elektrivoolugeneraator Koostanud: Geneli Sonija Elektrimootor Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level v Töö põhineb vooluga juhtme ja magnetvälja vastastikmõjul v Magneti pooluste vahele on paigutatud mähisega raam. v Kui tekitada raami mähises elektrivool siis raam pöördub. v Mootoris pannakse mähisega raam pöörlema. v Raam hakkab pöörlema ainult siis kui muuta voolu suunda mähises just sel hetkel , mil raami tasapind on risti magnetvälja jõujoontega v Alalisvoolu elektrimootoris muudetakse voolu suunda mähises kahe poolrõnga abil. v Elektrivool juhitakse mähisesse läbi poolrõngaste vastu surutud grafiitvarraste (mootori harjade).
Seadmetes. Sõltuvalt otstarbest jaotatakse trafod üldotstarbelisteks jõutrafodeks ja eritrafodeks. Üldotstarbelisi jõutrafosid kasutatakse elektrienergia ülekande- ja jaotussüsteemides pingekõrgendus ning pingemadaldustrafodena Eritrafode hulka kuuluvad eriotstarbelised jõutrafod (ahju-, alaldus-, keevitus-, raadiotehnilised trafod), sääste-, mõõte-, teimi-, sagedusmuundus- jt. trafod. Trafod jagunevad ühe- ja mitmefaasilisteks. Peale selle võib trafo olla kahe kolme või enam mähisega faasi kohta. Sõltuvalt jahutamise viisist jagunevad trafod õli- ja kuivtrafodeks. Esimesed on asetatud õlikasti, teisi jahutatakse õhuga. Vaatamata trafotüüpide suurele mitmekesisusele, on nende töötamisüõhimõte ja neis toimuvad füüsikalised nähtused sisuliselt samad. Seepärast käsitletakse esmajoones kõige lihtsamat ühefaasilist jõutrafot. Trafo töötamispõhimõte Vaatleme ühefaasilise kahe mähisega trafo töötamispõhimõtet, mille konstruktiivne skeem on
Elektrimootori töö põhineb vooluga juhtme ja magnetvälja vastastikmõjul. Elektrimootoris on magneti pooluste vahele paigutatud mähistega raam, mis võib vabalt ümber oma telje pöörelda. Kui tekitada raami mähises elektrivool, siis raam pöördub. Kuna mähise vastaskülgedes on elektrivool vastassuunaline, siis mõjuvad raami vastaskülgedele ka vastassuunalised jõud. Nende jõudude mõjul raam pöördubki. Elektrimootoris pannakse mähisega raam ringi käima, selleks muudetakse voolu suunda raami mähises iga poole pöörde järel, muutub ka raami vastaskülgedele mõjuvate jõudude suund ning raam pöördub edasi. Tavaliselt tekitatakse elektrimootoris magnetväli elektromagnetite abil, ühendades elektromagneti ja rootori mähised sama vooluallikaga. Elektrigeneraator on elektrimasin, mis muundab mehaanilise energia elektrienergiaks. Generaatori töö põhineb pinge tekkimises juhis, mis asub muutuvas magnetväljas.
Elektrimootori töö põhineb vooluga juhtme ja magnetvälja vastastikmõjul. Elektrimootoris on magneti pooluste vahele paigutatud mähistega raam, mis võib vabalt ümber oma telje pöörelda. Kui tekitada raami mähises elektrivool, siis raam pöördub. Kuna mähise vastaskülgedes on elektrivool vastassuunaline, siis mõjuvad raami vastaskülgedele ka vastassuunalised jõud. Nende jõudude mõjul raam pöördubki. Elektrimootoris pannakse mähisega raam ringi käima, selleks muudetakse voolu suunda raami mähises iga poole pöörde järel, muutub ka raami vastaskülgedele mõjuvate jõudude suund ning raam pöördub edasi. Tavaliselt tekitatakse elektrimootoris magnetväli elektromagnetite abil, ühendades elektromagneti ja rootori mähised sama vooluallikaga. Elektrigeneraator on elektrimasin, mis muundab mehaanilise energia elektrienergiaks. Generaatori töö põhineb pinge tekkimises juhis, mis asub muutuvas magnetväljas.
Vooluga pooli jõujooned on kinnised kõverad. Magnetvälja jõujooned väljuvad pooli otsast, mis on põhjapooluseks ja suubuvad pooli otsas, mis on lõunapooluseks. Elektromagnetiks nimetatakse raudsüdamikuga pooli. Elektromagneti mõju on seda tugevam, mida suurem on keerdude arv ja voolutugevus poolis. Elektromagnet kaotab oma magnetvälja, kui selles elektrivool katkestada. Vooluga juhtme ja magnetvälja vastastikmõjul põhineb elektrimootori töö. Magneti pooluste vahele on paigutatud mähisega raam, mis võib ümber oma telje vabalt pöörelda. Mähises elektrivoolu tekitamisel raam pöördub. Mähisega raam pannakse pöörlema, muutes selleks voolu suunda mähises iga poole pöörde järel. Raam hakkab pöörlema aga ainult siis, kui muuta voolu suunda mähises just sel hetkel, mil raami tasapind on risti magnetvälja jõujoontega. Alalisvoolu mootorites muudetakse elektrivoolu suunda kahe poolrõnga abil, mis on kinnitatud raami teljele ja pöörduvad koos mähisega
4 22,5 0,8 5 45 1 6 67,5 1,2 7 90 1,4 8 112,5 1,6 9 135 1,8 10 157,5 2 11 180 2,2 Ülal on pildil näha PWM signaali 7 % pulsilaiuse juures. Pulsilaiuse täpne väärtus oleneb mootori tüübist. Servomootoreid tehakse nii päripäevase kui vastupäevase ühendusega (mähisega?). Antud servomootor S03NF Standard tundub olevat päripäevase mähisega, mis tähendab et algpositsioonile 0° peaks vastama pulsi laius 1 ms. Positsioonile 180° peaks vastama laius 2,6 ms. Antud tulemustega võrreldes on loomulik väike kõrvalekalle, kuna mõõtmisi sai teostatud silma järgi. Potentsiomeetri ühendamine Ühendame servomootori potentsiomeetriga. Muutes potentsiomeetri asendit, jälgisime ostsilloskoobi signaali.
Analoogmõõteriistade liigid on: 1) ühe- või kaheraamilised magnetoelektrilised mõõteriistad, 2) magnetoelektrilised galvanomeetrid, 3) muunduriga magnetoelektrilised mõõteriistad, 4) elektromagnetilised mõõteriistad, 5) elektro- ja ferrodünaamilised mõõteriistad, 6) elektrostaatilised mõõteriistad, 7) induktsioonmõõteriistad. Magnetoelektrilised mõõteriistad. Magnetoelektrilisi mõõteriistu toodetakse püsimagnetiga ja liikuva mähisega. Liikuva mähisega mõõteriistade tundlikkus ja täpsus on suuremad ning seepärast on need väga laialt levinud. Logomeetrilised magnetoelektrilised mõõteriistad Sellises mõõteriistas puudub vastupöördemoment ja liikuva osa pöördenurk sõltub voolude suhtest kahes mähises. Mähised ühendatakse ahelasse momendivabade juhtmete abil. Voolu puudumisel on osuti asend juhuslik. Mõnikord kasutatakse asendi nullimiseks lisamagnetit. Mõõteriist on ehitatud
liikuvas juhtmes voolu ei teki. Elektrivoolugeneraator Elektrivoolugeneraator on elektrimasin, mis põhineb elektromagnetilise induktisooni nähusel. Tema töö on muundada mehaanilist energiat elektrienergiaks. Ehituselt sarnaneb elektrivoolugeneraator elektrimootoriga, kuid elektrimootori töö on vastupidine, muundades elektrienergia mehaaniliseks energiaks. Elektrivoolugeneraatori põhiosadeks on mähisega raam, püsi- või elektromagnet, rõngad, harjad, rootor ja staator. Sõltuvalt ehitusest toodavad elektrivoolugeneraatorid kas alalis- või vahelduvvoolu. Alalisvool on elektrivool, mille suund ja pinge ajas ei muutu, vahelvuvvoolus need aga perioodiliselt muutuvad. Elektrivoolugeneraatori töö seisneb juba eespool mainitud mehaanilise energia muundamises elektrienergiaks. Mähisega raam pannakse magnetväljas pöörlema ja sellega ühendatud juhis tekib induktsioonivool
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 22 OT: FARADAY EFEKT Töö eesmärk: Töövahendid: Uuritava aine Verdet konstandi Poolvarju polarimeeter, mähisega toru koos määramine. uuritava ainega, alaldi, ampermeeter, ümberlüliti, ühendusjuhtmed. Skeem Esialgne nullasend φ ' 0 Uuritava ainekihi paksus l Voolutugevus Keerdude arv mähises N Mähise pikkus l Magnetvälja tugevus H Katse number φ0 φ1 φ2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. φ´0 =¿ ......... φ´1=¿ ......... φ´2=¿ .........
Kui raami asemel kasutada järjestikku ühendatud juhtmekeerdusid, siis nende indutseeritud elektromotoorjõud liituvad. Püsimagneti asemel võib kasutada elektromagnetit. Tugeva magnetvoo saamiseks kasutatakse generaatorites erilisest elektrotehnilisest terasest südamikke. Magnetvälja tekitavad mähised on paigutatud ühe südamiku uuretesse. Mähised, milles indutseeritakse elektromotoorjõud on teise südamiku uuretes. Üks südamik koos mähisega pöörleb ja teda nim rootoriks. Liikumatut südamikku koos mähisega nim staatoriks. Harilikult on liikumatu magnetvälja tekitav elektromagnet, kuid suurtes tööstuslikes generaatorites pannakse pöörlema just elektromagnet, mis on roororiks. Nii on mugavam võtta genereeritavat voolu liikumatutest mähistest, sest nendes on voolutugevus suurem kui elektromagneti mähistes. Transformaator
Elektrimootor on elektromehaaniline seade, mis muudab elektrienergia mehaaniliseks energiaks. Antud elektrimootor töötab tänu elektromagnetismi nähtusel - elektromagnetismi nähtusel põhinevad mootorid tekitavad jõudu magnetvälja ja vooluga juhtme vastastikmõjust. Elektrimootoris on magneti pooluste vahele paigutatud mähisega raam ehk vasktraadist ringike. Kui selles tekitada elektrivool, siis ringike pöördub. Alalisvoolumootorites kasutatakse magnetvälja tekitamiseks nt. püsimagneteid. Kontaktrõngaste abil juhitakse pöörlevasse ringikesse alalisvool. Ringike pöördub tema vastaskülgedes olevate vastassuunaliste jõudude mõjul. Et ta pöörleks, muudetakse voolu suunda ringis iga poole pöörde järel. See hakkab pöörlema ainult siis, kui muuta voolu suunda
Lühisrootoriga (normaal-, sügav- ja 2-uurdega) 2. Sünkroonmootorid (tänapäeval koos sagedusmuunduriga) · Kommutaatori olemasolu järgi: 1. Kontaktivabad lühisrootoriga asünkroonmootorid 2. Rootori kontaktrõngastega asünkroonmootorid e. faasirootoriga mootorid (tänapäeval vähelevinud) 3. Vahelduvvoolu kollektormootorid Asünkroonmootori põhimõtet selgitav skeem Pöörlev magnetväli 3-faasilises vahelduvvoolu mootoris Pöörleva magnetvälja jõujooned lõikuvad mähisega rootoris ja indutseerivad selles elektrivoolu rootoris tekib elektromagnet Asünkroonmootori lühismähisega rootori ehituse selgitus Lühisrootoriga asünkroonmootor lahtivõetult Asünkroonmootor läbilõikes Asünkroonmootori karakteristikud Asünkroonmootori karakteristikud pruun joon tüüpiline ventilaatori või tsentrifugaalpumba koormusjoon Asünkroonmootori karakteristikud erineva toitevoolu sageduse korral
5)maa magnetväli kaitseb maa elanikke kosmilise kiiruguse ees, st kosmosest tulevate suure energiaga laetud osakestest, mis mõjuvad elusorganismidele kahjulikult 6) kui maal puuduks magnetväli : a) siis ei oleks elanikel kaitset kosmilise kiirguse eest b) ei saaks kasutada orienteerumisel kompassi c)virmalised puuduksid d) ei esineks magnettorme 7)vooluga juhtme ja magnetvälja vastastikmõju põhineb elektrimootori töö- elektrimootoris on magneti pooluste vahele paigutatud mähisega raam, mis hakkab pöörlema, kui mähises tekitatakse elektrivool 8)töötavas elektrimootoris muutub elektrienergia mehaaniliseks energiaks
ELEKTRIMOOTOR REMETS A. MAKSIMOVA A. IVANOVA D. ZATHEJEVA K. MIS SEE ON? • Elektrimootori töö põhineb magnetvälja ja vooluga raami vastastikumõjul. Vooluga raam pöördub magnetväljas. Elektrimootoris pannakse vooluga raam magnetväljas pöörlema, muutes iga poolpöörde jätel voolu suunda raami mähises. • Elektrimootoris muundub elektrivälja energia mehaaniliseks energiaks. EHITUS • Elektrimootoris on magneti pooluste vahele paigutatud mähisega raam, mis hakkab pöörlema, kui mähises tekitada elektrivool. Elektrivool juhitakse mähisesse läbi poolrõngaste vastu surutud harjade. NÄIDE 1. magnetvälja tekitav püsi- või elektromagnet 2. pöörlemistelje omav vooluga raam, tavaliselt raudsüdamikule keritud mähis 3. ühendusklemmid(harjad) voolu juhtimiseks raami 4. vooluallikas elektrivoolu tekitamiseks raamis. KASUTUSALAD • Puhurites, turbiinides, puurmasinates, elektriauto ratastes, vedurites ja konveierlintides.
Elektrimootor-põhineb vooluga juhtme ja MV vastastikmõjust. Tekitab el. voolu. Selleks et raam pöörleks, muudetakse voolu suunda iga poole pöörde järel. Pöörleb ainult siis kui raami tasapind on risti MV jj-ga. Mootor kulutab el energ.. Tööt. Mootor muundub el energ, meh energ. Generaator-elektromagnetilise induktsiooni nähtusel põhineb EV generaatori töö. G-s pannakse mähisega raam MV pöörlema ning seetõttu tekib mähises ja sellega ühendatud juhis induktsioon. Kulutab meh. energ., annab el. energ. Elektromagnetiline induktsioo tekib, kui juht lõikab MV jõujooni, suund sõltub juhteme liikumise suunast MV jõujoonte suhtes. Vastassuunaline. Poolus. Magneti koht kus tema mõju rauaesemetele on kõige suurem. Põhja- ja lõunapoolsus. Jõujooned-jooned, mida mööda asetuvad magnetväljas väikeste
elektrivälja. Pööriselektriväli. Kasutatakse. - Tekib magnetvälja muutusel. Kasutatakse ära elektrigeneraatorites. Miks püsimagnetist kuulike ei veere vasktorus sama kiiresti kui sama suur raudkuul? - Pöörisväli hoidab seda magnetväljas kinni. Induktsiooni elektromotoorjõud - Pinge, mis tekib magnetväljas liikuva juhtmelõigu otstele siis, kui juhtmes puudub vool. Faraday magentilise induktsiooni katse - Pooliga on ühendatud galvanomeeter. Pooli südamik on ühendatud teise mähisega ja teises mägises voolu sisselülitamisel tekib impulss esimeses mähises. Magnetvoog. Tähis. Ühik - Magnetvoog näidab, millisel määral läbivad magnetvälja jõujooned vaadeltatavat pinda selle pinna suuruse ja ühendi tõttu magnetväljas. Tähis: fii; Ühik: 1 Wb Faraday induktsiooni seadus valem! - E(i)= -k*(delta fii / delta t) 1 Wb - Üks veeber on selline magnetvoo muutus, mis ühe sekundi jooksul toimudes tekitab indiktsiooni elektromotoorjõi 1V. Lenzi reegel. Valem
Lühisrootoriga (normaal-, sügav- ja 2-uurdega) 2. Sünkroonmootorid (tänapäeval koos sagedusmuunduriga) · Kommutaatori olemasolu järgi: 1. Kontaktivabad lühisrootoriga asünkroonmootorid 2. Rootori kontaktrõngastega asünkroonmootorid e. faasirootoriga mootorid (tänapäeval vähelevinud) 3. Vahelduvvoolu kollektormootorid Asünkroonmootori põhimõtet selgitav skeem Pöörlev magnetväli 3-faasilises vahelduvvoolu mootoris Pöörleva magnetvälja jõujooned lõikuvad mähisega rootoris ja indutseerivad selles elektrivoolu rootoris tekib elektromagnet Asünkroonmootori lühismähisega rootori ehituse selgitus Lühisrootoriga asünkroonmootor lahtivõetult Asünkroonmootor läbilõikes Asünkroonmootori karakteristikud Asünkroonmootori karakteristikud pruun joon tüüpiline ventilaatori või tsentrifugaalpumba koormusjoon Asünkroonmootori karakteristikud erineva toitevoolu sageduse korral
kreemitatakse. Mõned ravimtaimeteatmikud soovitavad panna konnasilmale luuderohtu. Värskeid või kuivi lehti keedetakse 10 minutit, kurnatakse ja asetatakse kuumalt 2030 minutiks sarvestunud nahale. Pehmenenud konnasilm kaabitakse jällegi maha ja jalga määritakse taimeõli või võiga. Konnasilma võib hõõruda kuuma röstitud sibulaga või sibulapealsetest valmistatud toore pudruga. Teine võimalus on toore sibulalõigu asetamine konnasilmale, see kaetakse mähisega ja hoitakse seni, kuni sarvestunud südamik hakkab nahast eralduma. Lõpuks tehakse kuum vann, mis hõlbustab sarvestunud naha eemaldamist. Veel võib konnasilmale panna peenestatud küüslauku, mis on segatud samas koguses searasvaga. Hästi mõjuvat ka võilillemahl. Kirurgiliselt konnasilma ei kõrvaldata. Opereerimine on vajalik ainult siis, kui konnasilma alla on tekkinud mädakolle. Vältimine. Kanda ainult jalale sobiva kuju ja paraja suurusega jalatseid, hoolitseda jalgade puhtuse eest
muutes iga poolpöörde järel voolu suunda raami mähises. Elektrimootoris muundub elektrivälja energia mehaaniliseks energiaks. Elektromagnetilise induktsiooni nähtus- seisneb selles, et magnetväljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool, kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni. Juhtmes tekkinud elektrivoolu nimetakse induktsioonivooluks. Elektrivoolugeneraatori töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Generaatoris pannakse mähisega raam magnetväljas pöörlema ning raami mähises ja sellega ühendatud juhis tekib induktsioonivool. Vahelduvvoolugeneraatorid on tänapäeval põhilisteks vooluallikateks. Elektrivoolugeneraatoriks muundub mehaaniline energia elektrienergiaks. Elektrienergiat edastatakse- elektrijaamadest asulatesse elektrienergiaga ülekandeliinide abil. Energiakadude vähendamiseks on ülekandeliinides kõrgepingeline elektrivool. Vahelduvvoolus pinget tõstetakse ja alandatakse transformaatorite abil
1. Kui on tegu suurema haavaga ,siis surud haava servad käega kinni ja tõstad jäseme ülesse, seejärel asetad haavale rõhksideme. Kui tegemist on väiksema haavaga, siis puhastad desinfitseeriva vahendiga ning asetad haavale steriilse sideme või plaastri. 2. Ulatuslik põletusepind tuleb katta steriilse mähisega, kui seda pole, siis puhta rätikuga ja kannatanu tuleb toimetada kiiresti haiglasse. Väiksemate põletuste korra pihustada pantenooli või kasutada põletusvastaseid geele. 3. Tuleb kindlaks teha põletushaava ulatuslikkus, tuleb jahutada põlenud kohta voolava külma vee all vähemalt 15 minutit, vajadusel tuleb korrata protseduuri või kasutada muid jahutamise mooduseid. Vajadusel pöörduda haiglasse või kasutada esmaabivahendeid. 4
Milleks on alalisvoolu mootoris harjad ja poolrõngad? Poolrõngad muudavad elektrimootoris raami mähises voolu suunda. Harjad juhivad mähisesse läbi poolrõngaste vastu surutud grafiitvarraste elektrivoolu. Mis on rootor ja staator? Rootor on elektrimootori pöörlev osa. Staator on seisev osa. Mis on induktsioonvool? Vool, mille magnetväljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool, kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni. Selgita elektrivoolu generaatori tööd? Generaatoris pannakse mähisega raam magnetväljas pöörlema ning seetõttu tekib mähises ja sellega ühendatud juhis induktsioonvool. Elektrivoolugeneraatoris muundub mehaaniline energia elektrienergiaks. Mis on elektrijaama generaatoris tavaliselt rootor ja mis staator? Miks?
Vooluga juhe liigub magnetväljas risti nii magnetvälja jõujoontega kui ka voolu suunaga juhtmes. Seega, magnetväljas vooluga sirgjuhtmele mõjuv jõud on suunalt ristimagnetvälja jõujoontega ja voolusuunaga. Magnetväljas vooluga juhtmele mõjuva jõu suund sõltub voolu suunast magnetvälja jõujoonte suhtes. Piki magnetvälja jõujooni paiknevatele juhtmetele magnetväljas jõud ei mõju. Elektrimootoris on magneti pooluste vahele paigutatud mähisega raam. Alalisvoolu elektrimootoris muudetakse voolu suunda raami mähises kahe poolrõnga abil. Elektrivool juhitakse mähisesse l2bi poolrõngaste vastu surutud grafiitvarraste, mida nim. mootori harjadeks. Töötavas elektrimootoris muundub elektrienergia mehaaniliseks energiaks. Elektromagnetiline induktsioon Elektromagnetilise induktsiooni nähtus seisneb selles, et magnetväljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool, kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni
kondensaator on eelnevalt laetud 2)Sunnitud elektromagnet võnkumised need tekivad vooluringis välise perioodilise emj mõjul 3) elektromagneetilised ise võnkumised need eksisteerivad süsteemi sisese energia allika arvel. Vabad elektromagnet võnkumised.Lihtasaim süsteem milles võivad tekkida vabad elektromagnet võnkumised on võnkering. Võnkering on kondensaatorist ja mähisest koosnev süsteem. Kui võnkeringi kondensaator laadida ja see järel ühendada mähisega tekivad elektri- ja magnetvälja perioodilised muutumised st. elektromagnet võnkumised. Kondensaatorile antud energia on koondunud kondensaatori kattete vahele elektrivälja energiana C*U2/2. Kuna kondensaatori ühel kattel on elektronide puudujääk teisel, aga ülejääk hakkavad nad ühelt kattelt teisele liikuma ja tekib elektrivool. Voolu kasv on aegalne induksiioni tõttu. Voolu kasvamine lõppep lui kondensaatori energia on täielikult muundunud magnetvälja energiaks. L*I2 /2
11. Nim. eritakistuse ühikud. 1mm2/m 1m 12. Mida nim. takistiks? Lisa tingmärk. Takistiks loetakse kindla takistusega juhti, mille takistus on tunduvalt suurem vooluringis kasutatavate juhtmete takistusest. 13. Mida nim. reostaadiks? Lisa tingmärk. Reostaat on juht, mille takistuse väärtus on muudetav. 14. Milline on reostaadi ehitus? Joonis teha õpikust lk 86 Keraamilisest materjalist torule on tihedalt traat peale mähitud. Mähisega toru kohal on metallvarras, mida mööda liigub liugur (liikuv klemm). Viies liugurit kasutatavast otsaklemmist eemale suureneb mähitud traadi pikkus, mida mööda vool liigub ja sellega ka suureneb takistus. Reostaati iseloomustatavateks suurusteks on reostaadi suurim takistus ja suurim lubatud voolutugevus. 15. Panna kirja seosed mis kehtivad juhtide jadaühenduse kohta. 1. voolutugevus on kõikides takistites ühesugune I = I1 = I2. 2. kogupinge on võrdne üksikute pingete summaga
Töötavas elektrimootoris muundub elektrienergia mehaaniliseks energiaks. 23.Mis on elektromagnetiline induktsioon?Voolu tekkimine juhis, kui juhi ümber muutub magnetväli. 24.Mis on induktsioonivool? .. vahelduvvool?Muutuva magnetvälja tõttu tekkiv vool. Vahelduvvool on muutuva suuna ja tugevusega vool. 25.Millest sõltub induktsioonivoolu suund?Sõltub juhtme liikumise suunast magnetvälja jõujoonte suhtes. 26.Kuidas töötab elektrivoolu generaator?Generaatoris pannakse mähisega raam magnetväljas pöörlema ning seetõttu tekib mähises ja sellega ühendatud juhis induktsioonivool. 27.Milleks kasutatakse generaatoreid?Voolu tootmiseks. 28.Millised energia muundumised toimuvad generaatoris?Elektrigeneraatorismuundub mehaaniline energia elektrienergiaks. 29.Milliseid energiaid kasutatakse generaatori tööle rakendamiseks?Hüdro-, tuuma-, tuule- ja soojuselektrienergiat. 30.Kuidas ja millisel põhimõttel transporditakse elektrienergiat
jäävad positiivsed ioonid, sinna tekkib negatiivne potentsiaal. Potentsiaalide vahet nimetati pingeks. Kui sa nüüd edasi mõtled, siis pole eriti raske ette kujutada mis moodi generaator elektrit toodab. Inimkond nägi mitusada aastat vaeva, et hakata tootma elektrit. Elektromagnetilise induktsiooni nähtusel põhineb elektrivoolugeneraatori töö. Generaator on oma ehituselt sarnane elektrimootoriga. Generaatoris pannakse mähisega raam magnetväljas pöörlema ning seetõttu tekib mähises ja sellega ühendatud juhis induktsioonivool. Juhe liigub magneti suhtes Magnet liigub juhtme suhtes Muutub magnetvälja tugevus Vooluallikas voolu genereerija, seade, kust vooluring saab voolu. Elektromagnetiline induktsioon nähtus, mis seisneb selles, et muutuv magnetväli tekitab elektrivälja
Pneumojaotite juhtimiseks kasutatakse järgnevaid tingmärke, mis vastavad standardile DIN ISO 1219; 1) Manuaalne: a. üldtähis, b. surunupp, c. Lukustav hoob, d. pedaal. 2. Mehaaniline: a. tagastusvedru, b. keskele viiv vedru, c. rulllik, d. ühesuunaline rullik. 3. Pneumaatiline: a. otsene juhtimine, b. kaudne juhtimine. 4. Elektriline: a. ühe mähisega, 9 b. kahe mähisega. 4. PNEUMOJAOTITE EHITUS 4.1. Pneumojaotite konstruktsioonid Pneumojaotite konstruktsioon määrab ära jaoti tööea, tema juhtimise, liidete konstruktsiooni ja mõõtmed. Kuigi antud tüüpi jaotite konstruktsioon areneb pidevalt, on praegu laiemalt kasutusel järgmist tüüp penumojaotid: 1. Klappjaotid: a) kuulklapiga, b) plaatklapiga. 2
Lülitusviisiga Y - YY reguleerimine konstantsel lubataval momendil. Lülitusviisga Δ - YY reguleerimine konstantsel lubataval võimsusel. Mitmekiiruselise asünkroonmootori käivitus- ja pidurduslülitused ei erine põhiliselt tavalis mootori omadest, kuid lisandub võimalus astmeliseks käivitamiseks või pidurdamiseks. Võimaldab tunduvalt vähendada siirdeprotsesside energiakadu. Mitme staatorimähisega asünkroonmootor jääb rea tehniliste ja majanduslike näitajate poolest alla ühe mähisega mootorile: halveneb staatorimähise kasutatavus, vähenb kasutegur ja võimsustegur. 1.2 Asünkroonmootori kiiruse sagedusreguleerimine Kiiruse sagedusreguleerimine on tänu pooljuhttehnika arengule leidnud üha sagedamist kasutamist. Võimalus sageduse muutmisega reguleerida mootori pöörlemiskiirust selgub valemist: Sageduse muutmine kutsub esile ka mootori poolt arendatava momendi muutumise s.h. ka vääratusmomendi muutumise - sageduse vähendamisel moment suureneb ja vastupidi
liinikaitselüliti QF abil. Mootori ülekoormuskaitse toimub maksimaalvoolurelee KA1 abil, mille mähis on lülitatud jadamisi mootori ankruahelasse, avanev kontakt aga nullpingerelee KA6 mähise ahelasse. Skeemis on ette nähtud ka kaitse magnetvälja kadumise eest, milleks on skeemi lülitatud ergutusvoolu kontrolli relee KA5, mille mähis on lülitatud jadamisi mootori ergutusmähisega LM, sulguv kontakt aga jadamisi nullpingerelee KA2 mähisega. Kaitse iseenesliku käivitumise eest on teostatud nullpingereleega KA2. Mootori ergutusmähise kaitsmiseks ülepinge eest on skeemi lülitatud lahendustakisti R4. Juhtimisahelad on kaitstud lühise eest sulavkaitsmetega F1 ja F2. Lõpulütitite mitterakendumisel on avarii lõpulülitit, mis katkestavad toite. Mootori käivitamiseks lülitatakse sisse nupp SB3 või teistpidi liikumiseks SB2. Mootori seiskamiseks tuleb vajutada STOP nuppu SB1.
Lühist? Lühis ehk lühiühendus on olukord, kus vooluringi välistakistus väheneb järsult ning seega voolutugevus suureneb. (Rike elektrijuhis) 6. Nim ja iseloom erinevaid kaitsmete tüüpe! Sulavkaitse lihtsaim elektriseadme kaitse, mis katkestab voolu peale liigvoolu või lühise tekkimist - Kaitselüliti - katkestab vooluahela automaatselt ülekoormuse või lõhise korral. 7. Mis on elektrimootor ja generaator ja milliseid liike on on olemas ja kuidas töötavad? (rootor ja staator mähisega) Generaator on seade , mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Rootormähisega generaatorid ja staatormähisega generaatorid. Toimivad vastavalt sellele, kummas on antud hetkel induktsiooni elektromotoorjõud suurima väärtusega. 8. Mis on aktiivvõimsus? hetkvõimsus? Aktiivvõimsus iseloomustab võimsust, mida saab muuta kasulikuks tööks või salvestada teiste energialiikidena. Hetkvõimsus on pinge hetkväärtuse U ja
muutes iga poolpöörde järel voolu suunda raami mähises. Elektrimootoris muundub elektrivälja energia mehaaniliseks energiaks. Elektromagnetilise induktsiooni nähtus seisneb selles, et magnetväljas liikuvas juhtmes tekib elektrivool, kui juhe lõikab magnetvälja jõujooni. Juhtmes tekkinud elektrivoolu nimetatakse induktsioonivooluks. Elektrivoolugeneraatori töö põhineb elektromagnetilise induktsiooni nähtusel. Generaatoris pannakse mähisega raam magnetväljas pöörlema ning raami mähises ja sellega ühendatud juhis tekib induktsioonivool. Vahelduvvoolugeneraatorid on tänapäeval põhilisteks vooluallikateks. Elektrivoolugeneraatoris muundub mehaaniline energia elektrienergiaks. Elektrienergiat edastatakse elektrijaamadest asulatesse elektrienergia ülekandeliinide abil. Energiakadude vähendamiseks on ülekandeliinides kõrgepingeline elektrivool. Vahelduvvoolu pinget tõstetakse ja alandatakse transformaatorite abil
Ühendatakse faasjuhtmele. *Iseloomusta lühist. Lühis on olukord, kus vooluringi välistakistus väheneb järsult ning seega voolutugevus suureneb. *Nimeta ja iseloomusta erinevaid kaitsmete tüüpe. On sulavkaitse ja bimetallkaitse. Sulavkaitse on ühekordselt kasutatav ning bimetallkaitse on korduvkasutatav. *Mis on elektrimootor ja generaator ning milliseid liike on olemas ja kuidas need töötavad? (rootor ja staator mähisega) Elektrimootor on elektromehaaniline seade, mis muundab elektrienergia mehaaniliseks tööks. Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Generaatori liigid on rootormähisega generaator ja staatormähisega generaator, mis toimivad vastavalt sellele, kummas on antud hetkel induktsiooni elektromotoorjõud suurima väärtusega. *Mis on aktiivvõimsus? Hetkvõimsus
pinget kasutades tööle rakendamiseks. • Helirakendustes kasutatakse kraanitud autotransformaatoreid kõlarite kohandamiseks konstantse pinge helijaotussüsteemidega ja impedantsi sobitamiseks, näiteks madala takistusega mikrofoni ja suure takistusega võimendi sisendi vahel. Jne. Autotransformaatorite eeliseks see, et nad on sageli väiksemad, kergemad ja odavamad kui tüüpilised kahekordse mähisega trafod. Ühtlasi on neil madalam lekkereaktsioonivõime, madalamad kaod, väiksem erutusvool ja suurenenud VA hinnang antud suuruse ja massi korral. Miinuseks see, et primaar- ja sekundaarmähiste vahel pole elektrilist isolatsiooni. • Miks ei sobi tavaline jõutrafo elekterkeevituse vooluallikaks? Milline peab olema keevitustrafo pinge-voolu karakteristik? Tavaline jõutrafo ei sobi elektrikeevitust toitma, kuna keevitustrafo peab
muutes elektrienergiat ühelt pingetasemelt teisele pingetasemele magnetvälja mõjul. 11. Trafo üldmõisted ja ehitus. Trafo on seade, mis muudab ühe suurusega pinge sama sagedusega teise suurusega pingeks. Trafo koosneb südamikust ja südamikule asetatud kahest või mitmest mähisest. Südamiku osi, millele on asetatud mähised, nimetatakse sammasteks. Väljaspool mähiseid olevaid osi nimetatakse ikkeks. Trafod liigitatakse mähiste arvu järgi · kahe mähisega trafodeks; · kolme mähisega trafodeks; · mitme mähisega trafodeks. Vahelduvvoolu liigi järgi on trafod · ühefaasilised; · kolmefaasilised; · mitmefaasilised. Mähist, mida toidetakse mingi pinge ja sagedusega vahelduvvoolu allikast, nimetatakse primaarmähiseks. Mähiseid, millelt saadakse sama sagedusega, kuid üldjuhul teistsuguse pingega vahelduvvoole nimetatakse sekundaarmähisteks.
toitepingejuhet. 9. Mida annab kolmefaasilise asünkroonmootori käivitamisel lülitamine esialgu tähte koos hilisema ümberlülitamisega kolmnurka? Võimsus suureneb lülitades hiljem kolmnurka. 10. Milleks on ühefaasilises asünkroonmootoris kondensaator? Kuna ühefaasilises asünkroonmootoris puudub loomulik käivitusmoment. Käivituseks on käivitusmähis, mille telg on töömähise suhtes nihutatud 90 elektrilise kraadi võrra. Selle mähisega jadamisi on magnetvoo faasis nihutamiseks ühendatud kondensaator . Pärast käivitamist lülitatakse käivitusmähis välja. Kondensaator on ühefaasilises asünkroonmootoris käivitus momendi tekitamiseks. 11. Kuidas tekitatakse ühefaasilises asünkroonmootoris käivitusmoment? Ühefaasilises asünkroonmootoris tekitatakse käivitusmoment käivitusmähise abiga, kasutatakse ka kondensaatorit 12. Milleks kasutatakse transformaatoreid (trafosid)?
toitepingejuhet. 9. Mida annab kolmefaasilise asünkroonmootori käivitamisel lülitamine esialgu tähte koos hilisema ümberlülitamisega kolmnurka? Võimsus suureneb lülitades hiljem kolmnurka. 10. Milleks on ühefaasilises asünkroonmootoris kondensaator? Kuna ühefaasilises asünkroonmootoris puudub loomulik käivitusmoment. Käivituseks on käivitusmähis, mille telg on töömähise suhtes nihutatud 90 elektrilise kraadi võrra. Selle mähisega jadamisi on magnetvoo faasis nihutamiseks ühendatud kondensaator . Pärast käivitamist lülitatakse käivitusmähis välja. Kondensaator on ühefaasilises asünkroonmootoris käivitus momendi tekitamiseks. 11. Kuidas tekitatakse ühefaasilises asünkroonmootoris käivitusmoment? Ühefaasilises asünkroonmootoris tekitatakse käivitusmoment käivitusmähise abiga, kasutatakse ka kondensaatorit 12. Milleks kasutatakse transformaatoreid (trafosid)?
Induktiivandureid kasutatakse külgliikumise elektriliseks mõõtmiseks ja selle anduri töö põhineb pooli induktiivsuse muutusel. Induktiivanduri näitena on toodud veoautode raami kõrgusreguleeringu. Wabco ECAS, süsteemi kõrgusandur. Andur ise on kinnitatud raamile ja teljele ning raami vahelise kauguse muutumine liigutab anduris olevat raudsüdamikku. Anduri põhikomponentideks on mähis ja selles liikuv raudsüdamik. Soojusest tingitud mähise takistuse muutuse kompenseerimiseks on mähisega jadamisi ühendatud NTC- termistor. Raami ja telje vahelise muuttummine liigutab hoovastiku kaudu anduris olevat raudsüdamikku. Selle tulemusena muutub mähise indktiivsus (voolu muutumist takistav omadus). Juhtplokk saadab mähisesse lühikesi 50Hz sagedusega, pingeimpulsse. Mähise induktiivsuse muutus mõjutab impulsi kestust. Impulsi kestus on suurim siis kui vedrustus on üleval ja väikseim siis kui vedrustus on all. Anduri töötamise eeldusek on häireteta maanduse olemasolu
suureneb. 8.Nimeta ja iseloomusta erinevaid kaitsmete tüüpe. Kaitsmed jagunevad sulavkaitsmeteks ning bimetallkaitsmeteks: Sulavkaitsmed sulavad ära, kui küllalt suur vool neid läbib ning bimetallkaitsmetes doojeneb plaadike, mis liiga suure voolu läbiminekul soojeneb, selle tagajärjel kõverdub ning ühenduse katkestab. 9. Mis on generaator ja milliseid liike on olemas ja kuidas töötavad ? (rootor ja staator mähisega) Generaator on seade, mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Rootormähisega generaatorid ja staatormähisega generaatorid. Toimivad vastavalt sellele, kummas on antud hetkel induktsiooni elektromotoorjõud suurima väärtusega. 10. Kuidas jaotatakse tarbijad vahelduvvoolu võrgus võimsuse järgi ? 1. Infoseadmed, mille võimsus on üldjuhul väike. (nt telekas ja arvuti) 2. Suure võimsusega elektrivoolu soojuslikku toimet kasutavad seadmed
Väldi histidiinirikkaid toiduained tomatit, hallitusjuuste, loomaliha, seamaksa, lõhet, tuunikala, konserveeritud liha -ja kalatooteid, hapukapsaid. Väldi toiduaineid, mis võivad organismis histamiini vabastada aedmaasikad, kakao, munavalge. Väldi säilitus- ja värvainetega toiduaineid, kondiitritooteid (eriti E102, benzoaadid E210-220). Väldi alkohoolseid jooke, higistamist ja tihedaid riideid. Jahuta turselisi sügelevaid kuplasid külma mähisega, jääga või jahutavate loksutistega. (mitte külmaurtikaaria puhul). Vältige võimalusel füüsikalist 6 urtikaariat esilekutsuvaid faktoreid, nagu külm, kuum, rõhk, vibratsioon, higistamine, füüsiline koormus, mehhaaniline trauma jt. Abi võite saada antihistamiinikumi võtmisest 1 tund enne potentsiaalset löövet esilekutsuvat tegevust (näit. duss, ujumine, sportimine jt.).
teine - missugune kontakt on (normaalselt avatud või normaalselt suletud). Elektromagneti mähis on elektriahela koormus. Elektrivoolu tugevus selles ahelas sõltub relee gabariidist. Tavaliselt kasutatakse automaatikas väikse võimsusega releesid kuni 200mA , mis annab võimaluse kasutada releed mikroandurite koormuseks. Relee mähisel pole tähtis polaarsus . Aga relee mähis on ka induktiivsus. Selleks, et vältida liigpinget elektriahela kommutatsioonil , ühendatakse paralleelselt mähisega pooljuhtdiood. Sellisel juhul on tähtis polaarsus. Relee mähise klemm A1 ühendatakse plussiga, aga A2 miinusiga. Relee elektriskeemi tähistus Relee mähist tähistatakse numbriga n. Mähise all näidatakse kontaktide tabel. Relee kontaktid -n.n, kus esimene täht näitab relee numbrit, teine - kontakti gruppi. Põhifunktsioonid: Pinge muutmine Inverterfunktsioon (NO->NC) Kontaktide arvude suurendamine Koormusvoolu suurendamine Mälufinktsioon
keemilist toimet ei esine. Elektrivoolu magnetiline toime seisneb selles, et vooluga juhi ja magneti vahel esineb vastastikmõju (mähis ja kompass, raadiod, telekat jne.). Voolu magnetiline toime kaasneb elektrivooluga nii metallides kui ka elektrolüütide vesilahustes. Kõigis elektrivooluga kaasnevates nähtustes avaldub alati vähemalt üks voolu toimetest. Galvanomeetriga saab kindlaks teha elektrivoolu olemasolu juhis. Galvanomeetri töö aluseks on püsimagneti ja mähisega raami vastastikmõju. Raam võib enda telje ümber kergesti pöörduda ning selle küljes on osuti, mis pöördub koos raamikesega, kui selles tekitatakse elektrivool. Et saam läheks voolu katkestamisel algasendisse tagasi, on selle külge kinnitatud vedru. Galvanomeeter on varustatud skaalaga ning vastavalt voolu suunale mähises pöördub osuti skaala keskpunktist kas ühele või teisele poole. Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis
Vahelduvvooluelektromagnetite karakteristikud jäävad alalisvoolu omadele alla: neil on samade gabariitide juures väiksem tõmbejõud, on väiksema tundlikkusega ja nad maksavad rohkem. Elektromagnetite poolt käivitatavad reguleerivaid organeid nimetatakse solenoidideks. Elektromagnetilised täiturseadmed Elektromagnetiliste täiturmehhanismide hulka kuuluvad solenoidseadmed ja elektro magnetilised sidurid. Solenoidseade koosneb mähisega poolist 1, mille sees liigub solenoid 2. Voolu puudumisel mähises vedru 3 surub solenoidi alumisse asendisse, voolu läbimisel mähisest solenoid tõmmatakse pooli sisse. Solenoidmehhanismi sisendsignaaliks on pinge Us ja väljundsignaaliks solenoidi liikumine lv. Solenoidi liikumine kasutatakse mingi reguleeriva organi
põhineb voolu ja magneti ning kahe voolu vahelise vastastikmõju kasutamisel. Generaator - seade energia, aine või informatsiooni tootmiseks. Liigid: elektrigeneraator ‒ seade mehaanilisest energiast elektrienergia tootmiseks; gaasigeneraator ‒ seade tahke- või vedelkütusest põlevgaasi saamiseks; elektrongeneraator ‒ elektroonikalülitus etteantud parameetritega elektrivõngete tekitamiseks:ja milliseid liike on on olemas ja kuidas töötavad ? (rootor ja staator mähisega) 35 Aktiivvõimsus -keskmine võimsus, mis saadakse elektrivoolu kogu töö jagamisel selleks kulunud ajaga või efektiivvärtuse kaudu P=UI= ImUm/2 Hetkvõimsus - näitab võimsust mingi konkreetsel ajahetkel ja see saadakse voolutugevuse ning pinge hetkväärtuse kaudu. N=UI (vahelduvvool= pinge*voolutugevus) 36 Trafo- elektromagnetilise induktsioonil (EMI) põhinev seade vahelduva pinge ja voolutugevuse muutmiseks const sagedusel.
MÄNGIMINE ROOBI LÄHEDAL Tavaliselt on kandle kõla kõige kandvam, kui keelt tõmmatakse umbes selle keskkohast. Kui tõmmata aga roobi lähedalt, tekib teravam, nasaalse iseloomuga ja kiiremini kustuv heli, mis meenutab teatud määral klavessiini. TAMBORA Keeli lüüakse peopesa või käelaba küljega. Tulemiseks on suhteliselt raskelt määratava kõrgusega klaster. SÕRME LIBISTAMINE BASSKEELEL Kui libistada sõrme või sõrmeküünt mööda mõnd madalat, mähisega keelt, tekib eriline vihisev või vilisev heli, mille kõrgus on ebamäärane. KOPUTUSED PILLI KORPUSEL Koputused panevad helisema kõik keeled. POOGNE KASUTAMINE Poogna kasutamine on võimalik kahel alumisel ja kahel ülemisel keelel. ,,ETTEVALMISTATUD" KANNEL Keeli võib ,,prepareerida" kasutades traati, kirjaklambreid, münte, paberit jne. keelte vahel. See annab laiad tämbrilised võimalused, kuid heli kaotab palju oma kandvusest. Dünaamiline skaala
sõbra näo piirkonda punetavad laigud, nägu läheb tursesse ja sõber ei saa korralikult hingata? Millele sellised tunnused viitavad? Antud tunnused viitavad allergiale. Tegutsen järgnevalt: Helistan kiirabisse Küsin ravimite kohta, kui tal need on siis aitan tal neid võtta. Eemaldan ettevaatlikult herilase nõela koos mürginäärmega (äralükkamise teel). Ei pigista mürgikotti. Tekkinud turset leevendan külma mähisega. Juhul kui sõber on saanud nõelata suhu või neelu piirkonda, siis lasen tal imeda jääkuubikuid või väikeste lonksudega juua külma vett. 9 Kuidas tuleks tegutseda, kui teie kursusekaaslane kaebab halba enesetunnet, pea käib ringi, nahk on külm ja kleepuv? Panite tähele ka seda, et ta kaebas söögiisu ja suukuivust, tarbis igal võimalusel vett. Mis probleem võib esineda? Kahtlustan, et kursakaaslasel on normist madalam veresuhkur
4. Iseloomusta lühist ? Lühis ehk lühiühendus, välistakistus väheneb järsult või kaob, mille tagajärjel voolutugevus tõuseb järsult. I= /(R+r) 5. Nimeta ja iseloom erinevaid kaitsmete tüüpe. Jagunevad: 1. Sulakaitsmed ühekordselt kasutatavad, kuna sulavad läbi. 2. Bimetallkaitsmed korduvkasutatav, paindumise tõttu katkeb vooluring. 6. Mis on elektrimootor ja generaator? Milliseid liike on olemas ja kuidas töötavad ? (rootor ja staator mähisega) Elektrimootor muudab elektrienergia mehaaniliseks tööks. Generaator on seade , mis muundab mingit teist energiat vahelduva elektromagnetvälja energiaks. Rootormähisega generaatorid ja staatormähisega generaatorid ja elektrimootorid. Elektrimootori töö põhineb voolu ja magneti ning kahe voolu vahelise vastastikmõju kasutamisel. 7. Mis on aktiivvõimsus ? hetkvõimsus ? Vahelduvvoolu hetkvõimsus näitab võimsust mingil konkreetsel ajahetkel ja saadakse
1 Kommutaatori Induktori poolused Kommutaatori harjad harjad N N Ankur mähisega I I · ´ NJ NJ i RT + + ´II Kommutaatori ·
Muuseumi ekspositsioonis olevad setu ja Vana-Vändra kannel on koopiad sellistest vanadest pillidest. Vana kandle asemele tuli 19. sajandi teisel poolele kasutusele rohkete keeltega trapetsi- või pooltrapetsi-kujuline kannel, mida nimetati ka viisikandleks või simbliks. Pillid olid diatoonilised, keeled paiknesid paralleelselt. Seoses funktsionaal-harmoonilise mõtlemise kinnistumisega eesti rahvamuusikas levisid möödunud sajandi vahetusel veel erilised mähisega basskeeled, märkimaks helistiku põhifunktsioone. Taolised on rahvapillimehe Peeter Piilpärki, Eduard Johansoni jt. valmistatud pillid. 20. sajandi algupoolel asendati Kagu-Eestis kandle üksikud basskeeled valmis saateakordidega. Soov avardada kandle ulatust ja mänguvõimalusi viis 20. sajandi 50-ndail aastail kandleehitajaid mitme uue kandletüübi loomisele. Otsingute tulemusena tekkisid kromaatiline ja saatekannel. Viimane võimaldas mängida paljusid akorde kõikides helistikes.
kE kE I kE U Rm T k E -mehhaaniline karakteristik I ja I kE T kT kT Rm- masina takistus(järjestikku ühendatud mähiste kogutakistus), -magnetvoog 12. Alalisvoolu- kompaundmootori põhivõrrandid ja loomulikud karakteristikud. U=E+IR E=k T=kTI On kahe mähisega: Haruvoolumähis ning temaga pärisuunas mõjuv peavoolumähis. Masina resulteeriv magnetomotoorjõud - F Fp Fj I eep I aej Kompaundmootori resultantmagnetvoog - c1 Fp F j Magnetvoog polekoormuse muutumisel konstantne vaid sõltub ankruvoolust, mille tõttu karakteristikuid ei ole võimalik küllalt täpselt analüütiliselt väljendada. Suurel koormusel on kompaundmootor nagu peavoolumootorgi tugevasti küllastatud, magnetvoog jääb peaaegu konstantseks ning
Tagasiside Teie vastus on õige. Õige vastus on: A-otsevõrkkäivitus; B – täht- kolmnurkkäivitus; C- käivitus sujuvkäivitiga Küsimus 58 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Mis juhtimismeetodit kasutatakse järgneval pneumojaotil? Valige üks: a. Pneumaatiline kombineeritud mehaaniline b. Pedaal, veruga tagastuv c. Kahe mähisega, kaudne juhtimine võimendusega (käsijuhtimise võimalus) d. Elektriline Tagasiside Sinu vastus on õige. Õige vastus on: Kahe mähisega, kaudne juhtimine võimendusega (käsijuhtimise võimalus) Küsimus 59 Õige Hindepunkte 1.00/1.00 Märgi küsimus lipuga Küsimuse tekst Millise pneumojaoti juhtumismeetodiga on tegemist? Valige üks: a. Pedaal b. Lukustav hoob c. Surunupp d. Üldtähis
annaabi.ee 
