Suhete kujunemise nurgakivid Inimest juhivad ja motiveerivad vajadused, näiteks bioloogilised ja psühholoogilised. Nende täitmisel mängivad suurt rolli teised inimesed, seetõttu ongi suhted olulised. Suhted võivad alguse saada põhiliselt kolmel juhul: füüsiline läheduse, kontaktide sageduse või isikutevaheline sarnasuse tõttu. Füüsilise läheduse all mõistetakse viibimist samas keskkonnas. Näiteks on tähele pandud, et sageli tutvutakse tulevasega bussis. Kontaktide sagedust peetakse samuti määravaks. Enda pidev näitamine või kellegi sagedane uurimine loovad pinnase teine teise tundma õppimiseks. Ka igapäevapraktika kinnitab teoreetilisi seisukohti. Üheks olulisemaks tõukeks on atraktiivsus, mille tekkimisel mängib olulist rolli isikute maailmavaateline sarnasus. Need, kelle maailmavaated kattuvad ja kellel on ühised
J. Lee Eros – füüsiline, intensiivsed emotsioonid Ludus – a kui mäng; manipuleeriv Storge – a kui sõprus; vähe kirge Pragma – ratsionaalne, kalkuleeriv Mania – emotsionaalne, irratsionaalne Agape – altruistlik R. Sternberg - armastuse komponendid: - intiimsus - emotsionaalne komponent; lähedus; - kirg - motivatsiooniline komponent, seksuaalne veetlevus; - pühendumine – kognitiivne komponent; otsused suhtes olemise kohta. Läheduse eri tüüpe Kutsar, (1999). Lähedusest paarisuhetes. Akadeemia, 4, 747-766 ) (Clinebell & Clinebell): Seksuaalne Emotsionaalne Intellektuaalne Esteetiline Loominguline Rekreatsiooniline Töine Kriisilähedus Kohustustel põhinev Vaimne Takistused läheduse kogemiseks (ibid) - Madal enesehinnang - Kiirustamine - Läbitöötamata vaenulikkus - Mineviku mõju - Manipulatsioonid - Rivaalitsemine Üksindus ja üksildus R
Loeng 3. Mõjustamisviisid Robert Cialdini (2000) mõjustamise reeglid I Vastastikkuse (Reciprocity) reegel 1.1 Toetub: · võrdsuse põhimõttele suhetes · sellele, et konstrueeritakse süütunne (võlg) · õigluse printsiibile Näiteks. Suhetes põhineb läheduse tase partnerite võrdsusele, kusjuures võrdsus on hinnanguline 1.2 Konkreetsete tehnikate näited: · jalg-lävepakul tehnika · uksega-näkku tehnika · tagasilükkamise-siis-taandumise tehnika Kasutatakse: kontrasti printsiipi rahulolu tekitamist vastutuse (süü) tekitamist 1.3 Kaitse mõjustamise vastu Eesmärk on vähendada süütunnet ja vajadust teenele vastata samasuguse
Raudtuum ja tihedus suurem kui Kuul Koosneb umbes 6070% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest Nimi Merkuur on nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana-Kreekas vastas Hermes. Oma nime võlgneb Merkuur nähtavasti kiirele liikumisele taevavõlvil (Mercurius on kergejalgne jumalate käskjalg) Vaadeldavus Kuigi kauguse ja näiva suuruse poolest on Merkuur võrreldav Marsiga, on ta läheduse tõttu Päikesele Maalt palju raskemini vaadeldav, sest suurema osa ajast pole ta Päikese säras eristatav Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil lühikest aega heledas koidu- või ehataevas madalal silmapiiri kohal. Eestis on ta jälgitav ainult kevadise ja sügisese pööripäeva paiku, mil hämarik on lühike Ta on nähtav tavalise pikksilmaga ning ka palja silmaga Päritolu Merkuur on moodustunud umbes samamoodi nagu Maa
Jevgeni, ütle mulle, miks pead mind jälle kurvastama. Sa tead, et sinu läheduse tundmine, on mulle valus. Mul on nii raske vaadata sind, teades et ei saa sind eal. See aeg on jäädavalt möödas, igavaseks. Olen nüüd abielus ning ei reeda oma abikaasat, kuigi süda tilgub verd. Istun siin laua taga, pisarates ning kirjutan seda kirja. Ma olen kindel, et meie vahel oleks olnud ilus armastus, kuid kahjuks ei osanud sa seda õigel ajal märgata. Raske on seda kõike kirjutada. Ei taha ma mõelda sellele, mis kõik oleks me elus olnud teisiti, kui oleksid mu
tõlgendamisel omistades käitumisele valesid põhjuseid. Fritz Heideri järgi on põhjuste omistamisel tüüpiline, et: · põhjuste leidmine on automaatne protsess (reeglina ei analüüsita tehtud järelduste õigsust) · reeglina nähakse pigem ühte põhjust, kui mitmeid · põhjuseid nähakse käitujas ("ta on ise süüdi, et nii läks!"), nimetatakse ka fundamentaalseks atributsiooniveaks · sündmuseid peetakse kokkukuuluvaks ajalise ja ruumilise läheduse tõttu Käituja ja vaatleja seisukohtade erinevus vaadeldes kellegi käitumist, nähakse käitumise põhjuseid käitujas. Sattudes ise mignisse olukorda, märgatakse rohkem situatsiooniliste tegurite mõju enda käitumisele ("Ma ei saanud ju selles olukorras asualt vastata. Ma pidin valetama", "Keegi ei sundinud sind ju valetama!") Inimese tajumisele omane lisaks see, et järeldusi tehakse nähtamatute omaduste kohta (ausus, sihikindel,
subjektiivsel tõlgendamisel omistades käitumisele valesid põhjuseid. Fritz Heideri järgi on põhjuste omistamisel tüüpiline, et: · põhjuste leidmine on automaatne protsess (reeglina ei analüüsita tehtud järelduste õigsust) · reeglina nähakse pigem ühte põhjust, kui mitmeid · põhjuseid nähakse käitujas ("ta on ise süüdi, et nii läks!"), nimetatakse ka fundamentaalseks atributsiooniveaks · sündmuseid peetakse kokkukuuluvaks ajalise ja ruumilise läheduse tõttu Käituja ja vaatleja seisukohtade erinevus vaadeldes kellegi käitumist, nähakse käitumise põhjuseid käitujas. Sattudes ise mingisse olukorda, märgatakse rohkem situatsiooniliste tegurite mõju enda käitumisele ("Ma ei saanud ju selles olukorras ausalt vastata. Ma pidin valetama", "Keegi ei sundinud sind ju valetama!") Inimese tajumisele omane lisaks see, et järeldusi tehakse nähtamatute omaduste kohta (ausus,
Tegelased. Analüüsi 1-3 olulist tegelast. Kirjelda, iseloomusta ja analüüsi tegelast, tema karakterit. Millised on tema väärtushinnangud ja eesmärgid? Kuidas tegelase iseloomuomadused mõjutavad tema käitumist? 1. Peategelane- nimi jäi lõpuni mainimata ja salapäraseks. Ta oli katkine noormeess, tal polnud isaga soojasid suhteid, tal olid sõbrad, pigem istus ta sõprade juures kui oma kodus.. Kodus läheduse puudumisest otsis ta seda mujalt, oskamatusest alati kas käitus mõtlematult või tegi haiget teistele tahtmatult. Lihtsam oli siis loobuda kui jätkata neid suhteid. 2. Peategelase pärisvajadused on seotud läheduse ja lähisuhetega. Kõige segasema energiaga tegelane „Kehade metsas” on aga hoopis peategelase isa, kes kehastab ühtpidi patriarhaalset karistajat, teistpidi mõjub muul ajal aga ise samuti beeta-
.. Klass:... Tartu 2011 MIS ON ARMASTUS? Armastust on raske defineerida viisil, millega nõustuksid kõik, kes seda kunagi on kogenud. Mõned leiavad, et armumine peale esimest-teist kohtumist ongi armastus. Teised seevastu tõmbavad selge piiri armumise ja hiljem tekkiva sügavama tunde armastuse vahele. Arvamustest sõltumata sarnanevad armastuse otsijad soovi poolest olla õnnelikud läbi teise inimese läheduse. Armastuselt oodataksegi võimalust kogeda õnnetunnet läbi teise inimese. Mis on armastus? Vastavad 17-19 aastased Noormees: ,,Vajadus olla teise lähedal, ei midagi muud." Neiu: ,,Armastust kirjeldada on väga raske. Mina isiklikult lihtsalt tundsin ... see kõlab nagu filmis. Alati on mingeid kahtlusi, aga lõpuks lihtsalt saad aru." Neiu: ,,Mina ei ole veel kedagi armastanud, olen olnud ainult armunud ... Armastus on see, kui ma tahan, et teine oleks õnnelik tänu minu armastusele.
● Alturism ● Saavutusvajadus Heterogenne suhtlemiskeskkond- Isiku sotsiaalne võrgustik kui indiviidide hulk, kes ei pruugi tunda üksteist, kuid kes kõik tunnevad ühte konkreetset isikut. Põhilised sotsiaalsed võrgustikud: ● Olulised teised ● Isikud, kellega on vahetussuhted ● Rühm, kellega suheldakse igapäevaselt Suhete tüübid: ● Kestvuse alusel: lühi ja pikasajalised ● Läheduse alusel; lähedussuhted ● Tegevuste alusel: mida koos tehakse nt abielu MÕISTED: ● Teabe edastaja ● Teabe vastuvõtja ● Teade ● Kanal ● Sümbolid ● Konteskst ● Tagasiside ● Müra (psühholoogiline, eksternaalne füüsiline, füsioloogiline) Mina-konseptsioon- teadmine iseendast, mis mõjutab interaktsioonide valikut ja kulgemist (Mina sellisega küll ei suhtle)
Vaatamine - tajud, et lund sajab. Rääkimine - tajud vestluskaaslase meeleolu. Keskkond - tajud, et väljas on külm. Inimesed tajuvad ümbritsevat keskkonda erinevalt. Tekivad erinevad isikutaju liigid. Isikutaju liigid * Edasiantava sõnumi mõistmine (tekstitaju) * Olukorra erisuse mõistmine (olukorrataju) * Teiste inimestega kontakti olemasolu või selle puudumine (kontaktitaju) * Veendumus, et teineteist mõistetakse (mõistmistaju) * Läheduse ja avatuse tunnetamine (distantsitaju) * Gruppi kuulumine (rühmataju) Isikutaju eripära Mõistmine ja tunnetamine erineb: * Inimese roll, päritolu, rahvus jne * Koht ühiskonnas * Omavahelised suhted * Heade omaduste esiletõstmine Isikutaju toimimisviisid Oma seniste kogemuste ja teadmiste põhjal võib teha valesid järeldusi või tajuda ümbritsevat valesti. Näiteks liigitad teist inimest; teed valesid järeldusi; võrdled enda või teistega; teise inimese
· tagasiside küsimine. Kuulaja "kohustused": · püüda mõista tähendust · teema ja emotsioonide fikseerimine (millest ta räägib ja mida ta tegelikult mõtleb sellega?), kuulaja kehakeel (otsa vaatamine jne.), · tagasiside andmine ka siis, kui seda ei küsita. Kommunikatsiooniprobleemid suhetes väljenduvad saadetud sõnumite ebaõnnestunud tõlgendamises, ebatäpses eneseväljendamises jne. Kommunikatsioon loob võimaluse läheduse kujunemiseks, on seotud suhete dünaamika ning lõppemisega. Uurimused meeste ja naiste vaheliste erinevuste osas (Rubin, 1980; Harrison, 1976) · kommunikatsioonistiil (ekspressiivne, instrumentaalne) · orienteeritus tunnetele · oodatavad reaktsioonid Toetav ja konstruktiivne stiil probleemide lahendamisel *Konstruktiivne kriitika: ollakse konkreetne, räägitakse nt. konkreetsest käitumisest, isikut ei sildistata, tehakse ettepanekuid.
Esimese pilguna tundub maal segane ja korrapäratu, kuid tegelikult on maalil kujutatud episoodi, kui Püha Markuse säilmed toodi Aleksandriast Veneetsiasse, kus need asetati tema auks ehitatud kuulsasse Püha Markuse kirikusse. Maalil ei luba pühak haudade läbiotsimist jätkata, kuna õige keha on leitud. Maalil puudub mahe värviilu, mis on Veneetsia maalikunstnike Giorgione ja Tiziani üks suurimaid saavutusi. Samuti on valguse ja varju, läheduse ja kauguse järsk vastandamine ning igasuguse harmoonia puudumine liigutustes ja poosides maalile ainult plussiks. Agnolo Bronzino pilt "Armastuse allegooria" ehk "Allegooria Venuse ja Cupidoga" kirjeldab magusa maneerlikkusega verepilastuslikku kirge Venuse ja tema poja Cupido vahel. Venuse abikaasa, vihase pilguga Vulcanus jääb kõrvaltegelaseks, kelle muskliline käsivars ei suuda peatada armastajate külgetõmmet ega nende ihalevat suudlust
ühiseid teemasid. Katsetamine - üritatakse suhtluse käigus teise kohta teavet saada. Vahetatakse tavaliselt suurel hulgal infot, ehkki enamasti on info pinnapealne. Näiteks räägitakse muusika- ja kirjanduseelistustest, vaba aja veetmisest. Niisuguste vestlustega saab võrdlemisi hõlpsasti selgitada omavahelisi sarnasusi ja erinevusi ning võimalikke ühiseid huvisid. Suhe on sellel etapil sundimatu ja vaba. Enamik suhetest jääbki katsetamise staadiumisse. Intensiivistamine - märgib läheduse teket. Hakatakse vahetama oma isiksusse puutuvat teavet, loobutakse formaalsusest. Seda etappi iseloomustabki suurem avastus teise suhtes. Näiteks võidakse rääkida enda kohta asju, mida teavad vaid vähesed inimesed. Füüsilisest lähedusest annavad märku käest kinnihoidmine, pikk silmavaatamine jms. Integreerumine - toimub siis, kui kaks inimest hakkavad ennast pidama paariks. Tõstetakse esile seda erilist, mis teeb neist kahest ainulaadse paari
selliselt, et elusloodus ei satuks hävimise ohtu. (taastuvad energiaallikad, keskkonnasõbralikud tooted, tagada jätkusuuteline areng) Keskkonnakaitse printsiibid – säästva arengu printsiip; loodusressursside mitmekülgse kasutamise printsiip; ennetava tegevuse printsiip; jäätmete minimiseerimine ja taaskasutamine; parim võimalik tehnoloogia; parim keskkonnapoliitika; saastaja maksab (MIDAGI OLI SELLEGA!); tootmise läheduse põhimõte. Prügi käitlemise hierarhia: 1) jäätmete tekke vältimine, 2) korduvkasutamine, 3) taaskasutus, 4) jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine. Eutrofeerumine – P ja N (fosfori ja lämmastiku) veekogude rikastamine toitainetega. (F ja P tekitavad vetikaid vist?? Uuri ise lähemalt, ma ei mäleta täpselt)
................................................................................................... 3 1 Rootsi põllumajandus 1. Looduslikud eeldused Rootsi asub Skandinaavia poolsaare idaosas. Üle poole maast katab okasmets. Põllud hõlmavad ainult 8 % maast. 60 % põldudest asub Lõuna-Rootsis. Rootsi asub lähispolaarses vöötmes, jahedas- ja mõõdukas parasvöötmes. Atlandi ookeani ja Põhja-Atlandi hoovuse läheduse tõttu on kliima pehmem ja merelisem, kui mujal Euraasias samadel laiuskraadidel. Sademete hulk on umbes 1000 mm aastas ja temperatuuri keskmine on 3ºC. Vegetatsiooni periood on lühike ja on võimalik saada 1 saak aastas. Niisutamine pole vajalik, küll aga kuivendamine.Rootsi viljakaimad mullad on Skane poolsaarel Kesk-Rootsi madalikul. Mullad koosnevad peamiselt lubja- ja liivakivist. Põllumajandusega tegeletakse peamiselt Lõuna-Rootsis, sest põhja pool on liiga külm ja mägine
tekitanud populatsiooni vähenemise järve ümbruses, püsiv surmajuhtumite arv on umbes 5000-6000. Geoloogiline alus, purskamiskohtade varieeruvus ja ulatuslikkus kutsuvad esile rea mitmesuguseid vulkaanilisi riske, nagu näiteks laavavoolud, radioaktiivne tolm, tuhapilved, mürgised gaasid, sähvatused kraatris asuvast järvest, tsunamid ja üleujutused järvel, maavärinad, maalõhed ja maapinna vajumine, maalihed ja pinnase varingud, tugevad tormid. Läheduse asustatud aladele ja purskeajaloo tõttu on vulkaan nimetatud Descade Vulkaani (Vulkaanidele antav nimetus, mille saavad eriti ohtlikud vulkaanid. Hetkel on neid 16) vääriliseks. Seda on nimetatud ,,vulkaaniks vulkaani sees", sest paljud uskusid, et järv, mis asub keset vulkaani oli kunagi vulkaanikraater. Järv asub seespool 25-30km kaldeeras peale nelja tugevat purset, mis leidsid aset 500 00 kuni 100 000 aastat tagasi. Kõik pursked
Psühholoogilised või emotsionaalsed põhjused Pikaajaline stress ja trauma võivad vallandada depressiooni. Mõned inimesed on vastuvõtlikumad stressirohketele elusündmustele. Näiteks koolikiusamine, vanemate lahutus, tüliderohked suhted, ebaõnnestumised, üksildus. Minevikus toimunud kurvad ja õnnetud sündmused Oluline osa depressiooni tekkel on lapseea läbielamistel nagu näiteks vanemate kaotus, armastuse ja läheduse puudumine, füüsiline ja seksuaalne vägivald. Muutused aju keemilises tasakaalus Depressiooni korral on tegemist teatud keemiliste ainete (serotoniin, noradrenaliin, dopamiin) sisalduse muutusega ajus. Muutused aju keemilises tasakaalus mõjutavad inimese meeleolu ja seda, kuidas ta mõtleb või käitub. Need muutused võivad tekkida ka näiteks ravimite kõrvalnähtudena, pideva alkoholi või uimastite tarvitamise tagajärjel, haiguste korral, hormonaalsetest muutustest
kuna andis kogu oma raha oma tütardele Delphine de Nuchingen Hakkas Eugeniga paremini läbisaama teose algul, leidis tänu Eugeniga väljas käies selle mis tal oli puudu enda suhtest ehk siis omase läheduse ja intiimsuse Anastasie de Restaud Oli isa Gorioti tütar, kes tutvus Eugeniga, kuid kuuldes ,et ta tema isaga samas pansionaadis elab, jäid tema maja uksed Eugenile suletuks Vautrin Ta oli põgenenud sunnitööline, raamatu
KUU FAASID, VARJUTUSED Keiu Pirnpuu KUU FAASID Oma läheduse tõttu Maale on Kuu näiv liikumine teiste taevakehade liikumisest keerulisem, seepärast taevakaart kuu täpset asukohta ei näita. Küll aga näitab ta ära kuu faasi, mille järgi on ligikaudu võimalik hinnata ka tema näivat liikumist ja nähtavustingimusi. Kuu faas ehk Kuu näiv kuju KUU FAASID Kuu faasid: kuu loomine (kuud ei ole näha) Noorkuu* poolkuu (esimene veerand)* kasvav kuu Täiskuu* kahanev kuu poolkuu (viimane veerand)* vanakuu. KUU FAASID
nurk horisondi ja kehaasendi vahel Kuidas jaotatakse dünaamiline töö oma iseloomult? positiivne töö + negatiivne töö Kas õhu suhteline niiskuse suurenemisel haistmisretseptorite tundlikkus? Väheneb Töövõimet määratakse? Töö hulga, kvaliteedi, intensiivsuse ja kestuse alusel Oletame, et hoiate väljasirutatud käes 1kg raskust eset 1 min. Kas deltalihase EMG sageduse hoidmise alguses on? Suurem kui töö lõpus Informatsiooni vastuvõtmise „Läheduse seaduse“ põhimõte seisneb? Inimene tajub üksteise lähedal asuvate punktide rida pideva joonena. Milliste füüsikaliste näitajate alusel iseloomustatakse kehalise koormuse suurust? Töö (J), võimsus (W), jõud (N), jõumoment (N*m) Kui suur osa lihasmassist on rakendatud lokaalse töösooritamisel? Alla 1/3 lihasmassist, laskja Iseloomustage töövõime tsooni – saavutusreserv? Nõuab tugevat tahtepingutust, ulatuse määrab indiviidi tahteomaduse tase
puudub. Ei jää püsima, tavaliselt esimene armastus. -Rumal armastus Hollywoodi armastus. On olemas kirg ja kohusetunne. Kiiresti abiellutakse -Sõbralik armastus Pikaajalised kooselupaarid, kelle jaoks kirg on vähe tähtis või seoses vanusega kadunud. -Täiuslik armastus Suhte alguses tahavad kõik paarid sinna jõuda, mitte kõik ei jõua kohale. Suhtumine endasse ja teistesse armastuses kiindumusstiilid: Lähedussuhete erijooneks on läheduse kogemine, pakkumine ja vastuvõtmine. Mõnel inimesel on raske armastussuhteid luua, lähedust taluda, olla armastatuga avatud jne. Arengupsühholoogid seostavad seda lapsepõlvega, mil kujunesid arusaamad enda, teiste ning suhete kohta. Ameeriklased Cindy Hazan ja Phillip Shaver on välja toonud, et täiskasvanuea romantilised ja lapsepõlve kiindumussuhted omavad sarnaseid jooni, nt soov teise isiku läheduse järele, vastumeelsus lahusoleku suhtes. Kiindumus on kahe inimese vaheline
Atmosfäär Teleskoobist pole Veenuse pind vaadeldav, kuna planeeti katab tihe pilvekiht Pinnatemperatuur on 480°C Atmosfäär on ligi 100 korda tihedam Maa atmosfäärist Atmosfäär Veenuse atmosfäär sisaldab: 96,5% süsinikdioksiidi 3,4% lämmastikku 2% argooni 0,2% hapnikku Päikese läheduse ja äärmise kasvuhooneefekti tõttu kuumim planeet päikesesüsteemis Pilved Veenuse kollakasvalged Madalamad pilved on pilved kihutavad rikkamad mitmesuguste pöörlemisele vastassuunas ainete poolest (idast läände) kiirusega 350 Ülespoole ulatub hõre udu km/h 90 kilomeetrini Pilvkate on mitmekihiline Põhiline pilvekht on paarkümmend kilomeetrit paks Pinnavormid ja koostis
mille poole püüelda. Nii on väitnud Dr. Benjamin.(http://www.tsitaat.com/tsitaadid/teemad/surema ) . Isegi kui meil ei ole midagi rääkida selle inimesega, peaksime vähemalt olema tema läheduses, et ta tunneks, et ta ei ole üksinda. Ka mina olen kaotanud lähedase inimese ja tean kui raske on see tunne. Kogemuste põhjal arvan mina, et inimesele kaastunde ja läheduse pakkumine on parim viis kuidas inimest aidata üle saada lähedase surmast. Ärge unustage teda raskel hetkel olge tema jaoks olemas kui ta teid tõesti vajab. Gerda Kuusemets 7.b klass
kodu loomine, liiklusvahendi hankimine ja vajaliku kodutehnika muretsemine on kallis, nii et üha enam peresid alustab kooselu võlgades. See nõuab majanduslikku mõtlemist, et kõigi vajadused rahuldatud saaksid. 4. Sotsialiseerimisfunktsioon on eelkõige vajalike sotsiaalsete, seal hulgas kooseluga seotud normide, reeglite, oskuste ja tegevusmallide õpetamine lastele. Emotsionaalne heaolu perekonnas loob tingimused vastastikuse läheduse ja usalduse väljakujunemiseks. 5. Hoolitsus. Just perekonnas saadakse kogemus hoolitsemisest ja hoolitsetud olemisest – siin väljenduvad vabamalt inimeste nõrkused, hädad ja haigused. Abikaasad hoolitsevad vastastikku teineteise eest, pakkudes seega eeskuju lastele. 6. Hariv/kultuuriline funktsioon on suunatud iga pereliikme, eriti aga lapse tunnetushuvi ergutamisele ning teadmiste ja oskuste vahendamisele.
augustil 1882 . *Suhtles Koidulaga ja julgustas teda kirjutama ning oli ise suur kirjanik. Käisime veel Estonia pardal hukkud Võru linnavalitsuse liikmete mälestus sammast vaatamas. Vaatasime ka ranna promenaadi, mis oli küll ehitusjärgus aga see eest väga ilus. Muidugi vaatasime ka ausammast mis on püstitatud Kreutzwaldi mälestamiseks. Järgmine peatus oli meil Rõuges Käisime kaemas kõrge torni otsast ilusat vaadet. Torni otsas oli tuule energia tootja. Samas läheduse oli ka vesi oinas. Vesioinas on pump, mis töötab hüdraulilise löögi jõul, mis asub Ööbikuorus. Vaade tornist järvedele. Seal saime natukene lõunastada ja hiljem jätkasime oma teekonda. Järgmiseks peatuspaigaks oli Pokumaa. Kuna ma polnud sel varem käinud pakkus see mulle huvi. Saime teada kuidas ja milliste mõtetega seda ehitati ja palju see maksma läks. See oli ikka 15 miljoni krooni lähedale. Hiljem rändasime mööda metsa radasid tagasi bussi poole.
lastel) - Kommunikatsiooni aktsepteerimine minimaalsel tasemel (nt lühike vastus- võib viia hoopis intensiivse kommunikatsioonini) - Kommunikatsiooni diskvalifitseerimine – vastatakse viisil, mis jätab teise segadusse (nt endale vasturääkimine, teemavahetus, lause lõpetamata jätmine, stampide kasutamine) - Mingisuguse sümptomi kasutamine, et vältida suhtlemist – tihti kasutatakse läheduse-kauguse reguleerimiseks (nt väsimuse/peavalu väitmine vahekorra vältimiseks). Sümptom on selge komm nähtus, mis peab sellele, kellele näidatakse, andma kindla sõnumi suhtlemise kohta. 2. Igas kommunikatsiooniaktis võib eristada kahte tasandit: - Sisutasand – see, millest räägitakse - Suhtetasand – see, kuidas räägitakse Need eksisteerivad alati koos, mitte kunagi ei ole need lahus.
c) mida väiksem on liikumise nurkkiirus seda väiksem on väline vastupanu d) luukangide liikumist ei toimu Lihase omavõnkesagedus v iseloomustab lihase a) elastsust b) kontraktsiooni võimet c) toonust d) demfeeruvust *Kas jõu muudu esimene tuletis ajas iseloomustab a) jõu langust pingutuse vältel b) kontraktsioonifaasi kestus c) jõu muutuse kiirust d) lõõgastusefaasi kestust Mida kujtab endast tajumisseadus ,,Läheduse seadus" a) väike grupp liikuvaid esemeid loetakse samaks b) üksteise lähedal asuvate punktide rida, tajutakse pideva joonena c) jooni, mis ümbritsevad mingit pinda, tajutakse sulgununa d) ühes reas asuvaid mõõteriistu tajutakse ühtekuuluvana Kuidas jaotatakse dünaamiline töö oma iseloomult a) lokaalen töö ja üldine töö b) staatiline töö ja negatiivne töö c) ületav töö ja taanduv töö d) positiivne töö ja regionaalne töö
toimetulek stressiga) Kohanemine Heterogeenne suhtlemiskeskkond Isiku sotsiaalne võrgustik kui indiviidide hulk, kes ei pruugi tunda teineteist, kuid kes kõik tunnevad konkreetset isikut (Miell, Dallos, 1996) Põhilised sotsiaalsed võrgustikud - Olulised teised (significant others) - Isikud, kellega on vahetussuhted (materiaalne v sümboolne) - Rühm, kellega suheldakse igapäevaselt Suhete tüüpe Kestvuse alusel: lühi- ja pikaajalised Läheduse alusel: lähedussuhted (nt sõprus, romantilised suhted) Tegevuste alusel – mida koos tehakse (nt abielu) Põhimõisteid suhtlemisprotsessi analüüsimiseks Teabe edastaja Teabe vastuvõtja Teade Kanal Sümbolid Kontekst Tagasiside Müra (psühholoogiline, eksternaalne füüsiline, füsioloogiline (Panici, Thomas-Maddox, 2000) Suhtlemisoskused - Võimaldavad suhelda, luua, hoida suhteid - Õpitavad oskused
- Kommunikatsioon on dünaamiline, eelnenud kommunikatsioon mõjutab ajas järgnevat sõnumite vahetamist Kommunikatsiooni muutus –> muutus suhetes Muutus suhetes muutus kommunikatsioonis Sagedus (nt 2 korda päevas, 1 kord kuus) Teemad (nt isiklikud, viisakuste vahetamine) Teemade hulk (nt kõigest) Teemade käsitlemise sügavus (nt pinnapealsed) Sõnumid on - seotud kontekstiga - seotud kontrolliga - emotsioone suunavad - sisaldavad teavet - Interaktsioonide, - läheduse /selle puudumise , - mina-pildi, - suhte kohta. Sõnumi eksplitsiitne sisu ja metakommunikatiivne aspekt – sõnumi “tegelik” sisu Kommunikatsioon lähedussuhetes - seos rahuloluga suhetes ja suhete lõppemisega; võimaldab tekkida lähedusel (avatus); teemade hulk ja käsitlemise sügavus Meeste ja naiste erinevused: tunnetele orienteeritus, isiklik teave faktidele orienteeritus, instrumentaalne Efektiivne sõnumi saatmine “mina”-sõnumid
kogu eluea ja need, kes teatud aja möödudes lahkuvad). Stabiilseimasse liikmeskonda kuuluvad pereliikmed, lähedased sõbrad, abikaasa (võimalikud erandid). Ühtlasi oletati, et tegemist on isiku jaoks kõige olulisemate inimestega, kes pakuvad tõenäoliselt kõige enam ka toetust ning kellest ilmajäämine tähendaks isikule suuremat kaotust kui see teiste ,,liikmeskonna liikmete" puhul oleks. - Läheduse alusel (vt. all): sõprus, romantilised suhted Suhtlemise olemus, dünaamika ja seda reguleerivad tegurid Põhimõisted suhtlemisprotsessi analüüsimiseks: · teabe edastaja (saadab sõnumi, nt. teeb komplimendi), · teabe vastuvõtja (tõlgendab saadetud sõnumit, nt. solvub) · teade (saadetav sõnum kompliment) · kanal (sõnumi saatmise viis, nt. telefon) · sümbolid (sõnumis kasutatavad sõnad, võivad olla mitmetähenduslikud, eri inimeste
seda, mida ise kogenud on. Muidugi on selline arvamus väga subjektiivne ja levinud on ka väärarvamusi. Osa inimestest leiab näiteks, et seks on võrdeline armastusega. USA üks kuulsamaid antropolooge, pr Helen Fisher on avaldanud, et armastusel on olemas kolm faasi, esimene neist on iha, seejärel tuleb kiindumus ning siis seotus. Tema teooria järgi algab armastus ihaga, mille juurde kuulub tunguv füüsilise läheduse vajadus. Kiindumise faasis muutub oluliseks isiklik side ja truudus partnerile. Seotus asendab esialgset tugevat füüsilist kirge keskmiselt 2-3 aasta jooksul. Mina isiklikult leian, et armastuse valem peitub kindlasti keemilistel reaktsoonidel, kuid üheselt ei saa seda siiski võtta. Inimene on indiviid, kellel sügavad mõjutused perekonna, keskkonna ja muude tegurite näol. Ja armastus pole ju vaid mehe ja naise vaheline romantiline-seksuaalne suhe vaid on ka ema ja lapse vaheline
Mida enam laseme teha tööd tehnikal, seda suurem on keskonna saastatus. Mida aeg edasi seda vähem hoolitakse loodusest ja selle ilust. Järjest rohkem inimesi kolib maalt linna või linnaäärde elama. Nooremad põlvkonnad ei huvitu enam loodusest ja selle lähedusest ning paljud ei käi isegi linnast väljaski ega veedeta aega värke õhu käes. Liialt palju võetakse metsi maha ning ehitatakse ehitisi asemele. Tänapäeval võõranduvad inimesed aina rohkem ja rohkem looduse läheduse ja rohkuse võludest ning headusest. On vaid ja küsimus, mil keskkonna probleemid võivad saada tõsisemaks kui eales varem. Iga üksikisik jätab endast maha jälje keskkonda, seega peame olema ettevaatlikud selles osas, mida teeme ja kuidas teeme. Tagajärjed võivad olla tohutud ja ettearvamatud.
suhted, suhete kujunemine Hinde, A.R. (1997). Relationships. A Dialectical Perspective. UK: Taylor & Francis Johnson, W.D. (1997). Reaching out. Interpersonal Effectiveness and Self-Actualization. 6th Ed. USA: Allyn & Bacon Enda avamine ja avatus suhetes - iseenda kohta informatsiooni (faktid, emotsioonid, väärtused jne.) jagamine, mille alusel kujunevad suhted - kui intra- ja interpersonaalne dialektiline protsess - seosed suhetega rahuloluga, läheduse kogemisega, usaldusega - teemade hulk ja sügavus; kultuuri mõju (nt x on tabuteema); suhe Avatust x olukorras sõltub: isikule tüüpiline käitumine avatuse määr teise isiku käitumine suhe Avatud teistele Enda avamise plusse - Mõju suhetele: - rahulolu suhetega - võimalus määratleda kattuvad eesmärgid, huvid, vajadused jne -> suhte areng - Tõlgenduste võrdlemine, adekvaatsem reaalsuse taju
(259) Enamik inimesi tunneb armastusest rõõmu, eriti kui nad saavad tunda ka vastuarmastust. Kui kedagi armastatakse, siis üritatakse teha kõike selleks, et inimene, keda armastatakse oleks õnnelik ja isegi kui see tähendab seda, et asetatakse enda vajadused teisele kohale, ollakse selleks täiesti valmis. Inimesed, kes on aga armastanud, kuid ei ole saanud vastuarmastust näevad armastust kui tunnet, mis tekitab vaid valu. Kuid see, kui korra pettutakse, ei tohiks takistada taaskord läheduse ja soojuse leidmist. Seega peab ütlema, et armastusest on igal inimesel tekkinud oma ettekujutus, mis põhineb isiku isiklikel kogemustel. Kõige tähtsam armastuse juures on aga võime armastada.
ARMUMINE JA ARMASTUS. Inimest juhivad ja motiveerivad vajadused ja kuna paljude vajaduste rahuldamiseks on vaja teisi inimesi, siis seetõttu on olulised suhted, mis aitavad kujundada ja säilitada rahulolu eluga. Soov läheduse järgi viib meid partneri otsimise ja leidmiseni. Miks hakkab meeldima just see ja mitte teine inimene? Kas me sobime oma vahel? Mida teha et kellelegi meeldida? On tähtis, et inimene oskaks ära tunda, milline on tema mõtlemis- ja käitumisviis, millest ta lähtub usaldusisiku valikul ja perekonna loomisel, siis oskab ta ka hinnata ka oma valikuga kaasnevaid riske. Suhte kujunemist soodustavateks teguriteks on: Füüsiline ja ka ruumiline lähedus
Skisoidsel isikul on põhiimpulsside seisukohalt ülitugev ,,omapüürlemise" impulss, see töhendab enesesäilitamise ja teistest eraldumise impulss. Ta püüab olla iseseisev ja sõltumatu, ta eraldub teistest inimestest, sest ta vajab distantsi, ning ta suhtleb teiste inimestega teatud piirides. Kuis eda piiri ületada, siis skisoidne isik tunneb, et tema isiksuse ruumi, eluruumi ja sõltumatusvajadust ohustatakse ning hakkab ennast ägedalt kaitsma. Talle on omane hirm inimliku läheduse ees. Skisoidne isik väldib lähedasi isiklikke kontakte ega lasku kergelt intiimsuhetesse. Pelgab kokkupuuteid partneriga, taotleb inimestevahelistes suhetes asjalikkust. Skisoidne isik tunneb ennast kõige paremini rühmades, kus ta saabjääda anonüümseks, kuid tänu ühistele huvidele tunnetada juurdekuuluvust. Ümbruskonnale jääb sellistest isikutest mulje, et nad seisavad kõigest eemal, on jahedad, endassetõmbunud, eraklikud ja isegi külmad. Täna võib
Pinnamoelt on saar 400-800m kõrgune lavamaa, kus väga palju vulkaane. Islandi kõrgeim mägi on Hvannadasalshnukur (2199 m). Kolmekümne ühest tegevvulkaanist on aktiivseimad Hekla (1491 m) ja Laki. Rohkesti on ka geisreid ehk kuumaveeallikaid, millega kütavad islandlased oma kasvuhooneid. Lavamaa kõrgemaid osi katavad liustikud: Vatnajökull (8456 km², Euroopa suurim), Langjökull (1300 km²) ja Hofsjökull. Tasandikke on ainult rannikul. Sooja Põhja-Atlandi hoovuse läheduse tõttu valitseb mereline, pehme kliima, iseloomulikud on tugev tuul, udu ja suur õhuniiskus; keskmine temperatuur juunis on 10-11° C, jaanuaris lõunarannikul 1° C, põhjas 2° kuni 3° C, sademeid valdavalt üle 1000mm, mäenõlvul üle 2000 mm aastas. Saare siseosas on kliima karmim. Jõgesid on tihedasti, nad on lühikesed ja veerohked ning tekitavad platoolt laskudes kõrgeid jugasid. Enamiku saart katab tundra, metsa on väga vähe või ei ole üldse, laiguti leidub ka niite
Enamik inimesi tunneb armastusest rõõmu, eriti kui nad saavad tunda ka vastuarmastust. Kui kedagi armastatakse, siis üritatakse teha kõike selleks, et inimene, keda armastatakse oleks õnnelik ja isegi kui see tähendab seda, et asetatakse enda vajadused teisele kohale, ollakse selleks täiesti valmis. Inimesed, kes on armastanud, kuid ei ole saanud vastuarmastust näevad armastust kui tunnet, mis tekitab vaid valu. Kuid see, kui korra pettutakse, ei tohiks takistada taaskord läheduse ja soojuse leidmist. Seega peab ütlema, et armastusest on igal inimesel tekkinud oma ettekujutus, mis põhineb isiku isiklikel kogemustel. Kogemused algavad ajast, mil inimene sünnib ja lõppevad, kui inimene sureb. Kõige tähtsam armastuse juures on aga võime armastada. Võime armastada areneb välja lapseeas. See oleneb sellest, kui palju lapsevanemad leidsid aega oma võsukeste jaoks ning kui palju sai laps tunda hoolitsust ja soojust enda ümber olevate inimeste käest
Eesti kliimat mõjutavad ka teised tegurid, näiteks Läänemere naabrus ning valitsevad edela- ja läänetuuled, mis toovad läbi aasta Atlandi ookeanilt niisket õhku. Atlandi ookeani põhjaosa temperatuuri mõjutab tugevalt püsivate tuulte tekitatud Põhja-Atlandi hoovus, mis toob ekvaatori lähedalt Põhja-Euroopa rannikule sooja vett. Nii on kogu Põhja-Euroopas talvine temperatuur tunduvalt kõrgem kui samal laiuskraadil Aasias ja Ameerikas. Suved on aga Eestis mere läheduse tõttu jahedamad kui mandri keskosas. Kõige soojem on juuli. Lääne ja Põhja-Eestis on keskmine temperatuur 16,5 kraadi, aga Ida-Eestis on 17 kraadi. Kõige külmem kuu aastas on Eestis veebruar, mil keskmine õhutemperatuur ulatub kõige merelisemas piirkonnas, Vilsandi saarel, -3,5 kraadini. Kõige mandrilisemas Võrus aga -6,5 kraadini. Aastal 2003 oli Eesti talv väga karm - õhutemperatuur langes -35 kraadini.
Armastus A.Puskin ,,Jevgeni Onegin" Läbi ühiskonna ajaloo on armastus olnud ajendiks paljudele olulistele sündmustele. Armastust, kui tunnet pole osatud ka kunagi konkreetselt defineerida nii, et see haaraks igakülgselt armastuse olemust. Mõiste ,, armastus ,, on väga lai ning mitmetahuline, samas ka igaühele erinevalt mõistetav. Lihtsustatult võib armastust mõista ka kui soovi kellelegi teisele head teha. Aleksandr Puskini teoses ,,Jevgeni Onegin" on hea näide, kuidas raamatu nimitegelane oli armunud noorde neidu, Tatjanasse, kelle armastus mehe vastu oli tohutult suur ja tugev. Onegin ei osanud seda hinnata , aga armastuse kasvades kasvab ka oskus armastada armastama saab õppida. Nii avastas ka Onegin, et ka reaalses elus eksisteerib armastus. Tol hetkel oli aga liiga hilja juba, Onegin kaotas Tatjana igaveseks. Näiliselt noorest naiivsest neiust oli saanud igati lojaalne ja elegantne abikaasa, kuid kahjuks mitte temale. Inimene e...
reguleerib kvoot. Aastane immigratsioonikvoot on Eestisse sisserändavate välismaalaste piirarv, mis ei tohi ületada aastas 0,05% Eesti alalisest elanikkonnast. Sisserände piirarvu sätestamise eesmärgiks on piirata sisserändavate välismaalaste arvu Eesti elanike õiguste ja huvide kaitseks. Alates 2002. aastast, kui pereränne arvati kvoodiarvestuse alt välja, ei ole kvoot täitunud. Hea geograafilise asukoha, Põhjamaade heaoluühiskondade läheduse ning umbes 1,3 miljoni Vene Föderatsioonis elava illegaalse immigrandi tõttu, võib Eesti osutuda juba lähitulevikus potentsiaalseks transiitmaaks Lõunast ja Idast tulevatele kontrollimatutele põgeniketulvadele, kus majanduslik kaos ning tööjõupuudus võivad motiveerida inimesi kas illegaalselt riigipiiri ületama või varjupaigataotlust esitama. Soomes Lahtis 20. oktoobril 2006 toimunud Euroopa Liidu riikide valitsusjuhtide
Kvaliteetsed veepuhastussedmed 2. Põllumaj.tegevus langenud- veetarbimine vähenenud 3. Inimeste teadlikkus 4. Veemõõdikute paigaldamine Vee puhastamine 1. Mehhaaniline - setitamine - filtreerimine 2. Keemiline - osoonitakse 3. Bioloogiline - mudaga Jäätmekäitluse põhimõtted 1) Jäätmemajanduse hierarhia 2) Terviklik ja piisav jäätmekäitlusüsteem 3) Parima võimaliku tehnika rakendamine ilma liigsete kulutusteta 4) Läheduse põhimõte 5) Tootja vastutus- et poleks KK saastvad ain. Raskemetallid satuvad keskkonda nii: bensiinist taimedele-loomad-inimene nt lehm ja piim Alternatiivsete energiaallikate kasutus Tuul, vesi, bioenergia, energiavõsa(lepp, paju), päike Jääkreostuskolded Eestis Aktiivsest majanduslikest tegevustest kõrvalejäänud objektid 1) Ehitusplatsid 2) Väetiselaod 3) Endised mürgilaod 4) Endised militaarobjektid Looduskaitse ja keskkonnakaitse ühisjoon
Vanem peaks arutama lapsega koos, mis on interneti kasutamisel aksepteeritav ja mis mitte. Lapsevanem peaks üritama ennast kursis hoida interneti kasutamisega. Lapsevanem peaks selgitama lapsele interneti võimalusi, aga ka seal valitsevaid ohte. 7. Tooge 4-5 näidet, kuidas mõjutab perevägivald lapsi? Perevägivald mõjutab lapse arusaamu ja maailmapilti. Vägivald annab väga halba eeskuju.Perevägivald paneb lapse vägivaldselt käituma. Lastel on tähelepanu ja läheduse puudus. 8. Kuidas mõjutab perevägivald veel sündimata lapsi? Võib toimuda enneaegne sünd, raske sünnitus. Tekkida võib füüsiline või vaimne puue. Hüperaktiivsus. Last võivad painada sagedased või rasked haigused. 9. Kellelt sellisest olukorras abi paluda? Kindlasti paluda abi lasteabitelefonilt see on avatud ööpäevaringselt. See on kõigile helistajatele tasuta ja anonüümne, kuid kõned salvestatakse. Telefonile vastavad spetsialistid nii eesti, vene kui ka
Kogemuste lisandudes tekivad küpsemad suhted sõprade ja pereliikmetega. Kujuneb välja isiklik väärtushinnangute süsteem. Emotsionaalne areng Tekib soov privaatsuseks ja eraldatuseks, piiride testimiseks perekonnas. Muututakse iseendast teadlikumaks ja enesekesksemaks. Võivad tekkida vastuolulised tunded ja ärevus murdeea muutuste ja seksuaalsete mõtete suhtes. Enesehinnang võib kõikuma lüüa. Kui varane kiindumussuhe imikueas annab läheduse ja turvatunde kogemuse, siis tekivad positiivne kehapilt ja eneseväärikus need on abiks suhtlemisel ja otsuste langetamisel. Suhted (eakaaslastega, sõpradega, partneritega) muutuvad järjest tähtsamaks neil on emotsionaalse läheduse kogemisel oluline roll. Sõprussuhete kaudu näeb noor iseennast ja tänu neile tugevdab oma mina-tunnet. Igatsus läheduse järele toob teismelise ellu armastuse algul iidoliarmastuse, seejärel salajase armastuse reaalselt olemas oleva inimese suhtes
kui osa ühiskonnast. (Davis jt 2008.) Selleks, et lahendada teismeliste ,,identiteedi kriise", tuleb neil võtta enda jaoks küllaldaselt aega, mille käigus nad saavad vabalt uurida vahelduvaid rolle ja väärtusi ühiskonnas ja hinnata, kuidas teised inimesed neid mõistavad. Eksperimendid identiteedi leidmisel on vajalikud osad individuaalse psühholoogia arendamiseks. (Davis jt 2008.) Erikson näitas, et täiel määral saaks areneda terve identiteet ainult siis, kui noor suudab lahendada läheduse ja autonoomia vahelisi tõrkeid ka kriitilistel hetkedel. Samuti peaks noor oskama mõista juba vahet vajaduste ja tahtmiste vahel, mis tagaks parema koostöö eakaaslastega ja aitaks võtta vastu otsuseid täiskasvanutest sõltumata, hinnata sotsiaalseid tingimusi ja peaks suutma pühenduda tööle. (Schneider-Munoz 2009.) Allikaloend: Schneider-Munoz, A., J. (2009). Devoleping Controls Within through Service Learning. Reclaiming Children & Youth, 18 (1): 41-44. Davis, K., Seider, S
fikseeritud pesadega kassettidesse. Nii suureneb oluliselt robotsüsteemi hind ning väheneb töö paindlikkus. Kokkuvõtteks võib öelda, et esimese põlvkonna robotite juhtseadmete ülesandeks on realiseerida jäigalt etteantud programm. Teise põlvkonda kuuluvad ümbrusetajuga robotid, mis kohastuvad keskkonnas toimuvate muutustega. Ümbrusetajuks vajaliku välise informatsiooni allikateks on mitmesugused puute-, läheduse- ja lokatsiooniandurid ning tehisnägemine. Teise põlvkonna robotite juhtalgoritm sõltub konkreetsest olukorrast töötsoonis. Eri olukorrad nõuavad robotilt erilaadset tegutsemist. Seepärast peab teise põlvkonna robotite juhtseade lisaks juhtalgoritmi realiseerimisele vajaduse korral ka algoritmi ümber häälestama. Roboti tööd juhib kõrgema tasandi programm, mis sõltuvalt olukorrast muudab roboti tööprogrammi. See tähendab, et keerukuse tõttu on
mis kestab igavesti. Armastus olla armastatud ja ise kedagi armastada on oluline kõigile inimestele, isegi kui nad seda välja ei näita. Armastus võib paarisuhtes endast märku anda erinevalt eristatakse armumist ja armastust. Armumise all mõeldakse tugevat tundeseisundit, milles armunu tunneb end teise inimesega väga lähedasena. See on suhteliselt lühike ja intensiivne tunnete läbielamise periood. Armumine võib tekitada enneolematu õnnelikkuse ja läheduse tunnet, kuid samas võib sellega kaasneda kaotushirm ja ärevus. Armunu näeb ümbritsevat tegelikkust ja välismaailma paremana, armastatut idealiseerituna ning ennast senist tugevama ja võimekamana. Armumisega kaasnevad mõtetes, tunnetes ja kehas muutused, mis võivad lühikese ajaga elu pea peale pöörata. Kõik inimesed võivad armuda nii lapsed, noored kui ka täiskasvanud, ja seda üks kord või mitu korda elus.
Mass on 18 korda väiksem Maa massist Merkuuril ei ole kaaslasi. Merkuur on Päikesesüsteemi tumedaim planeet: ta peegeldab päikesevalgusest ainult 56% Merkuuril on Maa magnetväljast 100 korda nõrgem magnetväli, mis avastati Mariner 10 möödalendudel saadud andmete põhjal NIMI Nime saanud vanarooma kaubanduse, reiside ja varguse jumalalt Mercuriuselt, kellele Vana Kreekas vastas Hermes. VAADELDAVUS Läheduse tõttu Päikesele Maalt palju raskemini vaadeldav, sest suurema osa ajast pole ta Päikese säras eristatav. Merkuuri on võimalik vaadelda aastas kahel või kolmel perioodil lühikest aega heledas koidu- või ehataevas madalal silmapiiri kohal. Ta on nähtav tavalise pikksilmaga ning ka palja silmaga. Merkuuril on faasid nagu Kuul Alumises ühenduses paistab ta õhukese sirbina. Ülemises ühenduses oleks nähtav kogu pind.
politseile välja. Kusjuures üks võimalus ei välista sugugi teisi. Raamatu peaantikangelane kehastab iga lapsevanaema hirmsaimat õudusunenägu tema enda lapse kohta. Midagi inimlikku on Rassis alles vaid raamatu algul, näiteks siis, kui ta oma tüdrukule külgelööjale peksa annab. See tundub kogu raamatu peale ta ainuke ehe ja emotsionaalne tegu olevat. Hiljem, kui kõik juba hämus ja uimas, ei oleks ta vast selleks enam võimelinegi. Ometi elab ka Rassis igatsus läheduse ja intiimsuse järgi. Ainesõltlane selleks enam võimeline ei ole. Nii et kurb lugu. Tundub, et autor ei ole oma teema sotsiaalseid tähendusi lõpuni läbi mõelnud. Tema jaoks sobib narkodiileri elu jubedus hästi kokku patoloogilise mendivihkamisega. Ühelt poolt on see lugu noortest, kes elavad väljaspool kehtivaid seadusi, käibetõdesid ja moraalinorme. Teiselt poolt on see ühe poisi ülestunnistus sündmustest, mis on jäänud piisavalt kaugeks, et neid saaks valutult jutustada.
annaabi.ee 
