sõnade autor, (saksameelne suund) Lydia Koidula- Kodaniku nimega Lydia Emilie Florentine Jannsen. Saksa/Eesti kasvatusega, kodukeel saksa, isalt eesti keel, õppis Pärnu kõrgemas tütarlastekoolis(kõrgeim õppeasutus tüdrukutele Baltimail) Omandas õpetamisvõimaluse aadlike perekondades. Isa oli köster, hiljem Pärnus õpetaja, isalt päris kirjutamise. 1 õde, 4 venda Koidula- C.T.Jakobsonilt- koidu aeg. Aitas isa(Tartu+eesti postimees), laulupeo korraldamine. Antti almberg-Jalava, Fr. R. Kreutzwald, C.R.Jakobson "Emajõeööbik"; "Kosjakased"; "Meil aiaäärne tänavas"; "Mu isamaa on minu arm"; "Mu isamaa nad olid matnud";"Saaremaa onupoeg";"Säärane mulk" Carl Robert Jakobson-arendas eesti ajakirjandust(Sakala), poliitik, isamaakõned, õpikute autor, põllumajanduse edendaja, (Venemeelne suund+ Johan Köler) Jakob Hurt- Rahvaluule koguja, (Eestimeelne suund), sõnastas rahvusliku liikumise põhiülesanded
tegelasega:Kreutzwaldi,Jakobsoni ja J.Hurdaga.Kõige vaimsem on kirjavahetus aga Kreuzwaldiga ja kõige lühemaks jäi see Jakobsoniga. Ta sai oma luuletuste kohta niimoodi tagasisidet. Võru ajast on teada, et Kreutzwaldi abikaasa tegi stseene, ja oli armukade Koidula peale ja peitis neid kirju oma mehe eest. Tartu perioodil elab üle oma 1. tõsise armumise, kust tulevad ka esimesed pettumised, mis kajastuvad ka tema armastusluules. 2.õnnetu armastus: Anti Almberg. Nad said kokku 1.laulupeol Kui mees sai aru, et Koidula tahab abielluda, katkestas ta kirjavahetuse ja kadus tema elust. Koidula oli siis 27- aastane ja see tähendas, et ta oli juba vanatüdruk. Koidula teeb oma elus sundkäigu ja 1872 abiellub Läti-Sakslasega Eduard Michelsoniga. See oli sokk eesti rahva jaoks. 1873 17.veebruaril kell 11 abielluvad noored Jannsenite kodus suhteliselt vaikselt ja väheste inimestega. Peale pulmi kolisid nad kroonlinna, kus Michelson sai sõjaväe arsti koha
C. R. Jakobson oli üks väljapaistvamaid rahvusliku liikumise tegelasi. Jakobson oli see mees, kes andis Lydiale kirjanikunimeks Koidula, mis tähendas koiduaega. Koidulal oli suur soov Eesti teatrit arendada ja ise mõnda näidendit kirjutada ja ette kanda. Carl Rober Jakobson andis teatri rajamisel Koidulale palju nõu ja aitas teha teatri asustamiseks palju eeltööd. Kirjavahetustes jagas ka Jakobson sageli Koidulale häid nõuandeid. Antti Almberg-Jalava Peale selle, et Lydia Koidulal oli tihe kirjavahetus Fr. R. Kreutzwaldi ja C. R. Jakobsoniga oli tal ka kirjavahetus Antti Almberg-Jalavaga. Kirjavahetus hakkas hoogu saama peale seda kui Soomes oli näljahäda ja ,,Eesti Postimees" neile väikese summa abiraha saatis. ,,Uuesti Suometari" Peatoimetaja reageeris sellele suure austusega saates ,,Eesti Postimehe" puuduskannataile edasitoimetamiseks abirahasid. 1870. aastal saadab Koidula 10 rubla
C. R. Jakobson oli üks väljapaistvamaid rahvusliku liikumise tegelasi. Jakobson oli see mees, kes andis Lydiale kirjanikunimeks Koidula, mis tähendas koiduaega. Koidulal oli suur soov Eesti teatrit arendada ja ise mõnda näidendit kirjutada ja ette kanda. Carl Rober Jakobson andis teatri rajamisel Koidulale palju nõu ja aitas teha teatri asustamiseks palju eeltööd. Kirjavahetustes jagas ka Jakobson sageli Koidulale häid nõuandeid. Antti Almberg-Jalava Peale selle, et Lydia Koidulal oli tihe kirjavahetus Fr. R. Kreutzwaldi ja C. R. Jakobsoniga oli tal ka kirjavahetus Antti Almberg-Jalavaga. Kirjavahetus hakkas hoogu saama peale seda kui Soomes oli näljahäda ja ,,Eesti Postimees" neile väikese summa abiraha saatis. ,,Uuesti Suometari" Peatoimetaja reageeris sellele suure austusega saates ,,Eesti Postimehe" puuduskannataile edasitoimetamiseks abirahasid. 1870. aastal saadab Koidula 10 rubla
C.R.Jakobsonilt on pärit ka seni anonüümselt esinenud autori luuletajanimi Koidula, mis tähendab koidu aega. Koostades 1867.a oma ,,Kooli lugemise raamatu'' esimest köidet, tuli C.R.Jakobsonil anonüümse autori kohta Jannsenilt teavet hankida. Sel puhul, kui ta sai nii mõndagi teada, lükkas ta esimese pseudonime L. Blatt otsustavalt tagasi ja esitas omalt poolt vabaduslaulikule sümboolse nime Koidula, mis oma ühiskondliku sisu tõttu sai kiiresti populaarseks. Antti Almberg-Jalava Koidulal oli kirjavahetus ka A.Almberg-Jalavaga. Suhted muutusid isiklikuks, kui Soomes oli näljahäda ning ,,Eesti Postimees'' saatis abiks väikese summa. Sellele reageeris ajaleht,, Uusi Suometar'' peatoimetaja A.Almberg-Jalava väga tänulikult, saates korduvalt summasid ,,Eesti Postimehele'' puudustkannatajaile edasitoimetamiseks.1870.a tellib Koidula terveks aastaks ajalehe ,,Uusi Suometar'' ning sama aasta veebruaris saadab Koidula 10 rubla üliõpilasmaja
Selles ajalehes avaldas ta ka oma esimesed ilukirjanduslikud tööd. Koidula kui luuletaja kuulsus lõi särama 1 üldlaulupeol,kus ühendkoor laulis tema sõnadele loodud laulu-"Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm".Luuletaja ise kaunis,suursugune,ebatavalise soengu- sööbis ka isikuna inimeste mällu. Laulupidu tekitas eestlastes tunde,otsekui kuulukski Koidula tervenisti kõigile,olekski määratud luulele ja oma rahva teenimisele.Soomes oli temast mõni aasra noorem Antti Almberg-ajalehetoimetaja ja some rahvuslane.Nende kirjavahetus algas Almbergi initsiatiivil ja ühe korra said nad ka kokku-siis,kui Koidula tegi koos isa ja vennaga suure Soome-reisi.Koidula ja Almbergi kirjavahetus on säilinud ja raamatuna välja antud.See on vaimuinimeste kiriromaan.Soome-reisilt tagasi tulles kihlus ta justkui kompensatsiooniks saksastunud lätlase eduard Michelsoniga,kes õppis Tartu arstiks.Pärast abielu sõlmimist 1873
C.R.Jakobsonil anonüümse autori kohta Jannsenilt teavet hankida. Sel puhul, kui ta sai nii mõndagi teada, lükkas ta esimese pseudonime L. Blatt otsustavalt tagasi ja esitas omalt poolt vabaduslaulikule sümboolse nime Koidula, mis oma ühiskondliku sisu tõttu sai kiiresti populaarseks. Peale selle, et ta andis Lydiale pseudonime, aitas ta teha ka teatri asutamiseks vajalikke eeltöid ning kirjavahetuses andis talle sageli nõuandeid. Antti Almberg-Jalava Peale selle, et Koidulal oli tihe kirjavahetus FR.R.Kreutzwaldi ja C.R.Jakobsoniga, oli tal kirjavahetus ka A.Almberg-Jalavaga. Suhted muutusid isiklikuks, kui Soomes oli näljahäda ning ,,Eesti Postimees'' saatis abiks väikese summa. Sellele reageeris ajaleht,, Uusi Suometar'' peatoimetaja A.Almberg-Jalava väga tänulikult, saates korduvalt summasid ,,Eesti Postimehele'' puudustkannatajaile edasitoimetamiseks.1870.a tellib Koidula terveks aastaks
annaabi.ee 
