Rahvuslik ärkamisaeg. Tähtsus *Hakkati tundma end ühtse rahvana *Sündis rahvuslik teater *Tekkis rahvuslik kunst *Pandi alus laulupidude traditsioonile *Koguti ja kirjutati üles rahvaluulet *Kujunes välja ühtne kirjakeel Eeldused: 1. eestlaste eneseteadvuse tõus 2. pärisorjusest vabanemine Eestimaal 1816 a. Ja Liivimaal 1819 a. 3. Talude päriseksostmine 4. Majandusliku jõukuse kasv 5. haridusliku taseme tõus 6. Rahvusluse ideoloogia levik(baltisakslased-eestlased) 7. Estofiilide tegevus 8. Eesti päritoluga intelligentide ilmumine Rahvusliku ärkamisaja perioodid Algus: 1850. aastate algus 1869. 1857 - "Kalevipoeg" (Friedrich Reinhold Kreutzwald) - "Perno Postimees" - Johann Voldemar Jannsen. 1860-1880 Rahvusliku liikumise kulminatsioon 1862- "Kalevipoja" rahvaväljaanne 1864 - "Eesti Postimes" J.V.Jannsen. Tartu. Palvekirjade kampaania Aleksandrikooli rajamiseks, Köler. 1865- laulu- j...
tegelasega:Kreutzwaldi,Jakobsoni ja J.Hurdaga.Kõige vaimsem on kirjavahetus aga Kreuzwaldiga ja kõige lühemaks jäi see Jakobsoniga. Ta sai oma luuletuste kohta niimoodi tagasisidet. Võru ajast on teada, et Kreutzwaldi abikaasa tegi stseene, ja oli armukade Koidula peale ja peitis neid kirju oma mehe eest. Tartu perioodil elab üle oma 1. tõsise armumise, kust tulevad ka esimesed pettumised, mis kajastuvad ka tema armastusluules. 2.õnnetu armastus: Anti Almberg. Nad said kokku 1.laulupeol Kui mees sai aru, et Koidula tahab abielluda, katkestas ta kirjavahetuse ja kadus tema elust. Koidula oli siis 27- aastane ja see tähendas, et ta oli juba vanatüdruk. Koidula teeb oma elus sundkäigu ja 1872 abiellub Läti-Sakslasega Eduard Michelsoniga. See oli sokk eesti rahva jaoks. 1873 17.veebruaril kell 11 abielluvad noored Jannsenite kodus suhteliselt vaikselt ja väheste inimestega. Peale pulmi kolisid nad kroonlinna, kus Michelson sai sõjaväe arsti koha
R. Kreutzwaldi ja C. R. Jakobsoniga oli tal ka kirjavahetus Antti Almberg-Jalavaga. Kirjavahetus hakkas hoogu saama peale seda kui Soomes oli näljahäda ja ,,Eesti Postimees" neile väikese summa abiraha saatis. ,,Uuesti Suometari" Peatoimetaja reageeris sellele suure austusega saates ,,Eesti Postimehe" puuduskannataile edasitoimetamiseks abirahasid. 1870. aastal saadab Koidula 10 rubla üliõpilasmaja rajamiseks Soome. Almberg reageeris sellele sedasi, et saatis Koidulale kutse tulla selle maja avamist vaatama. Tänu sellele teole tekkibki pikk ja elav kirjavahetus. Peale nende suhtles Lydia Koidula ka F. J. Wiedemanniga. F. J. Wiedemann on meile tuntud kui eesti keele akadeemik. Lydia Koidula pühendas talle isegi ühe luuletuse. Selle luuletuse nimeks sai ,,Minu armsale taadile F. J. Wiedemannile". Ta pühendas selle luuletuse 16. septembriks 1880-taks aastaks. Kõik kokkupuuted mis ta tegi P
R. Kreutzwaldi ja C. R. Jakobsoniga oli tal ka kirjavahetus Antti Almberg-Jalavaga. Kirjavahetus hakkas hoogu saama peale seda kui Soomes oli näljahäda ja ,,Eesti Postimees" neile väikese summa abiraha saatis. ,,Uuesti Suometari" Peatoimetaja reageeris sellele suure austusega saates ,,Eesti Postimehe" puuduskannataile edasitoimetamiseks abirahasid. 1870. aastal saadab Koidula 10 rubla üliõpilasmaja rajamiseks Soome. Almberg reageeris sellele sedasi, et saatis Koidulale kutse tulla selle maja avamist vaatama. Tänu sellele teole tekkibki pikk ja elav kirjavahetus. Peale nende suhtles Lydia Koidula ka F. J. Wiedemanniga. F. J. Wiedemann on meile tuntud kui eesti keele akadeemik. Lydia Koidula pühendas talle isegi ühe luuletuse. Selle luuletuse nimeks sai ,,Minu armsale taadile F. J. Wiedemannile". Ta pühendas selle luuletuse 16. septembriks 1880-taks aastaks. Kõik kokkupuuted mis ta tegi P
Almberg-Jalavaga. Suhted muutusid isiklikuks, kui Soomes oli näljahäda ning ,,Eesti Postimees'' saatis abiks väikese summa. Sellele reageeris ajaleht,, Uusi Suometar'' peatoimetaja A.Almberg-Jalava väga tänulikult, saates korduvalt summasid ,,Eesti Postimehele'' puudustkannatajaile edasitoimetamiseks.1870.a tellib Koidula terveks aastaks ajalehe ,,Uusi Suometar'' ning sama aasta veebruaris saadab Koidula 10 rubla üliõpilasmaja ehitamiseks, allkirjaga ,,Üks Eesti käsi ja süda''. Almberg reageeris sellele, saates otse Koidula pöördumisega ja küllakutsega üliõpilasmaja avamiseks sügisel. Nii tekibki ühiste huvide tõttu aastatepikkune elav kirjavahetus kahe hõimumaa väljapaistvaima tegelase vahel. 7 KOKKUVÕTE Lydia Koidula on üks silmapaistvaim eesti naistegelane, kes tänu oma tahtejõule on saavutanud selliseid tulemusi, mis mõnedele kättesaamatud tunduvad. Koidula on teerajaja
Lydia Koidula. Koidula,kodanikunimega Lydia Emilie Florentine Jannsen,pärast abiellumist Michelson,sai tänu oma isale hea hariduse.Koidula sündis Vändras ja esimesed kooliteadmised sai kodus isa Jannseni juhatusel.Kui poetess oli kuue aastane kolis perekond Pärnusse,kus koidula 1861.a lõpetas Pärnu Saksa Kõrgema Tütarlastekooli.1863.a kolis pere Tartusse,kus Lydia sooritas Tartu ülikooli juures koduõpetaja eksami.Juba kooliajal Pärnus asus Lydia isa abilisena tööle Pärnu Postimehe juures,saades niiviisi esimeseks eesti naisakirjanikuks.Selles ajalehes avaldas ta ka oma esimesed ilukirjanduslikud tööd. Koidula kui luuletaja kuulsus lõi särama 1 üldlaulupeol,kus ühendkoor laulis tema sõnadele loodud laulu-"Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm".Luuletaja ise kaunis,suursugune,ebatavalise soengu- sööbis ka isikuna inimeste mällu. Laulupidu tekitas eestlastes tunde,otsekui kuulukski Koidula tervenisti kõigile,olekski määratud luulele ja ...
Almberg-Jalavaga. Suhted muutusid isiklikuks, kui Soomes oli näljahäda ning ,,Eesti Postimees'' saatis abiks väikese summa. Sellele reageeris ajaleht,, Uusi Suometar'' peatoimetaja A.Almberg-Jalava väga tänulikult, saates korduvalt summasid ,,Eesti Postimehele'' puudustkannatajaile edasitoimetamiseks.1870.a tellib Koidula terveks aastaks ajalehe ,,Uusi Suometar'' ning sama aasta veebruaris saadab Koidula 10 rubla üliõpilasmaja ehitamiseks, allkirjaga ,,Üks Eesti käsi ja süda''. Almberg reageeris sellele, saates otse Koidula pöördumisega ja küllakutsega üliõpilasmaja avamiseks sügisel. Nii tekibki ühiste huvide tõttu aastatepikkune elav kirjavahetus kahe hõimumaa väljapaistvaima tegelase vahel. Samuti suhtles Koidula ka F.J.Wiedemanniga, kes on meile tuntud kui eesti keele uurija akadeemik. Talle pühendas Koidula ka luuletuse ,,Minu armsale taadile F.J.Wiedemannile 16. septembriks 1880!". Kõik tema kokkupuuted ja kirjavahetused P.Blumbergi, J.Hurda, C.R.Jakobsoni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
