keskele paigutati eesti maleva arvukaim osa, mille moodustasid arvatavasti revalased, virulased, järvalased ja harjulased. Lahing võis alata keskpäeva paiku. Eestlased olid suutnud lahingukoha valida neile sobivalt ja saavutanud ka teatud ootamatuse. Ristisõdijad olid eestlaste lähedusest teadlikud ja liikusid juba teist päeva edasi ettevaatlikult ning lahinguvalmina. Kolonnid seati käigult ümber võitlusrindeks. Lahinguvälja idapoolses osas olid eestlased algul edukad. Siin said läänemaalased kasutada heiteodasid, mille sajule liivlased vastu ei pidanud ja tagasi tõmbusid, vältides lähivõitlust. Liivlased taandusid sakslaste juurde, nende vastu võidelnud läänemaalased aga põrkusid uuele sakslaste grupile, kes oli hiljem teistele järele jõudnud. Puhkes äge võitlus, sakslased lõid eestlaste rünnaku lõpuks tagasi ja sundisid nad taanduma. Enne seda oli läänemaalastel aga õnnestunud liivlased tõsiselt segi paisata ja ka nende vanemat Kaupot surmavalt haavata.
1. Jüriöö ülestõus (miks, põhjused, tähtsamad kohad)? 23 aprill 1343-1345(saaremaal). Eestlased soovisid vabaneda võõra võimu alt ja kasutasid selleks aega, kus oli parasjagu käsil võimuvahetus. 1343 alustati relvastatud mässu ja tapeti kõik kättesaadud sakslased, valiti endi hulgast neli kuningat. Peale seda mindi Tallinna piirama. Abi paluti ka Turu foogtilt ja Pihkva vürstilt, ent abi jäi hiljaks. Samalajal alustasid läänemaalased Haapsalu piiramisega. Kui Liivimaa meister Burchard von Dreileben sellest kuulis kutsus ta eestlaste kuningad Paide linnusesse läbirääkimistele, seal tekkis aga relvakokkupõrge ja eestlased tapeti. 1343 juulis puhkes samalaadne ülestõus Saaremaal, saarlased aga purustati 1344 aasta lõpul ja 1345 aasta alugul. Karistuseks pidid ordule ehitama linnuse Maasilinn. 2. Miks kaotasid eestlased muistse vabadusvõitluse(põhjused 5-6)?
tähtsamaid kristlikke pühakuid. Ristisõda Läänemere idaranniku maades algas rootslaste retkedega Soome 12. sajandi keskpaigas ning lõppes leedukate vabatahtliku ristiusu vastuvõtmisega 15. saj. Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast, mille käigus eestlased ajavahemikus 1208-1227 jõuga alistati ning ristiusku vastu võtma sunniti. Kui ristisõdijad oma retki Eesti aladele 1208. aastal alustasid, võitlesid sakalased, ugalased ja ka läänemaalased ning saarlased vapralt vastu, kuid kui ka idanaabrid Eestisse sõjaretki korraldama hakkasid sõlmiti 1212. aastal kolmeks aastaks vaherahu. 1215. aasta algas eestlastele õnnetult. Ristiusu olid sunnitud vastu võtma ugalased ja sakalased. Eestlased palusid abi venelastelt ning nende abiga löödigi peagi sakslased Eesti aladelt minema. otsustav lahing toimus aga 1217. aastal 21. septembril Viljandi lähedal, kus Sakala
Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos. Muistne vabadusvõitlus toimus aastatel 1208 1227. Seal osalesid eestlased ja ristisõdijad. See oli Balti ristisõdade üks osa. 1208. aastal jõudsid ristisõdijad Eesti pinnale. Peamiselt ründasid nad Ugandi ja Sakala maakonda. Sakalased ja ugalased kaitsesid end vapralt ja samas tehes vasturetki ka latgalite ja liivlaste aladele. Sama tegid ka saarlased ja läänemaalased. Arvatavasti suurendas eestlaste eneseusku, aga 1210.aastal võiduga lõppenud Ümera lahing. Probleeme tekitasid aga pingestavad suhted idanaabrite, Novgorodi ja Pihkva vürstiga, kes korraldasid Eestisse samuti sõjaretki. 1211. aastal püüdsid sakslased piirata Viljandit. See õnnestus neil pooliku võiduga, sest linnust ei suudetud vallutada, aga eestlased, kes olid linnuses ristiti. Lõpuks olid nii ristisõdijad kui ka eestlased sõjast väsinud, ning kui puhkes katk, sõlmiti 1212
1201 aastal alustas Albert Riia linna ehitamist, kuhu viis üle piiskopkonna keskuse. 1202 asutati eliitväeosa Kristuse Sõjateenistuse Vendade ordu ehk Mõõgavendade ordu. Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208 jõudsid ristisõdijate retked eesti pinnale, tabades esialgu peamiselt Sakala ja Ugandi maakonna. Nad kaitsesid end vapralt ning korraldasid vasturetki latgalite ja liivlaste aladele. Sama tegid ka läänemaalased ja saarlased. Probleeme tekitasid idanaabrid Novgorod ja Pihkva. Lõpuks olid nii ristisõdijad kui ka eestlased sõnast kurnatud, ja konnad sõlmisid liidu venelastega ning peagi jõudis Otepää linnuse alla vanalaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste ühisvägi. Pärast 20päevast piiramistpidid ugalased ja sakslased alla andma ning sakslased kohustusid kogu eestist lahkuma. Eestlased püüdsid Otepää all saavutatud suurt võitu edasi arendada ja plaaniti minna koguni Riiat ründama
jumalateenistusi pidada, sakramente jagada ning rahvast kristlikus vaimus õpetada, juhatada. 9 vanimat keskaegset eesti linna: Tallinn(1248), Rakvere(1302), Narva(1345), Tartu(1262), Haapsalu(1279), Viljandi(1283), Uus-Pärnu(1318), Paide(1291), Vana-Pärnu(1251). Jüriöö ülestõusu käik: 1343a. Jüriööl toimus relvastatud mäss, põletati mõisaid, kirikuid. Tapeti sakslasi ja valiti endi hulgast 4 kuningat. Piirati Tallinna ja küsiti abi juurde. Läänemaalased asusid Haapsalu piirama. Juulikuus puhkes sarnane ülestõus Pöides. Aasta lõpuks õnnestus Saksa ordul Mandri-Eesti lõpuks alistada. Maaisandate omavahelised suhted olid võitluslikud – käis võimuvõitlus ning jõuti ka kodusõdadeni. Vana-Liivimaa suhted naabritega: Suurim vaenlane oli Leedu. Taani, Rootsi, Norra sõlmisid Kalmari uniooni, et suurendada Põhjamaade mõjuvõimu Läänemere ümbruses. Moskva mõjuvõim suurenes.
ning selle tagajärjel üritasid ka eestlased võimuvahetuse õhkkonnas oma olukorda parandada ning noorema riimkroonika teateil alustasid harjulased 1343. a jüriööl relvastatud mässu, mille käigus tapsid kõik kättesattunud sakslased ning valisid seejärel endi hulgast neli kuningat. Edasi piiras ülestõusnute vägi Tallinna ning appi kutsuti ka Rootsi ja Pihkva vürsti väed. Saare-Lääne piiskopi valdustes alustasid ülestõusu läänemaalased, kes asusid Haapsalut piirama ja kohalikud sakslased pöördusid abipalvega Saksa ordu poole, mistõttu kutsuti Liivimaa meistri poolt eestlaste kuningad Paide linnusesse selgitusi andma, kuhu nad Tallinna piiskopiga ka ilmusid ning relvakokkupõrkel tapeti. Seejärel ületasid orduväed Taani valduste piiri ning purustasid harjulaste maleva. 1343. a juulis puhkes samalaadne ülestõus Saaremaal, kus piirati ja hävitati Pöide ordulinnus. Harjulased kindlustasid kahes muinaslinnuses
6. Mis sundis sõdivaid osapooli 1212. aastal sõlmima kolmeks aastaks Toreida vaherahu? Kurnatud olid nii eestlased kui ka ristisõdijad, kes vajasid aega jõu kogumiseks. Samuti vaevas mõlemaid osapooli Toreida lahinguväljal puhkenud katk, mis levis kiiresti mööda Liivi- ja Eestimaad. 7. Kirjelda 1215. aasta läänemaalaste, sakalaste ning ugalastega sõjakäiku ristisõdijate vastu. Miks kolme maleva operatsioon jaoks ebaõnnestus Saarlased pidid sisse piirama Riia, samal ajal kui läänemaalased ja ugalased-sakalased laastavad liivlaste ja latgalite maid. Sakalased rüüstasid kolmanda jõuna Tolova maakonnas latgaleid. Sellel puudus hädavajalik otsustavus. Konkreetsemate tulemuste saavutamiseks olid tarvis palju suuremat sõjajõudu. 8. Millal toimus ning milline tähendus on Madisepäeva lahingul? 21. september 1217. Eestlastele oli Madisepäeva lahing suureks kaotuseks, mis lõi nende edaspidisesse koostöövalmidusse vaheda mõra. 9. Kuidas seostub tänane Taani riigilipp Eestiga
See oli Liivi ordu viimane välilahing. Härgmäe lahing tegi ordu ja kogu Liivimaa seisundi väga raskeks. Siitpeale ei suutnud orduvägi enam välivõitlusi pidada. Ta kaitses end veel ainult linnustes. 1560. aasta ülestõus oli Läänemaa ja Harjumaa talupoegade aadlivastane ülestõus Liivi sõja ajal 1560. aasta sügisel. Ülestõusu peamiseks ajendiks oli ilmselt tsaar Ivan IV sõjasalkade rüüsteretk Läänemaale 1560. aasta septembri alguses. Enne seda olid läänemaalased elanud petlikus lootuses, et seoses nende minekuga hertsog Magnuse võimu alla sama aasta kevadel venelased neid ei puutu. Kuid pärast Viljandi vallutamist 1560. aasta augustis rüüstasid Vene tsaari väed nii Kesk-, Põhja- kui ka Lääne-Eestit. Rahutusi talupoegkonna seas süvendas ilmselt ka see, et kuna Magnus ei suutnud palgasõduritele palka maksta, siis vabastas ta just septembris, pärast venelaste sõjakäiku, mitmed Läänemaal teeninud sõdurid teenistusest
aasta 19. jaanuari ja 17. veebruari vahel, tungiti üksteisega kooskõlastatult Liivimaale. Samal ajal olid omakorda sõjakäiku kavandamas riialased, kes kogunesid koos liivlaste ja latgalitega Asti järve äärde. Seal kohtuti sakalaste ja ugalaste väega, mis neid nähes põgenes. Üks mahajäänud mees andis teada samal ajal toimuvast läänemaalaste sõjaretkest ja kristlaste vägi otsustas pöörduda tagasi oma linnuseid kaitsma. Järgmisel päeval jõudsidki läänemaalased Metsepolesse ja süütasid sealsed külad ja kirikud põlema ning viisid kirikute ja kristlaste haudade juures läbi paganlikke ohvritalitusi. Metsepole rahvas oli aga jõudnud juba linnustesse varjuda. Kuuldes, et riialaste, Võnnu Bertoldi ja Russini vägi valmistub neile vastu astuma, lahkusid läänemaalased Liivimaalt. Selle sõjaretke näol oli tõenäoliselt tegemist kaugemate eesmärkideta kättemaksuretkega. Samas on
osutanud, lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu. Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eesti alale tehtud sõjaläikudes. Järgnevalt vallutati Jersika ja Koknese. Selleks aastaks jõudsid ristisõdijate retked ka Eesti pinnale, tabades Sakala ja Ugandi maakonna. Nad kaitsesid end ning korraldasid vasturetki latgalite ja liivlaste aladele. Sama tegid ka läänemaalased ja saarlased. 6. 1210 Eestlased võitsid Ümera lahingu. 7. 1212 Sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu, katku tõttu. 8. 1217 Ugalased korraldasid sakslastega ühise sõjakäigu Venemaale. Teised maakonnad sõlmisid liidu venelastega ning peagi jõudis Otepää linnuse alla venelaste, saarlaste, harjulaste ja sakalaste ühisvägi. Pärast 20-päevast piiramist pidid
Saavutati võit, mis andis jõudu edaspidisek ning saadi usk oma võimetesse. Teade sakslaste lüüasaamisest saadeti kõigisse maakondadesse ja lubati olla nagu ,,üks süda nind üks hing kristlaste nime vastu". 1211 sakslased piiravad Viljandi linnust. Peale viie päevast piiramist asuti läbirääkimistele. Linnusesse lubati vaid preestrid, kes tegid mõningast pühitsemist ja ristimist, võeti pantvange. Sellele piiramisele vastasid eestlased (sakalased, ugalased, saarlased, läänemaalased) aga omapoolsete retkedega. Koostati sõjaplaan: taheti vallutada Toreida linnus ja seejärel rünnata Riiat. Toreidasse aga tulid abiväed Riiast, seega eestlased jäid kahe ründaja vahele. Eestlased oli suurte kaotuste tõttu sunnitud rahu paluma ja nõustuma ristimisega. Vaenlased tegid veel sõjaretki Eestisse, lisaks sõjakannatustele oli puhkenud katk. Vajati hingetõmbeaega ja asuti rahuläbirääkimistele. 1212 Toreida rahuleping
müümist" igati takistada -> sellises õhkkonnas proovisid ka eestlased oma olukorda parandada. · 1345a. Jüriööl(ööl vastu 23.aprilli) alustasid harjulased relvastatuf mässu, põletadis mõisaid, kirikuid, tapsid kõik kättesaanud sakslased ja valisid enda hulgast 4 kuningat. · Edasi läksid mässajad Tallinnat piirama -> Pöördudi Rootsi esindaja, Turu foogti(Taani ja Rootsi olid tollal sõjajalal) ja Pihkva vürti abi. -> Lubati saata abi. · Läänemaalased alustasid piiramist Haapsalust. Kohalikud sakslased pöördusid saksa ordu poole. · Liivimaa meister Burchard con Dreileben viibis sel ajal vägedega Pihkvamaal -> pöördus otsekohe tagasi -> kutsus eestlaste kuningaid Paidesse aru andma -> eestlased läksid koos Tallinna piiskopiga läbirääkimistele -> Ordumeister käitus nendega kui kurjategijatega -> eestlased tapeti -> orduväed purustasid Tallina all harjulaste maleva (14.mai
- I kokkupõrkes õnnestuti sakslased tagasi lüüa saagiks nende varustus - Sakslased kasutasid kiviheitemasinat lõhuti kindlusesein selle taga oli veel teine eestlased suutsid taastuda - Ei suudetaud 5 päevaga linnust vallutada läbirääkimised sõlmiti rahu ulatuslikku ristimist ei olnud - Vaenuvägi lahkus pantvangideks vanemate ja ülikute pojad Eestlased pealetungil - Sakalased, ugalased, saarlased, läänemaalased rüüstasid vaenlaste alu - 1211 suveks suurem tõsine sõjaplaan eesmärgiks Toreida linnuse vallutamine ja Riia ründamine mandrieestlaste maavägi + saarlaste laevastik piirasid linnuse sisse, algas rünnak - saabus sakslaste suur abivägi -eestlased kahe ründaja vahel taganesid palusid rahu, nõustusid ristimisega öösel üritasid mööda merd põgeneda kaitsetornidega sild laevad jäeti maha, põgeneti mööda maad
aasta jüriööl (ööl vastu 23.aprilli) relvastatud mässu, põletasid mõisaid ja kirikuid, tapsid kõik kättesattunud sakslased ja valisid seejärel endi hulgast neli kuningat. Edasi asusu ülestõusnute vägi Tallinna piirama. Nähes, et omaenda jõududega toime ei tulda, pöörduti abipalvega lähima Rootsi esindaja, Turu foogti ja Pihkva vürsti poole. Mõlemad lubasid abi saata. Saare-Lääne piiskopi valdustes alustasid ülestõusu läänemaalased, kes asusid Haapsalut piirama. Et ei Taani ega Saare- Lääne piiskop suutnud maa aitseks midagi ette võtta, pöördusid kohalikud sakslased abipalvega Saksa ordu poole. Liivimaa meister Burchard vor Dreileben viibis sel ajal vägedega Pihkvamaal, pöördus aga otsekohe tagasi ja kutsus eestlaste kuningad Paide linnusesse selgitusi andma. Need ilmusidki koos Tallinna piiskopiga läbirääkimistele
seepärast otsustati alad Saksa ordule maha müüa. Võimuvahetuse õhkkonnas proovisid ka eestlased oma olukorda parandada. 1343. a ööl vastu 23. aprilli alustasid harjulased relvastatud mässu, põletasid mõisaid ja kirikuid, tapsid kõik kättesattunud sakslased ja valisid seejärel endi hulgast 4 kuningat. Edasi asuti Tallinnat piirama. Enda abivägedest ei jagunud, pöörduti lähima Rootsi esindaja ja Pihkva vürsti poole. Mõlemad lubasid abi saata. Läänemaalased piirasid Haapsalu sisse. Ei Taani ega Saare-Lääne piiskopkond ei suutnud midagi sissepiiramistega peale hakkata, niisiis pöörduti Saksa ordu poole. Paides toimusid 4 kuninga ja ordumeistri vahelised läbirääkimised ning eestlased tapeti. 5. Keskajal mõis oli maaisandate ja vasallide majapidamine, kuhu koguti andameid ja kust valitseti ümberkaudseid maid. Peagi hakkasid vasallid pühenduma üha enam oma maaomandi haldamisele. Hakati mõisamajadit laiendama ja ise vilja tootma
Riigikohtupidamine: läänistatud aladel pidasid kohut vasallid, ordumaadel komtuurid ja foogtid. PILET 3 1) Muutused ühiskonnas varasel metalliajal Varanduslik ebavõrdsus Kindlustatud asulad ( => eraomad), siiski elas suurem osa avaasulates Maapealsed kalmed (kivikirstkalmed) Pealik ehk „kuningas“ (<- kihistumine) 2) Jüriöö ülestõus Mis – Harjulased piirasid Tallinnat, läänemaalased Saare-Lääne piiskopist piirasid Haapsalu. Paides toimusid läbirääkimised ning Saksa ordu surus mässu maha. Miks – Taani kuningale muutus Eesti hertsogkonna valitsemine tülikaks ja vähetasuvaks. Kuningas otsustas valduse Saksa ordule maha müüa. Taani vasallid kartsid aga, et uus maaisand on rangem ja nad tegid kõik, et otsus teoks ei saaks. Ka eestlased soovisid segasest olukorrast parimat saada ning 1343
eestlased alustada vabadena. Kuna Eestimaal oli toimumas võimuvahetus, kasutasid seda ära ka eestlased. Soodsal hetkel alustasid nad ülestõusu ning selle käigus tapsid nad ettejuhtuvaid sakslasi ning põletasid kirikuid, mõisaid. Endi seast valiti ka neli kuningat. Siis asuti ümberpiirama Tallinna ning paluti abi ka Rootsi esindajalt, Turu foogtilt ning Pihkva vürstilt. Läänemaalased hakkasid ümberpiirama aga Haapsalut. Kuna Taani ega Saare-Lääne piirkop ei suutnud enda kaitseks midagi ette võtta, pöördusid nad Saksa ordu poole. Liivimaa meister Burchard von Dreileben pöördus Pihkvast tagasi ja kutsus eestlaste kuningad Paide linnusesse aru andma. Relvakokkupõrkes aga eestlased tapeti. Siis ületasid orduväed Taani valduste piiri ning 14.mail purustasid harjulaste maleva. 1343.aasta juulis puhkes taoline ülestõus Saaremaal, kus
23. aprillil 1434. aastal alustasi harjulased relvastatud mässu, põletasid mõisaid ja kirkiuid, tappsid kõik kättesattunud sakslased ja valisid seejärel endile neli kuningat. Edasi asus ülestõusnute vägi Tallinna piirama. Kuna endi jõududega toime ei tuldud, pöördti abipalvega lähima Rootsi esindaja, Turu foogti ja Pihkva vürsti poole. Mõlemad lubasid abi saata. Saare-Lääne piiskopi valdustes alustasid ülestõusu läänemaalased, kes asusid Haapsalut piirama. Et ei Taani ega Saare-Lääne piiskop ei suutnud maa kaitseks midagi ette võtta, pöördusid kohalikud sakslased abipalvega Saksa ordu poole. Liivimma meister Burchard von Dreileben viibis sel ajal vägedega Pihkvamaal, pöördus aga otsekohe tagasi ja kustsus eestlaste kuningad Paide linnusesse seletust andma. Need ilmusidki koos Tallinna piiskopiga läbirääkimistele, uid ordumeister käsitles kuningaid kui
Umbes 10K meheline ühine vägi asus Tallinnat piirama ja panid laagri püsti linna lähedale. Abi paluti Turu foogilt, kes oli Rootsi kuninga Soome asehalduriks. Kuna Rootsil oli vaen Tallinna vastu, lubati tulla suure väega appi. Kuigi võidu korral pidi Rootsi kuningas allutama Tallinna endale, arvati see olevat parem variant kui Taani. Samal ajal tõusis ülestõus ka Läänemaal. Surmati sakslasi ja koonduti Haapsalu alla. Harjulased ja läänemaalased olid koostööd teinud juba muistse vabadusvõitluse päevil, seega oli see neile tuttav kogemus. Sakslased/taanlased pöörasid nüüd pilgud oma päästjale Liivi ordule, kelle põhjapoolseim tugipunkt oli Paide ordulinnus, kus valitses Järva foogt. Saksa abipalved jõudsid sinna nii Harjust kui Läänemaalt, foogt teatas ordumeistrile Dreilebenile, kes parajasti võitles Pihkva piiril venelastega, mille ta katkestas koheselt. Tekkis võimalus sekkuda
Turaida linnust piiranud malev purustati ja saarlaste laevastik pidi taganema merele ilmunud kogede ees. 1217. aastal võitsid orduväed Madisepäeva lahingu, kus hukkus ka Sakala olulisemaid vanemaid Lembitu. Kannustatuna Otepää all saavutatud edust ning lootes liitlassuhetele venelastega, alustasid Sakala vanemad eesotsas Lembituga suurema maleva kogumist sakslaste vastu. Sõna saadeti üle terve Eestimaa ning laagripaika Navesti jõe äärde kogunesid läänemaalased, harjulased, virulased, rävalased, järvalased ja sakalased. Ugalasi sidusid kokkulepped sakslastega, saarlaste eemalejäämist on seletatud aga järjekordse plaaniga korraldada mereretk Väinale. Kokku võis eestlaste maleva suuruseks olla umbes 6000 meest. Asuti ootama venelasi, kellega koos sõjakäigule asuda. Ristisõdijad olid eestlaste vägede koondamisest teadlikud ning otsustasid maleva purustada enne, kui see venelastega ühineb. 4
Taani vasallid kartsid uue maaisanda all seniste vabaduste piiramist ning püüdis otsust takistada. Ka eestlased proovisid olukorda parandada. See oli viimane katse end võõrvõimu alt vabastada. 1343. 23.aprill alustasid harjulased relvastatud mässu: põletasid kirikuid ja mõisaid, tapeti sakslasi ning valisid neli kuningat. Edasi asuti Tallinna piirama, abi paluti Rootsi esindajalt, Turu foogtilt ja Pihkva vürstilt, lubati tulla. Läänemaalased asusid Haapsalut piirama, kohaliku sakslased pöördusid Saksa ordu poole abipalvega. Liivimaa meister Dreileben kutsus eestlaste kuningad Paide linnusesse aru andma ning eestlased tapeti relvakokkupõrkel. Seejärel ületasid ordu väed Taani valduste piiri ning rünnak lõppes harjulaste maleva hävitamisega. 1343.juuli ülestõus Saaremaal, piirati ja hävitati Pöide linnus. Saksa ordul õnnestus MandriEesti 1343.a lõpul lõplikult alistada Preisimaalt saadetud abiväega
a. Sakslased ja Eestlased. Sakslased ei suutnud viljandi linnust 6 päevaga vallutada. Sõlmiti vaherahu. Puhkes katk 1212.a sõlmiti Toreida vaherahu kolmeks aastaks. Vabadusvõitluse teine periood1215 1220(1) 1215 - Sakslaste rüüsteretk Põhja-Ridalasse. Toimus enne vaherahu lõppu- Sakslaste võit. 1215 rüüsteretk Sakalasse suudeti alistada Sakala maakonnakeskne linnus. Lõhavere.(leole) Eestlaste 3 maleva retk. 1) saarlased Riia linna ründamine 2) Läänemaalased Toreida linnuse ründamine 3) Sakalased ja Ugandlased latkaleid ründama. Vastuseks korraldasid Sakslased retke Ugandisse. 1215 a . lõpuks ristiti ka Sakala. Jõudude vahekord oli muutunud Sakslaste kasuks 1217 veb. ründasid Eestlased koos Venelastega Otepää linnust, mis oli sakslaste valduses. Oli edukas. Sakslased läksid minema. Eestlased suutsid kokku koguda 6000 meest. 1217 21 sept. - Madisepäeva lahing - Eestlased kaotasid, aga see ei murdnud Eestlaste võitlusvaimu
Makstes 400 marka hõbedat osteti end piiramisest vabaks. Pihkva oli teatud määral sakslaste liitlane, kuna vürst Vladimiri tütar abiellus piiskop Alberti vennaga. Ja samas eestlaste vastu. 25. Võitlused 1215-1217 1215 - sakslaste rüüsteretk Põhja-Ridalasse. Toimus enne vaherahu lõppu- Sakslaste võit. 1215 - rüüsteretk Sakalasse suudeti alistada Sakala maakonnakeskne linnus. Lõhavere.(leole) Eestlaste 3 maleva retk. 1) saarlased Riia linna ründamine 2) Läänemaalased Toreida linnuse ründamine 3)Sakalased ja Ugandlased latkaleid ründama. Vastuseks korraldasid Sakslased retke Ugandisse. 1215 a . lõpuks ristiti ka Sakala. Jõudude vahekord oli muutunud Sakslaste kasuks. 1217.a. veebruar ründasid Eestlased koos Venelastega Otepää linnust, mis oli sakslaste valduses. Oli edukas. Sakslased läksid minema. Eestlased suutsid kokku koguda 6000 meest. 21.sept.1217.a
23. aprillil 1434. aastal alustasi harjulased relvastatud mässu, põletasid mõisaid ja kirkiuid, tappsid kõik kättesattunud sakslased ja valisid seejärel endile neli kuningat. Edasi asus ülestõusnute vägi Tallinna piirama. Kuna endi jõududega toime ei tuldud, pöördti abipalvega lähima Rootsi esindaja, Turu foogti ja Pihkva vürsti poole. Mõlemad lubasid abi saata. Saare-Lääne piiskopi valdustes alustasid ülestõusu läänemaalased, kes asusid Haapsalut piirama. Et ei Taani ega Saare-Lääne piiskop ei suutnud maa kaitseks midagi ette võtta, pöördusid kohalikud sakslased abipalvega Saksa ordu poole. Liivimma meister Burchard von Dreileben viibis sel ajal vägedega Pihkvamaal, pöördus aga otsekohe tagasi ja kustsus eestlaste kuningad Paide linnusesse seletust andma. Need ilmusidki koos Tallinna piiskopiga läbirääkimistele, uid
annaabi.ee 
