Martin Luther sündis 10,novembril 1483. Ta sünninimi oli Martin Luder. Ta sündis talupoeglikku perekonda. Tema isa oli Hans Luder ja ema Margarete Lindemann .Martin kasvas ülesse Mansfeldis. Tema isa oli väikese vasekaevanduse omanikuna saavutanud jõukuse ning soovis pojast koolitada juristi. Erfurdi ülikooli õppima asunud Luther aga muutis meelt ja ning asus õigusteaduse asemel õppima teoloogiat. 1505. aasta 2. juulil, kui ta oli teel Mansfeldist Erfurti, jäi Luther rajuilma kätte ning andis pühale Annale tõotuse, et kui ta eluga pääseb, hakkab ta mungaks. Nõnda juhtuski ja 17. juulil astus ta augustiinlaste ordu liikmeks. 1507. aastal, pärast preestriks pühitsemist, alustas ta ka teoloogiaõpinguid, saades 1512. aastal teoloogiadoktoriks. Et teda varasemad usuõpetused ei rahuldanud, asus ta välja töötama uut õpetust. Luther koondas tähelepanu Piibli tekstidele, mis keskendusid inimese ja jumala vahekorra küsimustele. Luther hakkas kaht...
Martin Luther sündis 10,novembril 1483. Ta sünninimi oli Martin Luder. Ta sündis talupoeglikku perekonda. Tema isa oli Hans Luder ja ema Margarete Lindemann .Martin kasvas ülesse Mansfeldis. Tema isa oli väikese vasekaevanduse omanikuna saavutanud jõukuse ning soovis pojast koolitada juristi. Erfurdi ülikooli õppima asunud Luther aga muutis meelt ja ning asus õigusteaduse asemel õppima teoloogiat. 1505. aasta 2. juulil, kui ta oli teel Mansfeldist Erfurti, jäi Luther rajuilma kätte ning andis pühale Annale tõotuse, et kui ta eluga pääseb, hakkab ta mungaks. Nõnda juhtuski ja 17. juulil astus ta augustiinlaste ordu liikmeks. 1507. aastal, pärast preestriks pühitsemist, alustas ta ka teoloogiaõpinguid, saades 1512. aastal teoloogiadoktoriks. Et teda varasemad usuõpetused ei rahuldanud, asus ta välja töötama uut õpetust. Luther koondas tähelepanu Piibli tekstidele, mis keskendusid inimese ja jumala vahekorra küsimustele. Luther hakkas kaht...
Sissejuhatus Martin Luther oli üks mõjukam ja vastuolulisem inimene reformatsiooni liikumises. Tema tegevus murdis Rooma katoliku kiriku uutesse kristluse sektidesse ja lõi käima seal reformi. Silmapaistev teoloog, tema soov inimesi panna lähedamalt tundma jumalat viis ta tõlkima Piiblit inimeste keelde, märkimisväärselt muutmas kirikujuhtide ja nende järgijate suhet. 1. Martin Lutheri elulugu Martin Luther sündis 10. novembril 1483. aastal Eislebenis, Saksamaal. Tema vanemad, Hans ja Margarette Luther, olid küll talupoegliku päritoluga, kuid isa Hans oli edukas kaevurina ja maagi sulatajana. 1484. aastal kolis pere Mansfeldi, kus Hans pidas maagimaardlaid. Hans Luther teadis, et kaevandus on raske äri ja sellepärast tahtis ta, et tema paljulubaval pojal oleks parem elu ja et temast saaks advokaat. 7-aastaselt alustas Martin kooli Mansfeldis. 14-aastaselt läks ta põhja Magdeburgi kooli, kus jätkas õpinguid. 1498. aastal naasis t...
Saksa reformatsiooni algus Evelin Veinberg Angelika Saar Luterlus Saksamaa panus maailmale Usupuhastuseks nimetatakse ristiusu õpetuse puhastamist Reformatsioon kiriku ja ühiskonna muutumine laiemalt Saksa keisririik 15.sajandi lõpul 16 sajandi algul Keiser Karl V (1519- 1556) Habsburgi dünastia silmapaistvamaid esindajaid Sai isalt Habsburgide riigi ja ema poolt Hispaania troonipärijaks Suurim välispoliitiline probleem: Türklaste pealetung Saksa keisririik katus paljude erisuguste suuremate ja väiksemate valduste vahel Kõige tähtsamad olid kuurvürstiriigid Majandus Iseloomustab varakapitalistlike suhete kiire areng Kaubanduse jätkuv edenemine (kaubatootmise tõus, maa soodne asend kaubateedel) Kaupmehed finantseerisid ka manufaktuuride rajamist Kirik ja vaimuelu 16. saj. algus katoliku kiriku hiilguse tip...
Kuidas mõjutas Lutheri usk hariduse arengut? Martin Luther oli saksa teoloog, kes sündis 10. novembril 1483. aastal Eislebenis. Kooliteed alusta ta Mansfeldi ladinakoolis, kus ta õppis 7 aastat. Peale seda läks ta Magdeburgi toomkooli ning seejärel Eisenachis Erfurdi ülikoolis. 1507. aastal pühetseti saksa reformatsiooni tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja Martin Luther preestriks, kus talle anti ülesandeks õppida teoloogiat. 1512. aastal saigi temast teoloogiadoktor ja Wittenbergi ülikooli piibliteaduse professor. Ajal, mis Luther viibis Watburgi lossis tõlkis ta Piibli saska keeled (1534). See pani aluse saksakeelesetele jumalateenistustele ning andis võimaluse tõsta rahva haridustaset. Oma tõlkega lõi Luther nüüdis-saksa kirjakeele. Üks Martin Lutheri õpetuse keskseid ideid oli, et inimesel peab olema võimalik lugeda pühakirja ja usu põhitõdesid oma emakeeles. Läkitustes soovitaski Martin Luther asut...
Saksamaa 16. saj toimus seal esimene võitnud reformatsioon. Tähtsaim juht ja uue kiriku rajaja oli Martin Luther. Alguse sai jälle seoses indulgentside müügiga. Seal hakati neid juba ette müüma. 1517 naelutas Luther oma seisukohad Wittenburgi lossikiriku uksele (95 teesi) 1) lõpetada indulgentside müük 2) paavst saab kustutada vaid enda poolt määratud karistusi. 3) Munkadel ja nunnadel lubada kloostrist lahkuda. 4) Vaimulikel lubada abielluda. 5) Kaotada pühakute ja reliikviate kultus 6) Keelata tasu võtmine kiriku toimingute eest 7) Lõpetada vaimulike ametikohtade müük 8) Tõlkida piibel rahvus keeltesse Reformatsioon Saksamaal (1517-1555) Põhjused: · Katoliku kirik oli ajast maha jäänud · Vaimulikud ei olnud enam eeskujuks Tegevused: · Martin Luther astus vastu patukahetsuskirjade müügile · Martin Luther lõi Littenbergi lossikiriku uksele enda koostatud 95 teesi · Luther pandi kirikuvan...
Reformatsioon Saksamaal (1517-1555) Põhjused: · Katoliku kirik oli ajast maha jäänud · Vaimulikud ei olnud enam eeskujuks Tegevused: · Martin Luther astus vastu patukahetsuskirjade müügile · Martin Luther lõi Littenbergi lossikiriku uksele enda koostatud 95 teesi · Luther pandi kirikuvande alla Kaasmõju: · Patukahetsuskirjade müük · Kirikumaksud · Teadlaste tegevuse pidurdamine · Sekkuti valitsemisse · Taheti ära võtta kirikumaid Eesmärgid: · Muuta usukombed lihtsamaks ja kaasaegsemaks · Ilmalikule tegevusele suurem tähtsus Põhimõtted: · Piibel on usu alus · Õndsaks saab ise uskudes · Piibel peab olema emakeeles · Alles jätta vaid 2 sakramenti ristimine ja armulaud Hinnang: · Kirikutalitused muutusid lihtsamaks ja odavamaks · Vähenes kiriku mõju majandusele ja poliitikale Tulemused: · Levik teistesse maadesse · Piiblid rahvuskeeltes · Usurahu lu...
REFORMATSIOON Koostaja:Anet Põdra Reformatsioon ehk usupuhastusliikumine Reformatsiooni põhjused ja eeldused Ulatus ja tagajärjed Paavstide huvid muutusid Patukustutuskirjade indulgentside müük JohannTetzel- Saksamaal kurikuulsaks saanud indulgentside müüja Martin Luther Reformatsiooni algataja Martin Luther (1483-1546) Lõi 95 ladinakeelset teesi Ta leidis ,et usulise tõe ainsaks allikaks on vaid Piibel Luther oli jäiga kirikuhierarhia vastu Tunnistas seitsmest sakramendist vaid kahte,s.o ristimist ja armulauda Katharina von Bora Reformatsioon Saksamaal Paavast Leo X Lutheri tegevusele ei pööratud tähelepanu, kuni märgati ,et tal on rahva toetus Luther kuulutati lindpriiks ,ta varjas end aasta aega ...
Kuidas mõjutas luteri usk hariduse arengut? Reformatsioon oli 16.sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid reformeeritud harud, neist peamised luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus. Nii nimetati usulisi õpetusi, mis kaldusid kõrvale ametliku kiriku põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest. Ketserlike õpetuste alusel tekkisid olemasoleva feodaalkorra ja katoliku kiriku vastased rahvaliikumised. Sageli oli sihiks seatud algkristliku lihtsuse juurde tagasipöördumine, mis tähendas kirikutalitustest loobumist, nõuet kaotada kiriku ja kloostrite maavaldused ning kirikumaksud. Saksamaa on andnud maailmale suurima katoliiklusest lahkulöönud kristliku usutunnistuse luterluse. Tegu on esimese võitnud reformatsiooni ja ühtlasi usupuhastusega. Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kelle seisukoht...
Ptk.25 Reformatsiooni algus: hussiitide liikumine · Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus · Usuline õpetus, mis kaldus kõrvale ametliku kiriku põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest · Ketserlike õpetuste põhjal tekkisid olemasoleva feodaalkorra ja katoliku kiriku vastased rahvaliikumised · Sageli oli sihiks seatud algkristliku lihtsuse juurde tagasipöördumine · Toredatest kirikutalitustest loobumine · Nõue kaotada kiriku ja kloostrite maavaldused ning kirikumaksud · Ketserlus oli suurel määral suunatud paavstivõimu vastu · Esimesena nõudis kiriku pähjaliku reformi John Wyclif · 14.saj · Oxfordi ülikooli professor · Eitas vaimulike võimet patte andeks anda · Eitas nende õigust indulgentse müüa · Patulunastuskiri · Taunis kõrvapihti · Individuaalne patutunnistus preestrile pihi...
Martin Luther ja reformatsioon Luterlus · Eitatakse paavsti võimu ja katoliku kiriku pärimust · Õndsakssaamine toimub vaid usu läbi Jumala armust · Ainus autoriteet on Piibel · Jumalateenistusel on pearõhk jutlusel · Luterluses on säilunud vaid kaks sakramenti: ristimine ja armulaud · Luterlust tunnistati 1555.aastal Augsburgi usurahuga. Vastu võtsid Põhja- ja Kesk-Saksamaa, Skandinaaviamaad, Vana-Liivimaa. Kirik allus kuningavõimule Reformatsioon · Reformatsioon ehk usupuhastusliikumine sai alguse 16. sajandil · Martin Lutheri seisukohtadest sai alguse reformatsioon · 31. oktoobril peetakse tänapäeval usupuhastuspüha Martin Luther (1843 1546) · Martin Luther oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk, kes on oluliselt mõjutanud protestantismi ja teiste kristlike traditsioonide õpetust. · Luther sündis Eislebenis talupoeglikku päritolu perekonnas. Tema isa ...
Martin Lutheri elu tähtsaimad sündmused Sündis 10.11.1483 Eislebenis Immatrikuleerus 1501. aastal Erfurdi ülikooli, et õppida juristiks 1505 lasi end mungaks pühitseda 1512 alustas Wittenbergis tööd teoloogiaprofessorina 31.10.1517 saatis kirja Mainzi peapiiskopile, millele lisas 95 teesi 1519 Leipzigi väitlus 03.01.1521 pandi Luther kirikuvande alla 06.03.1521 Wormsi riigipäev 1522 ilmus saksakeelne Uus Testament 13.06.1525 abiellus Katharina von Boraga 1534 ilmus Vana Testamendi tõlge Suri 18.02.1546 Eislebenis Martin Luther sündis 10. novembril 1483 Eislebenis. Lapsepõlv ja esimene kooliaasta möödusid Mansfeldis ja hiljem Magdeburgis ja Eisenachis. Luther immatrikuleerus 1501. aastal Erfurdi ülikooli filosoofiateaduskonda, et õppida juristiks, kuid 1505. aastal lasi ta end augustiinlaste kloostris hoopis mungaks pühitseda. Edasi jätkas Luther oma haridusteed juba Erfurdi ja W...
Saksa reformatsiooni algus Saksamaa on andnud maailmale suurima katoliiklusest lahtiloonud kristliku usutunnistuse luterluse. Antud juhul nimetatakse usupuhastuseks ristiusu õpetuse puhastamist sajandite jooksul ladestunud täiendustest ja tõlgendustest. Reformatsiooni all mõistame kiriku ja ühiskonna muutmist laiemalt, sealhulgas valitsemise, poliitilise ja ka majandusliku võimu alal (kirik ja ilmalik võim; kiriku maavaldused). Saksa keisririik 15.saj lõpul 16.saj algul Saksamaa oli keisririik Euroopa südames. Ametlik nimetus Saksa Rahvuse Püha Rooma riik. Keiser Karl V valitses aastail 1519-1556 ning ta ajal toimus Saksa reformatsioon. Ta on Hasburgi dünastia silmapaistvamaid esindajaid. Ta isa Philipp oli abiellunud Aragoni printsessiga. Nii sai Karl isa poolt Hasburgide riigi ja ema poolt Hispaania troonipärijaks. Karl V valdused piirasid Kesk-Itaalias asunud Paavstiriiki ümberringi ning sellest tekk...
REFORMATSIOON. Valitsevast õpetusest lahknevaid usuvoole on kirikus olnud juba selle kujunemisest peale ent reformatsioon on pärast kristlaskonna lõhenemist roomakatoliku ja kreekakatoliku kirikuks suurim vapustus kristluse ajaloos. Reformatsiooni eeldused kujunesid juba keskaja lõpul, nendeks olid: o LääneEuroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. o Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust. o Tõsiusksetele ei olnud meeltmööda vaimulike mittekristlikud eluviisid. o Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid ka päevapoliitikasse. Erilist pahameelt tekitas patulunastuskirjade ehk indulgentside müük, kurikuulsaks indulgentside müüjaks sai Johann Tetzel, seal kus tema oli neid müünud, jäid kirikud tühjaks, sest rahvas oli end vabaks ostnud nii sooritatud kui ka veel sooritamata pattude eest. Suurim rahulolematus vallandus Saksamaal, sest poliitilise killustatuse tõ...
Hilisrenessanss (Reformatsioon Vastureformatsioon Giovanni Pierluigi da Palestrina) · Reformatsioon · 1517 Martin Luther 95 teesi · Kiriku lõhenemine · Muutused jumalateenistuse põhialustes ja liturgias · Muusikal suur kasvatuslik tähtsus · Koguduse kaasamine jumalateenistusel läbi koguduselaulu · Luteri koraal saksa protestantlik kirikulaul (salmid, igas salmis sama viis) · Luther ise lõi üle 30 lauluteksti ja umbes 20 viisi. · Tuntuimad: "Üks kindel linn ja varjupaik"; "Ma tulen taevast ülevalt" jt. Vastureformatsioon · 1545-1563 Trento kirikukogu · Reformid, mis tugevdaks Rooma positsioone · Ettekirjutused ka liturgias ja kirikumuusikas · Gregooriuse laulu lihtsustamine kaunistuste kaotamine ja lihtsustamine · Nõuti teksti selget mõistetavust · Keelati ilmalikud laenud ja ekspressiivne stiil Rooma koolkond Giovanni Pierlu...
Reformatsioon-XVI saj.toimunud usupuhastusliikumine,mille tagajärjel kujunesid katolooklusest eraldunud protestantlikud kirikud(nt luterlus,kalvinism,anglikaani kirik) Põhjused ja eeldused kujunesid jube keskaja lõpul. Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt . Vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahuolematust. Pahameelt suurendas katoliku kiriku kõlbeline allakäik. Tõsiusksetele ei saanud meeltmööda olla vaimulike mittekristlikud eluviisid. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks, nad sekkusid päevapoliitikasse ega välistanud kokkulepeid isegi Türgi sultanitega, kes kristlikke maid anastas. Üheks Reformatsiooni põhjuseks oli indulgentside müük. See oli ebaõiglane, et sai end pattudest vabaks osta; pattudest pidi end vabaks lunastama ehk midagi tegema ka selle eest, et vabaks saada. Vaimulikud ja preestrid polnud eeskujuk...
Varauusajale iseloomulikud jooned.(16.-18. Saj) Koloniaalvallutused, reformatsioon, usuvaenused, absolutistlik valitsemisviis. Suured avastusretked. Maailma ajalugu oli Euroopa keskne. Lääne-Euroopas tugevnes kuningavõim. 1485. a pani henry Tudor Inglismaal aluse tugevale kuningavõimule. Prantsusmaal tugevdas kuningavõimu Francois 1. Kesk-Euroopa jäi poliitiliselt killustatux(Saksa Rahva Püha Rooma Riik).1483. a keisritroon kuulus Habsburgide suguvõsale. Varauusajal oli Saxa keisrix Maximilian 1. Karl 5.(1519-1556) Ajal oli habsburgide dünastia võimu tipp Hispaaniast sai 16. Saj. Euroopa võimsaim suurriik. Portugal säilitas iseseisvuse. Hispaaniale kuulusid ka Lõuna-Itaalia, Sitsiilia ja suured valdused Ameerikas. Ida- ja Põhja-Euroopat iseloomustab suurte ja paljurahvuseliste riikide kujunemine nt: Venemaa, Poola, Taani, Rootsi, Türgi impeerium(Võimsam riik Lähis-Idas ja Vahemere piirkonnas). 1521. a. Sai Rootsi kuningax Gustav 1. Vasa...
Sisukord Sissejuhatus.....................................................................................................................................2 Reformatsiooni algus....................................................................................................................3-4 Reformatsioon Saksamaal ja luterlikud reformid 15 saj.lõpust-16 saj.........................................4-7 Kokkuvõte........................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.........................................................................................................................9 Sissejuhatus Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus. Usulised õpetused, mis kaldusid kõrvale põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest. See on ül...
1.Maadeavastuste eeldused, põhjused ja tagajärjed E: Euroopas tunti kompassi; Euroopas leidus piisavalt merresõidukogemustega mehi; Pürenee poolsaarel leidus palju sõjakaid rüütleid; Türklaste vallutused takistasid Vahemerel kauplemist. P: Idamaid kujutati ette väga rikastena; India kaubad olid araablaste vahenduse tõttu kallid; Euroopas oli puudus väärismetallidest; Türklaste vallutused takistasid vahemerel kauplemist. Tagajärjed Euroopas: Kaubanduse raskuspunkt liikus põhja poole; Kauba- ja fondibörsi teke; Hindade revolutsioon; Aardus maailmapilt (geograafia, zooloogia, botaanika, etnoloogia); Arenes laevaehitus ja navigatsioon; Tulid juurde nt mais, süüfilis, tomat. Tagajärjed Ameerikas: Koloniseerimine (paljaksröövimine, euroopaliku elulaadi pealesurumine, kristianiseerimine, kohaliku elulaadi/kultuuri hävitamine); Tulid juurde nt ...
Martin Luther (sünninimi Martin Luder.) Elas 10 November 1483 18 Veebruar 1546. Ta sai omale nime ristimisel päeva pühaku, Tours'i St. Martini, järgi. Ta oli pärit Tüüringimaalt põlisest vaba talupoja soost. Tema esivanemate kohta on õeldud, et need olid tugevad ja trotslikud mehed, kellele oma õiguste nõudmine ja kehtestamine nii mõnegi kohtuasja kaela tõi. Sealt päris ta ka oma jõulise natuuri ja trotsiva vaimu, ta oli uhke oma päritolu üle, kuigi ise oli olemustelt linnalaps. Õppis ülikoolis 7 vabat kunsti ja omandas magistri kraadi. Õppeained - grammatika, dialektika, retoorika. Hiljem läks isa soovil õppima õigusteadust. Tema otsus kloostrisse asuda tuli koduteel jäädud äikese kätte. Välk lõi tema lähedal maase ja Martin Luther andis tõotuse, et pääsemise korral hakkab ta mungaks. Ta oli Lutheri usu rajaja ja saksa kristlik teoloog, augustiini munk ja preester kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt m...
Isikud ja mõisted Kes olid ja mida tegid? Martin Luther-teoloogiadoktor, algatas katoliku kiriku vastu usu-uuendusliikumine. Leo X-Paavst, heitis Lutheri kirikust välja, sest Luther ei loobunud oma ketserlikest väidetest. Ulrich Zwingli-endine palgasõdurite preester, ta soovis et pöördutakse tagasi algkristliku lihtsuse juurde, võitles ilmalike uuenduste eest . Jean Calvin-reformatsiooni jätkaja Sveitsis, lõi Calvini õpetuse e kalvinismi, mis oli väga range. Henry VIII-inglismaa kuningas, mõistis Lutherit hukka, kuulastas end inglismaa kiriku peaks ja nii tekkis anglikaani kirik, kloostrite tegevus lõpetati ning 7000 nunna ja munka pidid lahkuma. Thomas More-Euroopas üks harituim mees, sattus vastuollu Henry VIII-ga, kuningas lasi ta hukata. Elisabeth I-Inglismaa kuninganna, võitis usupuhastuse Inglismaal lõplikult....
Reformatsiooni all mõistame kiriku ja ühiskonna muutmist laiemalt, sealhulgas valitsemise, poliitilise ning ka majndusliku võimu alal. Kirikute probleemid: piiskopid ja paavstid elasid üpris ilmalikku elu; sageli ei peetud kinni tsölibaadist ja levis mitmesuguseid pahesid. Suur taha kulutamine sõdadelem uutele kirikutele, oma sõjaväe ülalpidamine jne. Täiendavad maksud, kiriklikud kohad olid müügiks. Patukaristuskirjade müük. Karl V valitsemise ajal toimus Saksa reformatsioon. Kõige tähtsamad olid kuurvürstiriigid, sest need valisid keisri. Iga osalisriigi valitsejal oli oma õukond, ametkond ning ka sõjavägi. Martin Luther: naelutas Wittenbergi lossikiriku uksele plakati 95 ladinakeelse teesiga patukaristuse kustutamise kohta. Luther väitis, et paavst ei saa andestada ühtegi patusüüd, vaid võib ainult kinnitada Jumala andestust. Oli indulgentside vastu. Ründas katoliku kiriku sakramendi õpetust, pidadaes küllaldaseks ristimist ja armula...
REFORMATSIOON JA Rebekka Helena Pindma Maria Edala LIIVI SÕDA Lisett Sigur REFORMATSIOON • Martin Lutheri poolt algatatud usupuhastusliikumine • Protestantlik kirik • Sai alguse Saksamaalt MARTIN LUTHER •Sünd. 1483 Saksamaal, suri 1546 • Augustiinlaste kloostri munk. • Wittenbergi ülikooli teoloogiadoktor ja professor • Uskus, et inimene saab vabaks ainult usust Jeesus Kristusesse, kõik on jumala ees võrdsed •Taastas tõelist usku • Naine Katharina von Bora, kuus last • Indulgentside vastu • Reformatsiooniliikumise juht • REFORMATSIOON • Indulgents – kokkulepitud hinnaga võimalus osta end vabaks puhaststulest. Rikkalik sissetulekuallikas kirikule. • Martin Luther oli indulgentside vastu, avaldas 95 teesi, mis tänu trükikunstile Saksamaalt kiiresti levima hakkasid ja palju toetust leidsid. • Lutheril kasvas paavstiga tüli, sekkus keiser. Taheti vahistada, kuid teda kaitses Saksi kuurvürst Friedric...
AMEERIKA ÜHENDRIIGID PEALE TEIST MAAILMASÕDA KUNI 1974 Majandus: · II maailmasõja lõpp tõi USA majanduses kaasa mõningaid probleeme: - demobiliseeritud sõdurid suurendasid töötute arvu - mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks · USA tähtsus maailmamajanduses sõja järel kasvas: - Sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit ja tööstuspotensiaal säilis - Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut - USA sai tagasi sõjaaegseid laene - Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti jne. · Kuni 1970-ndate aastate alguseni kestis USA-s pidev majanduskasv · Riigis toimus inimeste liikumine lääne- ja edelaosariikidesse ning suurlinnade keskustest äärelinnadesse. · 1970 -ndate aastate algul tabas USA-d majanduskriis, mille põhjused olid: - suured sõjalised kulutused - nafta hinna järsk kasv 1970-ndatel 4x Sisepoliitika: Harry Truman Demokraatli...
MÕISTED Indulgents patukustutuskiri, müüdi paavsti nimel raha või kirikule osutatud teenete eest. Reformatsioon-usupuhastusliikumine. Martin Lutheri algatatud katoliku kiriku vastane usu-uuendusliikumine. Protestandid reformatsiooni käigus katoliku kirikust eraldunud usuvooluude pooldajad. Augsburgi usurahu Saksamaa ühiskond oli jagunenud usuküsimuses kahte leeri. 1555. aastal sõlmitud usurahu tähendas mõlemale leerile võrdsete õiguste tagamist. Luterlased protestandid, kes lähtuvad Martin Lutheri õpetusest. Kalvinistid protestandid, kes lähtuvad Jean Calvini õpetusest. Hugenotid kalvinistliku kiriku pooldajad Prantsusmaal. Puritaanid kalvinistliku kiriku pooldajad Inglismaal. Prsbüterlased kalvinistliku kiriku pooldajad Sotimaal. Anglikaani kirik reformatsiooni käigus rajatud kuningale alluv Inglise kirik, õpetus sisult oli sisult protestantlik; kirikukorraldus Inglismaal. Dogma lause, tunnistatakse vääramatu tõena ...
MUUSIKA ARVESTUSLIK KT.3 1. „renessanss“ e. taassünd(it k rinascimento) 14 sajandil hakkasid Euroopa majandusel toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Itaalias toimusid esimesed arheoloogilised väljakaevamised ( Pompei ja Herculaneum), taasavastati antiikmaailma suursugusus. „humanism“ e. ilu(keskajal ainult õige, st kooskõlas jumalikuga). Mis tähendas väärtushinnangute lähtumist inimesest (keskajal jumalikust). Kunsti hindamisel sai kriteeriumiks kategooria ilus. 2. Kosmopoliitiliselt vaba . Tihe side õukondade vahel soosis kaunite kunstide kiiret levikut ning muusikute liikumist riigist riiki. 3. lauto( keelpill) klavessiin ja klavikord (klaveri eelkäijad) viola da gamba (tšello eelkäija) pommer, grummhorn ja tsink (puhkpillid) ...
1. Narratiiv keskendub tavaliselt ühe tähtsa isiku ehk ,,suure inimese" eluloole, kelle saavutused elus on silmapaistvamad kui teiste omad. Selle suurem tähtsus peitub kultuuri kirjeldamises ja ajaloo edasi andmises. Tavaliselt on loo keskmes indiviid, keda vastandatakse mingile grupile või uuritakse nende omavahelisi seoseid. Grupina kujutatakse inimesi, kellel on samad väärtused, nt võib üks grupp olla üks seisus, aga jaotus võib olla ka soo või mõne teise tunnuse järgi. ,,Gilgames" seostub kunagise sumeri kuninga Pilgamesiga, aga lugu pole kirja pandud tema ülistuseks, vaid see kannab suuremat sõnumit. Loo moraaliks on sõprus, samuti kujutatakse tsivilisatiooni erinevaid tasandeid. ,,Ilias" on sõjaeepos, aga selle tegelik soov on rääkida lugu inimeseks olemisest, defineerida ülimat väärtust. Näiteks ,,Iliase" VI laulus arutavad Hektor ja tema naine Andromache sõja üle. Homeros esitab kaks erinevat nägemust, millest mõlemal on oma tõe...
Ajalugu Vana-Liivimaa-keskaegne Eesti ja Läti, kus tekkis mitu feodaalriiki -maaisandat Eestimaa hertsogkond-Taani kuninga valdus Põhja-Eestis, mille ta müüs 1346 peale Jüriöö ülestõusu ordule 19 tuh. hõbemarga eest Rüütelkond-vasallide seisuslikud korporatsioonid Kümnis-1/10 talu saagist põhikoormisena Hinnus-n kindel naturaalmaks Vakused-u. 100 talust koosnevad maad eestlastest vanemate juhtimisel eeskätt maksustusühikuna. Kodukariõigus- Adrakohtunik Adratalupoeg Üksjalg-adratalunike pojad, kellele isakodus elatist ei jätkunud Vabatalupoeg-olid end koormistest raha eest vabaks ostnud Maavaba-ülikute järeltulijatest taluomanikud, kes koormistest vabad ja osaledes sõjateenistuses kergeratsanikena Raad-linnavalitsus:Tln.-s 24 raehärrat (pooled neist valitsesid ühel aastal, pooled teisel aastal, kuna palka ei makstud) Bürgermeister-rae juhatus Sündik-juuraharidusega seadusetun...
REFORMATSIOON 31. peatükk 1. Mis oli reformatsiooni sügavamad põhjused? Mis sai usupuhastusliikumise ajendiks? Sügavamad põhjused: Lääne-Euroopas tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt Katoliku kiriku kõlbeline allakäik Vaimulike privileegitud seisund vaimulike mittekristlikud eluviisid Ajend: indulgentside müük 2. Missugused olid Lutheri peamised etteheited tolleaegsele katoliiklusele? Milline oli paavstikiriku reaktsioon? indulgentside müük leidis, et usulise tõe ainsaks allikaks saab olla Piibel jäiga kirikuhierarhia vastu tunnistas seitsmest sakramendist vaid kahte (ristimist ja armulauda) Paavstikiriku reaktsioon oli sellele ükskõikne, paavst pidas seda munkade omavaheliseks lobaks. Kui Leo X Medict selle tõsidusest aru sai, oli hilja juba. 3. Milliseid muudatusi viidi riigis läbi seoses reformatsiooniga? kohalikud vürstid või linnaisad said kiriku üle võimu vaimulikud said õiguse abi...
25. Reformatsiooni algus: Hussiitide liikumine Reformatsiooni eelkäijaks oli ketserlus (usuline õpetus, mis kaldus kõrvale ametlikest kiriku põhiseisukohtadest või üksikutest dogmadest). John Wyclif eitas vaimulike võimet patte andeks anda ja nende õigust müüa indulgentse (patukaristuskustutuskirju), taunis kõrvapihti (individuaalset patutunnistust preestrile pihitoolis), pühakute kummardamist ning armulaua materiaalset iseloomu ( leiva ja veini käsitamist Kristuse ihu ja verena). 13.sajandi lõpuks oli Tsehhist saanud Kesk-Euroopa suurim riik. 1310. aastal sai Tsehhis võimule Luxemburgide dünastia. Karel I sai keisriks Karl IV nime all. Karl IV tunnustas osalismaade valitsejate kunginglikke eesõigusi ja pidas väga oluliseks kaubanduse arengut. Tema ajal ehitati hulgaliselt silmapaistvaid hooneid. Karl IV oskas hinnata haridust ning asutas Praha ülikooli. 15. sajandi alguseks iseloomustasid Tsehhit juba arenenud feodaalsuhted. Talupojad...
1. Mis olid suurte maadeavastuste põjused?(3) *vajadus väärismetalli järele *kulla ja hõbeda vajadus *tarvitati üha enam idamaiseid kaupu. 2. Nimeta 15-16.sajandi peamised mereriigid?(2) 3. Mille avastas Kolumbus oma esimesel retkel?(3) Bahama saared, Kuuba põhjaranniku ja haiti. 4. Mis aastal sõlmiti Tordesillase leping, mida kujutas? 1494. 5. Mis oli Suurte maadeavastuste tulemused?(3) *kaubandus- ja rahandustegevuse nähtused-kauba-ja fondibörs. *leidis aset oluline hinnatõus-nn hindade revolutsioon. *avardusid teadmised ümbritseva maailma kohta. 6. Kirjelda lühidalt Talurahvasõda (millal, miks, kelle vahel, tulemus) 7. Augsburgi lahingu sisu-(3) 8. Mis aastal sõlmiti Augsburgi usurahu? 1555.aastal 9. Kes oli Philipp Melanchton ja mida ta tegi? Saksa reformatsiooni teine tähtsam ideoloog. Aitas lutherit reformatsiooni põhidokumentide koostamisel ning ka piibli tõlkimisel. 10. Miks tekkis...
Kirjanduse KT kordamine 1/2)Renessanss (pr. keeles renaissance 'taassünd') nimetatakse keskajale järgnevat, antiigist ja loodusest tiivustatud vaimuliikumist eelkõige LääneEuroopas(Itaalias) XIVXVI sajandil. Kunst: peamine huviobjekt antiikkultuur Kirjandus:filosoofid, kunstnikud, kirjanikud asusid võitlema inimese õnne eest Teadus: uuriti Kreeka & Rooma teadust, kirjandust, filosoofiat, püüti taaselustada, jäljendada; kompass maade avastamine; relvad, püssiroht Inimesele endale: taastus inimese usk endasse, põhiolemuselt inimene hea, mitte patune; oluliseks sai inimese maapealne õnn ja harmoonilisus; humanism inimesekeskne elutunnetus; inimsuse idee(1) kõrgeim väärtus, mitmekülgselt arenenud inimene, haritud, kõlbeline. Ütlus:"Hobuseks sünnitaks...
Reformatsioon 16. saj. alguseks toimusid maailmas väga ulatuslikud muutused. Suur Maadeavastus laiendas oluliselt inimeste silmaringi ning põhjustas olulisi maailmavaatelisi muutusi. Paljud seni loomulikud, tõestust mittevajavad tõed, pandi äkki kahtluse alla. Üldlevinud arusaam lamedast kolmekihilisest (põrgu-maa-paradiis) maailmast asendus arusaamaga kerakujulisest maast, selgus, et maailmas leidub inimtõugusid, kellele ei leidu piiblis ühtegi vihjet. Näiteks vaieldi pikalt teemal, kas indiaanlased ongi üldse inimesed. 15. saj. kujunes uue ideoloogiana humanism, mis muutis oluliselt senist Jumala-inimese suhet. Kui varem keskenduti usule, s.o. Jumalale, siis humanistid leidsid, et keskenduma peab inimesele, alles seejärel tuleb Jumal. Oma osa oli ka katoliku kiriku siseprobleemidel. Pärast seda, kui paavstid olid võitluses ilmalike valitsejate vastu alla jäänud, tabas kirikut tõsine sisekriis. "...
Inimene, ühiskond, kultuur II osa Ptk 31. Reformatsioon Reformatsiooni põhjus : katoliku kirik oli kaugenenud kristluse algpõhimõtetest, oli tekkinud palju tõlgendusi. Reformatsiooni eeldused : riikide valitsejate püüd pääseda paavsti kontrolli alt, rahulolematus vaimulike privilegeeritud eluga, usuelu muutus üha ilmalikumaks nt paavstide sekkumine poliitikasse, indulgentside ehk patukustutuskirjade müük . Reformatsioon sai alguse Saksamaalt, kus killustatuse tõttu sai paavst vabalt tegutseda (Karl V ajal) SAKSAMAA: · 31. oktoober 1517 (paavst Leo X Medici ajal) Martin Luther naelutab 95 teesi Wittenbergi lossikiriku uksele. Luther oli teoloogiaprofessor, uskus et usulise tõe ainus allikas on piibel (mitte paavst). Luther pandi kirikuvande alla paavsti bullaga, mille ta avalikult põletas. Seejärel kutsuti ta kirikukogu ette, kuulutati lindpriiks. Peavarju pakkus kuurvürst, kelle Wartburgi lossis Lut...
REFORMATSIOON ja EESTI Reformatsioon. Usupuhastus ... ristiusu õpetuse puhastamine täiendustest ja tõlgitsustest ning tagasipöördumine kristlike põhimõtete range jälgimise juurde põhjustas kiriku ja ühiskonna muutusi laiemalt, k.a valitsemises, poliitikas ja majanduses Usupuhastuse algus Saksamaal Martin Lutheri (1483-1546) paavstivastased esinemised viisid läänekiriku jagunemisele Ta ei tahtnud asutada uut kirikut, tema eesmärgiks olid reformid Diskussiooni algatamiseks kinnitas ta 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, järgides tavapärast kommet vaidluse alustamiseks Teesides mõistis te eeskätt hukka indulgentside müügi Indulgentsidevastane kriitika kasvas aga tasapisi kiriku juhtkonna ja paavstivastaseks kriitikaks Martin Luther 4 Reformatsioon 16. sajandi algul tekkinud vastuseis Lääne-Euroopas paavsti poolt juhitud katoliku kirikule poliitiline ilmalikud valitsejad,...
REFORMATSIOON ja EESTI Reformatsioon. Usupuhastus ... ristiusu õpetuse puhastamine täiendustest ja tõlgitsustest ning tagasipöördumine kristlike põhimõtete range jälgimise juurde põhjustas kiriku ja ühiskonna muutusi laiemalt, k.a valitsemises, poliitikas ja majanduses Usupuhastuse algus Saksamaal Martin Lutheri (1483-1546) paavstivastased esinemised viisid läänekiriku jagunemisele Ta ei tahtnud asutada uut kirikut, tema eesmärgiks olid reformid Diskussiooni algatamiseks kinnitas ta 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, järgides tavapärast kommet vaidluse alustamiseks Teesides mõistis te eeskätt hukka indulgentside müügi Indulgentsidevastane kriitika kasvas aga tasapisi kiriku juhtkonna ja paavstivastaseks kriitikaks Martin Luther 4 Reformatsioon 16. sajandi algul tekkinud vastuseis Lääne-Euroopas paavsti poolt juhitud katoliku kirikule poliitiline ilmalikud valitsejad,...
REFORMATSIOON JA MARTIN LUTHERI PANUS KOOLI AJALUKKU SISSEJUHATUS Töö eesmärgiks seadsin endale tutvuda Martin Lutheri reformatsiooni panusega kooli ajalukku ja süveneda selle tagajärgedesse Baltimaades. Vaatlen reformatsiooni põhiseisukohti , reformieelset ja -järgset perioodi Baltimaades ja kuidas toimus õpetamine sada aastat hiljem Eesti aladel. Sada aastat hilisemat perioodi püüan kirjeldada usutegelase Paulus Lempeliuse, kes oli Eesti aladel kirikuõpetaja, näite varal. Oli ju õpetamine tol ajal usaldatud kirikuõpetajate kätte. Peamiste allikatena kasutan H. Piirimäe koostatud ,,Tartu Ülikooli ajalugu I osa", L. Andreseni ,, Eesti rahvakooli ja pedagoogika ajaloo I osa" , A. Põldvee kirjutist ,, Ajalugu Aino Kalda lugudes" ja K.Trasbergi loengu- ja internetimaterjale. REFORMATSIOONIEELNE AJAJÄRK BALTIMAADES Alustan ülevaatega reformatsioonieelsest ajajärgust Baltimaade koolides, kus ei olnud veel jõutud seitsme vaba kunsti ...
Üheks tähtsaimaks ja ulatuslikuimaks liturgilise muusika zanriks kujunes missa. Missa tähendas algselt ainult katoliku kiriku jumalateenistust, mis koosneb kolmest peatoimingust: preestri sisenemisest, leiva ja veini ohverdamisest altaril ning armulauast kogudusele (tegemist on nn ohvriteenistusega, mis sümboliseerib püha õhtusöömaaega.) 4.-5. sajandil hakati neid toiminguid ka lauludega saatma. Missal on kindel üleshitus, selle lõplik väljakujunemine võttis aega sajandeid. Missa osad jagunevad ordinariumiks ja propriumiks. Ordinarium koosneb 5-st osast, mille tekstid ei muutu kogu kirikuaasta vältel: 1) Kyrie eleison (issand, halasta); 2)Gloria in excelsis Deo (au olgu jumalale kõrges); 3) Credo in unum Denum (mina usun ühte jumalat); 4)Sanctus (püha) / Benedictus (kiidetud olgu); 5) Agnus Dei (jumala tall). Propiumi osad sõltuvad kirikuaastast ja pühakute päevadest. Neid esitatakse ordinariumi osade vahel vaheldumisi Evangeeliumi luge...
Kordamisküsimused renessansist. Seleta mõistet ,,renessanss". Miks tekib just sel perioodil humanistlik mõtlemine ja milles see seisneb? Renessanss - Poliitilise, kultuurilise ja vaimse mõttemaailma "taassünd" Ebaõiglus - talupoegade ärakasutamine aristokraatide poolt jõudis haripunkti. Seisneb selles, et arvestatakse inimestega rohkem kui tavaliselt, inimarvamused lähevad korda. Mida tähendab ars nova? Milles seisneb selle põhiolemus? Ars nova- muusikastiil Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380. Ars nova seostub suurte kultuuriliste muutustega ja renessansiajastu algusega Looming oli 13.sajandini anonüümne Alates 14.sajandist hakati juba valdavalt seostama teost ja autorit Ars nova üheks alusepanijaks oli filosoof, luuletaja ja matemaatik Philippe de Virty Väljapaistvaim helilooja oli Guillaume de Machaut Põhiomadused: rütmiõpetus muutus keerukamaks 3- ja 4-häälsed motetid mitmehäälne il...
Renessanss 14-16. sajand. Seda perioodi peetakse taassünniajastuks Euroopas- Uues aja tekkimise algus. Euroopa majanduselus hakkasid toimuma muudatused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Aasias võimutsesid moslemid, Idas valitses islami kultuur, Ameerikas Inkad ja Euroopas hakkas sündima uus maailm. Senised uskumused seati kahtluse alla. Kirik inimese silmil taandus. Vaimulik muusika jääb tahaplaanile ja tekib ilmalik muusika. Renessanss tekkis, sest suurenes inimeste teadlikkus ja tekkisid vabad linnad ning arenes kaubandus. Muusika Sõna renessanss tuleb itaalia keelest ja tähendab taassündi või tagasipöördumist- tagasi vanakreeka kultuuri juurde. Sellel perioodil tekib uus muusikaliik. Homofooniline muusika- mitmehäälne muusika, kus esimene hääl on juhtiv ja teised hääled on saatehääled. Mitmehäälne laulukultuur hakkas levima tänu nooditrük...
Renessanss Sõna renessanss tähendab tõlkes taassündi ehk siis antiikaja taassündi. Renessansiaeg oli 14.- 16. sajandil, sellel ajal sai tähtsaks humanistlik mõtlemine. See tähendab, et pöörati rohkem tähelepanu inimesele endale, asjadele, mis inimese silmis ilusad ja meeldivad on ning Jumal ja kirik polnud enam inimese maailmapildi kesktelg. Renessanssmuusika esimest ilmingut kutsutakse Ars Nova(lad keelest "uus kunst"). Sel ajal hakkas inimese maailmapilt muutuma ning hakati looma uut muusikat, kunsti ja leiutama leiutisi, mis lihtsustaksid inimese elu. Tähtsaks muutus ka kunstniku isikupära. Üheks tuntumaks leiutajaks oli Leonardo da Vinci, kes leiutas näiteks helikopteri ja isemoodi äratuskella. Renessansiaja kõige tähtsamad muusikazanrid olid motett ja missa. Motett oli polüfooniline mitmetekstiline laul, millel oli mitmeid erinevaid vorme. Ilmaliku muusika zanriks oli aga madrigal, mis on mitmehäälne tõsise filosoofilise tekstiga ...
Üliriigid Külma sõja ajal Külmas sõjas kandis demokraatliku lääne liidrirolli USA ning Lääne-Euroopa riikide roll oli teisejärguline. Lääne-Euroopa riikide kaitse ja julgeoleku tagas eelkõige USA ja oma sõjas purustatud majandusele saadi jalad alla tänu Marshalli plaaniga saadud abile. Teise maailmasõja lõpp tõi USA majanduses ajutiselt kaasa mõningaid probleeme: demobiliseeritud sõdurid suurendasid enda töötute arvu ning mõningaid raskusi tekitas majanduse ümberkorraldamine rahuaja tingimustele vastavaks. Sõjategevus ei puudutanud USA territooriumit ja riigi tööstuspotensiaal jäi alles. Euroopa varustamine soodustas tööstuse arengut, USA sai tagasi sõjaaegseid laenud ning Külma sõja tõttu alanud võidurelvastumine lõi uusi töökohti. USA majanduse arengule aitas kindlasti kõvasti kaasa Marshalli plaaniga antav abi Euroopa riikidele, sest selle raha eest osteti Ameerikast tööstusesemeid ...
Ajaloo tööleht X klassile UUSAEG 1. Iseloomusta industriaalühiskonda ning analüüsi selle mõju inimeste igapäevaelule. 5 Enamus inimesi töötab töötlevas tööstuses (1870-1970), sekundaarses sektoris. Linnastumine e. urbaniseerumine, elutingimused, kuritegevus. Masinatega töötaminetööl; kodumasinad Proletariaat- kõige arvukam ühiskonna klass Üldine kirjaoskus; koolikohustus, uued tavad ja moraalinormid Vahemaad vähenevad – transport, side Kaupu toodetakse suurtes kogustes, kvaliteet, odavus. Turukonkurents, masinapurustajad 19.s. I poolel. 2. Industriaalühiskond: tööstuslik pööre, industriaalühiskonna iseloomulikud tunnused, masstootmine. 5p Tänu transpordi arengule on võimalik suuri koguseid kaupu laiali viia Masinate kasutuselevõtt Uued energiaallikad Masinate taga on proletariaadid Kodanlus ettevõtlus Industriaalühiskond: kaubad suurtes kogustes ehk masstoodang, kvaliteet,...
1. Reformatsioon on XVI sajandil toimunud usupuhastusliikumine, mille tagajärjel kujunesid katoliiklusest eraldunud protestantlikud kirikud. PÕHJUSED: 1) riikide valitsejad soovisid vabaneda paavsti võimu alt. 2) vaimulike privileegitud seisun tekitas rahulolematust. 3) katoliku kiriku kõlbeline allakäik. TULEMUSED: 1) ristiusu lõhenemine. 2) euroopa usuline lõhenemine. 3) Augsburgi usurahu. 2. Reformatsiooni tagajärjel tekkisid uued kirikud: luterlus, kalvinism, anglikaani kirik. 3. 4.Martin Luther- reformatsiooni algataja. 31.oktooberil 1517 lõi Wittenbergi lossikiriku uksele 95 oma vaateid seletavat ladinakeelset teesi, mis levisid hiljem rahvaseas kiiresti. Aquino Thomas katoliku kiriku pühak ja filosoof, kes ühendas Aristotelese filosoofia ristiusuga. Johann Calvin- arendas edasi Zwingli õpetust. Jumalik ettemääratus ehk predestinatsioon. 5. Lutheri õpetuse põhimõtted seisnesid selles, et õndsaks saab ainult usu kaudu, selleks ei...
Ajaloo kontrolltöö küsimused, IT-18, 20. II 2019 1) Millistes muinasmaakondades asusid: 1.1) Viljandi - Sakala 1.2) Varbola - Harjumaa 1.3) Soontagana - Läänemaa 1.4) Valjala - Saaremaa 1.5) Otepää - Ugandi 2) Kus asus Jurjevi kindlus? Kes selle rajas? 2.1) Tartu asemel. Jaroslav Tark. 3) Millal toimus Eestlaste muistne vabadusvõitlus? 3.1) 1208-1227a. 4) Milline sõjaline ordu juhtis Eesti ründamist? 4.1) Mõõgavendade ordu. 5) Mis on keskaegse sõjameeste ordu eesmärk? 5.1) Ristiusu levitamine. 6) Kes oli sakslaste üldjuht muistses vabadusvõitluses? 6.1) Piiskop Albert 7) Kes olid: 7.1) Kaupo - Liivlaste vanem 7.2) Lembitu - Sakala vanem 7.3) Läti Henrik - Kroonika kirjutaja 8) Kirjelda Rootsi ja Taani osavõttu muistsest vabadusvõitlusest. 8.1) Rootsi tuli 1220 Lihulasse ja löödi eestlaste poolt tagasi. 8.2) Taani tuli ...
Erasmus (1466 v 1469-1536), humanismi suurkuju Mõned humanismi silmapaistvamad tegelased elasid siiski ka väljaspool Itaalia piire. Kui mõlgutada mõtteid tema loodud väärtuste üle, mida inimesed põlvest põlve edasi annavad, pöörame oma tähelepanu ühele, võib-olla kõige suuremale väärtusele inimkonna vaimses pagasis - humanismile. Eelnimetatu teeb Rotterdami Erasmusest suurima humanisti, kes oli sünnilt hollandlane, ent veetis suurema osa oma elust Pariisis, Inglismaal ja Sveitis. Ta oli rahutu hing, kärsitu ja disharmooniline, kes pidevalt jahtis eluharmooniat, mida talle ei paistnud antud olevat. Samas oli ta neist otsingutest kirjutades imetlusväärselt produktiivne ning paistis peagi kogu Euroopas välja kui õpetatuse ja stiililise elagantsi musternäide. * Humanism tähendab kõigis maailma keeltes ühte ja sedasama: inimlikkust, armastust ja kaastunnet inimeste vastu. Humanism on alati seotud inimisiksuse omaette väärtuse...
AASTAARVUD 313 Constantinus Suur kuulutas Milano ediktiga ristiusu Rooma riigis lubatuks 381 Kristlus kuulutati Rooma riigiusuks 395 Rooma keiser Theodosius Suur jagas riigi poegade vahel, luuesaluse Lääne- Rooma ja Ida-Rooma eraldumisele. Nii tekkis Bütsantsi riik 476 Germaani väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri 732 Võiduga Potiers´ lahingus löödi Karl Martelli juhtimisel tagasi araablaste edasitung Euroopas 756 Moodustati Paavsti- ehk Kirikuriik 800 Karl Suur krooniti Rooma keisriks 843 Verduni lepinguga jagati Frangi riik Ludwig Vaga poegade vahel. See sai aluseks Prantsusmaa, Itaalia ja Saksamaa kujunemisele. 882 Vana-Vene riigi tekkimine 962 Otto I kuulutas välja Saksa-Rooma keisririigi 1054 kirikulõhe, Bütsantsi ja õigeusu kiriku eraldus 1066 Hastingsi lahing, William I Vallutaja kuulutati Inglismaa kuningaks 1119 Asutati Euroopa esimene Bologna ülikool 1337 1453 Saja-aastane sõda 1...
28. HUMANISM JA RENESANSS · Türannia-võim koondub pärandatavalt mingi ühe rikka perekonna kätte. Nt. Medicite perekond Firenzes 1434.aastal. · Linnriikide valitsejad, rikkad kodanikud võitlesid omavahel kaunite losside jm pärast. Tähtis toetada arhitekte, maalikunstnikke, skulptoreid, juveliire, luuletajaid ja lauljaid; pidada teenistuses arste, notareid, publitsiste Itaalias kujuneb välja arvukas intelligents. · 14.-15.sajandil tekib Itaalias uus kultuur ja maailmavaade renesanss- antiikkultuuri juurde naasmine ja humanism- ilmalik haritus ja teadus. · Asketism ideaal, mis nõudis inimeselt loobumist maapealsetest rõõmudest ja naudingutes hauataguse õndsuse nimel. HUMANISM KIRJANDUSES · Dante Alighieri 1265-1321 oli üks esimesi uue maailmavaate väljendajaid o ,,Jumalik komöödia" kristlik kujutus põrgus, puhastustulest ja paradiisist kaasates inimlikkuse: kired, m...
RENESSANSS http://www.tdl.ee/~anumai/ (seal on Powerpointidena konspektid) Taust: · Paavsti residents Avignoni · Kirik ei olnud enam inimeste elus nii tähtis · 100-aastane sõda Inglismaa ja Prantsusmaa vahel · Humanistlik mõtlemine Itaaliast, inimese ja inimlikkuse väärtustamine · Maadeavastused · Väärtustatakse meelelist ilu mis näib kuulates/vaadates ilus Madalmaade vokaalpolüfoonia (imitatsiooniline) · Algas ilmalike zanrite ilmumisega muusikasse · Kujunes uus väljenduslaad: - uus kõlaideaal kasutusele terts ja sekst. Alus harmooniale, ideaaliks häälte sisemine ühtsus, hääled jäljendavad üksteist imitatsiooniline - tekst seotus muusikaga kasvab, sõnad imiteerivad loodushääli, määrab muusikalist vormi - meloodia lihtne, tundeline, laulev 14. sajandi muusika ars nova · Ar...
REFORMATSIOON. Põhjused ja eeldused. Katoliku kiriku kaugenemine algkristuse põhimõtetest tekitas vastuseisu ning nõuti ristiusu algete juurde tagasi pöördumist. Al- gas reformatsioon. Tagajärjed: pärast kristlaskonna lõhenemist roomakatoliku ja kreeka- katoliku kirikuks oli reformatsioon suurim vapustus kristluse ajaloos. Eeldused: Lääne- Eu-s tekkinud rahvusriikide valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt. Ka- toliku kiriku kõlbeline allakäik. Paavstide huvid muutusid üha ilmalikumaks. Erilist paha- meelt tekitas patukustutuskirjade müük. Suurim rahulolematus katoliku kiriku vastu val- landus Saksamaal. Martin Luther ja tema õpetus. Reformatsiooni algataja. Tähelepa- nu koondus Piibli tekstidele. Tema arusaam: õndsaks saab mitte tänu tahtepingutusele või hüvelistele tegudele vaid ainult usu kaudu ja selleks pole vaja ei kirikut ega paavsti. Lõi Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, mis hiljem laialdaselt levisid. T...
annaabi.ee 
