroksiidi nimetus ka elemendi oksüdatsiooniastmes. Cr(OH)3- Kroom(III)hüdroksiid.Soolad: kui metallil on püsiv o.a siis seda nimetuses ei märgita ,kirjutatakse vaid metalli nimi ja happeaniooni nimetus Sn3(PO4)2-Tina(II) fosfaat. 11. Järgmiste hapete ja neile vastavate happejääkide nimetusi: HF-vesinikfluoriidhape-F-1 ( fluoriid),HCl-vesinikkloriidhape e

Keemia

ppt

Aineklassid

AINEKLASSID OKSÜDATSIOONIASTE · Elemendi o-a näitab aatomite laengut ühendis. PÜSIV o-a. I II III -II MUUTUV o-a. on mittemetallidel ja B-rühma metallidel Nt. Fe o-a II või III, Cu o-a I või II MÄÄRA ELEMENTIDE o-a. Lihtaines on elemendi o-a 0 Positiivsete o-a summa võrdub negatiivsete o-a summaga S O2 Fe O Fe2 O3 Cl2 H2 S H2 S O3 K NO3 C H 4 K2 S NH 3 C 2 H6 CH3OH K2Cr2O7 Al AINED Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid H2O OKSIIDID HAPPED Liitained ehk keemilised ühendid ALUSED SOOLAD 1. OKSIIDID Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. LIIGITAMINE 1. Aluselised oksiidid (metallioksiidid) Nt. raud(II)oksiid ........ naatriumoksiid ............ tina(IV)oksiid.......... k

Keemia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

Kordamine: keemiline element, aine klassid (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

Konspekt

Üldine ja anorgaaniline keemia

Elektrolüüdid

Oksiidid, happed, alused, soolad

Keemia konspekt eksami jaoks

Keemia Õpimapp

Kordamisküsimused keemia 10.klass

Aineklassid

Kommentaarid (0)

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti